„1. aprillil läks eetrisse uus väljaanne Rahvameedia veebiaadressiga rahvameedia.ee,” teatab selle peatoimetaja Saale Kareda.
Loe edasi: VEEBI KESKKONDA LISANDUS RAHVAMEEDIAVEEBI KESKKONDA LISANDUS RAHVAMEEDIA
Silt: meedia
Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest
Meediakirjaoskuse, sotsiaalmeedia funktsioneerimise ning kriitilise mõtlemise arendamise teemadel toimus Kildu külas 25. aprillist kuuenda maini Erasmus+ rahvusvaheline noortevahetus „consPIRACY”.
[pullquote]käisid Viljandi lossimägedes mõtteid meediamürast puhastamas[/pullquote]Viljandimaale Põhja-Sakala valla Kildu külalistemajja kogunes kokku 30 noort erinevatest riikidest. Esindatud olid Eesti, Holland, Slovakkia, Hispaania, Georgia, kõige kaugemalt saabusid noored Palestiinast.
Toimusid arutelud, kus noored tutvustasid üksteisele oma koduriikide meedia vabadust ja kultuuri üldisemalt. Peamisteks töötubade teemadeks olid meedia toimimine, meediakirjaoskus, meedias levivad erinevad arvamused, tõekspidamised ja väärteave. Samuti said noored kätt proovida sotsiaalmeedia sisu eesmärgipärasel loomisel ja hea, lööva ning kaasahaarava video tegemisel. Vahetati mõtteid vandenõuteooriate kohta ning arutleti nende tõepärasuse ja tekkemotiivide üle. Noored kasutasid töötubades mitteformaalse õppe meetodeid, mis tähendab, et erinevad töötoad viidi läbi interaktiivselt ja mänguliselt.
Loe edasi: Kildu külas arutleti meedia vabadusest ja vandenõuteooriatest
National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega
National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.
Teised põhiteemad:
Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.
Supermesilase otsinguil
Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?
Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.
Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.
Allikas: www.national-geographic.ee
National Geographic Eesti kõneleb uskmatuse ajastust
Ajakirja National Geographic Eesti märtsinumber keskendub ühe põhiteemana uskmatuse ajastule, käsitledes erinevaid teadusteemasid, mis on teaduses kahtlejate poolt küsimärgi alla seatud.
Teiste põhilugude lühitutvustus:
Terrori eest pakku, pelgupaika otsides
Paradiisist välja matkav autor kohtub ulatusliku ja massilise kodutusega ehk sõjast räsitud Süüriast põgenevate meeleheitel pagulaste vooridega.
Helendav elu
Üle nelja viiendiku Maal elavatest valgust tekitavatest organismidest elab ookeanis. Nende helendavat elu ilmestavad oma rõõmud ja mured.
Kaks linna, kaks Euroopat
Eurokriisi tõttu sattusid kaks pealinna vastakuti – Berliinist sai laenuandja, Ateenast laenuvõtja.
Trükiproov
Maailma lõpus – Silmast silma Gröönimaa mandrijää säravvalge tühjusega.
Lisaks tuleb juttu jõekalade päästmisest, sünagoogi kaunistavast tavatute motiividega mosaiikpõrandast, antibiootilisest resistentsusest, pisikuvaesest tervitusest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne märtsinumber jõudis müügile sel nädalal.
National Geographic tutvustab Hawaii kogukondade elu
National Geographic Eesti veebruarikuu number toob kaaneloos “Maagiline Hawaii” lugejani kauge saarerahva varjatud kultuuri. Havailaste kultuurilise identiteedi alustala on lainelauasõit, kunagine saarepealike spordiala, mida sealsed kogukonnad hoiavad tänaseni au sees.
Teiste põhiteemadena on veebruaris vaatluse all:
Sõda ajus
Lööklaine põhjustatud ajukahjustused vaevavad tuhandeid USA sõdureid.
Võimsad lestad
Lestad pesitsevad kõige kummalisemates kohtades, paljud neist ka inimese kehal.
