Silt: näitus

Laupa mõisas saab vaadata Merit Eensoo fotonäitust

Lähedalt vaadates muutuvad detailid imeliseks.
Kuni 15. maini on Laupa mõisas avatud Merit Eensoo fotonäitus “Lähedalt…”.

“Lähedalt vaadates võib jääda tundide kaupa avastama, imestades looduse võrratute olukordade ja kordumatu ilu üle. Mul on hea meel kutsuda vaatama valikut läbi makroobjektiivi kinni püütud hetkedest, mis on jäädvustatud minu kodu ümbruses Paide vallas Järvamaal viimasel kolmel aastal,” kirjutab fotode autor.

Autor Merit Eensoo elab Järvamaal Paide vallas metsade keskel ning õpib viimaseid kuid Tartu Kunstigümnaasiumis. Tema loomingut on siin-seal näha olnud varemgi, kuid isikunäitus fotodest on esmakordne. Lemmikteemad pildistamiseks on pisiolendite maailm, vesi vedelas ja tahkes olekus ja muidugi värvid. Näitusel on paarkümmend A2 mõõdus fotot just neil teemadel. Pildistatud on lähedalt, nagu näituse nimigi ütleb. Kodu lähedalt ja pildistatava objekti lähedalt.

Näitust saab näha Laupa mõisas alates 15. aprillist. Kuu hiljem liigub näitus edasi Väätsale.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Munadepühad tulekul. Muuseum näitab mune

Lihavõttenädalal saab Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus väikese täienduse muuseumi kogudes leiduvate munadena. Väljapanek jääb avatuks aprillikuu lõpuni.

Eestis on mune värvitud veidi üle saja aasta, kuid näiteks Ukrainas on seda tehtud juba alates 11. sajandist. Sealsed batiktehnikas värvitud munad moodustavadki muuseumi kollektsiooni põhiosa. Koostöös Eesti ornitoloogiaühinguga tutvustatakse ka mitme haudelinnu mune.

Väljapanekule lisaks on võimalik tellida giidiprogramm, mis on mõeldud eelkõige nooremale koolieale.

Giidiprogrammi osana saavad noored värvida sibulakoortega pühademune ja selle juurde räägitakse lihavõttepühade  nimetustest, ajaloost ja kombestikust.

Rohkem infot: www.erm.ee.

Fotovõistlus võetakse kokku koos Ingmar Muusikusega

Homme, 15. aprillil kohtub Eesti üks tuntumaid loodusfotograafe Ingmar Muusikus Laupa põhikooli õpilastega, annab teada Järvamaa infoportaal.

Laupa kool on juba mitu aastat korraldanud oma õpilastele fotovõistlusi, millest võtavad heal meelel osa ka õpetajad. Selle õppeaasta fotovõistlus kandis pealkirja „Lume võlu ja valu”.

Seekord esitati konkursile 32 fotot. Pildistajaid jagus 1. kuni 9. klassini, töid oli kokku 15 õpilaselt ja kahelt õpetajalt.

Pilte hindasid nii kooli kui ka Türi vallavalitsuse komisjon. Võidupildiks valiti foto „Jäine kardin”, autoriks 4. klassis õppiv Karlis Hünninen. Publiku lemmikuks sai 8. klassi õpilase Hannes Ormuse pilt „Aurustuv päike”.

Kohtumine Ingmar Muusikusega on selle fotovõistluse kokkuvõte, kus kuuleb nii tuntud piltniku nõuandeid kui ka lugusid tema enda tegemistest.

Võistlusfotodest on Laupa koolimajas näitus.

Toompea Lossi kunstisaalis saab näha postmarkidega kaetud Hummerit

"Luige Hummer"
Riigikogu esimees Ene Ergma avas kolmapäeval, 6. aprillil Toompea lossi kunstisaalis näituse, kus saab näha Küllike Jaama ja Urmas Viigi “Luige Hummerit”. Installatsioon on pühendatud Eesti looduskaitsjale Heino Luigele.

