näitus

Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust

Pärnu Muuseumi fuajees avati näitus EKA ja TTÜ tudengite töötoast Sindi kalevivabriku tuleviku teemadel. Näitus jääb avatuks kuni 30. aprillini.

Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna Foto Urmas Saard — Varemeis Sindi kalevivabrik Pärnu jõe poolt vaadatuna. Foto: Urmas Saard

Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri-, restaureerimise- ja sisearhitektuuri- ning Tehnikaülikooli inseneriõppe tudengid koos juhendajatega kogunesid juba taditsiooniks saanud töötuppa, et mõtiskleda hüljatud maastike teemadel. See on sarjas neljas interdistsiplinaarne töötuba. Eelnevatel aastatel on otsitud ideid Kohtla-Järve põlevkivitööstuse vanale õlitornile, Katariina kirikule Tallinnas ja Paluküla kirikule Hiiumaal.

Seekordne patsient, Sindi Kalevivabrik, on ühistöötubade eelkäijatest kõige mastaapsem objekt, millele lisandub ümbritsev inspireeriv romantiline loodusmaastik ja nostalgiat täis väikelinn.

Sindi Kalevivabrik, meie vanema tööstuspärandi au ja uhkus on läbi elamas protsesse, mida paljud tema saatusekaaslased kaasaegses Euroopas on tänaseks päevaks juba läbi teinud või sarnaselt tegemas, otsides endale uut nägu – identiteeti.

Globaaliseeruv maailm ja sellega seotud majandusmudel mõjutas käesoleva sajandi alguses Euroopa tekstiilitööstust kaunis radikaalselt. Masstootmisele suunatud rõivatööstus, olles ka Sindi vabriku kliendiks, viis oma tellimused veelgi odavama tööjõuga Aasiasse. Vanade hoonete tüpoloogia ei sobinud juba ammu uuele tehnoogiale ja moodsatele tootmisprotsessidele. Sindi ajaloolisest tööstuse sisseseadest sai vanaraud ning hoonetest jäid tulekahju järel alles vaid müüride vahelised tühimikud, kus arusaamatu, milline ruum on väljas, milline sees.

Võimas tööstusmaastik, mis üle-eelmise sajandi alguses sünnitas enda ümber uue linna, olles urbaniseerumisprotsessi musternäidis, jäi iseendaga üksi. Keskusest sai perifeeria, kus demograafiline olukord ei ole täna kõige lootusrikkam – linn kahaneb ja sumbub iseenda olemisse.

…ja ikkagi, justkui vastuvoolu ujudes, tiksub kuskil ketrusmasin, keegi puhastab liivaga metalli, vanas sepikojas toimetavad metallimeistrid, jões kasvatatakse kala, on kohvik ja ostukeskus. …ja siiani kehtinud majandusmudelid otsivad endale alternatiive, teistsuguseid reegleid, mis muutunud keskkonnale ja ühiskonnale sobilikumad. Sellistes olukordades on perifeeriad alati andnud ainest interpretatsioonideks ja uute ideede sünniks.

Loe edasi: Pärnus avati näitus Sindi kalevivabriku tulevikust

Maalikunst ja teater pühapäeval Võru Kandles

Pühapäeval kell 15.30 avame Tõnu Tamme maalinäituse “Kuusalu värvid”.
Miks “Kuusalu värvid”?

Tõnu Tamm: „Kõigepealt tuli minu juurde, ei tea kust, näituse pealkiri, millest lähtuvalt sündis tänavu – 2014. aasta kevade-suvel enamik praeguse näituse maalidest. Ei mäletagi, kes mulle selle näituse mõtte pähe pani, kuid olen lähtunud neid pilte tehes kodukoha looduse värvidest ja kombinatsioonidest Kuusalu kihelkonna rahvariiete värvidega. Püüdsin leida loodusest üles just neid värve, mis pandi siinsetesse rahvariietesse ja otsisin vastust kuidas mitu sajandit tagasi need mustritesse kokku seati.
Kuna olen juba enam kui paarkümmend aastat tegelenud Eestis looduslikult kasvavaid orhideede uurimisega, ongi paljud minu maalid just neist lilledest. Käesoleva näituse piltidel on ainult minu kodukohas – Andineeme külas – leitud orhideed: laialehine neiuvaip, ööviiul, pesajuur, punane tolmpea jt. Kuna orhideed armastavad lupja ja paas, mis asub meil, Kuusalus peaaegu maapinnal on lubi, ongi neid lilli saartel, Lääne- ja Põhja Eestis rohkem kui mujal. Aegviidu kandist metsast leidsin lehitu pisikäpa, mille õied on tagurpidi varre küljes, sellel taimel pole klorofülli. Inglased nimetavad seda lille kummitus-orhideeks – ka seda olen ma oma maalil kujutanud“.