Vee pealetung
Florida ümbruses tõusnud meri näitab, millised võivad olla kliimamuutuse tagajärjed rannikule ja majandusele.
Leitud paradiis
Itaalia rahvuspargis Gran Paradisos püütakse hoida tasakaalus kultuuri ja säilitamist.
Lisaks tuleb juttu äärmiselt kiirekasvulisest umbrohuväärilisest ronitaimest, kliimat mõjutavatest joonpilvedest, Angkor Watis paljastunud kunstist, pubide arvu kahanemisest Suurbritannias, maailma kõige aeglasema imetaja paaritumisest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne veebruarinumber jõuab lugejateni sel nädalal.
Allikas: www.national-geographic.ee
Rõuge TV otsesaade on eetris juba täna õhtul
Teisipäeval 20. jaanuaril kell 19.00 läheb eetrisse järjekordne Rõuge TV otsesaade. Otsesaade vaadatav aadressilt https://www.youtube.com/watch?v=1eEWs8mAm1I
Seekordses saates:
* Kodukohakampaania kokkuvõtted ja kingituste loosimine uute ning põliselanike vahel.
Loosi läheb muu hulgas ka LG 3D teler, tahvelarvuti iPad ja palju muud.
* Uudislood reoveepuhasti avamisest, jõulukuuskede põletamisest pritsumeeste eestvõtmisel, vestlusõhtust Andres Arrakuga ning jääväljaku hooajast
* Kutsed eesootavatele üritustele, sh mälumängule, võrkpalli nädalavahetusele ja kalapüügivõistlusele Rõuge Purakas
* Intervjuu hiljuti valda kolinud noore perega
* ja palju muud!
Täpsem info: www.facebook.com/rougetv
Allikas: RÕUGE TV
National Geographic keskendub teemale ‘esimesed’
National Geographic Eesti uue aasta esimene number keskendub teemale ‘esimesed’: inimajaloo esimesed kunstnikud, imiku esimene eluaasta, esimeste ameeriklaste päritolu, Aafrika esimene linn Lagos jt temaatilised käsitlused.
Jaanuari ajakirja põhiteemad on järgmised:
Esimesed kunstnikud
Neile kuulub au inimajaloo kõige murrangulisema uuenduse eest: nad leiutasid sümboolse väljendusviisi.
Esimene eluaasta
Imiku aju on erakordne õppimismasin ja selle areng sõltub armastavatest hooldajatest.
Esimesed ameeriklased
Geneetilised andmed ja uued arheoloogilised leiud aitavad lahendada esimeste ameeriklaste päritolu mõistatust.
Esimene lind
Valgepea-merikotkas võib olla majesteetlik rahvussümbol, ent ta on väga kange iseloomuga.
Lisaks tuleb juttu maailmas haruldase pisiliblika alpi-tumekoi viimsest pelgupaigast Eestis, maasoojusenergia saarest, kunstliku viljastamisega saadud patagoonia pingviinide tibudest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 31. detsembril.
Allikas: www.national-geographic.ee
www.national-geographic.ee
National Geographic Eesti avab 3D-printimise tulevikku
National Geographic Eesti detsembrikuu number keskendub muude põnevate teemade kõrval 3D-printimisele, mis muuda lähitulevikus oluliselt meie arusaama printimisest. Muuhulgas tulevad peagi kodulähedasest 3D-printerist lennukidetailid, pitsad, eluskude ja palju muudki.
Muuhulgas on detsembri numbris avaldatud ka Lõuna-Eesti projekti “Elu kahe maailma piiril” foto- ja videokonkursi võidutööde galerii. Detsembri ajakirja teised põhilood on järgmised:
Rõõm toidust
Senikaua, kui inimesed on üheskoos keha kinnitanud, oleme osanud hinnata söögi võimet meid rõõmustada ja ühendada.
Õnnistatud. Neetud. Nõutud.
Jätkates jalgsiretke „Paradiisist välja“, rändab autor läbi maa, mida ihaldavad endale kolm usutunnistust.
