Silt: raamatukogu

Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

TBL_7440
Fotomeenutus eelmise aasta laadast.

Emakeelepäevajärgsel pühapäeval, 17. märtsil, peetakse Rakveres juba viiendat aastat järjest “Tasuta raamatu laata”.

Laat avab raamatuhuvilistele uksed Rakvere spordikeskuses kell 11 ja sulgeb 15. “Tasuta raamatu laada” idee on korjata kokku ülearused raamatud ning anda neile võimalus leida uus lugeja.

Missugune saab olema raamatute valik ja kogus laadal, sõltub nendest inimestest, kes oma kasutuseta jäänud raamatud laadale toovad. Seetõttu kutsutakse kõiki üles sorteerima oma raamaturiiuleid või muid hoiupaiku ja vaatama, kas seal on neid raamatuid, mida ise enam ei vaja, kuid mis võivad huvi pakkuda kellelegi teisele. Raamatud palutakse tuua laada eel, 15. ja 16. märtsil Rakvere spordikeskusesse, Kastani pst 12. Tuua võib ka kõikvõimalikke muid infokandjaid – ajakirju, heli- ja videosalvestisi. Raamatuid võtavad kogu päeva jooksul (kell 10 – 21) vastu Lääne-Virumaa Keskraamatukogu töötajad. Kui juhtub, et on ära anda suurem kogus raamatuid, aga puudub transport, palutakse raamatukoguga ühendust võtta. Raamatuloovutajatele pannakse siiski südamele, et tegemist ei ole makulatuurikogumise aktsiooniga. Katkisi, määrdunud ja hallituskahjustusega raamatuid palutakse mitte tuua!  Loe edasi: Tasuta raamatu laat paneb raamatud ringlema

Meeldejääv kohtumine Meremäe raamatukogus

Kohtumine Meremäe raamatukogus.
Kohtumine Meremäe raamatukogus.

21. veebruaril olid Meremäe raamatukogu kõige tähtsamateks külalisteks siinse lasteaia mudilased koos oma õpetajatega. Seekordne jutu- ja lugemisetund oli pühendatud Eesti Vabariigi 95. sünnipäevale. Meeleolu oli elev ja pidulik, sest lisaks tavapärasele uute ja huvitavate raamatutega tutvumisele leidis aset ka kohtumine vallavanem Rein Järvelillega.

See oli lapsesõbralik, lihtne ja südamlik jutuajamine, milles meie väikesed vallakodanikud säravail silmil kaasa lõid. Lapsed tänasid külalist H.Haraku südamliku luuletusega “Ainult siin”.

Veel õhtulgi meenutanud lapsed kodudes, kuidas nad käisid raamatukogus kohtumas valla kõige tähtsama mehega ning kuidas nad on uhked, et elavad just Meremäe vallas. Mainimata ei jäetud sedagi, et pühapäeval, 24. veebruaril on meie kõigi pidupäev ja hakkame torti sööma.

Anni Lahe,

Meremäe raamatukogu juhataja

Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat "Päike läheb puhkusele".
Eripreemia pälvinud Kristi Kangilaski raamat “Päike läheb puhkusele”.
1. veebruaril kuulutati Rahvusraamatukogus välja 2012. aasta Eesti kauneimad raamatud. Samas peanäitusesaalis avati kauneimatest raamatutest näitus, kus lisaks eksponeeritakse Eesti Kirjastuste Liidu liikmete menuraamatuid ja Soome Instituudi vahendusel Eestisse jõudnud Soome 2011. aasta kauneimaid raamatuid.

Igal aastal toimuvatel raamatukujunduse konkurssidel „25 kauneimat Eesti raamatut” ja „5 kauneimat Eesti lasteraamatut” valivad asjatundjatest koosnevad žüriid aastase raamatutoodangu seast välja kujunduselt, tüpograafialt ja teostuselt parimad raamatud. 25 kauneima raamatu võistlusele esitas 77 kirjastajat 168 raamatut. 5 kauneima lasteraamatu konkursile esitas 22 kirjastajat 49 raamatut.

”Hinnatud 2012. aasta valim oli ühtlaselt tugev, iga korraga jääb vigaste kujunduste osakaal väiksemaks. Hea käsitööoskuse kinnistumine teeb rõõmu, aga vähe oli silmatorkavaid, uusi kujundussuundi avavaid teoseid,” kommenteeris 25 kauneima raamatu žürii esimees Dan Mikkin Eesti Kujundusgraafikute Liidust.

