Traditsiooniliselt tervitas Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor kevadet Tallinna värava juures, kus tavatul kombel jäi tänavu linnavalitsuse poolne tervitus olemata. Astronoomiline kevad saabus kell 17.33 pilvitust taevast paistva päikese soojendavate kiirte saatel.
Loe edasi: TALLINNA VÄRAVA EES LAULSID LÜDIGI MEHED KEVADELE JA KOORILIIKMELE
Lääne-Virumaal Väike-Maarja vallas hoiab ja edendab pikaajalisi koorilaulutraditsioone Rakke naiskoor.
Loe edasi: RAKKE NAISKOOR OOTAB ELEVUSEGA VABA RAHVA LAULU RAKVERE VALLIMÄELXXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.
Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.
Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.
Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.
Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.
Võidulaulu säädse segäkoorilõ Ritsingu Alo, laulu kirot’ Kalla Urmas. Ritsing sai ka tõsõ avvohinna – kõgõ parõmba rahvalaulusääde iist (segäkoorilaul «Karjane taht kodo», Urvastõ khk). Kolmanda preemiä sai Amori Mari latsikoorilaulu «Pärlijõgi» (Adsoni Arturi sõna) muusiga iist.
«Võidulaulu sääde kiroti Urmas Kalla palvõ pääle,» kõnõl’ Ritsingu Alo. «Ma püüdse egät salmi teksti perrä harmoonilidsõlt, rütmilidselt ja tempot muutõn esimuudu lahenda. Koorilaulusäädide tegemine om hää loomingulinõ vaheldus mu egäpääväelon ja torõ, ku tuu tõnõkõrd ka tunnustust saa.» «Mu lihtsä laulu om Ritsing pall’o põnõvambas tennü,» ütel’ kontsõrdil umma laulu kullõlnu Urmas Kalla.
Päält kultuurkapitali ja Vana Võromaa kultuuriprogrammi tugõsi konkurssi ka Põlvamaa umavalitsuisi liit ja Kanepi vallavalitsus.
Ka juubõlit pidänü segäkuur pand’ uma ola ala. 20 aastakka Kanepi segäkoori vanõmb olnu Kotisse Vaike ütel’, et Uma Pido laulu omma näide laulukavan kõgõ kõigi lemmigu.
Koori juubõliaasta sisse om mahtunu hulga laulmist Kanepi Lauluseldsi 145. aastapääväst suurõ laulupidoni vällä.
Viimädse säitse aastakka om koorijuht olnu Lindali Kalev, lauljit om parhilla 35.
Harju Ülle, Uma Leht
Põlva kandih tiidvä pia kõik, ku kimmäs koorijuht Lokko Külli om. E STuudio koori omma toonu avvohindu jo mitmõl aastal nii Eestimaalt ku vällämaalt. A seo suvi kiteti Külli Maalehe ja Veinivilla konkursil veinimeistris. Konkursilõ and’ tä viinamar’aveini nimega Mistico. Tuu om ijävein nigu tõõsõki Külli tettü veini. Külli vein pässi lõppvõistlusõlõ ja sai kuvvõnda kotussõ. Umamaidsist viinamarjust tett veini sai mekki ka Põlvah Hurda Jakobi nimelidsel talosöögi võistlusõl.
Ijäveini tegemist näkk’ Külli edimäst kõrda 2008. aastal, ku kooriga Kanadah esinemäh käve. Ontario provintsih om tuu jaos õkva paras kliima. Viinamar’a piät saama väädi otsah vähämbält katõsa kraati külmä ja sõs külmänült lääväki õkva pressi ala. Mar’a kor’atas üüse, inne ku sulama nakkasõ. Säändse mooduga tetäs veini viil Saksamaal ja Austriah. Tuu muud om väega kulukas ja nuu veini omma neli kõrda kallimba ku hariligu veini.
Esi om Külli veini tennü vähämb ku kats aastat. Härgütüs tull’ tuust, et täl läts’ sükävkülm katski ja kõik kappi pantu mar’a olõs üles sulanu. «40 karpi maasigamuusi iks kõrraga är ei süü. Ja keedetüt muusi meil kiäki ei süü. Nii tull’gi tuu mõtõ, et proovi kah ijäveini tetä,» kõnõlõs Külli. «Edimäst tiidüst sai vele käest, kiä om innemb veini tennü, a suurõmb jago om iks uma pruuvmisõ tullõm.» Loe edasi: Koorijuht tege muusiga-ijäveini
Nädala jooksul esines koor mitmetel kontsertidel, mis tipnes laupäeval maailma tugevaimate amatöörkooride võistulaulmisega. Lisaks Eestile kutsuti osalema koorid ka Indoneesiast, Soomest, Hong Kongist, Saksamaalt, Iirimaalt, Valgevenest, Kanadast ja Sloveeniast.
