konkurss

Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Läinud pühapäeval algas Pärnumaa koolinoorte vahel võistlus, mille sihiks on mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele. Uue Kunsti Muuseumi ja Pärnu linnavalitsuse koostööprojekti järgi on võistlusalaks Vanapargi puiestee kuni endise Poeglaste Gümnaasiumi, tänase Kuninga tänava kooli esise linnaruumini.

Mark Soosaar Foto Urmas Saard — Mark Soosaar. Foto: Urmas Saard

Võistlusülesanne ütleb, et figuratiivne monument püstitakse neljale esimese suurusjärgu poliitikule – Päästekomitee liikmetele Konstantin Pätsile, Konstantin Konikule ja Jüri Vilmsile ning 23.veebruaril 1918 Eesti Vabariigi väljakuulutanud Hugo Kuusnerile, tollel hetkel Maakogu liikmele ja seejärel Pärnu linnapeale.

Neist neljast mehest kolm õppisid Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ning seepärast peaks monument paiknema koolimajaga koos vaadeldavas linnaruumis.

Esimesel töökoosolekul ajaloolises koolihoones kirjeldas Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk 1918.aasta keerulisi sündmusi Eestis ning rõhutas, et Vabariigi väljakuulutamine oli hulljulge temp, mille eest kõik neli meest maksid hiljem oma eludega. Mark Soosaar esitles värvikate kommentaaridega oma slaidiprogrammi, mille ta pildistas tosinkonna aasta jooksul avalikest monumentidest ning maamärkidest üle kogu maailma.

Loe edasi: Algas mälestussamba loomine Eesti Vabariigi rajajatele

Kuulutati välja eluloovõistlus Eesti Vabariigi
100. sünnipäevaks

Eesti Kirjandusmuuseumis aastakonverentsil 2015. aasta lõpul kuulutati välja ülemaailmne eluloovõistlus “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”. Kogumisvõistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin (pildil, foto: ERR).

Eesti kirjandusmuuseum kutsub oma elulugusid kirja panema nii Eestis kui välismaal, kõigilt, kes Eestit südames kannavad. Ka juba kirja pandud elulugude autorid võivad sellele kogumisvõistlusele kirjutada oma loost uue versiooni, vajadusel võib kasutada varjunime.

Elulugu võiks mahtuda kümnele kui kahekümnele leheküljele ning tähtaeg on 1. detsember 2016.

Lood võib saata märksõnaga “ELULOOD” aadressil: Eesti Kirjandusmuuseum, Vanemuise 42, Tartu 51003 või e-postile: elulood@kirmus.ee

Ehedamad elulood avaldatakse Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks raamatus “Eesti rahva elulood” kirjastuses Tänapäev. Parimatele pannakse välja auhinnad. Kõik elulood säilitatakse Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolises arhiivis.

Loe edasi: Kuulutati välja eluloovõistlus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks

Kuidas läheb Haapsalu jõulukuusel?

Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.

Haapsalu jõulupuu Foto Urmas Saard — Haapsalu jõulupuu. Foto: Urmas Saard

Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.

Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.

Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.

Urmas Saard

Anna hääl konkursil “Võro liina tego 2015”

Võru Linnavalitsus ootab ettepanekuid möödunud aasta kõige silmapaistvama teo ja tublide tegijate väljaselgitamiseks.

Võru, väga mõnus väikelinn Foto Urmas Saard — Võru, väga mõnus väikelinn. Foto: Urmas Saard

Oma hääle saate anda Võru linna veebilehel kuni 1. veebruarini 2016. Iga vastaja saab märkida vaid ühe teo – selle, mis tema arvates on kõige olulisem. Kui oma lemmikut loetelust ei leia, saab selle lisada lahtrisse.

Samuti ootame ettepanekuid, kes võiksid olla kandidaadid tiitlitele: kultuuri- ja haridusasutus 2015, ettevõte 2015, ettevõtja 2015, mittetulundusühing 2015, uus tulija 2015, kultuuritegelane 2015, sporditegelane 2015, tervishoiu- ja sotsiaaltöötaja 2015, tegija 2015, aasta noor 2015 ja heategija 2015.
Ettepanekud koos põhjendusega palume saata e-posti aadressile: marianne.mett@voru.ee.

Hääletajate vahel loositakse välja linnavalitsuse meened.

“Võro liina tego 2015” kuulutatakse välja 23. veebruaril, Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamisel kultuurimajas Kannel.