„Lasteraamatute puhul hinnatakse terviklahendust, pidades olulisimaks illustratsioonide taset. Sõelale jäänud raamatud on kõik ilusad, esindades erinevaid stiile ja käekirju. Väljavalitute hulka jõudis lisaks nimekatele tegijatele mitu uut illustraatorit nauditavate debüütraamatutega,“ ütles 5 kauneima lasteraamatu žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik. Loe edasi: Eesti kauneimad raamatud pandi näitusele

Alatskivil saab kaeda kindanäitust

Alatskivi raamatukogus on avatud pärandkultuuri aastale pühendatud kindanäitus. Ümberkaudsed inimesed on toonud ligi 200 paari erinevaid käevarje. On uudseid tehnikaid , mustreid, koekirju, otstarvet ( kalamehe, jahimehe, tibi, pirukamüüja jne). Peale Tartumaa on olemas kindad Soomest, Rootsist, Lätist, Norrast ja isegi tädi Ella saadetud käpikud Siberist. Paljudele kinnastele on jutustatud juurde huvitav lugu, mis on samuti paberil lisatud.

Raamatukogu, mis on ühendatud kooliraamatukoguga, on üsna kitsas, aga tööõpetuse õpetaja Ain Sööt valmistas toreda kindapuu, mis kasvab koos kinnastega keset ruumi ja sirutab sooja terekäe igale külastajale. Leida Oja jättis seda nähes oma kindad näitusele ja läks läbi pakase paljakäsi koju. Õpetaja Sirje Valtmäe tõi lisaks arvukatele eksponaatidele oma lõputöö Tartumaa kinnastest, millest peaks andma välja mahuka raamatu. Sinna on kogutud peaaegu kõik kindakudumist puudutav. Villalõhnaline ja värvikirev näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Kirjastuste liit, kirjanike liit, raamatukoguhoidjate ühing ja emakeeleõpetajate selts väljendavad täna tehtud avalduses muret kultuuriministri viimasel ajal tehtud avalduste pärast raamatute käibemaksu kohta.

Meie, allakirjutanud, oleme mures Eesti Vabariigi kultuuriministri Rein Langi avalduste pärast, mis võivad viia eestikeelsele kirjasõnale ja seeläbi kogu meie kultuurile kahjulike otsusteni.

Kultuuriminister on 2012. aasta lõpus vabariigi valitsuse pressikonverentsil ja äsjastes intervjuudes väitnud, et raamatute käibemaksusoodustus on tarbetu ning riik ei peaks rahvaraamatukogusid üldse toetama. Loe edasi: Avaldus eestikeelse kirjasõna kaitseks

Rakvere kultuuritempel Lääne-Virumaa Keskraamatukogu pidas eile 100. sünnipäeva

Fotol: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu raamatukoguhoidja Aili Höövelsoo, kes koostas raamatukogu juubeliraamatu. Aili Höövelsoole antakse täna üle ka Lääne-Virumaa Aasta raamatukoguhoidja tiitel.

Eile, 26. oktoobril tähistas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma 100. tegevusaastat ettekandepäevaga „100 aastat raamatukogu Rakveres“ ja sellele järgneva peoga ühes raamatukogu ajaloolistest asupaikadest Rakvere teatriga samas majas asuvas Rakvere rahvamajas Kreutzwaldi tänaval.

Ettekandepäeval vaadati tagasi Rakvere raamatukogude ja –kaubanduse kaugemasse, vabariigi algusaegsesse minevikku, tehti põige nõukogude aega, mil raamatukogu ja raamatukoguhoidjaid kasutati nõukogude ideoloogia tööriistana ning ennustati raamatukogude tulevikku.

Rakvere linnapea Toomas Vareki sõnul on keskraamatukogu üks Rakvere kultuuritempleid, mis on muutunud virulaste armastatud kultuuriliseks ajaveetmiskohaks. „Lääne-Virumaa Keskraamatukogu käib ajaga kaasas ja tunneb võrdselt raamatuga hästi ka lugejat, tema soove ja teadmisi.“

Päevas külastab Lai 7 asuvat kollast raamatukogumaja iga kolmas-neljas linlane, et kosutada end raamatukogu rikkaliku vaimutoiduga.

