E. Okas osales eesti kunstiloos ligi 70 aastat, 1941 lõpetas ta Riigi Kõrgema Kunstikooli maalijana. Esmakordselt olid tema tööd Tallinna Kunstihoones eksponeeritud juba 1939. a. Sõjaaastail Nõukogude armeesse mobiliseerituna kuulus Okas eesti kunstnike kollektiivi Jaroslavlis. Kodumaale naasnud, tõestas ta järgnevatel aastakümnetel end temperamentse ja mitmekülgselt võimeka kunstnikuna.
Tema looming kasvas välja eelkõige kaasaegsest linnakultuurist, reisielamustel kogetud impulssidest ja võimest sünteesida oma kaasaegse maailmakunsti avaldusi sõjajärgsetel aastakümnetel Nõukogude Eestis kehtinud kaanonites.
Evald Okase loomingus vahelduvad urbanistlikud stseenid kompositsioonidega teatri- ja muusikavaldkonnast. 1960. aastail maalitud fantaasiakostüümides naisfiguurid ning võõrapäraselt saladuslikud naisetüübid Jaapanist, Prantsusmaalt ja Itaaliast näivad ka aastakümneid hiljem üha rändavat meistri maalidele, omandades uusi ilmeid.
Võimsa kunstnikuisiksusena haaras ta oma loomingus paralleelselt mitmeid erinevaid kunstivaldkondi, oli erakordselt viljakas ja eksperimenteeriv. Kogu Evald Okase loomingut iseloomustab tugev joonistuslik alge, maale graafiline pintslikiri, täpne kompositsioon ja spontaanne värvikäsitlus. Nii maalikunstniku kui graafikuna avaldab ta end virtuoosse joonistajana. Okast on nimetatud ka Eesti kunsti Picassoks. Suure modernismiklassikuga ei seo teda mitte ainult üle inimvõimete ulatuv teoste hulk, vaid ka hingesugulus, mis väljendub eelkõige graafikas. Loe edasi: Eile lahkus Eesti kaasaegse kunsti legend – Evald Okas
Silt: kunst
Näitus “Koopia” Raplas
Homme, 29. aprillil 2011 kell 18.00 avatakse Raplamaa Kaasaegse Kunsti Keskuses õpilaste töödest koosnev näitus “Koopia”.
Näitusel on väljas õppetöö käigus valminud maalid kuulsate kunstnike töödest.
Kui kõige nooremad õpilased laste kunstikursuselt joonistasid kiire visandliku joonistuse mõne meeldiva maali alusel, siis noorte kunstikursuse õpilased nägid juba rohkem vaeva ning püüdsid tabada kopeeritava kunstniku mõttelaadi. Täiskasvanute kursusel lisandus veel tausta sügavam uurimine kopeeritava kunstniku kohta, mis muutis nende tööd ka küpsemaks.
Rapla linnapilti kaunistavad noorkunstnike tehtud hiigelmunad
Homme saab teha tutvust pärlikunstiga
Neljapäeval, 21. aprillil kell 19 on Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse näputöötare külaliseks Helena Hain, kes kõneleb pärlikunstist ja õpetab pärlitega käepaela põimimist.
Osavõtutasu 1.60 eur. Kõik huvilised on oodatud! Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Vaata lisaks: helenawanje.blogspot.com. Täpsem info: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee
Eesti kunstnike autoriköidete näitus Tallinnas
Kolmapäeval, 20. aprillil kell 16 avab Eesti Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo raamatukogu peanäitusesaalis näituse „Historia Estonica. Eesti kunstnike autoriköited Enn Jaanisoo kollektsioonist“.
Eksponeeritud on ligi 150 teost eesti kunstnikelt, mis moodustavad suurema osa Enn Jaanisoo kogust. Eesti kunsti toetaja Enn Jaanisoo kollektsioon sai alguse soovist oma raamatukogu väärtustada ning tellida Eesti ajaloo- ja kunstitrükistele nahkköited kõrgelt hinnatud eesti kunstnikelt.