Ühte E STuudio noortekoori kontserti käis kuulamas ka Eesti suursaadik Iirimaal Mait Martinson. Suursaadiku soovil näitab Eesti koor taset maailmale täna Dublinis St Catherine’i kirikus, korraldades tunniajase kontserdi.
„See õnn, mis meid tabas, et me siia üldse saime – täiesti uskumatu. Eestile tähendab see võit tuntust ja meie oma muusika tutvustamist. Praegugi oli meil konkursikavas kaks Eesti autorit, rahvusvahelise žürii esimees Volker Hempfling kiitis meie kava kõrgelt,“ rääkis koori dirigent Külli Lokko.
E STuudio noortekoor esines Corkis kuuel kontserdil, kust koguti palju toetajaid üle kogu maailma, sealhulgas konkureerivate kooride hulgast. Viimane kontsert antakse Dublinis täna kell 19.00.
Koor on koos laulnud poolteist aastat, kuid saavutanud selle ajaga Eesti koorimaastikul väga arvestatava taseme. Hetkel Tartus tegutsevas kooris on lauljaid üle kogu Eesti.
Allikas: E STuudio
Pühapäeval, 12. jaanuaril kell 16 toimub Võru Kandles kontsert: Ellerhein kohtub Hilaroga.
Esinevad tütarlastekoor Ellerhein ja segakoor Hilaro, dirigendid Ingrid Kõrvits ja Silja Otsar.
Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna linna lastekoor, loodi 1951. aastal professor Heino Kaljuste poolt, kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. 1970. aastast töötas koori juures dirigendina Tiia-Ester Loitme. Tänaseks on Ellerheinast saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Alates 2012 septembrist on tütarlastekoori Ellerhein dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander, vokaalpedagoog Vilja Sliževski, kontsertmeister Sten Heinoja. Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt üle maailma.
Segakoor Hilaro on asutatud 1991.aasta 29. aprillil. Koori muusikalise taseme kujundamise ning repertuaarivaliku eest on kogu Hilaro tegutsemise aja jooksul hoolt kandnud dirigent Silja Otsar.
Muusikaliselt püüab Hilaro pakkuda kuulajatele mitmekesist valikut. Vaheldusrikkust musitseerimisse on toonud koostöö solistidega Maris Liloson, Kait Tamra, Ivo Linna ning Võru muusikakooli keelpilliorkestri ja Võru sümfooniaorkestriga Jaan Randvere juhatusel.
Kätlin Hoop
1. juunil peetakse Võrus Kubija laululaval järjekorras III Uma Pido, millest võtab osa 150 koori 3800 lauljaga.
Laulu- ja rahvapidu algab juba hommikul, kui Võru linna kirikuplatsil toimub laat ning lipujooksu ümber Vana Võromaa lõpetab tuntud luuletaja Contra.
Lavastaja Tarmo Tagamets ütleb Uma Pido ettevalmistamise kohta, et viimased lahtised otsad on meeskonnal jäänud veel kokku sõlmida. “Kuulda on, et koorid lauldes tulevad, kivid vaikselt veerevad ja kapsatünnid muhedalt mulksuvad. Suured vesirattad ootavad võrokeste lipu õnnistamist ning kivipill häälestamist. Ainus, kes peoks juba kohal on ja kannatlikult rõõmsaid dirigente, lauljaid, pillimehi, tantsijaid ja eestkõnelejaid ootab, on suur dirigendi kivi. Nii et homseni on vaid hetk jäänud. III Uma Pido Kubijal sõlmib ideeliselt kokku Võhandu jõgi oma pühalikkuse ja jõuga.”