„Raamatukogu rolli rahva kultuurielus adusid taasiseseisvumise järel toonased Rakvere linnajuhid, kelle üheks olulisemaks otsuseks oli lahendada aastakümneid ruumipuuduses vaevelnud raamatukogule oma maja leidmine ja kordategemine,“ ütles Lääne-Virumaa Keskraamatukogu direktor Õie Tammissaar.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu on lisaks raamatute laenutamisele maakonna nõuandev, koolitav asutus, kes seisab hea selle eest, et raamatukoguteenus kogu Lääne-Virumaal oleks parimal tasemel. Keskraamatukogu on heaks koostööpartneriks 43 raamatukogule Lääne-Virumaal.

Esimene laenuraamatukogu Rakveres loodi 1882. aastal Juhan Kunderi poolt. Tänase Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eelkäijaks loetakse järjepidevust aluseks võttes siiski 1912. aastal Rakvere Eesti Hariduse Seltsi juurde rajatud raamatukogu.

„Rakvere Eesti Hariduse Seltsi algatusest välja kasvanud maksuta avalik raamatukogu andis linnaelanikele võimaluse lähedale pääseda eestikeelsele kirjasõnale,“ kirjutab Õie Tammissaar raamatukogu juubeliks valminud ülevaatekogumikus „100 aastat raamatukogu Rakveres“.

Saja aasta jooksul on raamatukogu kandnud erinevaid nimesid, asunud Rakveres seitsmes majas erinevates Rakvere paikades ning juhindunud oma tegevuses erinevatest seadustest ja valitsevatest ideoloogiatest.

Rakvere kirjandusklubisse tulevad külla Roy Strider ja Tõnu Trubetsky

Teisipäeval, 25. septembril kell 17.30 esitleb Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis oma uut raamatut Roy Strider.

Roy Strider on kirjanik, muusik, rännumees ja ajalehe „Postimees“ pikaajaline kolumnist. Ta on Kesk-Tiibeti administratsiooni ajalehe “Tiibeti hääl” Eesti peatoimetaja ning Dalai Laama Tenzin Gyatso õpilane. Roy Striderilt on varem ilmunud raamatud „Himaalaja jutud“, „Minu Mongoolia“ ning „Punane ja must”.

Kirjandusklubi õhtul esitleb ta oma äsjailmunud mahukat reisiraamat “Mongoolia memuaarid. Tiibeti koertega kullaotsijate jälil” ning tutvustab ka oma varasemaid ja peagi ilmuvat uut raamatut.
Muusikaga sisustab kohtumist Tõnu Trubetsky oma ansambliga.

Tartu linnaraamatukogu vanim lugeja sai 100 aastaseks

Eile tähistas Tartu Linnaraamatukogu lugeja Hilda Reimand 100. sünnipäeva. Mõni päev enne juubelit tellis vanaproua teda kodus külastanud raamatukoguhoidjalt lugemiseks Sofi Oksaneni uue romaani “Kui tuvid kadusid”, mille eestikeelne tõlge hetkel veel ilmumata. 

Hilda Reimand lõpetas 1930. aastal Tallinna Pedagoogikaseminari, olles omandanud tütarlaste käsitööõpetaja eriala. Noor õpetajanna suunati tööle Petserimaale, esialgu Obinitsasse, seejärel Petseri linna. Pildid 1939. aasta suurest Petseri tulekahjust on Hilda Reimandil veel tänini silme ees. Järgnes võimuvahetus ja peagi küüditamine, sest abikaasa oli sõjaväelane. Tagasi Eestisse jõudis Hilda Reimand 1956. aastal ja töötas Tartu Forseliuse Gümnaasiumis kuni pensionini.

Proua Reimand on ammune linnaraamatukogu lugeja. Tema koduraamatukoguks oli Tähe tänaval asunud Koidula-nimeline haruraamatukogu, praeguse Karlova-Ropka raamatukogu eelkäija. Hea sõnaga meenutab ta raamatukogu legendaarseid salonglikke muusikaõhtuid. Viimased 15 aastat kasutab ta linnaraamatukogu pakutavat koduteenindust. Raamatukoguhoidja külastus on proua Reimandi jaoks sündmus, mida ta väga ootab.