Kell 16 on Kandle lava Kuusalurahva Teatri päralt, etendub Tõnu Tamme lavastus “Teise mehe pea”.
Kuusalurahva Teater on seltskond rõõmsameelseid inimesi, keda ühendab kirg näitemängu vastu ning kes soovivad seda ka teistega jagada. Ehkki näitemängu on Kuusalus tehtud rahvamaja rajamisest (1905. aastal) saati ning isegi varem, tegutsetakse selle nime all alates 2011. aastast, kui juhendajaks tuli Tõnu Tamm , kelle käe all on lavaküpseks saanud kolm lavastust: Edward Albee must komöödia “Kõik aias”, mis esietendus 2012. aasta kevadel.
2013. aastal mängiti Soome näitemänguklassikasse kuuluva Maria Jotuni külajanti “Mehe küljeluu”. Marcel Aimé näidend “Teise mehe pea” esietendus Kuusalus 2014. aastal.

Kätlin Hoop

Möödub 160 aastat esimesest laulupäevast

Sel aastal möödub 160 aastat esimesest laulupäevast Põlvamaal. Väärika sündmuse tähistamiseks on maakonnas toimumas ridamisi muusikasündmusi kontsertidest ja seminaridest kuni laulu- ja tantsupäevadeni välja.

Lisaks traditsioonilistele maakonna laulu- ja tantsupidudele on sel aastal plaanis ka pidude sügavama tähenduse ja väärtuse üle arutleda. Sel eesmärgil toimub 15. aprillil kultuuri- ja huvikeskuses laulupeo konverents “Ühismõtlemine: 160 aastat neljal häälel”, kus arutletakse nii laulupidude väärtuse ja arengu kui ka näiteks eriteemaliste laulupidude külluse ja vajalikkuse üle.

160 aasta laulupeod võtab piltide, meenutuste ja ajalookatkete abil kokku Põlva Talurahvamuusemi rändnäitus “160 aastat laulupidusid Põlvamaal”. 15. aprillil Põlva kultuuri ja huvikeskuses avatav näitus tutvustab maakonna laulupäevade ja -pidude traditsiooni alates teadaolevalt varaseimast laulupäevast 1855. aastal kuni tänaseni. Rändnäitus lendab laulutuules läbi Kanepi, Põlva ja Räpina kihelkonna ning põikab Setu leelopäevadelegi.

Mitmete teiste, egiidi “160 aastat Põlvamaa laulupidusid” alla käivate sündmuste kohta leiab infot Põlva maakonnaportaalist: www.polvamaa.ee/muusika-aasta-2015

Mitmel häälel kõlab hästi!

Maret Reinumägi

Pealinnas eksponeeritud näitused jõuavad Võrru

4. märtsil kell 16 avavad naha- ja tekstiilikunstnikud oma näitused Vana-Võromaa Kultuurikojas.

“Nahaalused lood” on Marje Taska ja Reet Varblase koostööprojekt nahakunstnike liidu, kunstiakadeemia nahakunsti osakonna, Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakooli üliõpilaste ja Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilastega. Näitusega “Nahaalused lood” teadvustatakse Eesti paljurahvuselisust ja kultuurilist mitmekesisust.

Tallinna Kunstihoones toimus veebruaris Eesti tekstiilikunsti esindusnäitus “SADA. Eesti tekstiilikunst 1915-2015”, mis pakkus näitusekülastajale sissevaate saja aasta jooksul loodud tekstiilikunsti. Vana-Võromaa Kultuurikojas saab näha viimaste aastakümnete loomingut. Tänapäevane tekstiililooming mõjub oma mitmekesisuses ootamatult ning omanäoliselt. Kultuurikojas on väljas mitukümmend vaipa, kangaid ja kudumeid alates õrnadest siidimaalingutest skulpturaalsete tekstiilivormideni.

Näitused jäävad avatuks 12. aprillini. Kultuurikoda on avatud: K-P 11-18.
Jana Huul

Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Kolmapäeval, 18. veebruaril kell 14.00 avatakse Eesti Põllumajandusmuuseumis lamba-aasta algusele pühendatud kolmiknäitus: Villa teekond, Loo. Koo. Rõõmusta! ja Enelin Pedaku tekstiilsed disainehted.