Marianne Mett

Televaataja otsustab, missugune oli Eesti Spordihetk 2015

Eesti Rahvusringhääling korraldab traditsiooniliselt telefonihääletuse, kus televaatajad saavad valida lõppeva spordiaasta kõige erilisema hetke.
ERRi sporditoimetus valis kõigi tänavuste spordisündmuste seast neli erakordset ja emotsionaalset hetke, mis pakkusid kõneainet ühiskonnas laiemalt, rõõmustasid aga ka üllatasid kogu Eesti avalikkust. Missugune neist neljast on kõige erilisem, jääb spordisõprade otsustada.
2015. aasta Eesti Spordihetke nominendid:

Eesti paarisaerulise neljapaadi finišiheitlus maailmameistrivõistlustel, mis tõi Eesti sõudmise legendaarsele kvartetile MMilt pronksi ning kindlustas Rio-olümpiapääsme.

Eesti korvpallikoondise südikas mäng Euroopa Meistrivõistlustel, kus meie koondis oli väga lähedal nii Leedu alistamisele kui alagrupist edasipääsule.

Eesti võrkpallikoondise mäng Euroopa Meistrivõistluste play-off’is Serbiaga. Kaks järjestikust geimivõitu ja ülimalt pingeline viies, otsustav geim.

Mart Seimi viimane otsustav katse tõstmise maailmameistrivõistlustel viis Eesti rekordi tõukamises 248 kiloni ning tagas pronksmedali.

Kõne hind hääletusnumbrile maksab 96 senti. Telefonihääletuse tulu laekub Eesti Olümpiakomitee järelkasvuprojekti „Märka järgnevat põlvkonda“ fondi ning antakse 2016. aastal Eesti Rahva stipendiumina välja andekale noorsportlasele. Stipendiumi saaja otsustab Eesti spordihetke konkursi võitnud spordivaldkonna alaliit. Seni on aasta Spordihetke telefonihääletuse tulust pälvinud stipendiumi vehkleja Katrina Lehis ning kergejõustiklased Kätlin Piirimäe, Janek Õiglane ja Andi Noot.
Käesoleva aasta Eesti Spordihetk selgub detsembrikuu viimasel pühapäeval toimuval pidulikul galal “Spordiaasta tähed 2015”. Hääletustelefonid suletakse 27. detsembril kell 22:15.

Silver Kuusik

Algab konkurss 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks

Haridus- ja Teadusministeerium kuulutab välja konkursi 2015. aasta parima keeleteo selgitamiseks, kandidaate saab esitada 17. jaanuarini.

Aasta keeleteokonkursi eesmärk on tunnustada tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.

Aasta parima keeleteo kandidaate saab esitada ministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2015; e-postiaadressil keeletegu@hm.ee või posti teel (aadressil Haridus- ja Teadusministeerium, Munga 18, Tartu 50088, märksõna „Keeletegu“).

Kandidaatide esitamisel e-posti või posti teel tuleb järgida ministeeriumi kodulehel olevat esitusvormi ja teatada:
1) keeleteo nimetus,
2) keeleteo tegija/tegijad ja tema/nende kontaktandmed; töörühma puhul juhi ja liikmete nimed ning juhi kontaktandmed,
3) keeleteo kirjeldus seostatuna konkursi eesmärgiga (500-1000 tähemärki),
4) esitaja nimi, e-postiaadress ja/või telefoninumber.

Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja valivad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel, mis toimub veebruaris. Laureaadid selguvad märtsis.

Keeleteoauhinna statuut ja senised laureaadid

Aire Koik

Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Eesti Betooniühingu ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu korraldatavale konkursile „Aasta betoonehitis 2015” esitati 15 nominenti.

„Meie betoonehitiste võistlus torkab silma väga laiahaardelise geograafia ja väga erineva kasutusotstarbega ehitiste poolest,” sõnas Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Kalle Suitslepp. „Eriti rõõmustab, et betoonist kui kodumaisest materjalist on valminud koolimajad, infrastruktuurirajatised, innovaatilised Tark Maja ja Koda. Eesti parimad kodud ehitatakse endiselt betoonist – nii

kortermajade- kui eramuarhitektuur on konkursil esindatud. Valminud on kaks suurt kultuuriehitist – Kultuurikatel, kus on oskuslikult seotud uus ja vana betoon ning Eesti Rahva Muuseum Tartus,” lisas Suitslepp.