Uma Pido ei ole päris tavaline laulupidu, sest õppinud laulukooride kõrval laulavad ka “konnakoorid”, mis on kokku pandud sugu-, selts-, sõprus- ja kogukondadest. Kontsert-etenduse saateansambliks on kokku pandud bänd (Jaan Randvere, Henno Kelp, Meelis Jaanimägi, Andres Neissar), keelpilliorkestris mängivad Võru ja Põlva muusikakooli noored. Pärast laulupeo põhikontserti jätkub pidu simmaniga, kus mängivad Untsakad
III võrukeelne laulu- ja rahvapidu Uma Pido toimub tänavu 1. juunil Võrus Kubija lauluväljakul. III Umale Pidole on kirja pannud 150 koori 3600 lauljaga. Põhilise osa moodustavad Vana Võromaa koorid, ent tulijaid on ka teistest Eesti maakondadest ning Lätis ja Soomest.„3600 lauljat on igati suursugune arv. See tõestab selgelt soovi ja vajadust teadvustada oma juuri ja nendest juurtest ka kinni hoida,“ ütleb III Uma Pido projektijuht Ursula Zimmermann ning lisab, et samaaegselt ei ole tegu ainult paikkondliku ettevõtmisega, vaid üle-Eestilise tähtsusega kultuuriüritusega. „Uma Pido on suurimaks pärandkultuuri väljundiks omalaadsete seas, sidudes Eestile väga olulisi väärtusi – laulupeotraditsiooni ja kohavaimu.“ Ka Uma Pido tunnuslause Ku keskkotus kimmäs, sõs ladva’ laulva’ kannab endas mõtet, et tugev enesemääratlus aitab üleilmastumise tuultes püsima jääda.
Esimesel peol osales 2400 ja teisel 3500 koorilauljat. Enamik seekordse peo 3600-st lauljast pärineb Võrumaalt (1400 lauljat) ja Põlvamaalt (880), aga ka Tartu- (720) ja Valgamaalt (250). Veel on koore Harju-, Jõgeva-, Viljandi- ja Raplamaalt ning Lääne-Virumaalt. Väliskülalisi on oodata Lätist (Veclaicene ehk Vana-Laitsna segakoor ja Ziemeri naiskoor) ning Soomest (Helsingi eestlaste segakoor Siller).
Kooriliigiti on registreerumine järgmine: segakoorid 1338, naiskoorid 409, meeskoorid 282, poistekoorid 144 ning laste- ja mudilaskoorid 1249 lauljat. Lisaks 173 „konnakoori“ lauljat, mille moodustavad pere-, sugu- või sõpruskonnad. Ka sel peol löövad kaasa projektikoorid “Naasõ nurmõst” ja “Mehe’ mõtsast”, mille moodustavad lauluhimulised naised ja mehed, kes küll igapäevaselt laulmas ei käi, kuid “mobiliseerivad” end just võrukeelseks laulupeoks.
Peo kava koosneb rahvalauludest, rahvalikest lauludest, klassikalistest koorilauludest ja uuematest kooridele seatud
lauludest. Kuna lavastuslikus kontseptsioonis põimib tänavuse peo üheks Võhandu püha jõgi, siis on repertuaaris lisaks rokkivale võro povverile ka mõtisklevaid laule ja palveid. III Uma Pido lavastajaks on Tarmo Tagamets.
III Uma Pido peadirigent Silja Otsar räägib, et Uma Pido laulud köidavad erinevas eas publikut. ”Koorirepertuaar luuakse igaks peoks uus. Hea meel on tõdeda, et peo kaudu on saanud märkimisväärse lisa võrukeelne lauluvaramu.” Otsari arvates võlub Uma Pido juures nii lauljaid kui publikumi lisaks keelelisele rikkusele ka võrukeste muhe ja ”kiiksuga” olek. ”Ummamuudu om hää olla’, võrokõnõ om hää olla’,” on Otsar veendunud.
Peopäeva tähtsaks osaks on samal päeval Võru linnas toimuv UMA LAAT käsitöö, istikute ja mahetoodanguga, kontsertide, laadalava ja töötubadega. Päevane trall päädib õhtuse peakontserdiga Võru Kubija lauluväljakul.
I Uma Pido toimus 2008. a Võrus, II Uma Pido 2010. a Põlvas, seekordne leiab aset taas Võrus Kubija laulukaare all. Peokoha vaheldumine Võru ja Põlva maakonna keskuste vahel rõhutab Vana Võromaa ühtsust. Vana Võromaa ajaloolise kultuuriruumi moodustavad 8 Lõuna-Eesti kihelkonda: Hargla, Rõuge, Karula, Vastseliina, Kanepi, Urvaste, Põlva ja Räpina.
Lisainfo: Ursula Zimmermann, III Uma Pido vedaja, e-post ursula@wi.ee, tel 56 98 98 18, www.umapido.ee,
umapido.wordpress.com
Ennevanasti arvati, et nigul laseb külma sisse. Tia juu taa siis nüid ikka külmaks jäebkid. Sest meite külm tulli küll juba andressepäävaga.