“Eesti Põllumajandusmuuseumi näitus ” Villa teekond” valmis seoses muuseumi uue haridusprogrammiga “Villakera – kullakera”, mille raames osalejad õpivad lähemalt tundma põllumajanduses ühte olulisimat looma – lammast – ja teevad tutvust villaga, mis on juba aastatuhandeid olnud üheks tähtsaimaks materjaliks peamiselt rõivaste, aga ka mitmete tarbeesemete valmistamisel. Programmi raames saab proovida kätt nii villa kraasimisel kui ka lõngaks ketramisel ja kangastelgedel kudumisel” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel “Loo. Koo. Rõõmusta!” on vaatamiseks välja pandud Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku tekstiili eriala 2014.a. lõpetanud 9. lennu üliõpilaste silmkoelised kudumid ja fotod. Näitus “Loo. Koo. Rõõmusta!” põhineb kudumitest valminud samanimelisel raamatul, mis ilmus kirjastuses Varrak. Loe edasi: Eesti Põllumajandusmuuseumis avatakse lamba-aasta puhul kolmiknäitus

Eesti Arhitektuurimuuseum avab uue hooaja tuntud hispaania arhitektide näitusega

Arhitektuurikonkursi võitnud Arvo Pärdi keskuse makett.

Sel reedel, 13. veebruaril, avab Eesti Arhitektuurimuuseum uue hooaja, mis toob huvilisteni esmakordseid ülevaateid nii rahvusvahelistelt arhitektidelt kui ka seni vähem käsitletud teemasid kohalikult arhitektuurimaastikult. Reedel muuseumi peasaalis avataval näitusel “Aken ja Peegel” on kõigil võimalus tutvuda lähemalt Eestis Arvo Pärdi Keskuse uue hoone konkursi võitnud hispaania arhitektide Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano loominguga.
Mõte tutvustada Eesti publikule Nieto Sobejano loomingut sündis hetkel, kui Fuensanta Nieto saabus möödud aasta juunis Tallinnasse juunis Arvo Pärdi Keskuse arhitektuurivõistluse peapreemiat vastu võtma. Tegu on maailmas väga tunnustatud hispaania arhitektuuribürooga, kes pärjati äsja ka maineka Alvar Aalto medaliga.
Arhitektuurimuuseumi näitusel „Aken ja peegel“ annavad Nieto Sobejano büroo arhitektid ülevaate nii oma olulisematest teostest kui ka avavad tihti keeruka ja aeganõudva loomeprotsessi tagamaid. Näitusel on kujutatud ka Nieto Sobejano büroo kõige olulisemad tööd, nende seas ka Cordoba kaasaegse kunsti muuseum, San Telmo muuseum, Madinat al-Zahra muuseum ja konverentsikeskus Zaragosas. Kõigi eksponeeritud projektidega saab põhjalikumalt tutvuda nii jooniste, video kui erinevate trükiste vahendusel, näitusel on võrdselt olulised nii meeleline elamuslikkus kui analüütiline vaatlejapilk. Reedesel avamisel osaleb ka Fuensanta Nieto.

Võrumaa kunstnik Liive Koppel tähistab juubelit näitusega

Homme, 4. veebruaril kell 16 tähistab Liive Koppel oma 75.a. juubelit ülevaatenäitusega. Olete oodatud näituse avamispeole.

Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Liive Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru 1. Põhikoolis, Võru huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli.
Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru mööblivabrikus, olnud pikka aega tegev Võru Kunstiklubis.

2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu.

Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb avatuks 1. märtsini.

Jaana Huul

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Eelmisest nädalast on Tallinnas Ülemiste keskuses avatud Lõuna-Eesti fotonäitus “Elu kahe maailma piiril”, mis esitleb fotograafide Jarek Jõepera ja Silver Kommusaare temaatilisi pilte.

Fotonäitus kutsub huvilisi tutvuma Lõuna-Eestiga – piirkonnaga, kus leidub ettevõtmisi, mis kasutavad tavapärasest erinevaid lahendusi ja edendavad jätkusuutlikku eluviisi. Ühtlasi tutvustab näitus Lõuna-Eestit kui piirkonda, mis pakub aastaringi mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks väga erinevate huvidega inimestele.

Lõuna-Eesti fotonäitus, mis sündis koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti, on avatud Ülemiste keskuses märtsi lõpuni. National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles näituse fotovalikut kommenteerides, et Lõuna-Eesti loodus, vahelduv maastik ning rikas pärandkultuur pakuvad aktiivse puhkuse huvilisele lugematuid võimalusi seiklusteks ja põnevateks kohtumisteks. “Jarek Jõepera fotod avavad vaid väikest osa neist võimalustest ning emotsioonidest, mida Lõuna-Eestil on pakkuda,” lausus Peetsalu. Silver Kommusaare fotode puhul tõi Peetsalu välja, et pildile on jäänud need nutikad tegemised, mis on sündinud traditsioonilise eluviisi, esivanemate tarkuse ja tänaste tehnoloogiate ühendamisel ning mis võimadalavad kohalikul elanikul ennast teostada, tulu teenida ning peale kauba veel ka maailma parandada. Loe edasi: Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Võrukas Kadi Mõttus avab täna isiknäituse “Maailma piiril”

Kadi Mõttus (sünd 1991) on Võru juurtega neiu, kes hetkel elab, töötab ja õpib väikeses puust linnas Tartus. Tituleeritud ka kui sahtlisse joonistaja. Kuigi tal kunstialast haridust pole, on talle alati joonistamine väga meeldinud – väidetavalt õppis Kadi enne pliiatsit käes hoidma ja joonistama, kui rääkima.