Sitked lehmakarjused
Nõndasamuti kui nende kari, on ka Patagoonia bagualero’d omaette tõug.
Lisaks tuleb juttu elevantide traumadest, turbulentsist lennu ajal, plastglomeraatidest, ratastoolirevolutsioonist, Egiptuse kullast, jõulurahust, näljast maailmas jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne detsembrinumber jõudis juba müügile.
Allikas: www.national-geographic.ee
National Geographic Eesti uurib tõelisi zombisid
Ajakirja National Geographic Eesti novembrikuu number keskendub teadlaste uurimisele looduses eksisteerivatest zombidest.
Artikkel “Tõelised zombid” vaatleb muuhulgas keharöövlite ohvriks langenud zombi-lepatriinusid, kes ei ole ulmekirjandusest pärit fantaasia, vaid röövorganismide reaalsed ohvrid.
Teiste põhiteemadena on käsitlemisel:
Lein mäel
Kohutav laviin Džomolungmal surmas 16 alpinistide abilist ja muutis elu sellel mäel alatiseks teistsuguseks.
Lihasööja dilemma
Kas ülemaailmset nõudlust liha järele on võimalik rahuldada kestlikult?
Maroko ahvid
Aasta berberi makaakide seltsis näitas, et need ohustatud loomad on väga hoolitsevad lapsevanemad.
Lisaks tuleb juttu toidu raiskamisest, linnamesilastest, heinasidrikust, lendkalmaarist, sudu imavatest ehitistest, põllusaaduste teekonnast, hirsist kui olulisest toiduallikast, motoriseeritud hüppeliigesest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne novembrinumber jõudis müügile sellel nädalal.
Allikas: www.national-geographic.ee
Rahvusraamatukogu esitleb ajalehtede portaali
Kolmapäeval, 15. oktoobril kell 11 algaval infopäeval esitletakse Rahvusraamatukogu väikeses konverentsisaalis äsja avatud portaali DIGARi Eesti ajalehed (dea.digar.ee), mis on maailmas üks väheseid sõnaotsingu ja kavandatava infomahu poolest riigi tasandil.
DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäeval „Ajalehtede päralt on ajalugu!“ räägivad Ragne Kõuts, Fred Puss, Krista Aru ja Aadu Must ajalehtedest kui info- ja uurimisallikast ning väärtuste kandjast, Krista Kiisa tutvustab üle-euroopalise Europeana Newspapers projekti tulemusi ning Kristel Veimann ja Maie Ristissaar esitlevad Rahvusraamatukogu uut portaali DIGARi Eesti ajalehed.
Uus ajalehtede portaal on loodud, pakkumaks igapäevase info tarbijatele, keele-, meedia- ja ajaloouurijatele, genealoogidele, infospetsialistidele, loovsektorile jt. huvilistele otsitavaid täistekste Eesti ja väliseesti ajalehtedest alates nende ilmumisest. Täielikult jõutakse selle eesmärgini 2015. aasta lõpuks, esialgu puuduvad lehed aastatest 1944–2013 ning tegeletakse selle perioodi sisu lisamisega.
DIGARi Eesti ajalehtede portaalist tehakse kättesaadavaks ka Rahvusraamatukogu koostööpartnerite, esmalt Tartu Ülikooli Raamatukogu ja Eesti Kirjandusmuuseumi digiteeritud ajalehed. Värsked lehed on portaalist leitavad hiljemalt ilmumisele järgneval tööpäeval, kuid nende täistekstid avaldatakse vastavalt väljaandjate nõusolekule.
Viited:
Portaal DIGARi Eesti ajalehed: http://dea.digar.ee
Registreerumine DIGARi ja Europeana ajalehtede infopäevale: http://www.nlib.ee/?id=23283
Allikas: Rahvusraamatukogu
National Geographic Eesti tutvustab uut dinosauruseleidu
National Geographic Eesti oktoobrinumber tutvustab esmakordselt eesti keeles lähemalt paleontoloogide värskeimat uurimistööd – Marokost leitud dinosauruse Spinosaurus aegyptiacus säilmeid. Tegemist on kriidiajastu hiiglasega, teadaolevalt suurima lihasööjaga, kes eales maa pinnal kõndinud ja ujunud.