Suitsleppa sõnul saab Eesti betoonisektori ekspordivõimekuse sümboolse märgina võistlusel näha Soome suurima lennuvälja raudteetunneli rajatisi. Loe edasi: Aasta Betoonehitis 2015 konkursil osaleb 15 ehitist

Saatesarja Klassikatähed 2016” osalejad selgusid tihedas konkurentsis

Kõrgetasemelises ja erakordselt pingelises eelvoorus valis žürii välja kaheksa noort muusikut, kes pääsevad osalema telekonkursile “Klassikatähed 2016”.

Esimene saade läheb ETV eetrisse 13. märtsil.

Žürii ja televaatajate ette astuvad: Merike Heidelberg (vioola), Sten Heinoja (klaver), Silvia Ilves (tšello), Karl Johan Kullerkupp (löökpillid), Mikk Langeproon (akordion), Jaan Mesi (trompet), Jakob Peäske (fagott), Kristiina Rokaševitš (klaver).

Registreerumine tänavusele konkursile oli arvukas, eelvooru pääsemise eest võistles omavahel 29 noort instrumentalisti ja lauljat. Esitatud muusikapalad kõlasid viieteistkümnel erineval instrumendil. Pianiste osales rekordiliselt palju – üksteist.

“Klassikatähtede” žürii liige, Eesti riikliku sümfooniaorkestri peakülalisdirigent Olari Elts ütles, et eelvooru tase oli väga hea, parem, kui oleks võinud registreerumisankeetidega esitatud videote põhjal arvata. “Eriti teeb rõõmu see, et meie hea tasemega pianistide kõrvale on tekkinud konkurents ka teiste pillide näol – mul on väga hea meel, et saates on esindatud kaks keelpilli ja nii vask- kui puupill, löökpillid. Esindatud on kõik pillirühmad ja valik telepubliku jaoks on väga mitmekesine. Arvan, et sellest tuleb üks väga põnev võistlus,” rääkis Elts.

Žürii oli kaheksa osaleja valikul üsna üksmeelne, tugevam kaheksa eristus selgelt ja ilma vaidlusteta.

Võistlussaadetes peavad osalejad end näitama eri külgedest – efektse virtuoosi ja unustamatu meloodia esitajana, nad peavad olema kohanemisvõimelised ja leidlikud, musitseerides koos ootamatute lavapartneritega, esitama klassika- ja pophittide töötlusi. Erinevates voorudes on noortel muusikutel täita ka vaimukad lisaülesanded. Kaheksa televooru pääsenud muusiku hulgast valitakse parim olenemata instrumendist.

Fotod osalejatest (Ülo Josing/ERR)

Avatakse Tallinna koolilaste paberi ja papi taaskasutusnäitus

Täna kell 15.30 avab Vivendi puidu- ja paberistuudio Tallinnas Rocca Al Mare keskuse II korrusel kunsti- ja käsitöökonkursile „Papp ärkab ellu! vol.4“ laekunud Tallinna koolilaste töödest näituse ja autasustab parimaid.

Populaarsemate algmaterjalidena on kasutatud ajakirjade pabereid, papist rulle ning palju erinevad papp- ja pabermaterjale. Kokku laekus konkursile 60 tööd, valmistatud nii individuaalselt kui grupitööna.

2015. aasta on muusikaaasta. Vivendi koolituskeskus suunas sel korral teema muusikale ja konkursi teemaks oli „Muusikast inspireeritud“. Konkursile esitatavad tööd võisid olla vaid seotud muusikaga. Konkursile laekus üks suurem töö, kus kujutatakse oma klassi muusikat tegemas, mis on väga loominguline ning toreda inspiratsiooniga meisterdatud. Enamik tööd on pillidest, näiteks akordionitest, kitarridest, trummidest, kanneldest, vihmapillidest jne. Paljude pillide puhul paneb kõrva helisema ka heli, mida on paberist ja papist valmistatud pillide puhul tore kogeda. Kõikidest töödest paistab välja loomingulisus ning põnevad lahendused.

Kunsti- ja käsitöökonkurss „Papp ärkab ellu! vol.4“ toimus kolmes vanuserühmas. Autasustamine toimub näituse avamisel.

5. oktoobrist–9. novembrini kestnud konkurss toimus juba neljandat aastat järjest. Konkursi eesmärgiks on arendada lastes loovat mõtlemist ning teadvustada papi ja paberijääkide taaskasutuse võimalusi ja tähtsust meid ümbritseva keskkonna säästmisel. Koolituskeskuses toimusid ka temaatilised töötoad, kus lastele õpetati mitmes erinevas tehnikas paberi ja papi taaskasutamist praktilistel eesmärkidel.