Oma stiil kujunes välja juba 2006. aastal, kuid tõsisemalt hakkas loominguga tegelema alles 2011. aastal, mil aset leidis esimene isiknäitus Tallinnas Cafe Petersonis. Sellest ajast saadik on Kadi võtnud osa erinevatest koostööprojektidest, millest suurim Vatmani joonistusplokkide kaanejoonistused koostööd Sulemees OÜ-ga aastal 2013, ning korraldanud mitu isiknäitust erinevates Eestimaa paikades.

Kadi loomingule on iseloomulik absurdsus, unenäolisus, tugev kontuur ja julge värvidekasutus. Segatehnikas joonistuste lemmikteemadeks oli, on ja tõenäoliselt jääb kõik elus olev meie ümber. Naivistlike, pisut vimkaga piltide eesmärgiks on inimesi eeskätt rõõmustada – tööde autorile on parim tagaside naeratus.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Liive Koppel tähistab oma 75. sünnipäeva ülevaatenäitusega

Kolmapäeval, 4. veebruaril kell 16 tähistab kunstnik Liive Koppel oma 75. aasta juubelit ülevaatenäituse avamisega. Liive Koppel on sündinud Võrumaal, Väimela Tagakülas 4. veebruaril aastal 1940. Kunstihariduse sai ta Tartu Kujutava Kunsti Koolist, kus õppis maalimist, joonistamist ja kunstipedagoogikat aastatel 1957-1962. Täiendõpet omandanud ERKI´s ja Pedagoogilise Instituudis. Lisaks kunstialasele haridusele on Koppel omandanud ka religioonialaseid teadmisi Tartu Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris.

Koppel on töötanud kunstiõpetajana Alatskivi Keskkoolis, Võru I Põhikoolis, Võru Huvikojas ja kristlikus laste- ja noorte kunstistuudios “Krisepto”, mille asutajaliige ta oli. Lisaks on ta töötanud kunstnikuna Võru Tarbijate Kooperatiivis, Võru linna dekooriateljees ja Võru Mööblivabrikus, Võru Kunstiklubis.

Alates 2002. aastast elab Koppel Tartus ning ta kuulub Tartu Kunstnike Liitu. Põhitegevuseks on endiselt maalimine ja töö lastega. Näitustel on Koppel esinenud järjepidevalt alates 1970. aastast Eestimaa erinevais paigus ning Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja Venemaal.
Koppeli meelisteemadeks läbi aastate on olnud Eestimaa loodus, lilled, natüürmort.

Näitus jääb Võrumaa Muuseumis avatuks 1. märtsini.

Tartu botaanikaaed tutvustab meeli mõjutavaid taimi

Tartu Ülikooli botaanikaaias avati talvise pööripäeva puhul näitus “Pöörane pööripäev. Meeli mõjutavaid taimi meilt ja mujalt”.

Näitus tutvustab taimi, mis sisaldavad inimmeeli mõjutavaid aineid. Näitus annab külastajale teadmisi nii ergutavate, uimastavate, rahustavate kui ka potentsi tõstvate armutaimede kohta. Osa taimi on meile igapäevasest elust tuttavad, osa taimi aga tundmatud.

Inimene on taimi ammusest ajast kasutanud oma meelte ja tajude mõjutamiseks. Pööripäevad on olnud maagilised hetked, mil vaadatakse minevikku, ennustatakse tulevikku ning suheldakse teispoolsusesse läinud hingedega. Pööripäeva maagiliste rituaalide läbiviimisel on sageli kasutatud just taimemaailma abi.

Näitus “Pöörane pööripäev” on avatud 19. detsembrist kuni 25. jaanuarini iga päev kell 10-17 TÜ botaanikaaia õppeklassis Lai 38. Sissepääs TÜ botaanikaaia piletiga.

Rahvusraamatukogus toimub Eesti tarbekunsti jõulumüük

Tänasest 17. detsembrini leiab Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis aset traditsiooniline Eesti tarbekunsti näitus-müük, mis tutvustab ligi 40 kunstniku loomingut. Pakutakse moe- ja disainesemeid, keraamikat, klaasi, nahkesemeid, ehteid, tekstiili ja pisigraafikat.