Teised põhiteemad värskes ajakirjas:
Uus roheline revolutsioon
Superkultuurid on abiks, ent üksnes biotehnoloogiaga toidukriisi ei lahenda.
Svanethi keskaegne eluviis
Svanethi piirkonnas Gruusia Kaukasuse mägedes püsib keskaegne eluviis endiselt au sees.
Rusuv tuumaturism
28 aastat tagasi hüljatud endise Tšornobõli tuumajaama ümbrus meelitab ligi uudistajaid.
Lisaks tuleb juttu linnuliikide väljasuremise ohust kliimamuutuste tõttu, hübriidautodest, siidist kruvidest, Uraani kuude nimedest, Alaska käsitöö päästmisest, biokütusest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne oktoobrinumber jõudis müügile sel nädalal.
Allikas: www.national-geographic.ee
National Geographic Eesti käsitleb esivanemate söömisharjumuste järgimise tervislikkust
Ajakirja National Geographic Eesti septembrinumber keskendub ühe peateemana toitumise evolutsioonile. Ajakiri räägib muuhulgas paleodieedist ja püüab anda vastuseid küsimusele: kas kiviaegsete esivanemate söömisharjumuste järgimine ikka on tänapäeva inimesele kõige tervislikum?
Teiste põhiteemade seas on järgmised põhjalikumad käsitlused:
Uus hinnang Nerole
Häbimärgistatud keisri maine, nii nagu tema kuldne paleegi, vajab parandamist.
Kauge kant
Lõunapoolsed Ekvaatorisaared võetakse kaitse alla.
Lõhestatud kuningriik
Tai riik kõigub mineviku monarhia ja tänapäeva poliitika vahel.
Lisaks tuleb juttu Austraalia idaranniku lainetest, liibuvast skafandrist, koerte sabaliigutuste tõlgendamisest jpm. Ajakirja National Geographic eestikeelne septembrinumber jõudis äsja müügile. Neile, kes ajakirja tellivad pooleks aastaks või aastaks, kingib toimetus vastavalt kas ühe või kaks erinumbrit. Loe lähemalt veebist: www.national-geographic.ee
Allikas: National Geographic Eesti
National Geographic Eesti kõneleb noorest eestlasest Franz Josephi maa ekspeditsioonil
Ajakirja National Geographic eestikeelne number käsitleb augustis ühe põhiteemana muutusi, mille toob jää sulamine kaasa Franz Josephi maana tuntud Vene arktilise arhipelaagi tipus. Ühtlasi tuleb juttu noorest eestlasest, kes osales koos National Geographicu meeskonnaga samal ekspeditsioonil – arhitekt Mari Hunt planeerib Franz Josephi maale loodusradu.
Põhilugude lühitutvustus:
Gombe perealbum
Tutvustame mõningaid šimpanse, kes muutsid Jane Goodalli elu.
Enne Stonehenge’i
Orkney saartel kõrgub võimas minevik.
Nälja uus pale
Miks on rikkas Ameerikas alatoidetud inimesi?
Lisaks tuleb juttu hairünnakute ärahoidmiseks mõeldud vahenditest, biopestitsiididest, koametsadest, liiklusrobotist jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõudis müügile 30. juulil.
Allikas: www.national-geographic.ee
Otepää Gümnaasiumi meediaklass oli “Volbrimüsteeriumi” konkursil võidukas
27.aprillil tunnustati Lõunakeskuse korraldatud koolinoorte “Volbrimüsteeriumi” konkursi võitjaid.
Konkursil olid võidukad Otepää Gümnaasiumi meediaklassi õpilased – noored ajakirjanikud ja teletegijad.