Proua Reimandi sõnul on tema pika elu õhtupooliku toeks olnud pere ja raamatud. Raamatutest on ta saanud rõõmu ja tervist. Raamatukoguhoidja Nadežda Savostkina kinnitab, et Hilda Reimandile ei ole vaja raamatuid soovitada, tal on alati olemas nimekiri sellest, mida lugeda tahab. Ta kuulab Vikerraadiot, loeb Postimeest ja Eesti Naist ning leiab sealt vajaliku info uutest raamatutest.

Vanaproua loeb läbi pea kõik ilmuvad mälestused ja elulood – tema huviorbiiti kuuluvad ühteviisi Aino Kallas, Mihkel Mutt ja Imbi Paju. Ta on läbi lugenud kõik, mis ilmunud Petserimaa kohta, sageli tellib ta lugemiseks eesti luulet. Eesti klassikat hindab proua Reimand väga kõrgelt, ja kuigi uuemale kirjandusele annab pigem hävitava hinnangu, on ta huviga läbi lugenud M. Raua “Musta pori näkku” ja nimetab ühe oma viimase aja lemmikuna V. Luige “Varjuteatrit”. Murelikuks teevad proua vaid väga mahukad raamatud (nagu Sirje Kiini raamat Marie Underist) – tal on raske neid käes hoida.

Linda Jahilo, Tartu O. Lutsu nimelise Linnaraamatukogu avalikkussuhete juht

IFLA järelkonverents toimub sel nädalavahetusel Tallinnas

Sel nädalavahetusel, 17.-18. augustil toimub Tallinnas IFLA (WLIC) 2012 järelkonverents, mille teemaks sisukirjelduse metaandmed digitaalses keskkonnas ja semantilises veebis. Iga-aastane IFLA ehk ülemaailmne raamatukogu- ja infokongress toimub Helsingis 11.-17. augustini. Kongressi üldteema on Libraries now! – inspiring, surprising, empowering (“Tänapäeva raamatukogud – inspireerivad, üllatavad, võimalusterohked”). IFLAga kaasneb hulk väiksemaid üritusi, eel- ja järelkonverentse, kus üksikasjalikumalt arutatakse raamatukogu töölõikudega seonduvaid probleeme.

Tallinnas toimuv rahvusvaheline konverents on suunatud kõigile mäluasutustele ja kannab pealkirja Beyond libraries – subject metadata in the digital environment and semantic web. Konverentsi kolmteist ettekannet käsitlevad nüüdisaegseid teemaotsingu loomise võimalusi digitaalkogudes, e-kataloogides ja veebis. Muu hulgas otsitakse vastust küsimustele, kas sisukirjeldust on võimalik täielikult automatiseerida, kuidas kirjeldada piltide sisu ja kuidas kaasata kasutajaid sisukirjelduse metaandmete loomisse. Lõpus toimuvas ümarlauas võetakse kokku märksõnastike roll semantilises veebis.

Eesti Rahvusraamatukogu ning IFLA liigitamise ja märksõnastamise sektsiooni koostöös toimuval konverentsil osaleb üle 100 raamatukogutöötaja kogu maailmast. Üritus leiab aset Tallinnas hotelli “Meriton Grand Conference & Spa” konverentsikeskuses (Toompuiestee 27). Konverentsi töökeel on inglise keel. Üritust toetab Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Haapsalus saab näha Soome ja Läti tippillustraatorite loomingut

„Metsa tuhat muinasjuttu“ on üks Soome Illustraatorite Liidu juubelinäitustest, millega nad tähistavad oma liidu 10. aastapäeva. Koostöö Vuojoe fondi ja selle uhke mõisaga, kus 100 aastat tagasi sündis Soome metsatööstus, tingis omakorda näituse teema. Näha saab kümne kunstniku töid. Näitus viib vaataja loodusesse, õhutab mõtlema, mida mets inimesele tähendab. Pildid jõudsid lasteraamatukogusse Vuojoe mõisa perenaise Jaana Vasama ning Eesti Lastekirjanduse Keskuse vahendusel.