Ehtekunstnikest osalevad Ülle Mesikäpp, Silvia Reinpuu, Harvi Varkki, Anne Roolaht ja Tiina Käesel. Keraamikutest on esindatud Õnne Õunap, Helle Videvik ja Marget Tafel. Kudumeid ja tekstiilikunsti pakuvad Tiia Orgna, Eha Sillaste ja Elna Kaasik. Nahkesemeid ja kotte esitlevad Ivi Tafel, Mall Mets, Ruuda Maarand jt. Kadi Kurema, Külli Grünbach-Sein ja Viive Noor pakuvad pisigraafikat ja jõulukaarte.

Uute tulijatena tervitame Asuurkeraamika kunstnikke ning Silva Moestuudiot, Lucky Laikat ja Namarie’d oma moe- ja disainiloominguga.

Näitus-müük on avatud Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis ja fuajeegaleriis:
15. detsembril kella 12–19
16. detsembril kella 10–19
17. detsembril kella 10–19

Eesti professionaalseid tarbekunstikke tutvustava jõulumüügi traditsioonile Rahvusraamatukogus pandi alus 1990ndate alguses.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Viljandi muuseumis on avatud näitus “Lase minu lambad laialt käia… Lambamaastikud Eestis ja Euroopas”

Lammas on vähenõudlik loom. Seetõttu on teda karjatatud aladel, kus muu põllumajandus pole võimalik. Nii on lambad kujundanud meie loopealseid, ranna- ja puisniite. Selleks, et neid kooslusi alles hoida, on lambad parimad tööriistad. Aastaid hooldamata ala on raske kasutusele võtta, selleks on vaja kas keskkonda oluliselt muutvat tehnikat või… lambaid.

Lisaks teabele lambakasvatusest ja karjamaadest saab Viljandi muuseumi näitusel katsuda lambavillast toodetud riideid, lõnga, istuda niidu- või põldheinal, joonistada või meisterdada lammas ja muud mängulist.

Näitus valmis Eesti Maaülikooli ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös projekti CANEPAL raames, mille eesmärk on uurida, tutvustada ja väärtustada lambapidamise ja karjaseeluga seotud pärandit Euroopas.

Näitus jääb avatuks 28. veebruarini 2015. Muuseumi näitusemaja on avatud teisipäevast laupäevani kella 10-17 (välja arvatud pühadel).

Kelly Eensoo

Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näitus oli taaskord Riigikogus

Võrumaa omavalitsuste delegatsioon Riigikogus.

1 – 3. detsembril toimus XIV Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite tööde näitus Riigikogus. Näitusel eksponeeriti erinevaid kudumeid, puidust-ja metallist käsitöötooteid, kaltsuvaipu, jõululinasid, keraamikat ja palju muud. Võrumaa omavalitsuste käsitöömeistrite näituse avas Riigikogu esimees Eiki Nestor. Tervitussõnad lausus ka Võrumaa Omavalitsuste Liidu esimees Mailis Koger. Avaüritusel osalesid Riigikogu liikmed ning Võrumaa omavalitsusjuhtide ja ametnike delegatsioon. Näituse avamisele järgnes Võrumaal valmistatud suupistete degusteerimine.

Mailis Koger

Tulekul Heiki Ernitsa näitus-õpituba Rahvusraamatukogus

Neljapäeval, 27. novembril kell 16 avab Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa raamatuillustratsioonide näituse „Pilte leiutades“. Kohal viibib autor. Näitus jääb avatuks 19. detsembrini.

Heiki Ernits pälvis Tallinna 4. rahvusvahelisel illustratsioonitriennaalil „Pildi jõud” Eesti Rahvusraamatukogu eriauhinna, milleks oli isikunäitus Rahvusraamatukogus. Nüüd ongi välja pandud ligi 50 raamatuillustratsiooni, mis on läbilõige Heiki Ernitsa loomingust.

13. detsembril kell 14 toimub Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis Heiki Ernitsa õpituba lastele alates 10. eluaastast. Osalemine on tasuta, kuid registreeruda tuleb tel. 630 7134 või aadressil Kylli.Ummer@nlib.ee.

Heiki Ernits (sünd. 1953) on üks tuntumaid eesti joonisfilmikunstnikke, karikaturiste ja raamatuillustraatoreid. Ta on töötanud „Tallinnfilmis” joonisfilmide kunstniku ja režissöörina, teinud reklaamfilme, plakateid ja postkaarte ning illustratsioone paljudele väljaannetele. Ernits on 1993. aastast Eesti Ekspressi karikaturist-illustraator ning osalenud karikatuurinäitustel. Ta on populaarsete lasteraamatute ja -filmide, näiteks „Leiutajateküla Lotte”, „Lepatriinude jõulud”, „Tom ja Fluffy” üks autoritest ning teda on tunnustatud nimekate auhindadega nii kodu- kui ka välismaal. Ernits on parima lasteraamatu illustraatori preemia NUKITS 5-kordne laureaat.