Otepää Gümnaasiumi meediaklassi juhendaja, õpetaja Marika Paavo sõnutsi võisteldi kahes kategoorias – volbriteemaline pressiteade ja volbriteemaline videoklipp.
Otepää Gümnaasiumi meediaklassi pressiteade pälvis tihedas konkurentsis I koha. Töö autorid Lella Pruuli (10.klass), Birgit Kannes (11.klass) ja Jane Kukk (12.klass) said suure tunnustuse osaliseks eelkõige humoristliku lähenemise ja töö oskusliku koostamise eest.
OGTV võttegrupi videoklipp “Majahoidja” hinnati III koha vääriliseks. Meeskonda kuulusid 11.klassi noormehed Erkki Teder, Kevin-Markus Toover, Martin Krüünvald, Randel Uibopuu, Saamuel Stepanov.
Otepää Gümnaasiumi esindus võttis “Volbrimüsteeriumi” konkursist osa juba teist aastat. Eelmisel aastal saadi põhikoolide arvestuses pressiteadete kategoorias samuti I koht.
“Majahoidja” klippi saab näha siit.
Toeta sõltumatuid uudiseid Venemaalt
Kuna olukord Ukrainas on kriitiline, kutsub Avatud Eesti Fond üles vaatama ja toetama vene telekanalit Dožd.
Vaata nende kodulehelt, kuidas saad nende tegemistele õla alla panna ja seista hea, et nad oma tegevust saaksid jätkata.
Kuidas üks põliskogukond kaitseb oma kodu
Valvates Amazonast, astub südikas kayapo hõim vastu moodsa maailma pealetungile. Kuidas Brasiilia üks rikkaim ja võimsaim hõim peab lõputut võitlust tammi vastu ning oma kodukoha eest, saab lugeda ajakirja National Geographic Eesti jaanuarinumbrist, mis jõuab lugejateni vahetult pärast jõulupühi.
Jaanuarinumbris on vaatluse all ka järgmised teemad:
Kodust kaugel
Miljonid võõrtöölised rügavad naftarikastes riikides, eraldatud nii kohalikest kui ka lähedastest.
Oli kord draakon
Indoneesias elutseva hiidsisaliku tulevik on ebakindel.
Putini pidu
Islamistlikud mässajad, karmid kasakad ja soojad talved – tere tulemast Venemaa olümpiamängude võõrustajalinna!
Nõiduslikud kaljud
Veidi närviline 44-aastane autor ja kaks noort ässa ronivad Omaani nugateravatel kaljudel.
Lisaks tuleb juttu katapõõsast, prügi hauatagusest elust, vanilliinist, Päikesesüsteemi aastaaegadest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne jaanuarinumber jõuab müügile 27. detsembril.
Allikas: www.national-geographic.ee
Lastekaitseliit tutvustab Võrus laste meediaõigusi
MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari “Lapse õigused meedias”, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.
Seminar “Lapse õigused meedias” toimub homme algusega kell 10.30 Võru maavalitsuse seminarisaalis. Seminarile on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud.
MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Selle info vahendamisel peame aga täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks lapse õigusi ja heaolu.
Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda lapse õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on neid õigusi rikutud. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima. Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid. Lisaks tutvustab lastega seotud kaasusi, milledega on Pressinõukogusse pöördutud.
Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit.
Homme toimub Võrus seminar “Lapse õigused meedias”
MTÜ Lastekaitse Liit korraldab neljapäeval, 12. detsembril Võrus seminari „Lapse õigused meedias“, et arutada, kuidas laste ja perede lugusid kajastada lapse huvidest lähtuvalt.