Kunstnik Urmas Viik selgitas, et näituse tekke põhjuseks on Heino Luige lugu, kelle soov oli luua Maailma Hapnikufond. 1980. aastate lõpus tekkis Heino Luigel Austraalias viibides ja sealseid vihmametsade päästmiseks ette võetavaid abinõusid jälgides üks idee. Säästliku arengu propageerimiseks tuli trükkida suurem kogus hapnikumarke, mida oli kavas müüa ühedollariliste komplektidena, üks mark ostjale, teine idee levitamiseks sõbrale või tuttavale. Valmis jõuti trükkida 150 000 marki, skeem ise aga tööle ei hakanud.

Jaama ja Viigi installatsioon kombineerib järelejäänud hapnikumargid reaalsuuruses Hummeri mudeliga, viidates sellele, et kui terve tiraaž ära müüa, saaks saadud summa eest osta uue Hummeri. Jaama ja Viik lasevad miljoni tuulde, levitades Luige ideed valge kuubi kaudu ja mälestades Luige hukkumist linnatänaval kokkupõrkes kihutava liiklushuligaaniga. Viik: „Näitus sisaldab tarbimiskriitilist sõnumit.“

Hummer, üks maailma ebaökoloogilisema kuvandiga automarke, on Ameerika militaarvillisest arendatud maastikuauto, millest tänu suurtele mõõtmetele ja kütusevajadusele on saanud üks globaalse soojenemise sümboleid. Riigikogu esimees Ene Ergma ütles näitust vaadates: „Nii võimast avalööki pole veel ühegi Riigikogu koosseisu puhul ette tulnud. Näitus edastab mõtet, kuidas muuta maailma paremaks ja see mõte on suurepärane.“

Margit Liivoja

Sänna kultuurimõis on laupäeval õpitubade päralt

Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimuvad Sänna kultuurimõisas õpitoad, mida juhendavad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Slovakkiast.

Avatud on kõrvarõngaste, käevõrude ja sõrmuste tegemise õpituba – juhendavad Slovakkia noored;

paberist lillede ja lindude voltimine – juhendavad Leedu noored;

võtmehoidjate meisterdamine – juhendavad Läti noored;

süüterooside tegemine – juhendavad Eesti noored.

Õpitubades võivad osaleda igas vanuses inimesed. Osavõtt on tasuta.

Samal ajal on avatud näitus, kus on üleval kõik need kaunid esemed, mis noored eestlased, lätlased, leedukad ja slovakid rahvusvahelise noortevahetuse ajal õpitubades tegid.

Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Foto: Bioneer.ee
Mai esimesel laupäeval, 7. mail kl 12-18 toimub Meremäe Noortekeskuse maja õuel Meroosi Lapilaupäev ehk Roosipäev, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele.

Ettevõtmine on mõeldud käsitöötegijatele, -imetlejatele, -huvilistele, sõpradele, kõigile roosiaustajatele. Oodatud on ka klaasroosid, raudroosid, puuroosid, villaroosid jne. Muidugi ka pärisroosid ja nende valmistajad-kasvatajad. Soovitav roosiline riietus.

Tegemist on käsitööhuviliste kevadpäevaga – roositeemalise ideepäeva ja näitusmüügiga, mille korraldavad Meieselts Meroos, Meremäe Kool ja Meremäe Noorteklubi. Saab osta ja müüa, osaleda töötubades nii õpetaja kui õpilasena.

Toimub suur roosiliste lapitööde ja teiste rooside õuenäitus ning ost-müük. Kavas on kotikonkurss (kodus valmistatud kotid), töötoad ja muusikalised tervitused (kõik võivad üles astuda või ise töötoa korraldada – soovist anna enne teada). Loe edasi: Meremäel korraldatakse Meroosi Lapilaupäev

Võrus avatakse kolm uut näitust

Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.

Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.

Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.

NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.

Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.

Allikas: Võru Linnagalerii

Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Kolmapäeval, 30. märtsil avati Viljandi maavalitsuse teise korruse fuajees Soomaa suurvett kajastav näitus, mis tutvustab ühtlasi üht osa varsti ilmuvast raamatust «Teekond läbi viie aastaaja».