„Mets on hingamise koht, on peidukoht, kus tunned end argimuredest vabana. Mets on mitme looma kodu ja looduses on omad elamise reeglid. Näitus võiks panna ka meid, eestlasi, mõtlema metsale ja selle tähtsusele meie elus, sest eks ole ju meiegi siin soomlaste moodi üks põline metsarahvas,“ kommenteerib Eesti Lastekirjanduse Keskuse kunstiekspert Viive Noor.

Näitus avatakse 1. augustil 2012 kell 12 lasteraamatukogus (Wiedemanni 11).

Läti lasteraamatute pildimaailma üks imelisemaid loojaid, kelle tuntus ületab oma kodumaa piirid, on Anita Paegle. Aleksejs Naumovs on nimekas maalikunstnik ja Läti kunstiakadeemia rektor, kes on osalenud kõigil rahvusvahelistel maali- ja moodsa kunsti näitustel, millest Läti riigina on osa võtnud. Ühtlasi on ta illustreerinud mitmeid lasteraamatuid. Nende kahe kunstniku näitus jõudis Valge Daami ajaks Kultuurikeskusesse.

„Paegle viljeleb eriti haruldast ja aeganõudvat tehnikat – kuiva akvarelli. Kõik tema illustratsioonide pildipinnad on detailselt läbi töötatud, selleks on kasutatud ülipeenikesi pintsleid. Tema teostes ei ole midagi juhuslikku, iseloomulik on harmoonia pildi ja teksti vahel. Anita Paegle illustreeritud raamatud on korduvalt valitud Läti kõige kaunimateks lasteraamatuteks,“ iseloomustab meie illustraator Viive Noor oma läti kolleegi loomingut.

Näitus avatakse 3. augustil 2012 kell 15 Haapsalu Kultuurikeskuses (Posti 3).

Mõlemad näitused on avatud augustikuu lõpuni.

Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Laupäevast, 28. juulist kuni 7. august väntavad mittekonverentsi „Cycling for libraries“ raames Vilniusest Tallinna umbes 100 raamatukoguhoidjast jalgratturit rohkem kui 20-st erinevast riigist. Jalgratturitega sõidab kaasa ka Tallinna Keskraamatukogu ratastel raamatukogu Katarina Jee, mis on ainus selline Baltimaades.

Raamatukogubussi on kõikidel huvilistel võimalik ka uudistada. Lapsed saavad lahendada eesti, vene ja inglise keeles ristsõnu ning joonistada ratastel raamatukogu. Parimad joonistused lisatakse nii Katarina Jee Facebooki kontole kui ka Tallinna Keskraamatukogu kodulehele. Samuti tutvustab Katarina Jee kogu reisi vältel kohalikele elanikele raamatukogubussi ja erinevaid teenuseid, mida üks kaasaegne raamatukogu pakub.

Ettevõtmise „Cycling for libraries“ näol on tegemist ebatraditsioonilise raamatukoguhoidjate konverentsiga, kus erialased diskussioonid vahelduvad jalgrattasõiduga. Tee peal külastatakse erinevaid raamatukogusid, osaletakse seminaridel, arutatakse raamatukogudega seotud küsimusi ja vahetatakse kogemusi. Mittekonverents toimub juba teist aastat, eelmisel aastal toimus see Kopenhaagenist Berliini. Eestvedajateks on kaks raamatukoguhoidjast entusiasti Soomest: Jukka Pennanen ja Mace Ojala.

Raamatukogusõbrad võivad tulla matkalisi tervitama ja uudistama Katarina Jeed järgmistes kohtades: Loe edasi: Raamatukogutöötajad kolivad ratastele

Nõmmekaid oodatakse elavasse raamatukogusse

Kolmapäeval, 30. mail toimub kella 14-18 Nõmme linnaosa lastekaitsetöötajate algatusel Vabaduse pargis piknik Nõmme lastele ja peredele ning Tallinna lastekaitsetöötajatele. Lastekaitsepäevaga seoses korraldatav üritus saab teoks tänu Briti Nõukogu ja Nõmme linnaosa valitsuse rahalisele toetusele.