Seminar „Lapse õigused meedias“ toimub 12. detsembril algusega kell 10.30 Võru Maavalitsuse seminarisaalis, kuhu on oodatud lastekaitsetöötajad, lastega töötavad spetsialistid ja laste ja perede lugusid kajastavad ajakirjanikud. MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamme sõnul on meil kõigil õigus teada, mis ühiskonnas toimub, kaasa arvatud seda, kuidas elavad meie lapsed. Kuid selle info vahendamisel peame täiskasvanutena alati jälgima, et viis, kuidas infot edastatakse, ei riivaks laste õigusi ja heaolu. Seminaril arutletakse, kuidas laste ja perede olukorrast infot anda laste õigusi riivamata ning mida teha, kui lapsi ja peresid kajastavates lugudes on rikutud laste õigusi. Eesti Rahvusringhäälingu eetikanõunik Tarmu Tammerk tutvustab üldisi põhimõtteid, mida meedia peaks oma töös järgima.
Ajalehe Valgamaalane peatoimetaja Sirli Homuha annab ülevaate sellest, mida ajakirjanik silmas peab, kui lastest ja peredest lugusid kirjutab. Pressinõukogu esimees Eve Rohtla tutvustab pressinõukogusse pöördumise korda ja pressinõukogu otsuseid.
Seminari korraldab MTÜ Lastekaitse Liit. Seminari korraldamist toetab Hasartmängumaksu nõukogu.
Seminariga aidatakse kaasa Laste ja perede arengukava 2012-2020 rakendusplaani täitmisele.
Meediaseminarid on toimunud Tallinnas, Jõhvis ja Viljandis.
Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed
Sel nädalal jõuab lugejateni ajakirja National Geographic detsembrinumber, mille põhiteemaks on kirjamees Paul Salopeki alustatud ja seitse aastat vältav retk mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed.
„Hull olete või?“ See oli küsimus, mida loo autor 33 000 kilomeetri pikkust retke alustades pidevalt kuulis. Järgnevate aastate jooksul kajastab ajakiri pidevalt Pulizeri preemiaga pärjatud Salopeki retke inimkonna ränderadadel üle maailma.
Lisaks on detsembrinumbris kajastuse leidnud järgmise teemad:
Kummituskassid
Moodne tehnoloogia paljastab pelgliku puuma lemmikpaigad Los Angeleses ja kaugemalgi.
Esimesed suusatajad
Suusaspordi alged võivad pärineda kaugetest Hiina mägedest, kus suusatamine on tänini eluviis.
Virtuaalselt surematu
Mälestisi skannitakse laseritega, et tulevikus oleks võimalik neid digitaalse salvestise põhjal taastada.
Loe edasi: Retkel mööda inimkonna 60 000 aasta pikkust rännuteed
Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne
Avatud Eesti Fond ootab huvilisi sel neljapäeval, 12. septembril juba 18ndat korda arutlema avatud ühiskonna ees seisvate väljakutsete üle. Tänavu võtame vaatluse alla internetis lokkava vihakõne ja küsime, kas vaenamist on võimalik vähendada ka karistusseadustikku muutmata.
Eesti on võrguvabaduselt maailma esiriik. Need, kes siinset vabadust naudivad ja sellest oma tuluallika on teinud, peavad arutelusid vihakõnest tihtipeale nendevastaseks rünnakuks ning põhiseadusliku põhiõiguse, sõnavabaduse ja vaba eneseväljendusõiguse piiramiseks. Samas pole uudiseks, et siinsetes online-väljaannetes avaldatud kommentaarides lokkab valimatu keelekasutus eelkõige tänu anonüümsusele. “Selle mõju ei ole ehk mõõdetav päevade ja nädalatega, ent pikemas perspektiivis on anonüümsus vähendanud avaliku sõna kvaliteeti, peletades meediast üha enam häid arvajaid,” kommenteeris Avatud Eesti Fondi juhataja Mall Hellam.
12. septembril Nordic Hotel Forumis toimuva foorumi peakülaline on Avatud Ühiskonna Fondide Euroopa suuna (OSIFE) juht Jordi Vaquer, kes arutleb olukorra üle koos tuntud kolumnisti Abdul Turay, Eesti Pagulasabi juhataja Kristina Kallase ning ERRi ajakirjaniku Neeme Rauaga.
