2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis.  Foto: Kultuuriministeerium
2015. aasta Eduard Wiiralti stipendiumite üleandmine Kumu kunstimuuseumis. Foto: Kultuuriministeerium

28. detsembril toimunud tseremoonial Kumu kunstimuuseumis andis kultuuriminister Indrek Saar üle 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised kunstiüliõpilastele mõeldud stipendiumid Eesti Kunstiakadeemia üliõplasele Alissa Nirgile ja Genti Kuningliku Kunstiakadeemia magistrant Ingel Vaiklale.

Stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ja toetada nende enesetäiendamist. Stipendiumit makstakse Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot.

Eesti Kunstimuuseum Eduard Wiiralti teoste suurima hoidjana andis stipendiumi pälvinutele tunnustusena välja muuseumi kuldkaardid, mis tagavad stipendiaatidele eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse.

Kultuuriministeerium annab Wiiralti stipendiumit välja alates 2004. aastast, raha selleks koguneb Eduard Wiiralti teoste autoritasudest.

Kai-Ines Nelson

Loe edasi: 2015. aasta Eduard Wiiralti nimelised stipendiumid pälvisid Alissa Nirgi ja Ingel Vaikla

Selgusid Anne Vabarna nimelise elutöö preemia laureaadid

Värska Vallavalitsus annab sel aastal juba kahekümnendat korda välja Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat. Preemia antakse seto pärimuskultuuri edasikandmisel tehtud silmapaistva töö eest.

Käesoleva aastal hindas komisjon ühehäälselt vallasisese preemia vääriliseks Anna Kõivot seto omakultuuri aktiivse arendamise ja vanade käsitöövõtete elushoidmise eest. Anna on olnud toetav eestvedaja Seto Talumuuseumi rajamisel ja edaspidistes tegevustes nii laulu kui ka käsitöö õpete läbiviimisel. Anna on laulnud leelokoorides Põrste, Leiko ja Kuldtsäuk ning loonud palju olulisi laule seoses Setomaa sündmustega Leelopäeval, Seto Talumuuseumi avamisel, Tsäimaja valmimisel ning Värska valla külaliste vastu võtmisel. Hetkel on ta leelokoor Kuldtsäuk auliige, kes on alati nõu ja jõuga koori tegemiste juures.

Vallavälise preemia saab leelokoor Helmine pikaajalise, aktiivse ja viljaka seto omakultuurialase tegevuse ning tutvustamise eest Eestis ja välismaal. Leelokoor on käinud esinemas Venemaal, Saksamaal, Soomes, Itaalias, Taanis, Lätis, Leedus, Hispaanias. Lisaks sellele on esinetud väga huvitavates kohtades nagu Sibeliuse Akadeemias Soomes, Europeade festivalidel, Kadrioru lossis ja Riigikogus. Kuigi leelokoor Helmine on pisike osake tervest suurest seto kultuurist, siis järjepidevus on kindlasti üks nende motodest. Nad õpetavad Mikitamäe noortele seto laule, käivad koos esinemas ning lauldakse-tantsitakse ka koos lasteaia lastega.

Preemiad antakse kätte Anne Vabarna omakultuuriõhtul 21. detsembril. Anne Vabarnale pühendatud päev algab kell 13.00 mälestusminutitega lauluema haual Värska kalmistul. Elutööpreemiate üleandmine ja laureaatide õnnitlemine toimub samal päeval kell 14.30 Värska Kultuurikeskuses eelmise aasta laureaatide Seto Talumuuseumi ja Igor Taro juhtimisel.

Omakultuuriõhtule on oodatud kõik seto omakultuuri austajad ja viljelejad.

Sündmust toetab Setomaa Kultuuriprogramm ja Värska Vallavalitsus.

HITSA ja ITL kuulutasid välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja

Ilja Šmorgun.
Ilja Šmorgun.

Eile, 26. novembril kuulutasid Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) ja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) välja Ustus Aguri nimelise stipendiumi saaja. Tänavune stipendiaat on Tallinna Ülikooli infoühiskonna tehnoloogiate õppekava doktorant Ilja Šmorgun, kelle doktoritöö tulemusi on muuhulgas rakendatud Haridus- ja Teadusministeeriumi projektis e-Koolikott.

Ilja Šmorguni doktoritöö “Kõikjaleulatuv interaktsioon” pakub disaineritele mustreid, mida saab kasutada ehitusplokkidena kasutajaliideste kavandamiseks (http://idlab.tlu.ee/patterns ).

Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Kristi Ainen

Tänavu on Kaarel Saha preemia laureaate kolm

Laupäeval, 31. jaanuaril antakse üle Kaarel Saha preemiad, mille sel aastal pälvivad Raul Vaiksoo, Andres Sarv ja Lui Lääts. Preemiad annavad Vanemuise väikeses majas vahetult enne ooperi “Rehepapp” etendust pidulikult üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Kaarel Saha nimelist eraalgatuslikku preemiat antakse teatrietendusi teenindavale, lavastusi ettevalmistavale ja teatrimaju haldavale töötajaskonnale. Viimase 19ne aasta jooksul on traditsiooniliselt välja antud kaks preemiat – üks Vanemuise teenekale töötajale, teine teatritöötajale väljastpoolt Vanemuise teatrit. Tänavu, mil preemiat jagatakse juba 20. korda, otsustati premeerida lausa kolme inimest.

Kaarel Saha preemia laureaatideks on 2015. aastal valitud arhitekt Raul Vaiksoo – Vanemuise väikese maja sise- ja väliskujunduse eest; Vanemuise valgusala juht Andres Sarv – kauaaegse pühendunud töö eest Vanemuise teatris ning teatri kauaaegne lavastusala juht Lui Lääts, kes töötas Vanemuise teatris 50 aastat ning pälvib selle eest elutöö preemia.

Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 20. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater.

Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti eelmisel sajandil korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetäitja ja aastatel 1976-1989 tehniline direktor. Tänavu tähistatakse Kaarel Saha 100. sünniaastapäeva.

Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

Põlvamaa kultuuripärl 2014 Aapo Ilves. Foto: Põlva maavalitsus

Eile, 9. jaanuari õhtul autasustati Põlvamaa aasta silmapaistvamaid maakonna kultuuri- ja sporditegelasi Mooste Folgikojas.

Piduliku auhinnagala avasõnad lausus maavanem Ulla Preeden “Maailm ilma muusikata, oleks üks nukker ja tühi paik. Elu ilma terviseta nii samuti. Meie aastaalguse peol kohtuvad alati vaimne ja füüsiline tervis ning kultuur on see, mis ühendab ja toob kokku. Ajaratas veereb ju ikka katkematult, kuid mitte aeg, mis möödub, ei muuda meid, vaid see, mida meie ise selle ajaga teeme.”

Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Põlva Maakonna Spordiliit andsid üle 16 aastapreemiat.

Loe edasi: Põlvamaa 2014. aasta spordi- ja kultuuripreemiad

ELF otsib noore looduskaitsja auhinna kandidaate

ELFEestimaa Looduse Fond (ELF) otsib kandidaate tänavusele noore looduskaitsja auhinnale, millega kaasneb 700eurone stipendium. Kandideerimisavaldusi saab esitada kuni 22. detsembrini aadressil elf@elfond.ee.

Auhinnale on oodatud kandideerima looduskaitsjad, kes omavad väljapaistvaid saavutusi Eestimaa looduse kaitsel ning on passi või enesetunde järgi nooremad kui 35 aastat. Kandidaadid võivad töötada või õppida nii avalikus, era- kui ka mittetulundussektoris, samuti tegutseda vabatahtlikuna. Kandideerida saab nii enda nimel kui ka esitada kellegi teise kandidatuuri.

Avalduses palutakse märkida kandidaadi ees- ja perekonnanimi, vanus, töökoht ja/või tegevusvaldkond ning olulisemad looduskaitselised tegemised ja saavutused.

Noore looduskaitsja auhinda antakse välja alates 2005. aastast eesmärgiga toetada elujõulise ja aatelise looduskaitse püsimist Eestis läbi põlvkondade. Auhinna pälvija otsustab ELFi poolt kokku kutsutav žürii. Auhinnafondi toetavad sel aastal loodusturismi ettevõtted Estonian Nature Tours, OÜ 360 Kraadi ning OÜ Natourest.

Auhinna laureaat kuulutatakse välja veebruari alguses ELFi sünnipäeval.

Täiendavat infot auhinna kohta leiab ELFi kodulehelt: www.elfond.ee/et/teemad/teised-teemad/loodusharidus/noore-looduskaitsja-auhind

Kurgja talumuuseumis tunnustatakse pühapäeval
C.R. Jakobsoni preemia laureaate

Carl Robert Jakobsoni talumuuseumis Pärnumaal Kurgjal antakse pühapäeval, 20. juulil üle C.R. Jakobsoni preemiad ning toimub Kurgja-Linnutaja talu 140. aastapäevale pühendatud Eesti ohustatud tõugude päev.

Pärnumaa 2014. aasta parima põllumehe tiitel omistatakse Atte Jari Juhana Alfthanile, kes on Massiaru Põllumajandusliku OÜ juhatuse liige. Alfthan on koos abikaasa Piretiga loonud Eesti maakarja eliit-tõufarmi ning nende teravilja- ja piimakarjakasvatusega tegelev osaühing on piirkonna olulisim tööandja. Parima haridus- ja kultuuritöötaja tiitli saab Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õppealajuhataja Mari Karon.