Liivavahel nüid jõulupuu särab oma tuledega. Seevoasta oo tükkis teene jõulupuu, teese kohja pial. Meite pialinnas, Liiva linnas põle sõukest muret ilmaskid oln, et piaks akkama metsast kuuske välja vädama ja üles panema.
Neh kui sa natusse rinki voatad, siis oo neid kuuskesid sial kasumas ikka ühna üksjägu. See, mise pial ulka voastaid oo tulesid põletatud, jähi mineva voasta irmsaste uie poe seena naale ja nüid sai järgmine võetud. Ja esmasbe omingu koolilapsed tullid kut üks karikond päkapikkusid ja seltsis nee kuusetuled põlema pandi.
Neh, nüid see jõulurall ikka rohkem lahti lähäb. Ma nüid kole nobeste ütle, et neh, tuleva nädali ma riagi pitkemalt, et neljateistmendal oo koolimajas laste jõululaat. Ja viieteistmendal oo spordiallis Muhu jõululaat. Selle viimase kohta soab täpsemini uurida Anneli kääst, televonni pial 50 37 407. Loe edasi: Uiest jõulupuust ja mieste laulust
Uma Pido kuts jälki naisi nurmõst ja miihi mõtsast pidolõ laulma. III Uma Pido peetäs maaha 1. juunil 2013 Võro Kubijal.
Oodõtas lauluhelüga naisi nurmõst, miihi mõtsast, küläst ja liinast. Noid, kiä koolilatsõn vai tudõngin vai ka ildampa omma’ koorin laulnu, a parla ei laula’; niisamatõ segäkuurõ ja -ansambliidõ naisi ja miihi. Oodõtas kõiki, kinkal om lauluhellü, noodi perrä laulmisõ mõistminõ olõ-i tähtsä. Opitas selges naisi- ja miihikuurõ laulu’ ja naisi-miihi osa’ ütiskuurõ laulõn.
Ku Sa arvat, et Su kodokiil om illos ja Sa olõt uhkõ uma kodokotussõ üle, sõs tulõ’ ja näütä’ tuud tervele ilmalõ – tulõ’ esi ja kutsu’ sõbõr vai tutva kah üten!
HELÜPRUUV
Naisilõ nurmõst
PÕLVAN Põlva kultuuri- ja huvikeskuse kooriklassin 6. novembril kell 18.
Kontakt: Saidi Tammeorg, tel 509 7391. Loe edasi: Kolmas Uma Pido kuts naisi nurmõst ja miihi mõtsast
13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv Euroopa eestlaste koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.
Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa eestlaste koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga.
„Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ka ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri vastu, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodu-Eesti kollektiivile.“ Loe edasi: Euroopa eestlaste koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse muusikamõisas
13 riigi lauljaid ühendav ainulaadne muusikakollektiiv. Euroopa Eestlaste Koor tähistab oma viiendat tegevusaastat 22.-26. juulini Eestis peetava laululaagriga. Rahvusvahelise koori sünnipäevakontsert toimub Põlvamaal Varbuse Muusikamõisa pargis 24. juulil algusega kell 18. Päev hiljem, 25. juulil kell 21.00 osaleb koor Tulemängul Kanepis Jõksi laululaval.
Koori asutajadirigent Kalev Lindal ütles, et juba viiendat aastat tegutseva Euroopa Eestlaste Koori näol on tegemist tõepoolest väga unikaalse muusikakollektiiviga. „Kuna kooris laulab nii võõrsil alaliselt elavaid kui ajutiselt töötavaid eestlasi, samuti välismaalasi, kellel sügavam huvi eesti keele ja kultuuri suhtes, võib koori nimetada tõeliseks eestluse kandjaks ja tutvustajaks Euroopas ning maailmas,“ rääkis Lindal. „Võib vaid ette kujutada, mida tähendab 13 riigis elava kooriliikme kokkusaamine proovi jaoks, ent seda rohkem suudetakse väljendada ürgeestlaslikku vaimu. Koori lauljate kooskäimine, soov ühiselt musitseerida ja pühendumus annavad silmad ette nii mõnelegi kohalikule kodueesti
kollektiivile.“
Loe edasi: Euroopa Eestlaste Koor annab oma 5. sünnipäeva kontserdi Varbuse Muusikamõisas
Nädal enne jaani koguneb meie laulupidude sünnilinna ligi 2000 välismeeskooride lauljat, 1000 Eesti mees- ja 1700 poistekooride lauljat: ühtekokku 88 meeskoori, 10 noorte meeskoori ja 51 poistekoori. Põhja-ja Baltimaade meestelaulu päevade peakontserdil, 16. juunil kell 18 Tähtvere Lauluväljakul moodustavad ühendkoori Rootsi, Soome, Norra, Eesti, Läti, Leedu ja Fääri saarte meeskoorid. Meestelaulu päevade kunstiline juhtJüri Renton koostanud Eesti kooride kava selliselt, et mehed ja poisid saaksid ühiselt laulda nii teada-tuntud teoseid kui ka uut repertuaari. Aimatav on elamus , mille saavad nii kuulajad kui lauljad, kui esimest korda maailmas kõlab 3000 mehe esituses orjade koor Verdi ooperist “Nabucco” või Sibeliuse “Finlandia”. Peakontserdil on kaastegev ka Vanemuise Sümfooniaorkester. Peomeeleolu aitavad lisada Eesti Kaitseväe Orkester, Eesti Politsei- ja Piirivalveorkester, esitades laulukaare ees laulmise vaheaegadel vigurmarsse. Laulupeo lõpulauludena kõlavad suurelt ühendmeeskoorilt Ernesaksa «Hakkame mehed minema» ja Kulli «Kodumaa».