Auhinnad on välja pannud Vivendi puidu- ja paberistuudio koos Tallinna haridusametiga. Näitus on avatud Rocca Al Mare keskuses 26. novembrist–6. detsembrini.

Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Terve eelmise nädala, alates 2. novembrist, ja osaliselt ka käesoleval nädalal tähistas Sindi gümnaasium oma kooli 178. sünnipäeva mitmesuguste ettevõtmistega, millest kõige kesksemaks sündmuseks kujunes paarikümne tordi valmistamine ja parimate kondiitrite välja selgitamine.

Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv Foto Urmas Saard — Elleni pagariärisse minejatest jäi 4 pildile Laura Gladuš, Carmen Kivistik, Birgit Polenok, Kaspar Järv. Foto: Urmas Saard

Sindi gümnaasiumi õpilasesinduse liige Eliise Kull ütles, et tordi konkursi korraldamise mõttele tuli 7.a klassi õpilane Ege-Rea Jantson keset vene keele tundi. Tema klassikaaslased osutusid ka kõige innukamateks tortide valmistajateks. Peamiselt õpetajatest koosnev hindamiskomisjon otsustas valida 8 parimat tordimeistrit, keda premeeritakse lähetusega Elleni pagariärisse, et saada täiendavat õpetust tortide valmistamiseks. Hindajate hulgas viibis ka Elleni pagariäri OÜ juhataja Ellen Potsepp. Eliise Kull koondas žürii kõik hindavad märkused paberile ja selle põhjal langetati raskesti kuid loodetavasti siiski õiglaselt tulnud otsused.

Elleni pagariärisse lähevad Francesco Pietro Cattaneo (1.c klass), Kevin Kirnmann (1.c), Kaspar Järv (2.a), Laura Gladuš (2.b), Birgit Polenok (2.b), Sofia Korotaeva (3.c), Vanessa Viikoja (4.a), Carmen Kivistik (10.a). Osa aust kuulub siiski ka lastevanematele, kelle abiga tordid valmisid.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumi sünnipäeva nädalal valmistati torte

Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Sindi linnavalitsuse 26. oktoobri istungil otsustati kinnitada Sindi linna kodukaunistamise käesoleva aasta konkursi võitjaks eramu aadressil Väike-Põllu 3 ja premeerida selle omanikku Enn Evestust 200 euroga.

Väike-Põllu 3 Sindis Foto Urmas Saard — Väike-Põllu 3 Sindis. Foto: Urmas Saard

Viimastel aastatel välja kujunenud tava kohaselt toimub kauni kodu omaniku austamine samaaegselt iseseisvuspäeva tähistamisega. Rahalise preemia juurde kuulub ka elamu külge kinnitatav ehisplaat. Täna käis rõõmsat sõnumit teatamas Sindi linnaaednik Sirli Pedassaar-Annast.

Majale lähenedes köitsid pilku ümarad vormid arhitektuursetes detailides ja iluaia kujunduses. Eriti põnevalt mõjub kerakujuliseks pügatud elupuude rida elamu esisel. Peremehe enda valmistatud metallist varbaed on hästi läbi paistev ja seetõttu eesõue maitsekas kujundus suurepäraselt nähtav ka tänaval mööduvatele inimestele. Oktoobris enam roosid ei õitse, aga taimede varte rohkus lubab kujutleda suvist õite ilu. Erinevaid okaspuid näeb nii ees- kui tagaaias. Valitud värvide, struktuuri ja looduslike töötlustega graniitkivid asendavad hästi aiaskulptuure. Miniatuurseid puitskulptuure tabab silm oskuslikult leitud okstes ja sama huvitavaid kujutlusi võib tekitada ka seina äärde asetatud kasepahk. Vähemalt kolm linnupuuri puude võrades kõnelevad peremehe sõprusest lindudega. Siiski kuldnokki ta enda juurde ei oota ja eelistab teisi. Väike veepeegel lisab taimede keskele ergastavat ilu.

Loe edasi: Sindi linna 2015. aasta kodukaunistamise preemia läks Väike-Põllu tänavale

Eesti rahvamuusikatöötluste festival avas registreerimise võistluskontserdile

Eelmise aasta võitja Maarja Nuut koos kohtunikega laval.