“Jakobsoni preemiaga tunnustatakse Pärnumaa põllumehi ning haridus- ja kultuuritegelasi, kes on andnud panuse oma valdkonna ning üldisemalt kogu Pärnumaa elu edendamisse,” ütles C.R. Jakobsoni talumuuseumi direktor Monika Jõemaa.

Preemiad antakse üle Kurgjal toimuva Eesti ohustatud tõugude päeva raames, kus tõuaretusühistud esitlevad eesti maakarja veist, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobust ja eesti vutti. Päev toimub koostöös keskkonnaameti, põllumajandusministeeriumi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Linnukasvatajate Seltsi ja Pärnumaa omavalitsuste liiduga.

Orava kooli oppaja sai Käisi-preemiä

Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
Kiviti Kadri. Säinasti Ene pilt, Uma Leht
29. märdikuul anti kätte timahavadsõ Käisi Johannese seltsi preemiä. Käisi (Kääso) Johannes oll´ Põlva küle alt Rosmalt peri koolioppusõ vahtsõndaja.

Preemiä antas ütele Põlva maakunnast ja ütele muialt Eestist peri oppajalõ, kiä uman tüün Käisi perändit tähtsäs pidävä. Põlva maakunnah sai seokõrd preemiä Orava kooli luudusainidõ ja inemiseoppusõ oppaja Kiviti Kadri (50).

Kadri oll’ edimäne, kiä alost’ Orava koolih väläh opmisõ tunnõ. Tä om kõgõ haardnu oppamisõ mano kodokotussõ kultuuriluku.
Tä nakas’ latsiga üteh puutrih päästrehkendämist tegemä ja käü Põlva maakunna oppajidõga pranglimisõ võistlusõl.

«Olõ iks tahtnu tetä tunnih midägi põnõvat, et latsõ herevil olõssi ja näile vahtsõ as’a parõmbalõ miilde jäässi,» kõnõl’ Kiviti Kadri. «Tuud kutsutas nüüt avastustii meetodis, a vanastõ olli nuu Käisi Johannesõ põhitiidmise. Ma usu, et seo tunnustus sund minno viil rohkõmb Käisi mõttit tarvitama. Ma löüdse, et olõ Käisiga ütel pääväl sündünü – õnnõ 77 aastat ildamba.»

Koolih om Kadri klassioppajidõ ja tervüseedendüse iistvidäjä, oppas rahvatandsu, koolitas tõisi oppajit. Pääle tuu om tä Piusah turistõlõ giidis. Timahavanõ tõnõ Käisi-preemiä anti Talina Vindi latsiaia oppajalõ Minlibajeva Hedile.

Edimäst kõrda anti Käisi-preemiä vällä 1985. aastal, ku oll’ Käisi 100. sünnüaastapäiv. Preemiä lei Vilde nimeline kolhoos, no pand preemiä vällä Peri põllumajandusütistü. «Käis alost’ umma haritlasõtiid Rosma koolist, selle olõmi preemiäga köüdedü. Tahami traditsiooni iks edesi viiä, selle et Käisi mõttõ ja meetodi omma õigõ, noid saa pruuki ka täämbädsel pääväl,» selet’ ütistü juhatusõ liigõ Timmermanni Eero.

Säinasti Ene, Uma Leht

Kärdla linna preemia kandidaatide esitamine

Kärdla Linnavalitsus ootab ettepanekuid linna preemia kandidaatide esitamiseks. Linna preemia andmisega avaldatakse tunnustust füüsilisele isikule silmapaistva tegevuse eest linna elanike ja linna arengu huvides. Lisaks märgitakse ära linna sotsiaalhoolekandealaseid, haridus-, kultuuri- ja spordiüritusi või projekte toetanud sponsor.

Ettepanekuid preemiate andmiseks ja sponsorite ära märkimiseks võivad teha kõik Kärdla linna elanikud, linnas tegutsevad juriidilised isikud ja muud ühendused.

Ettepanekus peab olema kirjas kandidaadi esitaja nimi ja kontaktandmed, esitatava kandidaadi nimi ja kontaktandmed, esitamise põhjendus ja teenete loetelu. Seni linna preemia pälvinud isikute loeteluga saab tutvuda Kärdla linna kodulehel.

Ettepanekuid saab esitada kirjalikult aadressil Keskväljak 5a, Kärdla või e-postiaadressil valitsus@kardla.ee kuni 5. aprillini 2013.

Looduskaitsepreemia ja looduskaitse märgid ootavad nominente

Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee
Möödunud aastal pälvis Eerik Kumari looduskaitsepreemia Taivo Kastepõld. Uudised.err.ee

Keskkonnaministeerium ootab ettepanekuid tänavuse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia ja Eesti looduskaitse märgi kandidaatide kohta 15. aprilliks. Võitjad kuulutatakse välja maikuus, kui algab üle-Eestiline looduskaitsekuu.

Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemiaga tunnustatakse kodanikke, kelle tegevus looduslike koosluste, haruldaste liikide ja looduse üksikobjektide kaitse korraldamisel ning looduskaitseliste teadmiste levitamisel on olnud pikaajaline ja tähelepanuväärne. Preemiat on välja antud 1989. aastast ning alates 2010. aastast antakse Eerik Kumari nimelise looduskaitsepreemia saajale ka looduskaitse kuldmärk. 2013. aastast on Kumari nimeline looduskaitsepreemia 5000 eurot.

Ettepanekud, mis sisaldavad nominendi looduskaitsetegevuse vabas vormis ülevaadet, palume saata Keskkonnaministeeriumi looduskaitse osakonda hiljemalt 15. aprilliks aadressil: Narva mnt 7a, 15172 Tallinn või keskkonnaministeerium@envir.ee

Elva linna aukodanikuks valiti Eesti kirjakeele uurija Jaak Peebo

Elva linnapea Toomas Järveoja ja linnavolikogu esimees Leelo Suidt tunnustavad 24. veebruaril, Eesti Vabariigi 95. aastapäeva aktusel Elva linna aukodaniku tiitliga Lõuna-Eesti kirjakeele uurijat Jaak Peebot.

Elva linna teenetemärgiga tunnustatakse Elva Noorkotkaste organisatsiooni asutajat ja Kaitseliidu auliiget Ernst Raistet. Kultuuripreemia “Elva Täht” antakse Elva Gümnaasiumi muusikaõpetaja ja koorijuhile Ehtel Kuldvere-Ventile. Elva noortepreemia pälvib tubli ja aktiivne Elva noor Mihkel Kuuskvere.

Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud kontsertaktus toimub 24. veebruaril kell 15, Elva Gümnaasiumi aulas, Tartu mnt 3, millele järgneb Elva linnavolikogu esimehe ja linnapea vastuvõtt (kutsetega).

Aasta vabaühendus saab KÜSK-ilt 5000 eurot. Aeg esitada kandidaate!

EMSL-i iga-aastase kodanikuühiskonna aasta tegijate kandidaatide esitamise tähtaeg jõuab tänavu kätte koos jõuludega. Sel korral on meil ka värske hea uudis: Kodanikuühiskonna Sihtkapital on otsustanud aasta vabaühendust premeerida 5000 euro suuruse stipendiumiga. Aitäh KÜSK-ile!

Nagu ikka, on kandidaate aasta tegija tiitlile võimalik www.ngo.ee/tegijad esitada kõigil soovijatel, valiku teeb EMSL-i nõukogu. Aasta tegija tiitliga tunnustame ja täname inimesi ja organisatsioone, kes on oma tööga andnud enim hoogu kodanikuühiskonnale Eestis, ning teeme seda viies kategoorias: aasta vabaühendus, aasta avaliku võimu esindaja, aasta äriühing, aasta missiooniinimene ja aasta tegu. Võid esitada kandidaate kõigis viies kategoorias (ja soovi korral lausa mitu kandidaati ühes kategoorias) või siis ainult mõnes neist.

Www.ngo.ee/tegijad saab ka mälu värskendada, keda ja mille eest eelmistel aastatel tunnustati.

Meil on olnud päris tuline kodanikuühiskonna-aasta. Andkem siis teada, kes selle eest võiks enim kiitust väärida!

EMSL

Koosmeele preemia pälvis Tiina Kangro

Avatud Eesti Fondi XVI Koosmeele preemia laureaat on ajakirjanik Tiina Kangro (fotol).

Tänavuse Koosmeele preemia määramisel otsis Avatud Eesti Fondi nõukogu inimesi või organisatsioone, kes on järjepidevalt silma paistnud ühiskonnale oluliste teemade tõstatamisel ning näidanud üles julgust ja argumenteeritust oma seisukohtade väljendamisel.

„Tiina Kangro käsitleb teemasid, mis otseselt või kaudselt puudutavad iga ühiskonnaliiget. Tema töö ajakirjanikuna on olnud imetlusväärne, puudutades korraga nii oma emotsionaalsuse, analüüsioskuse kui ka edasiviivate lahenduste väljapakkumisega,“ põhjendas valikut Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam. „Eestkoste ehk huvikaitse on midagi, millega tuleb tegeleda pidevalt ja süvitsi. Erivajadustega inimeste ja nende lähedaste probleemide avalik arutelu on aidanud nende häält kuuldavaks teha ja viinud ka konkreetsete tulemusteni,“ kommenteeris Hellam.

Tunnustusega kaasneb 2000 eurot ning Marje Üksise graafiline leht „Avanemine“.