Näituse on kujundanud kunstnik Lennart Mänd. Eesti Rahvusraamatukogul on pikaajaline traditsioon köitekunstinäituste eksponeerimisel. Enn Jaanisoo kogus on esindatud ka tunnustust pälvinud Rahvusraamatukogu töötajate Kadi Kiipuse ja Sirje Kriisa tööd. Näitus jääb avatuks 14. maini.
Allikas: Rahvusraamatukogu
Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid
Haapsalu Vaba tänaval asuva 19. sajandil ehitatud De la Gardie lossi ruumes asuvad lähiajal tööle kunstiajaloo eksperdid, kes teevad kindlaks, kui suures ulatuses on säilinud Haapsalus unikaalsed maalingud, kirjutab portaal www.laanlane.ee.
Tänavu veebruaris avastasid De la Gardie lossi ruumes töötanud OÜ Einby Ehituse töömehed lossi trepikoja ja teise korruse ruumide seintelt ning laest mahakooruvate viimistluskihtide alt ositi paljanduvad maalingud. “See hoone kuulus algselt De la Gardie’dele. Tõenäoselt paiknesid maja esimesel korrusel väiksema esinduslikkusega ruumid, teisel, kõrgemate lagedega ja avarate akendega korrusel asusid külaliste toad ning pidusaal,” ütles Haapsalu linnaarengu ja muinsuskaitse peaspetsialist Tõnis Padu. “Just endise saali, mis haigla aegu oli jagatud viieks väikeseks palatiks ja koridoriks, seintelt ning laest leiti jälgi rikkalikest maalingutest,” jutustas Padu.
Värvidest on kasutatud näiteks koobaltsinist, kuldset, roosat ja beeži. Kuigi praegu on maalinguist nähtavad vaid katked, pakub Padu, et hilisemate viimistluskihtide all võib neid ilmselt rohkemgi leiduda. Analoogiliselt juba leitule võisid maalingutega kaunistatud olla ka teised lossi toad. Loe edasi: Haapsalus uuritakse unikaalseid maalinguid
Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi
16. aprillil kella 12–16 toimub ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kartulitrüki töötuba, mis on eelkõige suunatud täiskasvanutele, kuid tegevust leiavad ka lapsed.
Kartul, mis on meie toidulaual tähtsal ja olulisel kohal, pakub lisaks söögitegemisele rikkalike võimalusi kunstiliseks väljenduseks. Alternatiivina traditsioonilistele kõrg- ja sügavtrükitehnikatele on kartulitrükk kõigile kättesaadav. Loodusliku materjalina pakub see vaheldust meid üha enam ümbritsevatele digitaalsetele kujutistele. Mitmeid aastaid Türi vallas Kabalas toimunud kartulitrüki festival ongi tunginud graafika ja trükikunsti ürgolemuseni, milleks on kujutise reprodutseerimine, jälje jätmine. Festivali üks eestvedajatest, Katri Kuusk, tutvustab festivalide jooksul kogunenud teadmisi ka Tartus. Loe edasi: Kartulitrüki festival jagab Tartus kogemusi
Leonhard Lapin kohtub täna oma vaatajatega
Võrus avatakse kolm uut näitust
Esmaspäeval, 4. aprillil kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis kolm uut näitust: EDA LÕHMUSE maalinäitus “Postmaastikud”, NAKlaste “Lembenäitus” ja Mihkel Ehala mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”.
Eda Lõhmuse maalinäitus “Postmaastikud”
Näitusel „Postmaastikud“ esitleb maalikunstnik Eda Lõhmus oma Tartu Ülikooli filosoofia teaduskonnas maali erialal kaitstud magistritööde komplekti. Tegemist on valdavalt suureformaadiliste akrüülmaalidega, mis valmisid aastal 2008.