Üritusele on kutsutud esinejad Nõmme noortemajast ja Nõmme koolidest, ühtlasi viiakse läbi «Elava raamatukogu» esitlus. «Elav raamatukogu » on kogemuste jagamise meetod, mille raames saavad üritusel osalejad «laenutada» endale teatud ajaks elava raamatu – ühe huvitava inimese. Iga selline «elav raamat» räägib kuulajatele etteantud teemadel oma põnevatest isiklikest kogemustest. Need jutustused annavad lastele ja noortele uusi teadmisi, tõstavad nende teadlikkust teistega arvestamise vajalikkusest, aitavad mõista inimeste vahelisi erinevusi ja arendada dialoogi.

Ettevõtmine on Tallinnas esimene omalaadne, viies arendava ja meelelahutusliku tegevuse kaudu omavahel kokku lastekaitsetööga seotud olulised osapooled – lapsed, vanemad ja lastekaitsetöötajad. Korraldajad soovivad üritusega edendada usalduslikke suhteid lastekaitsetöötajate ja perede vahel ning avardada laste silmaringi. Samuti peavad korraldajad oluliseks arendada lastekaitsetöötajate omavahelist koostööd ja kogemuste vahetamist.

Nõmme lastekaitsepäeva piknikule on oodatud kõik Nõmme linnaosa lastega pered.

Allikas: Nõmme Linnaosa Valitsus

Alatskivil peetakse lasteraamatupäeva

2. aprillil kell 11.00 algab Alatskivi lossis XI Tartumaa lasteraamatupäev, mis on pühendatud eesti muinasjuttudele ja lugudele ning rahvusvahelisele lasteraamatupäevale.

Päeva eesmärgiks seadsid korraldajad laste lugemishuvi tõstmise ning loomingulise eneseväljenduse arendamise. Lasteraamatupäeval on kavas Alatskivi lossi, Tubina muuseumi ja vahakujude muuseumiga tutvumine, parimate omaloominguliste muinasjuttude ettelugemine, krattide äratamine, pikimate patside mõõtmine, mängud ja võistlused.

Raamatupäevaks valmistudes joonistasid Tartu maakonna lapsed pilte, valmistasid lehvikuid ja kratte, kirjutasid jutte eesti muinasjuttude teemadel, täitsid kodus lünktekste koduloo ja muinasjuttude teemadel. Konkursile laekus 205 joonistust, 62 kirjatööd ja 57 lehvikut ja 57 kratti. Võistlustöid hindas kunstižürii. Tehtud töid saab juba uudistada lasteraamatupäeval, kuhu on kutsutud kõikide loominguliste konkursside parimad õpilased koos juhendajatega.

Ürituse korraldavad Alatskivi valla raamatukogud. Lasteraamatupäev saab teoks tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Alatskivi lossi, teater Vanemuise, Eesti Nukuteatri, Tartu Mänguasjamuuseumi, Eesti Lugemisühingu, Tartumaa koolide ja raamatukogude, kirjastuste TEA, Avita, Koolibri ja Atlex toetusele.

Täpsema info lasteraamatupäeva kohta leiab siit.

Tallinna Keskraamatukogu korraldab luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad”

Tallinna Keskraamatukogu kuulutas rahvusvahelise luulepäeva tähistamiseks välja luulekonkursi „Eile nägin ma Eestimaad“, võistlus on suunatud algajatele autoritele ning kestab märtsi lõpuni .

Luulekonkurss julgustab kirjutama luulet, mis on keskendunud tänapäevale ehk elule Eestis siin ja praegu. Iga autor otsustab ise, mis on seejuures tema jaoks oluline. Kirjutada võib näiteks  Eestimaa looduse ilust või mõnest ühiskonnaarengust, kirjeldada teatud miljööd või jutustada lugu, rääkida sündmustest maal või linnas jne.

Luulekonkurss on mõeldud algajatele autoritele, kes pole varem oma loomingut avaldanud ning soovivad oma võimed luule alal proovile panna. Luuletaja vanus pole oluline. Iga autor võib konkursile esitada kuni kolm luuletust, mis on kirjutatud enne konkursi väljakuulutamist või spetsiaalselt konkursi tarbeks. Luuletusi saab konkursile esitada paberkandjal, saata Tallinna Keskraamatukogu kodulehelt või elektronpostiga. Konkursile laekunud tööde hulgast valib žürii välja kolm parimat tööd. Esikoha pälvinud luuletus avaldatakse kultuurilehes Sirp. Tulemused tehakse teatavaks 4. aprillil Tallinna Keskraamatukogus, kus võitjad saavad luuleteemalisi auhindu ja kingitusi, mis inspireerivad luuletusi kirjutama ka edaspidi.
Luulekonkursi reglemendi leiab aadressilt www.keskraamatukogu.ee

