muuseum

Otepääl teeb täna uksed lahti talispordimuuseum

smigun — Ka neid kahte Kristina Šmiguni Torino olümpiakuldmedaleid saab talispordimuuseumis näha. Foto: epl.ee

Täna avatakse Otepääl Tehvandi spordikeskuse staadionihoones ametlikult Otepää talispordimuuseum, muuseum asub tegutsema Eesti spordimuuseumi filiaalina.

Uus muuseum asub täitma Otepää suusamuuseumist vabanevat nišši, sest seni Otepää kirikumõisa pastoraadihoones tegutsenud suusamuuseum lõpetas oma tegevuse 2010. aasta lõpul.Töö Otepää talispordimuuseumi ekspositsiooni ettevalmistamisel on kestnud alates 2009. aasta lõpust. Püsiekspositsiooni, millel suurust ligi 150 m2, kujundas arhitektibüroo Lunge ja Ko, kes kaasas töösse mitmeid teisigi heal tasemel spetsialiste. Põnevate filmiklippide kokkupanijaks oli Artur Talvik, suurte kunstfotode ning fotomontaažide autoriks Ott Kadarik, atraktsioonid valmisid Aare Baumeri eestvedamisel, helikujunduse lõi Toomas Lunge. Oma abist uue muuseumi loomisel ei öelnud ära spordialaliidud, spordisõbrad ja teisedki asjahuvilised.

Uus ekspositsioon pakub külalistele mõndagi põnevat. Väljapaneku kroonijuveelideks on kindlasti Eesti talisportlaste võidetud medalid ja auhinnad olümpiamängudelt ja teistelt suurvõistlustelt, samuti erinevate talisportlaste võistlusvahendid ja -riietus. Kuid mitte ainult! Muuseumiseinte vahel leiavad koha mitmed põnevad atraktsioonid. Huvilised saavad oma suutlikkust testida kuulsast Tehvandi tõusust üles rühkides ja võrrelda võimeid talviste sportlaste võistluskiirusega. Kaasa saab elada lume sünnile ning tutvuda võib suusamäärimise saladustega. Suurtelt ekraanidelt on vaadata meeleolukas videovalik Eesti talispordi eilsest ja tänasest päevast ning rohkesti infot on peidus muuseumi arvutipargis.

Kõigile huvilistele on talispordimuuseum avatud alates homsest, 10. veebruarist kolmapäevast reedeni kell 11-17, laupäeviti-pühapäeviti kell 11-16.

Lisainfo: Tanel Uibo, Otepää talispordimuuseum juhataja, tel 7663 670, 526 4600, tanel@spordimuuseum.ee

Talleta ajalukku “Minu auto”

Eesti Rahva Muuseum kutsub Teid osalema traditsioonilisel teatmematerjali kogumise võistlusel. Teemal “Minu auto” oodatakse lugusid igapäevasest autokasutusest, autodega seotud uskumustest ja rituaalidest, värvikatest juhtumistest, anekdootegi.

Kui olete pikaaegne autoomanik, oleksime tänulikud mälestuste ja võrdluste eest, kuidas auto kasutus on muutunud võrreldes varasemate aastatega. Mida sümboliseerib auto – liikumisvabadust, kiirust, kulusid? Kas auto on lihtsalt käepärane kodumasin või pigem üks pereliikmetest või hoopis uhkuseasi?

Võimalik on esitada ka vabateemalisi võistlustöid. Rohkem infot ja teemasid pakuvad küsimuskavad, mida leiate veebis: http://www.erm.ee/kirjasaatjad Soovi korral küsige küsimuskavu muuseumist.

Käsikirjalised tööd tuleb vormistada A4 -formaadis paberile. Neilt, kellel on arvuti kasutamise võimalus, oodatakse kaastöid digitaalsel kujul e-kirjaga või CD-le salvestatuna. Mälestuste illustreerimiseks on oodatud nii fotod kui filmid.

Tööd saata kas e-postile: tiina.tael@erm.ee või aadressil Eesti Rahva Muuseum Veski 32, 51014 Tartu. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 31. juuli 2011.