Mõtet Soomaa rahvuspargist raamat teha olid kaks loodushuvilist – ajakirjanik Liisi Seil ja fotograaf Elmo Riig – kaalunud juba mõnda aega. 2010. aasta ei andnud neile võimalust selle idee elluviimisega rohkem venitada, sest tõotas tulla erakordne aastaring. «Mõni aasta on teistsugune kui teised. Juba esimesed nädalad lubavad millegi erakordse saabumist ja kõik järgnev kinnitab seda aimdust,» öeldakse näituse tutvustuses. Pidi valima, kas tegutseda või loobuda mõttest. Valik langes tegutsemise kasuks ning sellest annavadki tunnistust näitusel väljas olevad fotod ja tekstid. Üles on võetud suurveega kohanenud kohalikke elanikke, kanuudega mööda maanteed aerutavaid loodushuvilisi, hooneid ja Šoti mägiveised kesk laiuvat vetevälja jm. Nüüdseks on autorid raamatu kallal töötanud juba rohkem kui aasta. Valmiv teos keskendubki 2010. aastale, mis oli looduses paljuski erakordne ning tõi Soomaale viimase 50 aasta võimsaima suurvee. Raamat kannab pealkirja «Teekond läbi viie aastaaja» ning see kirjeldab autorite retki Soomaale. Dokumentaalne jutustus toob lugejateni kohtumised kohalike inimeste ja teadlastega ning seiklused nii maal, veel kui õhus. Raamatust leiab ka loodusvaatlusi, põikeid ajalukku ning looma- ja linnujutte. Inforikkaid peatükke täiendavad fotod. Rohkem kui paarisaja leheküljega teos pakub palju enamat kui turismiinfot. See on südamlik lugu Soomaast ja selle inimestest. Kui kõik läheb plaanipäraselt, jõuab raamat lugejateni juuni algul. Loe edasi: Viljandi Maavalitsuses näeb Soomaa viiendat aastaaega

Viljandi muuseumi näitusemaja avab uksed

Viljandi muuseumi näitusemaja avab 1. aprillil talvise puhkuse järel uksed. Sel päeval pääseb muuseumisse tasuta. Külastajaid ootab püsiekspositsioon ning näitus “Kikerikiik”.

“Kikerikiik” on mängulise keskkonnaga näitus, mis annab külastajatele ideid rahvarõivamustrite tõlgendamiseks. Väljapanek ühendab pilti ja heli, et luua oma tõlgendus Saaremaal asuva Valjala kihelkonna rahvarõivamustritest.

Näitus tutvustab 19. sajandi Valjala kihelkonna rahvariidemustrit tänapäevaste meediumite kaudu. Võimalik on näha ja kuulda erinevaid tõlgendusi Valjala mustrist, kusjuures peamine tõlgenduste looja saab olla näitusekülastaja ise.

Väljapaneku keskmeks on kiik, mille abil külastaja saab tekitada helisid ning muuta pilte selleks, et avada enda jaoks Valjala mustri sajanditevanune kood.

Lisaks on näitusel kaks raadiot – mustriraadio ja esemeraadio, mis räägivad eesti, inglise ja vene keeles. Vanadest, kuid uut eluvaimu täis puhutud raadiotest saab endale ise kõrvaklappidesse uusi teadmisi timmida. Muidugi näeb näitusel ka pilte Valjala rahvariietest ja mustritest. Kõik see kokku moodustab omapärase keskkonna, mis ühendab nüüdisaegse kunsti rahvakultuuri pärandiga, elitaarse kõrgkultuuri ning arvutitehnika võimalused väikelaste mängumaailmaga.

Näitus pälvis 2010. aasta Eesti muuseumide näituste festivalil kolmanda preemia.
Idee autorid Astra Mõistlik ja Henrik Esse; kuraator Astra Mõistlik.
Näitus on Viljandis avatud kuni 28. maini 2011.

Viljandi muuseumi näitusemaja on alates 1. aprillist avatud T–L kl 10–17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee.

http://muuseum.viljandimaa.ee/

Homsest saab Võrumaa Muuseumis vaadata vahakujusid

Võrumaa Muuseum

Alates 29. märtsist on Võrumaa Muuseumis (Katariina allee 11) avatud vahakujude näitus.