IT-visionäär ja Avatud Eesti Fondi nõukogu esimees Linnar Viik otsib koos meediaeksperdi Raul Rebasega lahendusi sallivuse suurendamiseks internetis, küsides ka ajalehe Helsingin Sanomat endiselt tegevtoimetajalt Paula Salovaaralt, kuidas suhtuvad vihakõnesse Soome meediaettevõtted ja avalikkus. Loe edasi: Avatud Ühiskonna Foorum: sõnavabadus ja vihakõne
National Geographic avab suhkrusõltuvuse varjukülgi
Ajakirja National Geographic Eesti augustikuu kaanelugu avab suhkrusõltuvuse varjukülgi ning käsitleb suhkru mõju inimese tervisele. Inimkonna suhkrusõltuvuse tekkimise lugu on huvitav: esimese doosi saime juba 10 000 aastat tagasi Uus-Guinea saarel, praegu sööb keskmine ameeriklane päevas 22,7 teelusikatäit suhkrut.
Teise peateemana on vaatluse all lõvide üllatav eluviis. Nimelt on lõvi ainuke tõeliselt sotsiaalne kaslane. Aga miks? Ja kuidas? Ajakirja meeskond veetis mitu kuud Serengeti lõvikarjade juures, et teada saada. Aafrika lõvisid võib olla alles jäänud kõige rohkem 35 000. Keenias näitab lõvivahtide programm üht viisi, kuidas ohustatud kaslasi päästa.
Lisaks räägitakse veel maiade veealustest saladustest, India maalitud elevantidest, püütonijahist Floridas, hiirte esivanematest, kliimamuutuste mõjust orkaanidele, vedeldatud bituumenist, karpkaladest jpm.
Ajakirja National Geographic eestikeelne augustinumber jõuab müügile 30. juulil.
Allikas: www.national-geographic.ee
Vahtsõnõ võrokiilne Täheke
Kooliaastaga lõpun saiva Vana Võromaa 1. klassi latsõ ja võro keele opja kingitüses vahtsõ võrokeelidse latsiaokirä Täheke. Ütsäs võrokiilne Täheke sündü Võro instituudi ja Tähekese toimõndusõ kuuntüün.
Seon Tähekesen omma Saarõ Evari, Contra, Holtsi Leila ja Märka Veiko luulõtusõ. Kiränik Rahmani Jan kirotas draakoni vorstist, Ojari Triinu jutu päälkiri om «Tita ja tsolgipang». Kalla Urmas kirotas tuust, määne om mi uma kuldkala.
Raamatust «Kuis vanal Võromaal eleti» omma ümbre jutustõdu luu «Kahru sündümine» ja «Mille eläjä ei laula».
Kiä taht hindäle Tähekese vahtsõt võrokeelist nummõrd, saa tuud osta Võro instituudist Võrolt vai Tähekese toimõndusõst pääliinast.
Uma Leht
Võrumaal hakatakse võrukeelseid ajakirjanikke koolitama
13. ja 20. aprillil toimub Võru instituudis meedia lühikoolitus neile, kes on huvitatud ajakirjanikutööst võrukeelses meedias.
Koolitusel osalema ootame gümnaasiumi viimaste klasside õpilasi, kõrgkoolides õppivaid Võrumaa juurtega üliõpilasi ja teisi huvilisi, kellele ajakirjaniku amet huvi pakub.
Koolitusel tutvustatakse võrukeelset meediamaastikku ja eneseteostuse võimalusi selle kaudu. Lisaks jagavad esimesel koolituspäeval oma teadmisi-kogemusi meediaekspert Sulev Valner ja Postimehe reporter Tuuli Koch, Rõuge TV noored kõnelevad oma töö köögipoolest. Karjäärinõustaja aitab jõuda selgusele, kas ajakirjanikutöö võiks koolitusele tulnutele sobida. Näpunäiteid oma võru keele oskuse täiendamiseks jagab Sulev Iva. Pealelõunal käiakse üheskoos vaatamas Eesti rahvusringhäälingu Võru stuudiot, kus oma tööd tutvustab ERRi Võrumaa korrespondent Igor Taro.