Lõhmuse maalid pole lihtsalt paika pandud tähendusega seinale talletatud originaalid, vaid otsustuste vool, mis lõpuks maastikeks organiseerunult elab iseseisvat elu ning jätab seljataha ka autori enda. Nii on iga uus vaatlus (ka autoripoolne) alati juba üha uusi tähendusi loov järelvaatlus, millele see „post“ pealkirjas ka viitama peaks. Samas võib maalidel näha lihtsalt maastikke ja lihtsalt poste ning nimetada neid postmaastikeks. Tegemist on avatud materjaliga uuteks otsustusteks ja sõnamängudeks.
NAKlaste “Lembenäitus” – HuupI, Kristina Viin, Marja-Liisa Plats
Armastus luules ja pildis…Luulest leidsime armastust, seksi, viha ja häbi, kevadet ja erootikat. NAKlased teevad raamatu, illustreerivad ja teevad näituse. Näitusele tulevad lembeluulest inspireeritud pildid. Avamisel loetakse ka vastavaid luuletusi ning kaasas on raamatud, ehk luule kohtub kunstiga. Avamisel on kohal Contra ja Priit Salumaa.
Mihkel Ehala (1978-2010) mälestusnäitus “Siis ehk olen küllalt elutark panemaks pealkirja”
Pilte teatri- ja maalikunstnik Mihkel Ehala (1978 – 2010) loomingust. Näituse ametlik avamine toimub Linnateatrite Päevade raames 14. aprillil kell 17.
Allikas: Võru Linnagalerii
Käimas on õpilastele joonistusvõistlus teemal “Minu Võrtsjärv”
Võrtsjärve Sihtasutus ja Europe Direct Viljandimaa teabekeskus korraldavad Euroopa päeva puhul 1.–9. klassi õpilastele joonistusvõistluse teemal “Minu Võrtsjärv”, võistlusele oodatakse töid kuni 2. maini. Korraldajad ootavad joonistusvõistlusele töid, kus autor annaks edasi oma mõtteid, tundeid, mälestusi, kogemusi, fantaasiat või muud, mis on seotud Võrtsjärvega. „Näiteks võib joonistada kaunist suvepäevast Võrtsjärve ääres või kalalkäigust järvele või hoopis kujutada ette, milline võiks Võrtsjärv ja selle ümbrus välja näha kümne aasta pärast,“ ütles Viljandi maavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonna peaspetsialist Katrin Reimo. „Autor võib aga käsitleda ka Võrtsjärve hoidmist ja kaitsmist või anda edasi oma nägemust järve veepealsest või veealusest maailmast. Sellel teemale saab kahtlemata läheneda väga mitme nurga alt,“ lisas ta.
Joonistusvõistlusele on oodatud osalema 1.–9. klassi õpilased. Töid hinnatakse kahes vanuseastmes: 1.–4. klass ning 5.–9. klass. Piiranguid tööde formaadi või teostamise tehnika osas ei ole. Joonistused tuleks tuua tähtajaks Viljandi maavalitsusse või saata need hiljemalt esmaspäevaks, 2. maiks märgusõna all “ED joonistusvõistlus 2011” aadressil: Viljandi Maavalitsus, Europe Direct Viljandimaa teabekeskus, Vabaduse plats 2, 71020 Viljandi. Töö pöördele tuleks lisada autori nimi, kool ja klass ning juhendaja nimi. Tublimatele joonistajatele, kes kuulutatakse välja 10. mail kell 14.00 Europe Direct Viljandimaa teabekeskuses, on auhinnaks raamatupoe kinkekaardid ja erinevad Euroopa Liidu sümboolikaga meened. Loe edasi: Käimas on õpilastele joonistusvõistlus teemal “Minu Võrtsjärv”
Kose kunstikool võitis laulupeo rongkäigu pea kujunduse
Selle suve üks tähtsündmusi on kahtlemata 11. noorte laulu-ja tantsupidu. Samal ajal kui lauljad-tantsijad harjutavad esinemiseks, toimuvad mitmed kunstikonkursid, mille tulemused eksponeeritakse suvisel peol.