Eelmised vahakujude näitused olid Võrumaa Muuseumis kümmekond aastat tagasi: 2000.a. kujud ebatavalistest inimestest ja 2002.a. tuntud ajaloolistest isikutest. Sedakorda saab vaadata vahasse valatuna kuulsaid lauljaid (biitlid) ja näitlejaid (B.Willis, B.Pitt jt.), maailmas olulist rolli mänginud tegelasi (F. Gastro jt.). Mütoloogia, legendide ja usundite maailma viib meid kaunis Seeba kuninganna. Vahast tegelaste kohta saab piisava info juurdelisatud tekstidelt.

Vahakujusid on tehtud juba väga ammu, tsaari Venemaale  tõi 18. sajandil esimesed vahakujud Peeter I, nii on vahakujude valmistamisel Venemaal suured traditsioonid. Kõnesoleval näitusel eksponeeritavad kujud on valmistatudki peaasjalikult Peterburis.

Näitus jääb avatuks kolmeks nädalaks, pilet nii lapsele kui ka täiskasvanule maksab 3 eurot. Vahakujude näitus on avatud iga päev kella 10-18.

Türi vallale kingiti näitus

Riigikantselei kinkis Türi vallale näituse Kabalast pärit riigimehest August Reist, kelle 125. sünniaastapäeva puhul avati väljapanek Kabala rahvamajas.

Näituse avamisel ütles riigisekretär Heiki Loot, et kogukonnast pärit suurte tegudega riigimehe elust ja tegemistest kokkupandud väljapaneku õige koht on Türi vallas.

Türi Vallavolikogu esimees Toomas Marrandi täpsustas, et Kabalast on lisaks Reile pärit veel kuulsad riigimehed Andres Larka ja Jüri Vilms ning loodetavasti innustab näitus neile järgegi.

Väljapaneku ühe koostaja Tiit Noormetsa sõnul on sellel püütud näidata Reiga seotud isiklikke dokumente ja seotud elujuhtumeid ohvitseri, juristi, riigimehe, diplomaadi, pagulasena jne.

Kabala rahvamajas saab näitust vaadata kuni 15. aprillini, siis viiakse see Türi muuseumi.

Allikas: jarva.ee

Peeter Lauritsa fotograafiline koomiks

Homme, 24. märtsil avatakse Kiek in de Kök´is eesti postmodernse digitaalkunsti veterani Peeter Lauritsa näitus keskaja päriselu tragöödia lainetel „Mattise martüürium”.
16. sajandit kujutava fotograafilise koomiksi sisuks on lugu, kuidas talupoeg Mattis põgeneb oma Riisipere mõisniku Uexkülli ülekohtu eest Tallinnasse. Nigul, kes tegelikult on Mattise vend, aitab tal ennast sisse seada. Uexküll laseb oma sõjasulastel Mattise kinni võtta ja piinab ta surnuks. Tallinna Raad vahistab Uexkülli, mõistab kohut ja langetab surmaotsuse. Uexküll ei usu oma kõrvu, et sõnakuulmatu matsi mahalöömist võiks panna süüks. Aadlik on sattunud Tallinna linnavõimude ja rüütelkonna majanduslike intriigide ohvriks. Sõjasulased, kes tegelikult on rüütelkonna mehed, tahavad Uexkülli Võllamäel vabastada. Raad näeb plaani läbi ja hukkab Uexkülli linnaväravate vahel.
Kui püüda selle fotograafilise koomiksi lugu ette manada tänases Tallinnas, siis peaksid linnaametnikud veristama mõne Riigikogu saadiku näiteks Solarise kaubanduskeskuse liftis, on näituse kontseptsioon.
Väljapanek jääb avatuks 29. aprillini.

http://linnamuuseum.ee/kok/

Põltsamaa kunstigaleriis on avatud fotonäitus

Fotonäitus Põltsamaal. Foto: Ethel Hakkaja
Põltsamaa lossihoovis asuvas kunstigaleriis pArt on kuni 1. aprillini avatud Jõgevamaa Fotokunsti Arendus-ja Koolituskeskuse ülevaatenäitus.

Galerii pArt mõneti talutuba meenutavas näitusesaalis on vaadata ligi sada saja pildi, mille autoriteks on fotograafid Johannes Haav, Ardi Kivimets, Raivo Tasso, Harald Lindok ja Mihkel Vaher Jõgevalt, Väino Valdmann Põltsamaalt. Debüteerijaks on näitusel fotograafiahuviline ettevõtja, AS Valmeco juht Rein Mõts.