Ivika Türkson

Sänna kirjandusklubi kutsub õpituppa ja muinasjutuõhtule

Laupäeval, 11. veebruaril kell 14-18 toimub Sänna raamatukogus loova kirjutamise õpituba “Hunt uksel”. Juhendavad kogenud kirjutamisõpetajad Dharmachari Sarvamitra (Soome-Itaalia) ja Maarika Mark (Tartu). Õpitoa soovituslik osalustasu on 2-3 eurot; kooliõpilastele tasuta. Õpituba toimub eesti keeles.

Sänna raamatukogus tuleb muinasjutuõhtu
Pühapäeval, 19. veebruaril kell 18 toimub Sänna raamatukogus muinasjutuvestmise õhtu. Muinasjutte pajatab tuntud jutuvestja, noortekoolitaja ja lektor Erki Kaikkonen. Muusikalise poole eest kannab hoolt Polina Tserkassova, kes esitab erinevatel puhkpillidel (flöödid ja Eestis haruldane prantsuse torupill) keskaegset vanamuusikat. Tasuta. Kirjandusõhtuid toetab Kohaliku Omaalgatuse Programm.

Sänna Kultuurimõis

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Loe edasi: Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

Teisipäeval avatakse Haapsalus rahvusvähemuste rahvariietes nukkude näitus „Minirahvariie”

 

Natalja Jampolskaja kompositsioon "Vene rahvalaul".

Teisipäeval, 3. jaanuaril kell 15 avatakse Läänemaa keskraamatukogu lugemissaalis rahvusvähemuste rahvariiete näitus „Minirahvariie”.

Kollektsioon sisaldab rahvuslikke rõivaid, mida näitusel kannavad Barbie nukud. Kostüümid nukkudele on valmistatud käsitsi, need vastavad kõikidele rahvuslikele kostüümi õmblemise normidele ning on näitlikud õppevahendid rahvuslike kostüümide kirjeldamisel. Kollektsiooni loomisel osalesid naised erinevatest rahvuskultuuriseltsidest üle Eesti: Tallinnast, Paldiskist, Pärnust, Haapsalust, Narvast. Näituse korraldas MTÜ Rahvusvähemuste naisteklubi „VEGA“. Haapsalu raamatukokku organiseeris näituse Natalja Jampolskaja.

Näitus jääb avatuks 31. jaanuarini. Kõik külastajad on väga oodatud!

Allikas: laanemaa.ee

 

Makedoonia rahvarõivad tutvustavad rikkalikku pärimust

Makedoonia Suursaatkonna, välisministeeriumi, muuseumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostööl Eestisse jõudnud näitus eksponeerib värvikat osa Makedoonia etniliste kogukondade sajanditepikkusest mahukast kultuuripärandist.
Rahvarõivastel on Makedoonia rahvakunstis eriline koht, need on väga eripalgelised ja esemeliselt mitmekesised, kajastades iga piirkonna elamiskultuuri, inimeste loomingulisust ja kogukonnaelu üldisemalt. Makedoonia rahvarõivaste välimus, värvigamma ja valmistamismoodus sõltusid konkreetsest piirkonnast ja rahvusrühmast, rõivad peegeldasid kandja vanust ja sotsiaalset staatust ning sisaldasid mõnikord rituaalseid elemente.
Asukoht ida ja lääne vahel ning Euroopa, Aasia ja Vahemere piirkonna ristumispaigas on läbi aegade toonud Makedooniasse eri kultuuride mõjusid. Vaadeldes rõivakultuuri ja nende esemete kujunemist, mis püsivalt juurdusid rahvarõivastena 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi esimesel poolel, võib näha vanu slaavi, Balkani, Bütsantsi ja Türgi ning idamaade mõjutusi. Lääne mõju ilmingud on võrdlemisi hilised. Traditsiooniliste eluviiside järkjärgulise muutumisega hakkasid igapäevaelust taanduma ka rahvarõivad ja nende orgaaniliseks osaks olev tikand.
Olete oodatud Eesti Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaali! Näitus jääb avatuks 30. novembrini.
Annika Koppel