Möödunud aastal pälvisid Koosmeele auhinna Eesti Päevalehe ajakirjanik Kadri Ibrus ja vabakutseline filmitegija ning kirjanik Imbi Paju, 2010. aastal Ivar Tallo sõnavabaduse, avatud valitsemise ja e-demokraatia edendamise eest. Preemia kõigi laureaatide ning preemia ajalooga saate tutvuda AEF-i koduleheküljel aadressil www.oef.org.ee/koosmeel

Avatud Eesti Fond lõi Koosmeele auhinna 1997. aastal eesmärgiga avaldada lugupidamist neile, kes on oma tegevusega aidanud kaasa avatud ühiskonna kujunemisele nii Eestis kui ka mujal, samuti Eestis elavate inimeste üksteisemõistmisele ja ühise tuleviku-Eesti ehitamisele. Koosmeele preemia annab AEF üle igal aastal oma sünnipäeval. Tänavu täitub fondil 22. eluaasta.

Harjumaa teatripreemia 2012 pälvis dirigent Jüri Alperten

Rahvusooperis Estonia tähistati Harjumaa teatripäeva, mille puhul andsid Harju Maavalitsus ning Harjumaa Omavalitsuste Liit koostöös Rahvusooper Estoniaga traditsiooniliselt üle Harjumaa teatripreemia. Tänavu pälvis 1280 euro suuruse preemia dirigent Jüri Alperten pikaajalise ja silmapaistva loomingulise tegevuse eest.

Muusikute perekonda sündinud Alperten on olnud Rahvusooper Estonia dirigent alates 1985. aastast, peadirigent aastail 2002–2004; Eesti Muusikaakadeemia sümfooniaorkestri peadirigent aastail 1994–2000 ja alates 1998. aastast ka Pärnu Linnaorkestri peadirigent. Alates 1993. aastast töötab Alperten ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkestri dirigeerimise õppejõuna. Ta on juhatanud mitmeid väljapaistvaid sümfooniaorkestreid, sh Ungari Raadio sümfooniaorkestrit, Läti Rahvusorkestrit, Leningradi Riikliku Filharmoonia Sümfooniaorkestrit jpt nimekaid Nõukogude Liidu orkestreid. Samuti on ta andnud kontserte Venemaal, Ungaris, Soomes, Lätis, Rootsis jm. Alperten on dirigeerinud nii oopereid, ballette kui ka operette. Rahvusooper Estonias on tema käe all lavale jõudnud ballettidest Raveli „Daphnis ja Chloë”, Bizet’-Štšedrini „Carmen”, Tšaikovski „Uinuv kaunitar” ja „Pähklipureja”, Prokofjevi „Romeo ja Julia”, Štšedrini „Anna Karenina”, Tiit Härmi „Kameeliadaam”, oopereist de Falla „Lühike elu”, Weberi „Nõidkütt” jpt.
Teatripreemia pidulik üleandmine toimus tänavu  19. korda. Traditsiooniliselt on sel õhtul harjumaalaste päralt üks rahvusooperi tippetendusi. Eile õhtul oli selleks Mitch Leigh’ muusikal „Mees la Manchast”, mille muusikaliseks juhiks on Jüri Alperten.
Varasemalt on Harjumaa teatripreemia pälvinud teenekad Rahvusooper Estonia solistid Helgi Sallo, Teo Maiste, Mati Kõrts, Nadia Kurem, Riina Airenne, Ivo Kuusk, Jassi Zahharov, Väino Puura, Heli Veskus, Rauno Elp, Priit Volmer, Helen Lokuta, Mart Madiste, René Soom, Janne Ševtšenko, lisaks kauaaegne balletimeister Tiit Härm ja ooperilavastaja Aarne Mikk.

Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Kolleegidelt sai lavastajapreemia Eili Neuhaus. Foto: Rakvere Teater
Rakvere Teatri kollektiiv tähistas teatri 72. sünnipäeva Jäneda mõisas, kus tunnustati töökaaslasi möödunud aasta silmapaistvamate tegude, rollide ja saavutuste eest. Toomaks esile 2011. aasta tublimaid töötajaid toimus teatrisisene küsitlus, mille tulemusena sai traditsioonilise raudnaela omanikuks 9 kolleegide tähelepanu väärinud inimest/tegu.

Kolleegide hinnangul on 2011. aasta tööde põhjal ülekaalukalt parim naisnäitleja Silja Miks, rollide “Nullpunkti” ema ja õpetajad ning “Tuhkatriinu” võõrasema eest.

Parim meesnäitleja on Velvo Väli keda hinnati “Leenane’i kaunitari” Pato Dooley, “Noor Eesti” Gailiti ja “Kaasavaratu” Karandõ­še­vina rollide meisterlikkuse eest. Parim lavastaja on menuka “Kaa­sa­varatu” la­vastanud Eili Neu­haus.