Võistlusele laekunud tööd vaatab läbi žürii, kes teeb kokkuvõtteid iga teema kohta eraldi. Paremaid töid auhinnatakse rahaliste preemiate ja muuseumi väljaannetega. Võistluse tulemused tehakse teatavaks kirjasaatjate päeval septembris 2011 ning avaldatakse muuseumi kodulehel.

Pannes kirja oma teadmised ja kogemused, annate panuse meie kultuuripärandi säilimiseks ning uuteks näitusteks ja uurimusteks. Muuseum ootab Sinu lugu!

Rebala muuseumi arendaja

Jõelähtme vald soovib arendada Rebala muuseumi ekspositsiooni ja pakutavaid erinevaid teenuseid ning suurendada seeläbi olulisel määral muuseumi külastatavust. Seoses sellega kuulutab Jõelähtme vald välja ideekonkursi muuseumi arendaja leidmiseks.

Konkursil osalemise tähtaeg on 1. märts 2011.

Täiendav informatsioon: Jõelähtme valla abivallavanem Priit Põldma

Järvamaa muuseumis avatakse kasetohunäitus

Täna, 1. veebruaril kell 15 avatakse Järvamaa muuseumis näitus „Tohuvabohu ehk toht tuhandeks tarbeks”, annab teada Järvamaa infoportaal.

Näitusel eksponeeritakse Raplamaalt pärit Johanna Leieri kasetohust pilte, Järvamaa muuseumi fondist ning Ülo Ormuselt saadud tarbeesemeid ning Aime Langi meisterdatud ehteid.

3. veebruaril kell 15 toimub kasetohust esemete valmistamise töötuba, mida juhendab Aime Lang.

Kasetoht on olnud eestlasele oluline tarbematerjal. Sellele osutab tohuga seotud mõistatuste ja võrdluste rohkus eesti keeles. Toht säilib maa sees kõdunemata tihti kauem kui puit. Toht oli soositud ehitusmaterjal algeliste elamute katuste ja põrandate kattena. On leitud ligi 700 aasta vanuseid tohutükke, millele on kirjutatud märke. Tohust tehti märsse ja viisud jalga. Tohust sai torbiku, milles vett keema ajada. Viimast on huvitav proovida praegugi.

Näitus jääb avatuks kuni 25. märtsini.

Filmimuuseum näitab dokumentaalfilmi „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt”

Filmipühapäeval, 30. jaanuaril kell 14 linastub Maarjamäe lossi kinosaalis dokumentaalfilm „Tantsud Linnuteele. Pildistusi Lennart Meri filmirännakutelt.” 28. detsembril 2010 esilinastunud filmist räägib autor Jaak Lõhmus. Filmi vaatamine on tasuta.

Kirjanik ja filmilooja Lennart Meri valiti pärast Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist kahel korral Eesti Vabariigi presidendiks, aastatel 1992 – 2001. Veerand sajandit oli Lennart Meri elu tihedalt seotud eesti filmindusega. „Tantsud Linnuteele“ jälgib Lennart Meri filmitegemisi alates 1964. aastast, mil ta kutsuti tööle Tallinnfilmi. Peagi sai tulevane president kohalikuks võtmeisikuks Eesti-Soome filmikoostööplaanide kavandamisel. Film tutvustab Lennart Meri soome-ugri rahvaste kultuurist ja hõimusuhetest jutustavate antropoloogiliste dokumentaalfilmide „Veelinnurahvas” (1970), „Linnutee tuuled” (1977), „Kaleva hääled” (1986), „Toorumi pojad” (1989) ning „Šamaan” (1997) valmimislugu.