11. Noorte laulu- ja tantsupeo rongkäigu pea kujundamise, mis oli laulupeo tähtsaim ja olulisim konkurss, võitis stuudiumi õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk. Nemad võitsid ka Harju maakonna rongkäigu kujunduse võitis õpilane Mariliis Siigart, õpetaja Margit Mikk
Ees on veel ehtekonkurss „Eesti oma ehe“, mis toimub aprillis. Kose kunstikooli esitatud ehete idee pälvis zürii heakskiidu ning laulupeol on meile eraldatud töötuba Ehtetelgis, kus peolistele õpetavad ehete tegemist 5. kursuse õpilane Evi Schults ja õpetaja Tiia Rodi.
Tiia Rodi,
Kose Kunstikooli juhataja
Uued näitused Võrus
Võru Linnagalerii avab täna Maria Laanelepa fotonäituse “Unknown Album/ Tundmatu album”, mille eesmärk on anda ülevaade mõnede Võrumaal
tegutsenud bändide viimase seitsme aasta esinemistest, teiseks tuua kõvaketastelt vaatajateni hulk kogunenud fotosid, mida siiani on näinud
vaid kitsad ringkonnad. Valdava osa näitusest moodustavad ansambli Apex11 kontserditel pildistatud fotod, kuid kaamera ette on jäänud ka
Hetero, Analysis, Evergreen86 ja paljud teised.
Alar Tuule maalinäituse “Kumulatiivne” autor on oma loomingu kohta öelnud järgmist: “Maalin erinevaid asju ja olekuid, sõnu ja neist tekkivaid assotsiatsioone, mille sisusid ja vorme olen lakkamatult muutnud või ümber kujundanud. Minu visuaalne väljendusviis on spontaanne ja juhuslik, välistades ratsionaalsuse. Miski ei oma pildil konkreetset tähendust. Asjadel, sündmustel on mitu tähendust, tõlgendust ning need on muutuvad ajas.”
Uued näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 1. aprillini. Näituste külastamine on tasuta.
Maastikukunst Sännas
Sänna kultuurimõis Võrumaal annab teada maastikukunstist: Kristjan Ait / Kaarel Susi – Viitina juurtega kunstnik/graafik/disainer/fotograaf ja “3 nurka”.
Igaüks meist on tajunud hetke, mil teatud element on oma loomulikust keskkonnast välja kistud ja asetatud mujale. See tekitab põnevaid kontraste ja võib meis esile kutsuda vastakaid emotsioone — nagu sigaretikoni pooleliolevas õllepudelis või viiesajane keset kõnniteed. Samamoodi on vormidega looduses. Enamasti oleme harjunud nägema ebakorrapäraseid või vaataja seisukohast juhuslikke kujundeid (puud-põõsad, künkad, pilved). Harva kohtab silm midagi karjuvalt rangete vormidega ja täielikult korrapärast. Siit sündis idee kõrvutada Lõuna-Eesti sujuv kuppelmaastik teravanurgeliste
kolmnurkadega, ja uurida, kuidas need objektid koos töötavad.
Eksliibrisenäitus doktor Ilmar Laane kogust
Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu vestibüülis on märtsikuu lõpuni avatud eksliibrisenäitus dr Ilmar Laane kogust. Näitus on koostatud dr Ilmar Laane muuseumile annetatud eksliibrisekogu põhjal. Välja on valitud sadakond Eesti meedikutele pühendatud eksliibrist 56-lt autorilt aastatest 1938-2001.
Kollektsionäär Ilmar Laan sai tõuke eksliibrisekogumiseks oma sõjas hukkunud vennalt, kelle alustatud kogu täiendamist ta jätkas. Venna kogu sisaldas 20 eesti eksliibrist, mille hulgas oli ka Arkadio Laigo valmistatud eksliibris tema isale Aleksander Laanele. See tekitas huvi ja pikaajalise kogumise tulemusena on I. Laane kogus üle 4000 originaali, millele lisanduvad vahetuseksemplarid. Tähelepanuväärne on, et tema kollektsiooni kuulub Eesti suurim meedikute teemakogu. 2008. aastal annetas dr Ilmar Laan Eesti Tervishoiu Muuseumile osa meedikutele tehtud eksliibrisekogust. Umbes 200 eksliibrist on kujundatud eesti arstidele, teist samapalju välismaa meedikutele. Ajaliselt on hõlmatud aastad 1935-1996. Kogu vanim on Hando Mugasto raamatumärk dr Marta Kiisale ja viimane Lembit Lepalt Ilmar Laanele. Nimekatest kunstnikest on kogus esindatud R. Kaljo, V. Toots, V. Tolli, S. Väljal, M. Olvet, L. Lõhmus, I. Torn, E. Valter, J. Naha jpt. Näituse kuraator on Riina Ader ja kujundaja Ülle Kask.