Kolm parimatest parimat meeskoori – Orphei Drängar, Ylioppilaskunnan Laulajat ja Eesti Rahvusmeeskoor (RAM) – annavad ühiskontserdi 15. juunil Vanemuise Kontserdimajas ja 17. juunil Estonia kontserdisaalis. RAM annab öökontserdi 15. juunil Tartu Jaani kirikus. Lisaks toimub 15 tasuta sissepääsuga välismeeskooride kontserti Eestimaa erinevates kontserdipaikades (Tartu Ülikooli aula, Antoniuse Õu Tartu, Balti Kaitsekolledž, Tallinna Rootsi-Mihkli kirik, Puurmanni mõis, Äksi kirik, Jõgeva Kultuurikeskus, Alatskivi loss, Mooste mõis, Kanepi Seltsimaja, Reola Rahvamaja, Otepää kirik, Elva Gümnaasium ja Viljandi Pauluse kirik).
Külaliskooride võõrustajad neil kontsertidel on Eesti nais- ja meeskoorid. Täiendav informatsioon kodulehel: www.tartu2012.eu
Pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 om Võro kultuurimajan Kannel võrokeeline täämbädsele imäkeelepääväle pühendedü kontsõrt. Kontsõrdil esitäse 11 kuuri valiku vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut.
Esitedäs 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töid ja muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu.
“Tulõ kirriv kontsõrt. Uma Pido muusikatoimkund uut kontsõrti viil tuuperäst, et edimäst kõrda saa elävän esitüsen kullõlda mitmit laulõ, midä 2013. aastaga 1. juunil tulõvalõ pidolõ valli kaalumi. Egäl kooril omma uma lemmiku joba tegünü. Hää, et Uma Pido om härgütänü ekstra võrokõisi jaos laulõ luuma nii mitmit muusikit!” kõnõlõs koorijuht Otsari Silja kontsõrti uutõn. Loe edasi: Võrokeeline imakeelepäävä koorikontsõrt Võrol 18. märdsil
Kontsõrt om pühäpäävä, 18. märdsil kell 16 Võro kultuurimajan Kannel.
Esitedäs valik 2011. aastaga sügüse tõsõlõ võrokeelitside koorilaulõ konkursilõ tulnu töiest ja veidü ka muud vahtsõmbat võrokeelist kooriloomingut. Laulõtas ka konkursi võidulaul “Veli viihädän” (sääde Evelin Seppar, viis ja sõna Rõugõ khk), niisamatõ Kadri Laanese, Piret Rips-Laulu, Aare Kruusimäe, Alo Ritsingu, Mari Amori, Mari Kalkuni, Pärt Uusbergi, Erki Meistri jt laulõ. Om nii segä-, miihi-, naisi- ku latsikoorilaulõ, säälhulgan kogoni kats punklaulu!
Laulva koori: Võro segäkuur Hilaro, Võro Kreutzwaldi Gümnaasiumi segäkuur, kammõrkuur NEH Talnast (Noored Eesti Hääled – EMTA tudõngiide
segäkuur), Võro naisikoori Kannel ja Tempera, Põlva naisikuur Mai, Põlvamaa, Haaslava ja Motomiihi miihikoori ja Kreutzwaldi Gümnaasiumi ja
Parksepä Keskkooli latsikoori.
Kontsõrdil antas ka kätte võro keele ja kultuuri tundmisõ olümpiaadi “Ütski tark ei sata taivast” avvuhinna.