Allikas: Rahvusraamatukogu

ERMi Postimuuseumis avati uus näitus „Armastuskirjad“

Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas 12. novembril uue näituse „Armastuskirjad“, kus esitletakse lembeteemalisi postkaarte ja kirju läbi saja aasta. Tundeküllased kirjaread ja postkaardid, huvitavad ja ilusad käekirjad räägivad oma lugusid.

„Kuulmata, nägemata võrsunud südame aluses, valminud valgusele on minu armastus. Sina oled see, kelle järele ma janune olen. Sind ihkan ja igatsen ma päeval ja ööl, siis kui magab maailma mure. Ma ei saa mitte teisiti, kui ma ei ütle, et ma sind armastan, armastanud olen ja edaspidigi armastama saan, nii nagu elu armastus on.“ Need read kirjutas Artur Adson Marie Underile.

Igal ajal on omad kombed. Armastust tuntakse ja sellest kirjutatakse. Viimastel aastakümnetel on elektroonilised sõnumid vahetanud välja postkaardi, paberil kirjutatud kiri on liikunud e-posti. Südamega vormitud lausete asemel annavad tunnetest teada emotikonid. Nõnda võiks küsida, kas näpuotste abil arvutiekraanile vajutatud näopildid kannavad edasi meie aja kultuurilugu tulevastele põlvedele ja on sama huvitavad, nagu endiste aegade kirjaread meile lugeda. Visualiseeritud tunnete näitamine on muutunud igapäevaseks, esitades justkui väljakutse möödunud aja traditsioonidele.

Kas sõnade taga on jätkuvalt tähendus? Kuidas ja millise kultuuriloojälje kirjutavad tänased tegijad tulevastele põlvedele? Või kuidas ja kas seda ka loetakse?

Näitus valmis koostöös Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi, ERMi Postimuuseumi Sõprade Seltsi, Tartu Kunstikooli ja Omnivaga.

Rahvusraamatukogus näeb Picasso, Matisse’i jt teoseid Paul Reetsi kogust

Reedel, 14. novembril kell 16 avatakse Rahvusraamatukogu peanäitusesaalis Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse näitus “Sõnasild. Kunsti ja raamatuid Paul Reetsi kogust”, kus eksponeeritakse teiste seas Pablo Picasso, Henri Matisse’i, Adrian van de Velde jt. töid.

Paul Reetsi 90. sünnipäevale pühendatud näitusel saab näha 17.-18. ja 20. sajandi Lääne-Euroopa graafikat ning bibliofiilse väärtusega raamatuid alates 17. sajandist.

Väljapanek põhineb Paul Reetsi kultuuriloolisel kogul, mille ta kinkis 2011. aastal Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusele. Kogusse kuulub arhiivimaterjale, raamatuid ja mitusada kunstiteost.

Näituse koostanud Jüri Hain ja Jaan Undusk osutavad väljapanekuga seosele sõna ja pildi, raamatu teksti ja illustratsiooni vahel. Kujundaja ja kuraator on Jüri Hain, kataloogi koostasid Jaan Undusk ja Elle-Mari Talivee ning kujundas Tiiu Pirsko.

Kunstiteadlane ja kirjanduskriitik Paul Reets (sünd. 1924 Tallinnas) on Bonni ülikoolis õppinud ajalugu, kunstiajalugu ja võrdlevat usuteadust. 1950. aastast elab ta USAs ning on lõpetanud Harvardi ülikooli kunstiteaduse erialal.

Näitus on avatud 5. detsembrini.

Sakala Keskuses avatakse Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“

Esmaspäeval, 17. novembril kell 17.00 avatakse Viljandis Sakala Keskuse jalutussaalis Tõnis Laanemaa graafika näitus „KIRG“.

Käesolev näitus on retrospektiivne. Eksponeeritakse 1960.-1980. aastatel loodud graafilisi töid, mis on peamiselt filigraanses ofordi ja kuivnõela tehnikas. Realistlikud linnavaated kõrvuti igavikuliste teemadega toovad vaataja üheaegselt nii maa peale kui tõstavad kõrgele taevasse. Seda polaarsust saab vaataja ise kogeda.

Tõnis Laanemaa (sündinud 1937.a Tartus) omandas kunstihariduse Tartu kunstikoolis maali erialal ning 1961-1966 ERKI-s graafika erialal. Laanemaa lõi kaasa 1960. aastatel eesti avangardses kunstirühmituses ANK´64. Hoolimata auväärsest east lõõmab Laanemaa loome edasi ka praegu, esikohal on abstraktsiooni ja aktimaali omanäoline sulam. Just KIRG oma loome vastu näib kunstnikku kõige enam inspireerivat.