Allikas: Eesti Tervishoiumuuseum
Pärimusmuusika Aita kaunistavad kirkad loodusmaalid
14. märtsini kaunistavad Viljandi Pärimusmuusika Aida fuajeed õlimaalid, mis on valminud raamatu “Soomaa loomajutud” ainetel.
Kunstnik Tiiu Kuill (Piibur) on pärit Mulgimaalt, kunstihariduse omandas Tartu Kõrgema Kunstikooli kaugõppekursusel. Pärimusmuusika Aidas näha olev näitus sündis koostöös raamatu “Soomaa loomajutud” autori Edu Kuilliga. Maaliseeria “Soomaa loomajutud” on noorele kunstnikule juba 33. näitus. Huvilised saavad neid pilte endale tellida gicleemaalina (lõuendile trükituna meelepärases suuruses). Osta on võimalik ka originaaltöid.
Allikas: Eesti Pärimusmuusika Keskus
Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal
Kuressaares köidavad juba enam kui aasta möödakäijate tähelepanu haigla lähedal otse tänava ääres seisva maja seinale kinnitatud maalid, mida autor ei vii ära isegi paduvihma ega karmi talveilma eest.
“Ei ole nende maalide peale hakanud ei ilmastik, vargad ega vandaalid,” lausub maalide autor Toivo Müürisepp (51). Tema sõnul on Kuressaare nii turvaline linn, et peaaegu poolteise aasta jooksul, mil ta maja seinale kinnitatud maale tänava ääres kõigile nähtavalt hoidnud on, pole kellegi kuri käsi neid kahjustanud või ära viia üritanud.
“Need on seina külge kinnitatud sepanaeltega ning ega niisama lihtsalt neid ära viia saakski, pigem läheks siis maal puruks,” kinnitab ta. “Aga õnneks pole keegi oma jõudu nende kallal proovinud. Vastupidi, kogu selle aja jooksul olen saanud ainult positiivset tagasisidet. Väga paljud tulevad uurima, et miks ja kuidas.”
Erilist elevust tekitab Kuressaare haigla lähedal olev aastaringne tänavanäitus eeskätt välismaalastes, kes ei jõua ära imestada, et otse tänaval maalid nii vabalt ripuvad. Maalimise juurde jõudis Toivo saatuse vingerpussina, kui ta gangreeniohu tõttu jalast ilma jäi. “Eks see ole meil suguvõsa viga, isal ja vanaisal oli samamoodi, veri ei käinud enam jalast õieti läbi ja nii seda jupphaaval lühemaks lõigati,” meenutab Toivo kurba aega. Ühtäkki ilma tööta ja ühe jalaga, invaliidiks jäänud mees hakkaski tasapisi meelde tuletama lapsepõlve joonistamisharrastust.