Sel laupäeval, 10. detsembril kell 16 algab Tartus haridus- ja teadusministeeriumi saalis kontsert “Jõuluõhtul”, kus esinevad Otepää segakoor Eveko ja Tartu naiskoor Emajõe Laulikud, dirigeerib Vilve Maide. Kontsert on tasuta.
Eveko segakoori ja Emajõe Laulikuid ühendab suurepärane dirigent Vilve Maide. Emajõe Laulikuid juhatab Vilve Maide koori sünnist alates ehk 2003. aastast. 2008. aastal kutsuti Vilve oma kodukandis Otepääl tegutseva Eveko segakoori dirigendiks ja alates 2011. aastast on ta Karlova gümnaasiumi
koorijuht ning Tartu neidudekoori Kurekell dirigent.
Laupäevasel jõulukontserdil dirigeerivad Vilve Maide kõrval ka koormeistrid Lembi Oja ja Mariell Piispea. Kontsertmeister on Inna Samuilov.
Kontserdi kava on mitmetahuline, kuid viitab kindlalt lähenevatele pühadele. Jõuluõhtu ootus saab kontserdi lõpus oma pühaliku alguse, kui kahe koori esituses tuleb ettekandele Ester Mägi teos “Jõuluõhtul”.
Nele Nemvalts
Sel laupäeval, 26. novembril kell 14 esinevad Valga Kultuuri- ja Huvialakeskuses kontserdiga Talve ootuses kaks Tartu koori – naiskoor Emajõe Laulikud ja Tartu Akadeemiline Meeskoor. Pärast kontserti osalevad mõlemad koorid Valga linna suure jõulupuu kuusetulede süütamise üritusel.
Kaks Tartu koori võtavad traditsiooniliselt juba mitmeid aastaid järjest sügiseti ette ühise kontsertmatka erinevatesse Eestimaa paikadesse. Seekord on koorid esinemispaigaks valinud Valga linna. Tartu Akadeemiline Meeskoor on valgalasi oma lauluga rõõmustanud viimati kümme aastat tagasi, kuid naiskoor Emajõe Laulikud esineb piirilinnas esimest korda.
Sel hooajal oma 100. juubelit tähistav Tartu Akadeemiline Meeskoor esitab laule oma dirigendi Alo Ritsingu rikkaliku loomingu hulgast. Alo Ritsing on TAMi dirigendina töötanud alates 1963. aastast, sh 1974. aastast peadirigendina. Väärika ajalooga meeskoor on sel hooajal hulgaliselt uusi liikmeid saanud ning valmistub hoolega eeloleval kevadel toimuvateks juubelikontserditeks.
Naiskoor Emajõe Laulikud tegutseb aastast 2003, olles oma peadirigendi Vilve Maide juhatamisel laulnud väga mitmepalgelist muusikat ja liikunud üha kõrgemate eesmärkide poole. Koori iseloomustab elurõõm, isikupära ja julgus uuendusmeelselt tegutseda. Valga kontserdil juhatab Emajõe Laulikuid Mariell Piispea, kes on naiskoori koormeister 2010. aastast. Kontsertmeistrina teeb kaasa Merike Muttik.
Ühiskontsert kannab pealkirja Talve ootuses ja kavas on laule, mis lähenevale talvele ja pühadele vihjavad, kuid samas tuleb esitusele nii Eesti kui välismaa koorimuusika klassikat ning ei puudu ka kergemuusika seaded. Kontserdile sissepääs on vaba ja oodatud on kõik koorilaulu austajad.
Pärast kontserdi lõppu kultuurikeskuses saab mõlema koori esituses veel paari laulu kuulda Valga linna suure jõulukuuse tulede süütamise üritusel.
Nele Nemvalts
Lõuna-Eesti silmapaistvatel naiskooridel on taas võimalus kandideerida Tartu Kultuurkapitali Vaike Uibopuu sihtkapitali preemiale.
350 euro suurusele preemiale kandideerida sooviv koor peab aktiivselt tegelema kontserttegevusega ning olema osalenud laulupidudel. Kui tingimustele vastavaid koore on mitmeid, eelistatakse preemia andmisel koori, kes on saavutanud Naislaulu Seltsi poolt korraldatud viimasel konkursil parema koha.
Kandidaate preemia saamiseks võivad üles seada nii maakonnad, koorid, organisatsioonid, kui ka üksikisikud. Stipendium dirigendile või toetus koorile makstakse iga-aastaselt kordamööda. Kui sel aastal jagatakse toetust koorile, siis eelmisel aastal pävis oma töö eest stipendiumi dirigent Saidi Tammeorg.