Näitus jääb Sakala Keskuses avatuks 12. detsembrini 2014

Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Viljandi Muuseum kuulutab välja 2015. aasta näituste konkursi, millest on oodatud osa võtma nii eraisikud kui kodanikuühendused.

Pakutav näitus peab olema seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga, käsitlema aktuaalseid teemasid, olema eetiline ja apoliitiline, huvitama laiemat vaatajaskonda ning sobima muuseumi näituseruumi.

Muuseumitöötajatest koosnev žürii valib välja näituse(d), mida eksponeeritakse Viljandi muuseumis 2015. aasta II poolel.
Muuseum pakub näituse teostamisel tehnilist abi ning katab osaliselt näituse vormistamise ja reklaamimise kulud. Näituse idee ja üksikasjaliku kirjelduse palume esitada kirjalikult 12. detsembriks 2014.

Viljandi Muuseumi näituste konkursi statuut

Konkursi korraldajaks on Viljandi Muuseum. Kontaktisik Kelly Eensoo, kelly.eensoo@muuseum.viljandimaa.ee, tel 433 3664.
Konkursist võivad osa võtta eraisikud ja kodanikuühendused.
Konkursi žürii poolt välja valitud näitust eksponeeritakse Viljandi muuseumi näitusesaalis 2015. aasta teisel poolel.
Näitusele esitatavad nõudmised:
– on seotud Viljandimaa tänapäeva või minevikuga
– huvitab laiemat vaatajaskonda
– käsitleb aktuaalseid teemasid
– on eetiline ja apoliitiline
– eksponaadid mahuvad Viljandi muuseumi näitusesaali (27 m2). Täpsemad näituseruumi andmed on muuseumi kodulehel http://muuseum.viljandimaa.ee/?op=body&id=30.
Loe edasi: Viljandi Muuseum korraldab näituste konkursi

Leia sügisvärve ka näitusesaalist!

Fotomeenutus Võru kunstiõpetajate ühisnäituselt.

Vana-Võromaa kultuurikoja galeriis on avatud Inna Süvingu maalinäitus “Flow” ning Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitus.

Inna Süving on kunstiõpetaja Võru Kesklinna Koolis ja Võru Kunstikoolis. Aktiivne võrukas on võtnud aja oma sisemist sära ning väliseid mõjutusi harmooniliselt lõuendile jäädvustada. Kunstniku maalid on pastelse koloriidiga, maalilised, julged ja üllatuslikud.

Kultuurikoda palus Inna Süvingul valida kõrvalsaali kunstnik, kellega koos publiku ette astuda. Valituks osutus Kadri Kangilaski.

Kadri Kangilaski ja Toomas Tõnissoo ühisnäitusel saab näha autobiograafilisi maale ja fotosid linnuskulptuuridest. Põhust linnuskulptuurid on rännanud mööda maailma nii linnapildis, looduses kui ka siseruumides. Linnud on saanud tunnustust ja fotod on kõnetanud vaatajaid. Tegemist on dialoogiga lindude ja keskkonna vahel.

Näitused jäävad avatuks 16. novembrini

Tiia Haug

Rõuges toimub sügishoidiste näitus ja degusteerimine

Sügishoidiste näitus ja degusteerimine on plaanis Rõuges 27. septembril algusega kell 11 Eesti Ema parklas.
Oodatakse maitsma või osalema! Osalemiseks tuleks võtta kaasa omatehtud magus ja/või soolane hoidis või hoopis hoidistatud jook. Parimaid ootavad auhinnad!

Kavas: hoidiste degusteerimine ja hindamine; vestlusring Kaja Keskkülaga sellest, kuidas tema alustas oma hoidiste müügiga; elav muusika, üllatusesinejad.

Info telefonil 5554 2088 (Eveli, MTÜ Püssä küla)

Tulerattad jõuavad maanteemuuseumisse

Suvise laulu- ja tantsupeo tuleteekonna kuulsad tandemrattad jõuavad sel laupäeval Eesti Maanteemuuseumi kollektsiooni, kus huvilistel on edaspidi võimalik neid unikaalseid tulerattaid näha ning samuti proovisõitu teha.

Kaks 3-rattalist tandemit antakse tuleteekonna korraldajate poolt maanteemuuseumile üle täna.

Tuletulemine 2014 ühe korraldaja Hannes Astoki sõnul sai tuleteekonda kavandama asudes kohe selgeks, et laulu- ja tantsupeo tule vedamiseks on tarvis luua spetsiaalsed jalgrattad. Appi tulid Tartu Kõrgema Kunstikooli tudengid eesotsas juhendaja Jaanus Paaveriga. Koos Tuletulemise korraldajate ja ratta ehitajatega Hawaii Expressist valiti kavandite hulgast välja Rainer Klementi ja Helen Teigari kavand “Noodiratas”. Rattad tegid etteantud kavandite järgi valmis Hawaii Ekspressi meistrid eesotsas Enn Rohtlaga. 1000-kilomeetrisel laulu- ja tantsupeo tuleteekonnal pidasid tandemid hästi vastu.