Mitmetel pildid tutvustavad ajaloolisi, kultuurilooliseid ja looduslikult kauneid paiku: Puurmani loss, Kärde rahumajake, Laiuse lossivaremed, Kassinurme linnamägi Endla Looduskaitseala, Peipsi rannik Pala vallas, Kuremaa järv jne. Johannes Haavalt on näitusel ka aerofotod.

Näitus avati Põltsamaa kunstelu eestvedajate ja Jõgevamaa Fotokunsti Arendus ja Koolituskeskuse koostöös. “Fotograafia on ju ka üks kunstiliike,” ütles galerii pArt perenaine kunstnik ja kunstipedagoog Ehtel Hakkaja. „Hea, et näitusele on toonud oma pildid seitse fotograafi. See võimaldab saada ülevaate igaühe loomingust ja selle omapärast. Väino Valdmann lisaks fotograafiale võimekas ka arvutigraafikas. Teenekas ajakirjanik Ardi Kivimets on osanud oma pilte humoorikalt allkirjastada. Nii nimetab ta pilti kanakarjast ja kukest „Erakonna koosolekuks.“

„Fotonäitus võimaldab tajuda iga pildistaja oma käekirja. Kodune on vaadata ka Väino Valdmanni ja Johannes Haava fotosid Põltsamaalt,” arvas Põltsamaa linnapea Jaan Aiaots, kes ka ise mitmele sündmustele fotoparaadi kaasa võtab. „Usutavasti on näitus galeriis pArt senini kõige suuremas ruumis avatud fotonäitus Põltsamaal,” märkis Põltsamaa pressimuuseumi üks rajajaid ja MTÜ Ajakirjanduse Uurimis ja Koolituskeskuse juhatuse liige Raivo Suni.

Jaan Lukas

Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Maastikukunst Sännas

Sänna kultuurimõis Võrumaal annab teada maastikukunstist: Kristjan Ait / Kaarel Susi –  Viitina juurtega kunstnik/graafik/disainer/fotograaf ja “3 nurka”.

Igaüks meist on tajunud hetke, mil teatud element on oma loomulikust keskkonnast välja kistud ja asetatud mujale. See tekitab põnevaid kontraste ja võib meis esile kutsuda vastakaid emotsioone — nagu sigaretikoni pooleliolevas õllepudelis või viiesajane keset kõnniteed. Samamoodi on vormidega looduses. Enamasti oleme harjunud nägema ebakorrapäraseid või vaataja seisukohast juhuslikke kujundeid (puud-põõsad, künkad, pilved). Harva kohtab silm midagi karjuvalt rangete vormidega ja täielikult korrapärast. Siit sündis idee kõrvutada Lõuna-Eesti sujuv kuppelmaastik teravanurgeliste
kolmnurkadega, ja uurida, kuidas need objektid koos töötavad.

Vahasse valatud kannatus

Anatoomilises vahakabinetis Panoptikon ühinevad meisterlik käsitöökunst ja meditsiin. Näitus avati tervishoiumuuseumis 1. märtsil.

Unikaalsele õppevahendite kogule, pandi alus 1856.aastal Saksamaal Dresdeni Ülikooli arstiteaduskonnas. Skulptorid Rudolf Pohl ja Emil Kotschi hakkasid tegema vahakujusid inimkeha osadest ja neid tabanud haigustest. On teada, et esimesed kujud lõi skulptor Emil Kotschi, silmapaistvamaks kujunes aga siiski Rudolf Pohl, kes modelleeris suurema osa kollektsioonist.

Vanad dokumendid näitavad, et vahakujude loomisel olid abiks väga kuulsad teadlased : Nobeli preemia laureaadid Robert Koch ja Paul Ehrlich, aga ka Albert Neisser, Friedrich von Esmarch ja Karl Ernst von Baer Tartu Ülikoolist, samuti ka grupp kuulsaid impressioniste nagu Edgar Dègas, Auguste Rodin ja Medardo Rosso.