Teine õppepäev keskendub reporteritöö põhioskuste õppimisele. Õpetavad Tallinna ülikooli meediaõppejõud ja Eesti Ajalehtede Liidu tegevdirektor Mart Raudsaar ning Uma Lehe peatoimetaja Ülle Harju. Õppepäevadele järgneb praktikaperiood kogenud ajakirjanike juhendamisel.
Koolituse läbinud ja häid tulemusi näidanud õppinutel on võimalus saada tööd võrukeelse ajalehe “Uma Leht” juures ning teha kaastööd võrukeelsetele raadiosaadetele.
Ajakirjanduskoolituse korraldab Võru Instituut, toetab Vana Võromaa kultuuriprogramm.
Vaata koolituse ajakava Võru Instituudi kodulehelt: www.wi.ee
Koolitusel osaleda soovijatel palume endast teada hiljemalt 2. aprilliks.
National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat
Äsja jõudis lugejani ajakirja National Geographic Eesti aprillinumber, mille seekordne põhilugu keskendub ammu surnud liikide taaselustamise temaatikale. Teadus on jõudnud sinnamaani, et kadunud liikide elluäratamine muutub üha lihtsamini teostatavaks, kuid see vastuoliline teema kütab kirgi ka teadusmaailmas endas.
Põhilugude lühitutvustus:
Kas äratame nad ellu
Väljasurnud liikide taaselustamine on juba võimalik. Kas ka vajalik?
Mammutivõha kütid
Siberi tundras käib jaht ammusurnud mammutite võhkadele.
Uusi liike otsimas
Teadlased on kirjeldanud 1,7 miljonit liiki, miljonid on kirjeldamata.
Kutsumus – lendur
Barrington Irving õpetab lapsi taevalaotust avastama.
Delaware’i park
USA-sse kavandatav rahvuspark väärtustab Brandywine’i orgu.
Loe edasi: National Geographic käsitleb kadunud liikide taaselustamise temaatikat
Vikipeedias alustas Tartupeedia
Vikipeedia alustab suure Tartu teemalise artiklite kogumise aktriooniga Tartupeedia.
Kajastuse parandamiseks korraldab MTÜ Wikimedia Eesti koostöös Tartu linna ja teiste partneritega artikli- ja fotovõistlusi, talguid, koolitusi, fotojahte ja muid avalikke üritusi, kus oodatakse aktiivselt osalema nii tartlasi kui ka teisi Tartu-huvilisi. Soov on senisest enam kajastada Tartu linna ja selle ajalugu eelkõige eestikeelses, kuid ka teiskeelsetes Vikipeedia versioonides.
Aasta jooksul jagatakse laiali suur hulk mitmesuguseid auhindu Wikimedia Eestilt ja koostööpartneritelt.
Tartupeedia projekt algab vikitalgutega Tartu-teemaliste tuumikartiklite korrastamiseks.
Kuni 30. septembrini kestev suur Tartu fotovõistlus, mille raames toimub rida väiksemaid võistlusi linna elus oluliste sündmuste teemal, võistluse parimaist piltidest pannakse kokku näitus ja raamat. 2013. aastal korraldatakse koostöös paljude organisatsioonide ja asutustega avalikke konkursse ja üritusi kirjanduse, kunsti, spordi, teatri, Tartu linnaosade ja veel mitmel muul teemal.
Tulevikus on Tartupeedia projektil väljund ka linnaruumis. Põhiartiklite valmides avaneb võimalus paigaldada linna tähelepanuväärsetele objektidele infotahvlid, millel QR-koodid viitavad asjakohastele Vikipeedia artiklitele. Suurbritannia vikipedistide väljatöötatud QRpedia-nimeline mobiilirakendus võimaldab näidata artikleid iga kasutaja mobiiliseadetele vastavas keeles, mujal maailmas on niisugusi turismiprojekte tehtud Monmouthis ja Gibraltaril. Esimesed QRpedia koodid on juba üleval Eesti Spordimuuseumis.