Muuseumi külastajate esmakohtumine “Noodiratastega” toimub juba täna, kui maanteemuuseumis tähistatakse vanavanemate päeva.

Kell 14 räägib Tuletulemine 2014 korraldaja Hannes Astok külastajatele laulu- ja tantsupeo tuleteekonna lugu. Kõik huvilised saavad ka ise kuulsate tuleratastega sõitmist proovida.

Muuseumil on plaanis tuletandemid edaspidi aktiivselt kasutuses hoida muuseumi liikluslinnas, kus külastajad saavad nendega sõitmist proovida. Samuti hakatakse rattaid kasutama muuseumi erinevates haridusprogrammides.

Eesti Maanteemuuseum asub Vana-Võru maanteel ehk Postiteel, Varbuse külas Põlvamaal. Muuseum on avatud oktoobrist aprillini T-L kell 11-15, septembris ja mais T-P 11-18 ja juunist-augustini T-P 10-20. Kuni septembri lõpuni on avatud muuseumi välinäituse-keskkond Teeaeg.

Tuuli Tubin

Külasta raamatunäitust eestlaste päevikutest

17. detsembrini on Rahvusraamatukogu 7. korruse humanitaarteaduste saalis avatud raamatunäitus „Eestlaste päevikud“.

„Viimased paarkümmend aastat on toonud avaliku huvi keskmesse rohkesti mälestusi, elulugusid, reisikirju ja kirjavahetust ning täheldatav on lugejate huvi tõus omaeluloolise kirjanduse vastu. Nõnda on lugejate huviväljas ka päevikud,” ütles näituse koostaja Krõõt Liivak.

Väljapanek eksponeerib mitmesuguseid päevikute tüüpe: kirjanike päevikud (autoreiks Kristian Jaak Peterson, Oskar Luts, Aino Kallas, Karl Ristikivi jt.), päeviku vormis ilukirjandusteosed (nt. Tõnu Õnnepalu), pöördeliste ajaloosündmuste ajal peetud päevikud (Voldemar Kures, Jaan Roos, Kaarel Robert Pusta, uuemast ajast Andres Tarand, Leo Kunnas), reisi- ja matkapäevikud (Juhan Smuul, Lennart Meri), ekspeditsioonide ja kogumispäevikud, loomepäevikud (Voldemar Panso, Johannes Aavik), päevikud kutsetööst ja igapäevaelust (August Tamm, Karl Lukk, Sakarias Leppik) ja loodusvaatluste päevikud.

Näitust rikastab põhjalik valiknimestik, mille iga huviline võib kaasa võtta.

Allikas: Rahvusraamatukogu

Eesti Põllumajandusmuuseumi vallutavad kauneimad tõuloomad

Laupäeval, 6. septembril algusega kell 10 toimub Eesti Põllumajandusmuuseumis Tartu sügisnäitus „Tõuloom 2014“, kus saab näha Eesti uhkemaid veiseid, hobuseid, kitsi, lambaid ja teisi loomi. Sel aastal ei osale katkuohu tõttu sead, kuid selle eest on võimalik tutvuda paljude erinevate karusloomadega.

„Tartu sügisnäitus toimub juba 20. korda ja kauneimaid tõuloomi tutvustatakse 17. korda. Veised, hobused ja lambad on suve jooksul läbinud üleriigilised tõusisesed konkursid, kust parimad pääsevad Põllumajandusmuuseumi areenile,” ütles Eesti Põllumajandusmuuseumi direktor Merli Sild.

Näitusel osaleb ligi 80 erinevat looma. Kõigi nende seast saavad pealtvaatajad valida näituse kauneima tõulooma. Tartu sügisnäitus ja kauneimate tõuloomade esitlus on läbi aegade olnud väga populaarsed just perede hulgas, sest just siin on võimalik lastele näidata erinevaid loomi ning mõnda neist võimalik ka paitada.

Lisaks tõuloomade näitusele on avatud muuseumi näitused ja rahvuslikud õpitoad ning pakutakse erinevaid tegevusi lastele. Laadalt saab osta sügisande, istikuid ja rahvuslikku käsitööd. Tegevusi pakuvad ka muuseumi koostööpartnerid. Päeva avavad Ivo Linna ja Antti Kammiste ning lõpetuseks saab kuulata Kõrsikute kontserti.

Tartu sügisnäitus “Tõuloom 2014” toimub koostöös Eesti Tõuloomakasvatuse Liiduga.

Päevakava: www.epm.ee/event/tartu-sugisnaitus-touloom-2014/

Katrin Vask