Avalikkuse huvi näituse vastu oli nii suur, et sajandivahetusel viidi Panoptikon hobuvankritel ringsõidule mitmetesse Euroopa linnadesse. Vahakabinetti näidati pealkirja all “Inimene – tutvu iseendaga”. Naistel oli lubatud näitust külastada vaid reedeti kella 15-18.

Teise Maailmasõja käigus läks näitus kaduma ja leiti üles kahe Soome kunstniku Wäino Hämari ja Esa Karttuneni poolt 1981.aastal ühest Kesk-Euroopa riigi tolmusest keldrist, kus see oli vedelenud üle 40 aasta. Peale restaureerimist on vahakabinet olnud vaatamiseks väljas Soome, Rootsi, Norra, Taani, Inglismaa ja Saksamaa suurtes linnades. Eestis võis sellega esimest korda tutvuda 2007. aastal.

Eri maade spetsialistid on 164 kujust koosnevat vahakabinetti nimetanud suurepäraseks haridus- ja tervisekasvatusnäituseks ning ka veretuks lahkamiseks. Iseäranis huvipakkuvad on erinevate haigustunnustega vahamulaažid.

Tervishoiumuuseumi poolt on täiendatud näitust muuseumi fotokogus leidunud fotodega patoloogiatest, haiguskirjeldustega.

Näitust on võimalik vaadata kuni 30. juunini.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Ann Polma maailm Kondase keskuses

piltEile, 5. märtsil avati Viljandis Kondase keskuses Ann Polma (1960-2002) isikunäitus.

Näituse telje moodustavad siidtrükis tööd, mis kajastavad lihtsaid, kuid olulisi väärtusi: perekonda, kodu, inimeseks olemist ja loodust. Töödele on lisaks mitmekordsel ületrükil põhinevale originaalsele tehnikale iseloomulik isikupärane käekiri ja tugev emotsionaalsus.

Mulgi juurtega Ann Polma kunstihuvi avaldus juba õpiaastatel Tallinnas, kuid ülikooli lõpetas ta bioloogina. Peale kohustuslikke suunamisaastaid Annikveres kolis perekond Läänemaale Matsallu, kus on valminud ka näitusel olevad tööd. Siiditrükitehnikas tööd pärinevad aastatest 1987-1989. Ann Polma töötas Metsküla algkoolis õpetajana, hiljem direktorina. Metsaküla kooli lapsi juhendades on sündinud tema keraamilised tööd. Üheksakümnendatel valminud vähestel õlimaalidel on jäädvustatud kodukandi kadakasi rannamaid.

Näitus jääb avatuks 17. aprillini.

Allikas: Kondase keskus

Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust

Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.

Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks  oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.

Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum

Pärimusmuusika Aita kaunistavad kirkad loodusmaalid

näitus14. märtsini kaunistavad Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajeed õlimaalid, mis on valminud raamatu “Soomaa loomajutud” ainetel.

Kunstnik Tiiu Kuill (Piibur) on pärit Mulgimaalt, kunstihariduse omandas Tartu Kõrgema Kunstikooli kaugõppekursusel. Pärimusmuusika Aidas näha olev näitus sündis koostöös raamatu “Soomaa loomajutud” autori Edu Kuilliga. Maaliseeria “Soomaa loomajutud” on noorele kunstnikule juba 33. näitus. Huvilised saavad neid pilte endale tellida gicleemaalina (lõuendile trükituna meelepärases suuruses). Osta on võimalik ka originaaltöid.

Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus

Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest. 

“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.

“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”

Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.

“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles.  Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal

Nädalavahetusel tuleb “Mesimagus naistepäev”

Eesti meetootjate ühendus korraldab 5. ja 6. märtsil Tallinna Lillepaviljonis kogupereürituse «Mesimagus naistepäev».
Meetootjate eesmärk on propageerida puhast eestimaist mett, meie mee ja mesindussaaduste kõrget toiteväärtust, häid tervendavaid ja hügieenilisi omadusi. Samuti tutvustatakse kodumaise mee tootjaid.

Kohapeal pakuvad mesinikud maitsta erinevat mett ja saab teavet mesindussaaduste liigi, päritolu ja omaduste kohta. Lisaks meele saab osta mesindussaadusi nagu taruvaik, õietolm jms, tervistavaid ja kosutavaid meesegusid, ravimtaimi ning teisi loodustooteid, samuti mesindussaadustest ja loodustoodetest valmistatud preparaate ning kosmeetikat.