Parima kunstniku preemia võitis lavastusele “Noor Eesti” kujunduse loonud kolmik Uku Kristjan Küttis, Ott Kadarik ja Mihkel Tüür. Loe edasi: Rakvere Teater jagas omadele raudnaelu

Kultuurkapital tunnustas Rakvere kultuuri ja sporti

Reet Tomband koos kunstnik Riho Hütiga lastejoonistusi tutvustamas.

Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp hindas kõrgelt Rakvere kultuuri ja sporti, andes esmaspäeval Porkunis toimunud tänuõhtul nii Lääne-Virumaa kultuuripärli kui neli maakondliku kultuurkapitali ekspertgrupi aastapreemiat Rakvere kultuuri- ja spordielutegelastele.

Lääne-Virumaa Kultuuripärl 2011 tiitliga pärjati Elo Üleoja – koorijuht ja muusikaõpetaja, kammerkoor Solare, Virumaa poiste- ja tütarlastekoori juhataja, XI noorte laulu- ja tantsupeo lastekooride üldjuht, Rakvere Reaalgümnaasiumi muusikaõpetaja.

„Järjepidevuse“ auhinnaga tunnustati Rakvere Spordikooli direktorit ja treenerit Jaak Vettikut, kes on viinud maakonna spordi üleriigilisele ja rahvusvahelisele tasandile.

„Elurõõmu“ auhind läks Lääne-Virumaa keskraamatukogu lasteosakonna juhatajale Reet Tombandile kirjanduse aktiivse propageerimise eest laste ja täiskasvanute seas.

„Loomingu“ auhinnaga tunnustati Rakvere Muusikakooli direktorit Toivo Peäsket, kes on kogu elu pühendanud muusikale.

„Pühendumuse“ aastapreemia sai Marko Torm Rakvere ööjooksu korraldamise eest.

Mullu pälvis Lääne-Virumaa kultuuripärli tunnustuste BC Rakvere Tarvas korvpallitreener Andres Sõber.

A-Galerii premeeris Ülle Kõutsi

Eesti ainus kunstnikele kuuluv ehtegalerii valis juba viiendat aastat parimat seifinäitust. A-galerii algatas parima seifinäituse preemia eesmärgiga tunnustada ehete loomisega aktiivselt tegelevaid kolleege. Varasemalt on A-galerii parima seifinäituse preemiat jagatud neljal korral. Laureaadid on olnud: Katrin Veegen (2007 ); Katrin Amos (2008 ); Maria Valdma (2009 ); Kaire Rannik (2010).  2011 aasta parima seifinäituse preemia omistati ehtekunstnik Ülle Kõutsile, isiknäituse “Vesi” eest.

Samas anti laureaadile üle rahaline preemia, mille suurus on 320 eurot. Preemiasumma kogutakse galerii müügituludest.

Värska Vallavalitsus andis välja Anne Vabarna nimelised elutööpreemiad

19. detsembril anti Värska Kultuurikeskuses pidulikult üle Anne Vabarna nimelised omakultuuripreemiad.

Seto lauluema Anne Vabarna nimelist omakultuuripreemiat annab Värska Vallavalitsus välja alates 1995. aastast. 2007. aastast muudeti statuuti ning lisaks jooksva aasta saavutuste ja panuse eest antakse iga nelja aasta tagant omakultuuripreemiad elutöö eest. Panust omakultuuri arengusse hinnatakse nii vallasiseselt kui –väliselt.

Komisjoni otsuse alusel anti sel aastal vallasisene elutööpreemia leelokoorile LEIKO pikaajalise ja viljaka tegevuse eest seto leelo edasikandmisel, õpetamisel ja talletamisel. Vallavälise elutöö preemia sai Vello Jüriöö järjepideva tegevuse eest seto keele tähtsustamisel sõnas ja kirjas.

Volikogu esimehe Vello Saare sõnavõtt kajastas komisjoni otsust ja tagamaid selleaastaste laureaatide kohta.

Traditsiooniliselt juhtis Anne Vabarna preemiate üleandmise tseremooniat eelmise aasta laureaat – Tea Korela. Kohalikud leelokoorid esitasid Anne Vabarna laule.

Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Hea ajakirjandus kasvab ja areneb koos oma lugejatega, sellist tõdemust on Eestis jagatud juba papa Jannseni aegadest. Et lugejad saaks ergutada head ajakirjandust, asutas Hans H. Luik Oivalise ajakirjanduse preemia, mis antakse välja teistkordselt. Kandideerida saavad seekord 2011. aastal paberil või veebis ilmunud ajakirjandustekstid.

Palume lugejatel preemiale esitada tekste, mis avavad heade argumentidega süvitsi mingi teemat, algatavad ka arutelu või mõjutavad mõne probleemi lahendamist.