Ekraanil on näha fotosid filmiekspeditsioonidelt, katkendeid telesaadetest Lennart Meri filmi-intervjuudega, tema enda videokaameraga salvestatud kaadreid, kunagi filmidest välja jäetud filmilõike, kirjavahetust, Tallinnfilmi arhiividokumente jm. Juttu tuleb ka Nõukogude filmibürokraatia keelu tõttu teostamata jäänud rahvusvahelisest dokumentaalprojektist „Paat”, samuti teistest teostamata jäänud filmiideedest. Kõnelevad Lennart Meri filmikaasteelised, kolleegid ja sõbrad: Sirje Helme, Lisa Hovinheimo, Jaan Kaplinski, Arvo Kruusement, Eva Lille, Rein Maran, Vaike Mesila, Vello Samm, Heno Sarv, Tõnu Seilenthal, Mark Soosaar, Enn Säde, Veljo Tormis, Kari Uusitalo, Juha Vakkuri jt. Filmi stsenarist ja režissöör on Jaak Lõhmus, operaatorid Maido Madisson, Mait Mäekivi, Rein Kasak, Ago Ruus, Andres Suurevälja jt, helioperaator Toomas Vimb, helilooja Andres Valkonen, monteerija Kalle Käärik, produtsent Mati Sepping. Film valmis 2010. aastal Estinfilmis koostöös Eesti Rahvusringhäälinguga.

Eesti Ajaloomuuseum

Kurgjal ootab huvilisi talukultuurikool

majamuuseum — Kurgjal korraldatakse huvitavaid käsitöökoolitusi.

Aasta 2011 on C. R. Jakobsoni Talumuuseumi talukultuurikoolis kuulutatud käsitööaastaks.

23. jaanuaril alustati kõlapaelte kudumise õpitoaga. Kõlapaelad on lisaks ilule ka praktilised. Oma tugevuse tõttu kooti vanasti neid isegi hobuseohjadeks. Tänapäeval sobib kõlapaelu kasutada kaunistustena rõivastel või kodutekstiilidel näiteks kotisangadena, võtmehoidjatena või järjehoidjatena.

30. jaanuaril korraldatakse „vaseliste“ õpituba. Vaselised on metallist spiraalsed detailid. Juba muinasajal on pronksspiraalidest peaehteid tehtud ja nendega rõivaid kaunistatud. Täna on võimalik vanade töövõtetega teha endale tore käevõru, peaehe või lausa vöö. Väiksed detailid sobivad hästi kottide või rõivaste kaunistuseks. Miks mitte kasutada vaselisi isegi kinda kaunistusena. Kursusel vajalikud töövahendid ja materjalid saab kohapeal.

Õppepäev algab kell 10 soojas hästi valgustatud õppeklassis muuseumi uues käsitöömajas. Lisatasu eest pakutakse muuseumi rehetoas lõunasööki. Kuna kohtade arv on piiratud, on vajalik eelregistreerimine hiljemalt kolm päeva enne õppepäeva toimumist. Info ja registreerimine tel. 4458171 või 56 657 134 või info@kurgja.ee.

Ringhäälingumuuseum ootab külla!

23. jaanuaril kell 11.00 ootame kõiki huvilisi muuseumisse konkursi infopäevale, kus Raadioteatri vastutav toimetaja Virko Annus, Järvamaa muuseumi programmijuht Elle Näppo ja Ringhäälingumuuseumi teadur Tarmo Kannik jagavad teadmisi legendide kogumisest, kuuldepildi stsenaariumi koostamisest, kuuldemängu lavastamisest ning salvestamise võimalustest.

www.rhmuuseum.ee

Homme saavad huvilised osaleda röövpüügis kalavetel

Rannarahva Muuseumis Viimsis avatakse röövpüüki tutvustav näitus „Röövpüüdjad“. Näitus „Röövpüüdjad“ tutvustab röövpüüdjate poolt toime pandud rikkumisi, tekitatud keskkonnakahju ning õpetab õigesti käituma ja reeglite järgi kalastama. Igal aastal pannakse Eestis toime ligikaudu 2000 kalapüüginõuete seadusrikkumist. 2009. aastal oli koguni 2283 rikkumist. Rannarahva Muuseumi avatav näitus juhib tähelepanu erinevatele röövpüügiviisidele ja nende laastavale mõjule.

Näitusel on välja pandud erinevates Eestimaa piirkondades püügilt eemaldatud või konfiskeeritud röövpüügivahendeid ahingutest ja võrkudest kuni omavalmistatud lõkspüüniste ja muude kurioossete leiutisteni. Vaataja ette on toodud markantsemad röövpüügijuhtumid.