Käimas on põhjamaade raamatunädal

Saare maakonna keskraamatukogu koos Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindusega Eestis kutsuvad kõiki huvilisi 17. novembril kell 11-13 Kuressaarde lühiseminarile ja näituse avamisele. Tuleviku raamatukogust räägib Anu Vahter Saare maakonnaraamatukogust. Eha Vain Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esindusest kõneleb Põhjamaade raamatukogunädalast. Kirjanik Jan Kausi ettekande teema on “Huumor Jari Tervo näitel”.
Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse direktor Berth Sundström avab näitused ”Muinasjutuline Island” (Islandi nüüdiskirjanduse autorite portreesid) ja
”Gotlandi kiviaiad” (Göte Aski fotonäitus).

Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus tähistab sellel aastal oma 20. tegevusaastat Eestis. Sellel aastal 15. korda toimuv Põhjamaade raamatukogunädal on osa juubeliüritustest. Põhjamaade raamatukogunädala teema on seekord ”Huumor Põhjalas”.

 

Kuuste raamatukogu saab 85aastaseks

Reedel, 18. novembril tähistab Kuuste raamatukogu oma 85. sünnipäeva.

Kell 13 raamatukogus algaval sünnipäevapeol tehakse kummardus rahvapärimusest lähtuvale eesti kirjandusele: vaadeldakse Vana-Kuustet raamatulehekülgedel ning tutvutakse Juhan Jaigi põneva loominguga.

Toimub Jaigi mälestusfondi stipendiaadi Kersti Kivirüüdi Vana-Kuuste-teemalise uudisteose „Kaku kabel ja teisi tondijutte” esitlus.

Peetakse kõnesid, jagatakse tänu ning maitstakse sünnipäevatorti.

Lüllemäe raamatukogu tähistab 100. aastapäeva

22. oktoobril kell 18 ootab Lüllemäe raamatukogu oma sõpru ja lugejaid Karula-Lüllemäe piirkonna esimese raamatukogu loomise 100. aastapäeva tähistama.

Kavas: päevakohased sõnavõtud, pilguheit raamatukogu 100. aastasele ajaloole, kuulatakse jutuvestjat, etendus „Kolmas noorus” Tsooru rahvamaja näiteringi esituses.

Oma osalemisest palutakse teatada kolmapäevaks, 19. oktoobriks telefonil 769 7292 või 5689 9911. Võib registreeruda ka raamatukogus kohapeal või kirjutada meiliaadressil lyllemae.raamatukogu@gmail.com.
 

Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis

Neljapäeval, 20. oktoobril kell 15.00 toimub Võrumaa Keskraamatukogu konverentsisaalis ajakirja National Geographic Eesti esmaesitlus Kagu-Eestis. Ajakirja tutvustab eestikeelse väljaande peatoimetaja Erkki Peetsalu.

National Geographic on maailma ühe suurima mittetulundusliku teadus- ja haridusorganisatsiooni National Geographic Society ametlik ajakiri. Oktoobris alustas ajakiri ilmumist eesti keeles, tuues Eesti lugejaeni juba üle 100 aasta rahvusvahelise kvaliteetajakirjanduse etaloniks peetava väljaande originaalsisu koos fotograafia tippsaavutustega.

Eestikeelne väljaanne laiendab veelgi National Geographic Society rahvusvahelist haaret – eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakirja lisaks inglise keelele välja antakse. Eesti ajakirja kirjastatakse National Geographic Society litsentsi alusel ning see hakkab sisult lähtuma ingliskeelsest originaalist ja ilmuma ühingu täpsete reeglite järgi: samas formaadis ning samasuguses kollases raamis esikaanega, mille järgi legendaarset väljaannet kõikjal üle maailma tuntakse. Ajakirja hakkab Eestis välja andma Leedu juhtiva raamatukirjastuse Alma Littera tütarfirma AlmaliEst.

Tänu väliseestlaste annetustele on Võrumaa Keskraamatukogus olemas National Geographicu ingliskeelsed numbrid aastast 1963, mida kõik huvilised saavad lugeda. Tänavu saabunud annetus Eesti Arhiivilt USAst ootab huvilisi samuti 20. oktoobril. Loe edasi: Eestikeelse National Geographicu esitlus Kagu-Eestis