Teisisõnu, aastapreemiale kandideeriv kirjutis  peaks tegema elu paremaks. Nii Oivalise Ajakirjanduse preemia asutaja Hans H. Luik kui žürii koosseisus Mihkel Kaevats, Natalja Kiitan, Kristina Mänd, Mart Raudsaar ja Sulev Valner usuvad, et ajakirjanduse abil on endiselt võimalik midagi muuta.

Žürii kuulutab välja konkursi 2011. aastal ilmunud või veel ilmuvate lugude seast Oivalise ajakirjanduse aastapreemia laureaadi leidmiseks. Kuna oivaline ajakirjandus eeldab oivalist lugejat ja vastupidi, on lugejad oodatud kandidaate esitama Facebooki kodulehe (Oivalise ajakirjanduse aastapreemia) vahendusel. Ettepanekuid võib saata ka meilile ajakirjandus@gmail.com  ning seda võivad lisaks lugejatele teha ka toimetused ning kaastöölised ja ajakirjanikud ise. Loe edasi: Otsitakse Oivalise ajakirjanduse preemia laureaate

Valga Gümnaasium pälvis “Koostöö Kuldõun 2011” preemia

Valga Gümnaasium pälvis haridusalase rahvusvahelise ja pikaajalise koostöö väljapaistvate tulemuste eest SA Archimedeselt „Koostöö kuldõun 2011″ preemia. Tunnustusega kaasnes rahaline preemia, 800 eurot. Auhind anti üle eile avatud noorte infomessil Teeviit „Maailm valla – õpi, tööta ja tegutse välismaal”.
Sihtasutus Archimedese välja kuulutatud konkursile laekus 15 taotlust, mida hindas SA Archimedese juurde moodustatud žürii, kes valis välja neli nominenti, kellest üks oli Valga Gümnaasium.
Sihtasutus Archimedes avaldab juba kolmandat aastat tunnustust haridusalases rahvusvahelises koostöös väljapaistvaid tulemusi saavutanud asutustele ja annab välja “Koostöö kuldõun” auhinda.
Valga Gümnaasium valiti välja pikaajalise rahvusvahelise eduka koostöö eest.
Allikas: Valgamaa.ee

Viljandimaa premeerib noorsootöötajaid

Viljandimaa noorsootöö preemia kandidaate saab esitada kuni 21. oktoobrini. Tunnustust väärivaid noorsootöö preemia kandidaate võib esitada viies kategoorias: pikaajaline panus noorsootöösse, aasta koostöö, aasta tegu, aasta noorsootöötaja ja aasta noor.

Noorsootöö valdkonna tegijate tunnustamise eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning valdkonda edendanud inimesi ja organisatsioone ning silmapaistvamaid ja olulisemaid algatusi, millel on oluline mõju kohalikul, maakondlikul või üleriigilisel tasandil.

Kandidaate võivad esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud. Korra kohaselt võib isik esitada ka iseennast, kuid sellisel juhul tuleb tal taotlusvormile lisada soovituskiri kolmandalt isikult.

Kandidaatide esitamiseks tuleb täita kandidaadi esitamise vorm, mis on saadaval kodulehel http://www.viljandimaa.ee/?mod=news&id=2123 ning saata see postiga Viljandi Maavalitsusele (Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi; märksõna “Noorsootöötajate riiklik tunnustamine” või elektrooniliselt e-posti aadressil riina.tootsi@viljandimaa.ee hiljemalt 21. oktoobriks 2011. Loe edasi: Viljandimaa premeerib noorsootöötajaid

Ullo Toomi preemia läheb Võrumaale

Maie Pau

Tänavuse tantsutaat Ullo Toomi nimelise stipendiumi saab Võrumaa rahvatantsujuht Maie Pau.  Stipendium antakse üle  tantsupidude algataja Ullo Toomi sünniaastapäeval 14. septembril kell 15 Tallinna Raekojas.

Maie Pau alustas oma rahvatantsujuhi tööd juba 1972. aastal juhendades laste ja mudilasrühmi. 1983. aastal tööle asudes Võru Kultuurimajja Kannel juhendas ta tantsuringe nii kultuurimajas kui ka koolides. Lapsepõlves Kai Leete balletiringis tantsupisiku saanud, hiljem kõrgkoolis tantsualase hariduse omandanud tantsujuht asutas oma rahvatantsurühmad. 1983. aastal loodud segarahvatantsurühm Kannel ja 1985.alustanud naisrühm Tsõõr tegutsevad järjepidevalt tänase päevani. Maie Pau juhendab neid oma põhitöö kõrvalt. Maie Pau aastaid olnud Võrumaa rahvatantsupidude üldjuht-lavastaja ning Võru Folkloorifestivali kunstiline juht.

Eesti Rahvuskultuuri Fondi juures olev Ullo Toomi halduskogu leidis, et Maie Pau rahvatantsu traditsioonide hoidjana ja edasikandjana on oma aastatepikkuse tööga Võrus ja Võrumaal väärtustanud ja edasi arendanud Ullo Toomi põhimõtteid.