Röövpüük on globaalne probleem – maailma kalavarudele teeb suurimat kahju illegaalne kalapüük. Eestis kahjustab kalavarusid püügikvoote ületav tööstuslik püük, kuid hävitav mõju on ka harrastuskalastajate ja muidu ebaseaduslike püüdjate hoolimatul tegevusel. Enamlevinud rikkumised on püügiloata ja keelatud vahenditega kalapüük, keelualadel ja -aegadel kalastamine ja alamõõdulise kala püük. Röövpüük kahjustab meie rahvuslikku rikkust ja kalavarude kaitse on meie kõigi ühishuvi.

Näitusega „Röövpüüdjad“ samaaegselt on Rannarahva Muuseumis üleval ka Eesti Loodusmuuseumi zooloogi ja loodusfotograafi Tiit Hundi fotonäitus „Eesti kalad“. Oma loomulikus keskkonnas on üles pildistatud pea kõik Eesti vetes elavad kalaliigid. Nende seas on nii Eesti veekogudes laialt levinud kalu kui ka põnevad liike, kellega tavaelus pea kunagi kokku ei satuta.

Näitused avatakse neljapäeval, 20. jaanuaril ning on külastajatele avatud 20. maini 2011.

Regilaulutuba viib osalejad lähemale esivanemate pärandile

17. jaanuaril kell 18-20 toimub tõnisepäeva regilaulutuba Tartu Linnakodaniku muuseumis (Jaani 16). Sissepääs prii!
Koduhaldja Tõnni ja sigade pühaku Tõnise (Antoniuse) järgi nime saanud päeval ohverdati karjaloomadele, käidi mõnel määral külas ja peeti pidusid.
Uue aasta esimese peo puhul laulaks laule, mis hingele jäänud. Selleks, et hing puhtaks ja vanast vabaks saada. Talve südames ja päevade valgenemises vaataks tagasi, et minna edasi.
Regilaulutoa eesmärgiks on tuua linnakodanikke ja kõiki huvilisi lähemale meie esivanemate laulupärandile. Laulutuba annab soovijatele võimaluse laulda teistega kaasa või olla ise eeslauljaks.

greengate.ee

Tulekul konverents “Tee Eesti muuseumini”

Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) toimub 21. jaanuaril konverents sarjast „Tee Eesti muuseumini“. Eesti muuseumide arenguid käsitleval traditsioonilisel aastakonverentsil keskendutakse seekord muuseumide arengutele, valikutele ja võimalustele.

Muuseum on elus kultuuriorganism, mis säilitab küll vana aga peegeldab kaasaega ning vaatab tulevikku. Konverentsi põhiküsimuseks on: kuhu ja kuidas areneb tänapäeva muuseum ja kas muuseumi arengul on ka piire? Kas on ühiskonnas üldse midagi, mis ei ole muuseumi asi?

Konverents on eesti keeles, veebiülekannet konverentsist näeb Eesti Rahva Muuseumi kodulehelt: www.erm.ee.

Aasta konservaatoriks kuulutati Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma

Eesti muuseumide aastaauhindade konkursil valiti seitsme kandidaadi hulgast aasta konservaatoriks 2010 ning ühtlasi aunime esimesena kandma Saaremaalt Kihelkonnalt pärit Jolana Laidma. Jolana sai preemia Eesti Ajaloomuuseumi eksponaadi – Egiptuse kassimuumia sarkofaagi konserveerimise eest ennistuskojas Kanut.
Muuseumide aastaauhindade kogumis- ja säilitustöö komisjoni esimees, ennistuskoja Kanut endine direktor, praegu Rootsi Rahvusmuuseumi säilitusosakonna juhataja Kriste Sibul ütles Meie Maale, et Jolana Laidma pälvis kuue kandidaadi ees tunnustuse hea idee eest konserveerimises. “Oluliseks pidasime tema idee uuenduslikkust ja teostuse keskkonna- ning ressursisäästlikkust,” põhjendas Sibul.
Allikas: meiemaa.ee

Ringhäälingumuuseumi näitus kandideerib aastaauhinnale

Eesti Ringhäälingumuuseumi tegevusnäitus “Meie uudised” valiti Eesti muuseumide aastaauhinna nominendiks aasta tootearendaja kategoorias.