Preemia saaja kuulutatakse välja Tartu ja Tartumaa naiskooride laulupäeval 19. novembril Tartu Ülikooli aulas.
Nimelise stipendiumi taotlemise ankeedi leiab siit.
Ankeet tuleb täita ja ära saata hiljemalt 1. novembriks.
Kiränik Kauksi Ülle ütel’, et nuu sõna omma luulõtusõ, miä omma luudu nii kümne aastaga iist maausuliidsi palvidõ perrä.
«Võtsõ nuu riakõsõ, mis mi rahvaluulõn alalõ umma, hõimurahvidõ mant kah ütlemiisi – tuu ravva-aost peri «kiht» um meil imestämäpandvalt ütine – ja pandsõ uma tundmisõ manu,» selet’ tä.
Kauksi Ülle hinnas’, et kooriteos tull’ häste vällä. «Mul um hää miil, et suur hulk inemiisi saava tuust tundmisõst arru, laulja kõnõli, et mõni laulurida naas’ eski «kummitama»: es saa näid inämb pääst är,» ütel’ tä.
Nuu palvõsõna omma Kauksi Ülle hindä meelest üte tähtsämbä as’a timä luulõloomingust, suur jago näist om kirän raamatun «Käänüpäiv».
Harju Ülle, Uma Leht
Kuigi Läänemaa esimesest laulupeost möödub 115 aastat ning võiks arvata, et sel puhul on Lihula linnusemäel peetava Läänemaa laulupeo rõhk vanadel lauludel, siis nii see pole. Peol kuuleb palju tänapäevast muusikat, teiste hulgas Olav Ehala, Priit Pajusaare, Rein Rannapi, Alo Mattiiseni jt heliloomingut. See aga ei tähenda, et legendaarsed laulud oleks unustatud. Loomulikult on kavas ka Hermanni “Ilus oled isamaa”, Kreegi “Ma kõndisin vainul” või Tormise “Meeste laul”. Nõnda kirjutab portaal Läänlane.ee.
Meestega on aga lood nii, et neid on Läänemaalt laulupeole tulemas vaid üks koor. Et meeste hääl naiste ja laste vahele ära ei kaoks, kutsusid korraldajad Lihulasse abijõud – Tallinnast tuleb meeskoor Runo ja Pärnust Lüdigi meeskoor.
Seevastu lapsi ja noori laulab Läänemaal palju. Läänemaa rahvakultuuri spetsialisti Marju Viitmaa sõnul on noortele mõeldes saanud kava erk, värske ja rõõmus.
Laulupidu on eriline veel mitme asjaolu tõttu. Peale Haapsalu puhkpilliorkestri saadab lauljaid ka selleks laulupeoks eraldi kokku pandud kaheksaliikmeline ansambel. Laulu ja pillimänguga on abiks solistid Arvo Kaer, Joonas Grauberg ja Anto Simson. Loe edasi: Läänemaa laulupeol osaleb 800 lauljat, tantsijat, pillimeest
Pühapäeval 29. mail toimub kell 16 Võru kultuurimajas Kannel segakoori Hilaro 20. tegevusaastat tähistava kontserdisarja viimane kontsert “Hilaro juubeldab”.
Kontserdi kavas on Eesti koorimuusika ning kaasa teeb Hilaro lauljate laste koor. Esiettekandele tuleb Hilaro tellitud Aare Kruusimäe kooriteos „Paar palvid“ Kauksi Ülle tekstidele. Dirigeerib Silja Otsar.
Segakooril Hilaro on võrukeste kultuuri- ja muusikaelus oma koht tänaseks juba 20. aastat. 1991. aastal asutatud koor on jätkuvalt täis rõõmsat energiat ja seda jagatakse alati hea meelega ka teistele muusikasõpradele. Kontserdisarja esimesed kontserdid olid „Hilaro rokib“ koos rockansambliga ja „Baroki pärlid“ koos Võru Kammerorkestriga. Loe edasi: Hilaro annab pühapäeval viimase juubelikontserdi
Pühapäeval, 15. mail tähistab Hiiumaal tegustev Lauka Segakoor oma auväärset sünnipäeva – 55. juubelit – kontserdiga Kõrgessaare Vaba Aja Keskuses (Tööstuse tee 25) algus kell 19.00.