“Polnud ju midagi enam teha, tööl ei käinud ja hakkasin niisama nikerdama,” sõnab mees. Kuna maalitoodang kippus üle pea kasvama, panigi Toivo mõned tööd naabermaja seinale üles. Loe edasi: Kuressaare mees eksponeerib oma maale majaseinal
Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus
Pärnus Port Artur 2 teisel korrusel on tänasest kuni märtsi keskpaigani avatud Euroopa kultuuripealinn Tallinn 2011 raames toimuva koolinoorte kaasaegse kunsti triennaali Eksperimenta! Eesti ekspositsiooni tööde kavandite näitus “Kuidas ma siia sain?”. Näitusel saab tutvuda Eksperimenta! üle-eestilise Talendijahi tulemustega ehk kolme eelvooru käigus enam kui sajakonna töö hulgast välja valitud parimate noorte kunstnike projektidega näituseteemal “Ruum”. Seda, millised tööd jõuavad lõppnäitusele esindama Eesti noorte kaasaegset kunsti, saab näha aprilli lõpus Tallinnas avataval triennaalil. Loe edasi: Pärnus avati Euroopa koolinoorte kaasaegse kunsti näitus
Suur kumumine
Tänasel Kumu sünnipäeva pärastlõunal oodatakse kõiki osa võtma põnevast, hasartsest ja harivast kogu Kumu haaravast orienteerumismängust, kus mõteldakse ja tehakse, otsitakse ja leitakse. Kumumine toimub Kumu aatriumis ja näitusesaalides, auditooriumis ja hariduskeskuses, poes ja raamatukogus, koridorides ja treppidel, isegi liftides ja tualettides ning annab vastused küsimusele “mis on Kumu?” Mängus võib osaleda individuaalselt või kuni viieliikmelise võistkonnaga.
Mida tähendab sõna “kumumine”? Kui “KUMU” nimi on lühend sõnast “KUnstiMUuseum”, siis “kumumist” võiks mõista kui kunstimuuseumi avastamist läbi mängulise tegevuse, mida on mõnus teha koos pere, sõprade või töökaaslastega, aga miks ka mitte üksi. “Suur kumumine” viiakse läbi koostöös üritusturundusfirmaga Event Masters, kel on selja taga mitu aastat praktikat nö. tavalise kumumisega, mida nad on pakkunud eelkõige ettevõtetele meeskonnamänguna. Sünnipäevakumumise sisu on veidi teistsugune – oma teemalt muuseumikesksem ja Kumu inimeste poolt välja mõeldud.
Iga võistkond saab mapi kumumise kaartidega, mida võib lahendada suvalises järjekorras. Kaardid koosnevad küsimustest, ülesannetest ja veidi fantaasiat nõudvatest loomingulistest väljakutsetest, mis suunavad võistkondi Kumus ringi liikuma ning annavad üheskoos vastuse küsimusele “mis on Kumu?”. Niisiis on kumumine ühtaegu orienteerumine ja mälumäng, detektiivi mängimine ja lihtsalt lõbus sagimine.
Kuni viieliikmeline võidumeeskond saab väärilise auhinna ja kõik osavõtjad on pärast mängu palutud Kumu sünnipäevapeole!
Mäng algab kell 16.00 ja kumumiseks on aega kaks tundi ehk kuni muuseumi sulgemiseni, mil tuleb oma kaardid käest anda ja jääda lootma parimale tulemusele. Võidab mitte kiireim, vaid sisukaim võistkond. Võrdsete tulemuste korral on kaalukausiks loomingulisus ja häda korral fortuuna Kumu direktori näol.
Selleks et osa võtta ja auhindu võita, on vaja oma meeskond eelnevalt registreerida. Registreerida ja rohkem infot küsida võib helistades telefonil 602 6126 või kirjutades aadressil kumu.giid@ekm.ee
Enne või pärast registreerimist tuleb igale võistkonnaliikmele osta ka pilet, mida saab Kumu kassast või Piletilevist.
Eelkooliealistele sisspääs tasuta.
Muuseumisse tasub tulla juba varem, sest kell 15.00 on võimalik Kumus kohtuda mitme tuntud eesti kunstnikuga, kes räägivad Kumust, endast ning oma töödest Kumu ekspositsioonis. Graafikaateljees on võimalik vaadata, kuidas sünnib graafikatehnikas kunstiteos.
Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis
Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.
Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.
1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.
Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).
Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia
Muhulane Tõnis Kipper tõi oma pensionisamba lossi väljanäitusele
Ajaleht Meie Maa annab teada, et muhulane Tõnis Kipper tõi huvilistele vaadata oma kunstikogu ja pani Kuressaare lossi üles näituse “Kunst tuleb kapist välja”. Kui Kuressaare lossi keldrisaalis näituse avamisele koguneti, nimetati Kipperit Saaremaa Kunilaks.