Nominendid tutvustavad oma projekte 6. jaanuaril kell 12 Kumu kunstimuuseumis toimuval ülevaateseminaril. Võitjad selguvad samas õhtul toimuval pidulikul auhinnatseremoonial.
Eesti Ringhäälingumuuseum

Kõpu tuletorn on uusaastaööl avatud

Kes soovib vahelduseks kogeda erilist elamust, võiks uue aasta vastu võtta Kõpu tuletornis. Selge ilmaga on sealt näha ilutulestikud Kõrgessaareni välja. Tuletorni rentnik Jaan Puusepp ütles, et torn on avatud kella 23.30st kuni 00.30ni. Puusepp rääkis, et eelmisel aastavahetusel oli torn suletud, kuid inimesed, kes on harjunud uusaastaööl selle juures kokku saama, tulid sellele vaatamata kohale šampust jooma ja rakette laskma. Just seepärast otsustas ta tuletorni seekord tunnikeseks avada.

Allikas: hiiuleht.ee

Valga muuseumi sõbraks valiti Endla Schasmin

Valga muuseumi sõbraks valiti tänavu Valga keskraamatukogu direktor Endla Schasmin.Selle aasta sisse jäi mitmeid ühiseid tegemisi: lugemisaasta lumememmekett Säde pargis, ühisnäitus “Kirjutavad kunstnikud” ja muinasjututeemalised muuseumitunnid mudilastele. Juba teist aastat saab Valga muuseumi sõber tänutäheks koostöö eest Valga muuseumi tunnusvärvides Valgamaa lammaste villast kootud sokid.

Reedel korraldab ringhäälingumuuseum
tasuta külastuse päeva

Eesti Ringhäälingumuuseum ootab reedel, 31. detsembril kõiki ajaloohuvilisi tutvuma muuseumi väljapanekutega. Muuseum on sel päeval avatud kella 10-14ni ja külastamine on kõigile tasuta.

Eesti Ringhäälingumuuseumi püsinäitusel saab tutvuda raadio ja televisiooni ajalooga. Eksponeeritakse fotomaterjale, ringhäälinguajaloos olulist rolli etendanud isikute vahakujusid, kodumaiste raadiotööstuste toodangut, reporterite töövahendeid ning ringhäälingu stuudio- ja saatetehnikat.

Eesti Ringhäälingumuuseum on 29. aprillil 1999 asutatud mittetulundusühing, mille liikmeteks on Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Rahvusringhääling, AS Levira, Ringhäälingumuuseumi Toetajate Ühing ja Türi vallavalitsus.

2010. aastal on Eesti Ringhäälingumuuseumi külastanud rohkem kui 5000 inimest.

Muuseum asub Türil Vabriku pst 1.

Juhan Sihver, Eesti Ringhäälingumuuseum, tel 385 7055, 513 9985

rhmuuseum@rhmuuseum.ee
www.rhmuuseum.ee

Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

200 aasta eest 22. detsembril andis ehitaja vastvalminud tähetorni üle tellijale Tartu ülikoolile. Tänavu samal kuupäeval korratakse sümboolselt 1810. aastal toimunut – ehitusfirma Tartu Ehitus annab ülikoolile üle restaureeritud tähetorni. Restaureerimistöid ja tähetorni muuseumiks seadmist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Kell 17-18 esitletakse tähetorni projektiga seotud kutsutud isikutele ja ajakirjanikele. Kell 19-22 on tähetorni uksed avatud kõigile huvilistele. Selge ilma korral toimub pärast poolteist aastat kestnud pausi tähetorni avalik vaatlusõhtu.