55. aastat on tunnustamist vääriv väga pikk aeg, mis on koorikollektiiv koos püsinud. Järjepidev on olnud see aeg, mil on süstitud laulmise armastust väga paljudesse inimestesse ja kantud laiali koorilaulu kõlamise imet. Koor, asutati 1956. aastal, kui nääpsuke vastloodud koori juht Aili-Nelside oli vaid 22-aastane.
35 aastat tagasi selles kooris laulnud Leili-Helve Väljas on meenutanud: “Mäletan koolitüdrukuna Kärdla pargis laulupeo rongkäiku oodates, et peagi näen oma lemmikut Lauka kandi kooride juhatajat Aili Soopi. Ta oli minu meelest maailma ilusaim inimene. Ja kui ta siis Muhu rahvarõivaste kollases küüdus koori ette astus, ei olnud minu meelest midagi kaunimat. Aga seda ma veel ei teadnud, et kunagi laulan ise tema kooris. See oli aastatel 1974/75. Aili oli endiselt kena, kuid mina laulsin kooris, soovist üks kordki elus esineda üldlaulupeol suures lauljate peres. Juba laulupäeva rongkäik oli omaette elamus. Läbi hiidlaste kolonni kanti hiidlaste seltsinimedega plakateid-silte. Käinakad, naljamehed, kandsid oma meeskoori ees “märahiidlased”. Pealtvaatajad kahel pool tänavat olid naerust kõverad. Nii kaua kui jaksasime, naersime kaasa.” (Allikas Hiiu Leht, 24.05.2001)
Aili-Nelside Soop on olnud kõik need aastad ikka väärikana ja nõudlikuna meie koori ees, vaid kümnekonnal viimasel aastal on abiliseks Aave Kark. Tema juhtimisel on koor esindanud meie valda erinevatel üritustel alates laulupidudest, sinna vahele arvukad kohalikud ning vabariiklikud esinemised, kirikukontserdid ja välisesinemised. Loe edasi: Hiiumaal tegutsev Lauka Segakoor tähistab juubelit
Laupäeval, 30. aprillil kell 18 on kõik muusikahuvilised oodatud Põlgaste kultuurimajja Pärnu naiskoori Leelo ja Haaslava meeskoori ühiskontserti kuulama.
Dirigendid: Hilja Vainula Tiia Tamm Marlene Leopard Kalev Lindal.
Sissepääs prii.
5.-6. veebruaril toimub Tartus Miina Härma Gümnaasiumi aulas järjekordne üleriiklik segakooride võistulaulmine “Tuljak”, mis toob Tartusse enam kui 1000 segakoorilauljat kõikjalt Eestist ning annab ülevaate Eesti segakooride hetkeseisust.
Seekordne kooride jõukatsumine ületab kooride arvu poolest senise rekordi, 1998. aasta konkursi, millel osales 34 koori. Nüüd on osalejaid 35. Võisteldakse neljas kategoorias ning Miina Härma „Tuljaku“ laulmises, mille võitja saab “Tuljaku” rändkarika. Kõikide kategooriate auhinnalised kohad saavad rahalise preemia. Konkurss algab 5. veebruaril kell 10.30 C-kategooria võistlusega, kell 16.00 alustavad B-kategooria koorid. 6. veebruaril kell 11.00 alustavad koolikoorid, ehk D-kategooria ja kell 11.30 A-kategooria koorid.
Lisaks võistulaulmisele saavad konkursist osavõtjad, tartlased ja linna külalised kuulata mitmeid koorikontserte. 5. veebruaril kell 12 on kontsert Salemi kirikus, kell 16 Jaani kirikus, kell 18 Tartu Ülikooli aulas ja kell 21 Jaani kirikus. Konkursi autasustamine ja lõpetamine toimub pühapäeval, 6. veebruaril kell 14 Tartu Ülikooli aulas. Kontserdil Salemi kirikus laupäeval, 5. veebruaril kell 12 kantakse ette Urmas Sisaski Missa nr 6 “Madise missa”. Esitajateks on Rapla Ühisgümnaasiumi lastekoor Riinimanda ja Mitte-Riinimanda noorte- ja vilistlaskoor. Dirigent on Urve Uusberg. Konkursi žüriid juhib professor Ants Soots, žürii liikmeteks on Ene Üleoja, Merike Toro, Peeter Perens ja Triin Koch. Tartu kooridest osalevad seekordsel võistulaulmisel laulukoor Tarbatu, kammerkoor Plicae Vocalis ja MHG segakoor. Loe edasi: Tartus toimub nädalalõpus Eesti segakooride võistulaulmine “Tuljak”