Meie Maa kirjutab, et Kipper hoiab kodus kapis ilmselt Saare maakonna parimat kunstikogu, mida ta võib tõepoolest oma pensionisambaks pidada, nagu ta ise on öelnud Näitusel on eksponeeritud on 80 taiest: joonistused, graafika ja maalid. Esindatud on niisugused autorid nagu Heinz Valk, Leonhard Merzin, Aapo Pukk, Ernst Kollom, Evald Okas, Anna Litvinova-Merilo, Rita Raave, Vive Tolli, Edgar Valter ja paljude teoste tunnustatud autor Tundmatu. Selle viimase kohta sõnas kogu omanik, et tal oleks väga hea meel, kui Tundmatu asenduks mõne nimega – ehk keegi tunneb mõne teose või kunstnikukäekirja ära. Teoste hinnast rääkides sõnas Kipper, et hind ja väärtus on alati suhtelised ja ajas muutuvad. Kunsti tuleb tema soovituse kohaselt osta siis, kui kunstnikud veel elavad, siis on hoopis teine hind ja teine väärtus.
Kipperil on mõte teha kapist väljuvast kunstist traditsioon. Tuleviku taoline näitus võiks välja näha nii, et igaüks, kes näituse avamisele tuleb, toob kodust eksponeerimiseks kaasa mõne pildi.
Näitus jääb avatuks 27. veebruarini.
Allikas: MeieMaa
Türi Kultuurimaja galeriis avati Tallinna kunstniku näitus
20. jaanuaril, avati Türi Kultuurimajas Tallinna maalikunstnik Tiiu Pallo- Vaik näitus „Maa ja vee piiril“, millel on vaatamiseks 22 maali, neist enamustel on kujutatud maastikke. Näituse avamisel ütles Tiiu Pallo-Vaik, et on üllatunud leidmast eest nii rikaste võimalustega maja, ta nimetas saadavat kogemust hämmastavaks. Türi kultuurimaja kunstigalerii kahele korrusele üles seatud näitusele on väljapandud mitmed tööd maastikest, mis jätsid Pallo-Vaikile hingesoppi sügava jälje. Maastike maalimine sai alguse Ahvenamaa külastamisest, sest selle maa jõudu ja võimsust pidi kunstnik enda sõnul maalidesse välja elama.
Tervitussõnavõttudes tänasid nii kultuurimaja direktor Ülle Välimäe kui vallavalitsuse kultuuri- ja välissuhete spetsialist Katrin Soomets Tiiu Pallo-Vaiki maalinäituse korraldamise eest Türi kunstigaleriis.
Tiiu Pallo-Vaik on lõpetanud Tartu Kujutava Kunsti Kooli ning Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maali eriala, kus praegusel on ise maalieriala õppejõuks. Oma isiknäitusi on ta korraldanud juba alates 1969 aastast.
Näitus Türi kultuurimaja kunstigaleriis jääb avatuks kuni 24. veebruarini.
Pildid
Allikas: Tyri.ee
Vaade aknast
Tapa linnaraamatukogus on välja pandud näitus Peterburi kunstniku Jelena Tšebakova kollaažitehnikas töödest, mis on valminud väga lihtsaid materjale kasutades – vaid värviline paber ja pildid ajakirjadest. Tulemuseks on võrratu koloriidiga jutustavad pildid. Armastus oma kodulinna Peterburi vastu, tähelepanelik silm ja tundlik meel on kunstnikul võimaldanud seda linna jäädvustada kujundlikku keelde kõige kaunimal võimalikul viisil. Näitust saab vaadata 26. veebruarini.