Eesti Post annab 22. detsembril tähetorni 200. aastapäeva auks välja tervikasja, spetsiaalse kujundusega pealetrükitud maksetähisega postkaardi. Seda on võimalik soetada ja esimese päeva tembeldada päeval kl 11-16 postimuuseumis (Rüütli 15) ja õhtul ürituse ajal tähetornis. Loe edasi: Tähetorn tähistab taasavamist valgusetendusega

Unustamatu jõuluseiklus Haapsalu piiskopilinnuses

12-21. detsembrini saavad kõik huvilised tähistada koos munk Bonifaciusega Jõulupühi!
Kavas on kohtumine salapäraste linnuse elanike ja külalistega, põnevate linnuse ruumide külastamine, ülevaade linnuse ajaloost, meisterdamine ja palju muud huvitavat.
Jõuluseiklus on kogupereprogramm, kuhu võivad tulla lasteaiarühmad, kooliklassid, lapsed emade, isade, vanaemade ja vanaisadega. Kõik olete oodatud!
Jõuluseiklus algab konvendihoone ehk Väikese linnuse väravas.
Sinna peab õigeks kellaajaks kohale tulema, et minna kõik koos linnuse alkeemialaboratooriumisse külla seal juba palju sajandeid elavale munk Bonifaciusele. Mis edasi juhtuma hakkab, see on suur saladus.
Saab nalja, aga saab ka uusi teadmisi linnuse, kiriku, jõulude ja muude asjade kohta. Seiklus kestab üks tund.
Lavastajad on Marko Matvei ja Anti Rannus
Näitlejad on Meeli Piirikivi, Vello Nõupuu ja Siim Birk.
Loe edasi: Unustamatu jõuluseiklus Haapsalu piiskopilinnuses

Sõru muuseumis algasid jõuluprogrammid

Tänavu saavad soovijad osaleda muuseumiprogrammis „Saladuslikud santsukastid”.
Vana meremees on jõuluks koju tulnud ja oma santsukasti jõulukuuse alla jätnud. Vaadatakse, mis need santsukastid üldse on, kuidas neid kaunistatud ja kantud on. Kõige huvitavam on aga kuulda, millest sealolevad asjad meile räägivad?
Missuguseid tuntud ja tundmatuid, uue ja vanaaegseid asju sealt leidab? Kas nende hulgas on ka jõulukingiks toodud asju? Missugustelt maadelt ja meredelt need kingitused pärinevad? Esimestes Sõru muuseumis jõuluprogrammides käisid Emmaste kooli I ja II klassi lapsed. Koos oma õpetajate Maris Vetsi ja Ilme Nauritsaga avati kaks vanade kaptenite santsukasti, kust leiti mitu meretagust üllatust ja palju imestamist väärt asju. Santsukastilugude lõpuks esitasid lapsed omalt poolt endatehtud lustliku jõulusoovi-popurrii.
Loe edasi: Sõru muuseumis algasid jõuluprogrammid

Maanteemuuseumi jõuluprogramm „Jõulumaa – jõulutee” 14.-17. detsembrini Varbusel

Maanteemuuseum ootab kõiki lapsi ja lapsemeelseid osa saama jõuluprogrammist „Jõulumaa-jõulutee”.
Räägime liikumisest vanal ajal, taliteedest ja taliteede märgistusest, kaeme oma silmaga lumeväravaid ja vaatame filmi eriti lumistest teedest. Igaüks saab endale autosse või riidekappi riputamiseks meisterdada mõnusa jõuluhõngulise lõhnakuuse. Lustime õues ning meeleolukale saanisõidule viivad muuseumi tublid hobused Pippin ja Kipper. Külmast võetud sõrmi soojendame kuuma teega ning kõhule teeme pai piparkookidega.
Riietus olgu soe ja sobilik lumes hullamiseks. Hea tuju kohapealt!
Allikas: maanteemuuseum@mnt.ee

Soojade soovide aeg Pokumaal

9.-20. detsembrini oodatakse Pokumaale soojade soovide aega tähistama.

Seekord aitavad lähenevaid pühi tähendusrikkamaks muuta Pintselsabad.