Lillepaviljoni (Pirita tee 26) uksed on meepäevadeks avatud 5. ja 6. märtsil kella 10-17.

Moldovlased võtavad Märjamaal kevadet vastu

Moldova kogukond Eestis avas Märjamaal kevadele pühendatud näituse nimega “Martisor”.  Rahvamaja Ly galeriis on vaadata traditsioonilised Moldova rahvuslikud esemed, maalid, raamatud, rahvariided.

 Martisor on traditsioon, mida peetakse Moldovas ja Rumeenias kevade alguse tähistamiseks alates 1. märtsist. Sellel päeval kingivad kõik inimesed oma sõpradele ja sugulastele sõpruse ja austuse märgiks valge ja punase niidiga valmistatud õiekesi. Martisor on sümbol, mis tähistab legendi, kus kevad saavutas talve üle võidu. Moldovlastele on Martisor saabuva kevade, armastuse ja austuse sümbol. Punane on kui tuli ja veri ning elu sümbol, samas kui valge on puhtuse ja aususe sümbol. Mõlemad õied tähistavad õnne. Inimesed kannavad Martisori rinnas umbes kaks nädalat kuni esimeste õite ilmumiseni puudel. “Me loodame, et nii saabub ka Eestis kevad kiiremini, nagu on see Moldovas,” ütles näituse kuraator Ion Braga.

Sillaotsal tuleb suurrätinäitus

5. märtsil avatakse Sillaotsa näituseküünis näitus „Suurrätt – kavandamine ja tehnikad”. Näitusel on eksponeeritud kümmekond eriilmelist suurrätti koos rakendustega. Enamik nendest vanad, osa pärit Märjamaa valla Sillaotsa talumuuseumist, ülejäänud erakogudest.



Näitusega soovitakse juhtida tähelepanu suurrättidele, mitte ainult kui ruudulistele toimses tehnikas tarbetekstiilidele, vaid kui valmistajalt väga häid kangakudumisoskusi, tehnoloogilist mõtlemist ja värvitaju eeldavatele esemetele.

Suurrätt tuli naisterahva rõivastuses kasutusele 19. sajandi alguses ja oli n-ö kehva ilma kehakate, kaitstes tuule ja vihma eest.

Tänapäeval, kui oleme leiutanud palju uusi ilmastikukindlaid kangaid rõivaste valmistamiseks ning sõidame pealegi suure osa ajast autoga, ei ole suurräti kandmine enam õigustatud. Kuid see vana aja tarbeese õpetab meile head kompositsioonitunnetust, värvimeelt ja erinevaid tehnikaid kangastelgedel kudumiseks.

Näitusekülastajal on võimalik rätiruudustikelt šnitti võtta ja vanu tehnikaid üles kirjutada, sest rätte täiendavad juuresolevad kangarakendused/mustrilehed.






ERM otsib lemmikut

Eesti Rahva Muuseum kutsub osalema konkursil „Minu lemmik Eesti Rahva Muuseumi kogudest“.  Osalema oodatakse kõiki käsitöötegijaid, kes valiksid muuseumi Eesti rahvakultuuri esemete seast oma lemmiku inspiratsiooniks ning annaksid talle oma kätega uue elu, mõtestaksid tema tähendust ning konteksti kaasajas.

Eesti Rahva Muuseumi kogudes on ligi 250 000 eset ning üle miljoni arhiivisäiliku, mis on kogutud enam kui 100 aasta jooksul peamiselt Eesti aladelt. Algusaastatel peeti tähtsaks vana talurahvakultuuri jäädvustamist ning sellest ajast on alguse saanud ulatuslikud rahvakultuuri kogud, mis on olnud inspiratsiooniks paljudele kunstnikele ja käsitöömeistritele.

Rahvusmustrite mitmekülgne kasutamine, elav tegevus disaini- ja kunstivallas ning erinevates käsitööblogides kinnitab, et rahvuslikel ainetel käsitöö on Eestis au sees. Konkurss kestab kuni 31. märtsini ja konkursi raames valminud esemetega saab 2011. aasta kevadel tutvuda näitusel Eesti Rahva Muuseumis.