1987. aastal loodud Ullo Toomi Fondi eesmärk on jäädvustada mälestust Tantsutaadist ning väärtustada rahvatantsualast tegevust. Fondi rahast antakse välja Ullo Toomi nimelist tantsustipendiumi eesti rahvatantsul ja autoritantsul põhineva silmapaistva tegevuse eest. Toomi stipendiumi saajate seas on olnud Henn Tiivel, Mait Agu, Ilma Adamson, Ilmar Moss, Helju Mikkel ja teised armastatud rahvatantsujuhid. Mullu pälvisid selle esmakordselt ajakirjanikud Anneli Ammas ja Kadri Valner.

Stipendiumi kätteandmist korraldavad Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus ning Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts.

 

Noore kultuuritegelase preemia pälvisid
Risto Joost ja Igor Kotjuh

Risto Joost.
Igor Kotjuh.

President Toomas Hendrik Ilves andis sel nädalal üle SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia dirigent Risto Joostile ning eripreemia poeedile, esseistile, tõlkijale ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundajale Eestis Igor Kotjuhile.

Risto Joosti kandidatuuri esitas Eesti Kooriühingu muusikanõukogu, kelle hinnangul on ta paistnud silma mitmekülgse ja kõrgetasemelise kontserttegevusega nii dirigendi kui soololauljana.

Igor Kotjuhi kandidatuuri esitas Eesti Instituut, märkides, et tegu on tunnustatud poeedi ja esseistiga, mitmekülgse tõlkijaga. Eriliselt tähelepanuväärne on tema roll eestivene kirjanduse jõulise eestseisjana, kes tajub täpse tundlikkusega eesti ja siinse vene kultuuriruumi loomupäraseid erinevusi, aga mis veelgi olulisem – võimalusi nende piiride ületamiseks. Sihi saavutamiseks on Igor Kotjuh koondanud siinseid noori vene literaate, innustades neid jätkama kirjanduslikku tegevust, edendama kontakte eesti eakaaslastega ja otsima ühisosa eesti kultuuriruumiga. Selleks tarbeks on ta loonud kirjanduslikke võrguväljaandeid ning asutanud kirjastuse KITE. Igor Kotjuhi tegevus ei piirdu Eesti-sisese dialoogi arendamisega, ta on ka oodatud eesti kultuuri seletaja võõrsil, näiteks Peterburi Ülikoolis hinnati kõrgelt tema loengukursust eesti, sh eestivene kirjandusest.

Noore kultuuritegelase preemia suurus on 4793 eurot elik 75 000 krooni ja seda rahastab Toomas Luman. Erandkorras antava eripreemia suurus on 3000 eurot, seda rahastab Indrek Neivelt.

Vabariigi Presidendi Kantselei avalike suhete osakond

Tänavuse Juhan Liivi luuleauhinna võitis Kirsti Oidekivi

Võiduluuletus:

 

* * *

mu isa, kes sa oled kerge vaim, nagu need

lilled ja liblikad mu ümber lendamas, kes sa

pühitsed mu kassi, kellel nüüd on liblikas suus,

kerge kõrge hüpe, tema suult kasvab nüüd päevapaabusilm,

kes sa oled päike ja õlu, õhtupooliku aeg.

 

mai oska sult miskitki rohkemat tahta. minus oli

selle päeva raskus, tühjaks kasvand tulp ja

millal tuleb vihma, kas jäängi riidu oma armsamaga.

ja ometi pole sa raskus, oled hoopis kiil

kes mu aias jälle lendab ja tantsib, ja suvepoole

on teid aina rohkem ja kes sa oled päike! sa

ei anna vihma siis kui küsida, olen ilma lõppematu kastja seni,

ja pole sa mu isagi, tea kes sa üldse oled.

 

Allikas: Vikerkaar 2010/4-5

Paku vällä Hurda-preemiä saaja!

Põlva rahvaharidusõ selts jaga 20. kõrda Hurda Jakobi nimeliidsi rahvuskultuuri avvohindu. Põlva küle alt Himmastõst peri rahvaperimüse korjaja ja riigimehe nimeliidsi avvohindu om kats, üte suurus om 1000 eurot.

Üts preemiä antas kimmähe Põlva maakunnan silma jäänüle inemisele. Preemiä saaja olku eesti rahvuskultuuri hääs midägi väega esierälist är tennü vai pikkä aigu mi rahvuskultuuri hoitnu ja edendänü.

Preemiä saajit või pakku egäüts nikani ku 15.04. Põlva rahvaharidusõ seltsile Kesk 16, 63308 Põlva. Teedüst saa tel 799 5157 vai polva.rhs@mail.ee.

Avvohinna antas kätte 23. hainakuu pääväl.

Allikas: Uma Leht