”Talv oli vastu võetud. Nii algasid tumeda taevaga lumevalged päevad. Metsavälul jäi veel vaiksemaks…Aga ega siis toimetused toimetamata ei jäänud…”
Millega sellel ajal Pintselsabad tegelevad, saad teada, kui tuled Soojade soovide ajal Pokumaale. Koos Nutsa ja Tutsaga rändame All-Pintselvaaniasse, et luua sealgi pühade meeleolu. Päeva Pintselsabadega jääb meenutama tore meisterdus ja hinge soe tunne.
Üritused toimuvad kell 11, 12.30 ja 14. Ootame peresid ja lastegruppe!

Mida turistidele Lõuna-Eestis näidata, mida pakkuda?

Kolmapäeval Tartus toimunud Lõuna-Eesti turismikonverentsile järgnenud vastuvõtul kuulutati välja 2010. aasta silmapaistvaimad turismiobjektid ning -sündmused.

Konkursi „Ehe Lõuna-Eesti” raames tunnustas SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu turismiobjektidena Eesti Maanteemuuseumi ja Alatskivi lossi. 2010. aasta parimaks valiti aga Jõgeva maakonnas asuv kogupere mängumaa Vudila.
Parima turismisündmuse nominentideks nimetati Võrumaal toimunud kohaliku toidu mess „Uma mekk” ning Lüübnitsa kala- ja sibulalaat Põlvamaal. 2010. aasta parima turismisündmuse tiitel läks samuti Jõgevamaale, Suurele Paunvere väljanäitusele ja laadale.

Lõuna-Eesti turismikonverentsi läbivaks teemaks oli tänavu Vene turg – anti ülevaade, kuidas venelasi turistidena Lõuna-Eestisse meelitada ja mida neile siin pakkuda.
Konverentsile järgnenud vastuvõtul tunnustati ka fotokonkursi parimaid.

Järgmisel nädalal algavad Viljandi muuseumis jõulutöötoad

Viljandi muuseum kutsub õpilasi ja õpetajaid jõulutöötubades osalema. Jõulude eel muuseumis toimuvates töötubades korratakse üle jõulusalmid ja meisterdatakse kingikarpe.
Töötoad on kavas 9.–17. detsembril ning korraldajate teatel palutakse osalemine eelnevalt registreerida. Osalustasu on 20 krooni õpilase kohta, õpetajad/saatjad tasuta.
Lähemat teavet annab ja huvilisi registreerib Viljandi muuseumi pedagoog/näitusekorraldaja Lüüli Kiik
tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Allikas: Viljandimaa.ee

Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse

Reedel toimus ERMi näitusemajas 15. koolidevaheline joonistusvõistlus. Kolmes vanuserühmas oli esindatud kokku 25 kooli ja 119 õpilast.

Eelnevatel kordadel on joonistusvõistlus olnud nii populaarne, et esmakordselt tuli ERMil hakata joonistajate arvu piirama. Sellegi poolest saabus joonistusvõistlusele osavõtjaid väga erinevatest Eestimaa nurkadest. Tartu koolidele lisaks saabus väikesi kunstnike Tallinnast, Põlvast, Türilt, Jõgevalt, Holstrest, Võhmast, Häädemeestelt, Roelast, Paluperast, Tõrvast, Otepäält, Mõnistest ja Lümnadast.

Joonistusi hindas žürii koosseisus Hando Tamm Tartu Lastekunstikoolist, eelmise aasta vanema vanuserühma võitja ja Tartu Ülikooli maaliosakonna tudeng Diana Lõhmus, sponsori Skizze kaupluse esindaja Pille Kattel ning Eesti Rahva Muuseumi kunstnikud Jane Liiv ja Merike Tamm.

2010. aasta koolidevahelise võistujoonistamise tulemused:
Noorem aste (1.–4. klass)
1. Carolyna Puiste (Võhma Gümnaasium)
2. Hanna-Liisa Koit (Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasium)
3. Vahur Aasaküla (Võhma Gümnaasium)
Loe edasi: Eesti Rahva Muuseum korraldas kooliõpilastele joonistamisvõistluse

Jakobsoni talumuuseumis valmistutakse jõuludeks pikalt

Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.

Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama. Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.

Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.

Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.

Teeme kuuse ilusaks

Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.

Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee

Sillaotsa talumuuseum kogub mälestusi ravitsejate ja ravimtaimede kohta

Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.

Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.

Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.