Allikas: tapa.ee
Harry Raide maalid lummavad värvidemängu ja romantilisusega
Harry Raide loodusmaalide näituse avamine Sindi linnaraamatukogus oli välja kuulutatud 10. jaanuariks, kuid maalid pandi raamatukogus üles juba eile, 4. jaanuaril. Raamatukogu direktori Ene Michelise sőnul näituse pidulikku avamist ei toimunud, sest nii soovis Harry Raide ise. Kaunid maastikud kunstniku piltidel lummavad oma värvidemängu ja romantiliste vaadetega. Näitus jääb raamatukogus avatuks märtsi lőpuni.
Allikas: sindi.ee
Tartu Ülikooli kunstimuuseum ootab lapsi
Tartu Ülikooli kunstimuuseumis saab talvisel koolivaheajal kiigata nii iidsete kreeklaste ja roomlaste kui ka meie esiisade maailma.
Lapsed saavad valada kipsist pildikesi ehk gemme, maalida savinõudele soome-ugri sümboleid ning ehitada maja, milles elasid iidsed roomlased. Savinõude maalimise töötuba toimub kunstimuuseumis avatud Kaljo Põllu näituse raames ning töötoa käigus tutvustatakse meie esivanemate mõttemaailma ja uskumusi ning uuritakse muistsete esemete kaunistusi. Võimalik on äratada uuesti ellu oma vana ja armas t-särk ning astuda iidsesse moemaailma, kus on võimalik proovida nii tollaseid rõivaid kui meisterdada ehteid.
Töötoad toimuvad alates 3. jaanuarist . Info ja registreerimine: kmm@ut.ee, tel 737 5384.
Ehalill Halliste tekstiilvaipade näitus Võrus
Võru linnagaleriis saab kuni kolmekuningapäevani näha Ehalill Halliste põnevat vaibanäitust „Etno & Retro“.
Kunstiteadlane Juta Kivimäe on Ehalill Halliste loomingu kohta kirjutanud järgmist: “Ehalill Halliste on jätkanud traditsioonilisest põimetehnikast lähtuva loominguga 1970. aastaist. Põhja-Eesti etnograafiliste lillkirjade interpreteerimise eest põimevaipades pälvis ta Eesti Kultuurkapitali regionaalpreemia “Raplamaa Kultuuripärl 2006”. Viimase kümnendi vaipades on domineerinud laenud Eesti rahvakunsti motiividest, ühendades virtuoosse euroopaliku gobelääntehnika Eesti rahvusliku traditsiooniga. Sel näitusel kasvab tema vaipade kujundlikkus välja Põhja-Eesti naiste tanude ja käiste lillkirjast. Akantuse- ja tulbimotiivid ilmusid Eesti rahvarõivastele 18. saj. barokiajastu kõrgmoest. Väikesed tikandimustrid on villastes põimevaipades kasvanud suurteks dekoratiivseteks kujunditeks. Nende tähendus on seega ühteaegu rahvuslik ja universaalne.“
Anne Untera saatesõna kataloogile “Hingega siin. Ehalill Halliste vaibad.” aastast 2008 iseloomustab Hallistet ning tema loomingut vägagi selgelt: „Ehalill Halliste vaibalooming jaguneb kolme etappi: geometrism, impressionistlik-sümbolistlik laad ja inspiratsioon Eesti rahvakunstist. Kolm loomingu etappi kasvavad üksteisest välja ja põimuvad üheks kordumatuks tervikuks. Igas etapis leidub kunstnikule mõttekaaslasi eeskujude ja kolleegide näol, kuid tema looming on unikaalne, sest ta on käinud üpris üksildast rada. Vaibakunst – see on mäng emotsioonide, värvide ja kujunditega, villase lõnga, lina, taku, puuvillaste ja siidniitidega. Vähe tõenäoline, et seda võiks Ehalill Halliste puhul elukutseks või harrastuseks nimetada – üle kolmekümne aasta kestnud mängust on saanud saatus.“
Näitused jäävad Võru Linnagaleriis avatuks kuni 7. jaanuarini 2011. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12:00 – 18:30 ja Võru Kultuurimaja Kandle ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.
Pühade ajal on galerii 24, 25, 26 ja 31.12.2010 ning 01, 02.01.2011 suletud.