22.-23. aprillil 2016 Põlvamaal Mooste mõisas toimuv XVII eesti rahvamuusikatöötluste festival Moisekatsi Elohelü 2016 on avanud registreerimise võistluskontserdile!
Eesti rahvamuusikatöötluste festivali võistluskontserdile on oodatud nii professionaalsed kui ka harrastusmuusikud Eestist ja väljastpoolt Eesti piire. Võistluskontserdil esitavad kõik osalejad kaks lugu, kusjuures mõlemad peavad olema töötlused.
Üks neist põhineb korraldajate poolt ette antud laulul „Kulla imä, tsirgu imä“ Räpina kihelkonnast, teise loo aluseks on osaleja enda poolt valitud pala eesti rahvamuusikast.
Festivali peapreemiaks on 1000 €, lisaks eripreemiad ja auhinnad festivali sponsoritelt ja koostööpartneritelt.
Moisekatsi Elohelü (Mooste Eluheli) rüütab eesti rahvamuusika kaasaegsesse vormi läbi erinevate muusikaliste projektide. Võistluskontserdil pannakse proovile esinejate vokaal- ja
instrumentaalvõimed, loominguline fantaasia. Festival propageerib ja hoogustab ajaloolise rahvamuusika kaasaegset interpreteerimist, millega luuakse side vana ja uue vahel, unustamata sealjuures oma juuri.
Festivali patrooniks ja žürii auliikmeks on etnomusikoloog Ingrid Rüütel.
2015. aastal võitis peapreemia (1000€) Maarja Nuut. Kohustusliku loo parima töötluse preemia pälvis Folk&Rockare Rootsist, Eesti Muusikakonkursid ja Noor Muusik tunnustas eripreemiaga Mirva Travaineni Soomest ja festivali noortepreemia võitis ansambel Sireli
Tartust.
Festivali programm hõlmab põnevaid kontserte Mooste mõisakompleksis ja looduses.
Võistluskontserdile registreerimise viimane tähtaeg on 1. detsember .
Festivali peakorraldaja on MTÜ Folgisellide Selts.
Lisainfo: http://folkfest.weebly.com

Ülle Podekrat,
festivali kunstiline juht

Läänemaa Kultuuripärl ootab kandidaate

Eelmisel aastal sai Läänemaa Kultuuripärli tiitli muusikakooli õpetaja ja Haapsalu kontserdiühingu juht Ingrid Arro. Foto: Arvo Tarmula

Eesti Kultuurkapital koostöös Lääne Maavalitsuse ja Läänemaa Omavalitsuste Liiduga kuulutab välja kultuuripreemia “Kultuuripärl” kandidaatide esitamise Lääne maakonnas. Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kõrgvormis kunstide, rahvakultuuri ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Preemia kandidaadiks võib esitada vastavas maakonnas tegutsevaid füüsilisi isikuid, kellel on jooksval aastal silmapaistvaid teeneid oma maakonna kultuuri- ja spordielu edendamisel. Kandidaate võivad esitada kõik isikud ja organisatsioonid. Korraga võib esitada ainult ühe kandidaadi. Läänemaa ekspertgrupile tuleb esitada vabas vormis ettepanek või taotlus, milles peavad olema:

lühike kirjeldus kandidaadi loomingulistest või sportlikest saavutustest jooksval aastal;
kandidaadi tutvustus ja andmed (nimi, isikukood, aadress, telefon, e-post).

Kandidaatide esitamise tähtaeg on 20. november 2015.

Kirjalikud ettepanekud palume saata e-posti aadressil laanemaa@kulka.ee või esitada taotlus E-KULKA kaudu.

Lääne maavalitsus Facebookis
Läänemaa sündmused

Noortebändi eksperdivoor murrab muusikamüüte ja annab finalistidele viimase lihvi

10. oktoobril toimub Erinevate Tubade Klubis esmakordselt Noortebänd 2015 eksperdivoor, mis on uus avalik vahevoor konkursi viiele finalistile ning nii bändide kui ka muusikasõprade silmaringi laiendamiseks.

Eksperdivoorus saab näha ja kuulda tänavusi Noortebänd 2015 finaliste, kelleks on Abandoned Elysium, Voice of Voices, Von Dorpat, Ol’ Mill ja Lights on the Ceiling.

Eksperdivooru eesmärgiks on finalistide ettevalmistamine 24. oktoobril Kultuurikatlas toimuvaks finaaliks ning seetõttu on bände nõustama kaasatud muusikainimestest koosnev paneel: Mart Normet (ERR), Erik Morna (Raadio 2), Taavi Paomets (Muusikaprodutsent, Avoid Dave), Dace Vofa (I Love You Recordsi eestvedaja), Magnus Andre (Talbot) ja Mihkel Kübar (Intsikurmu festivali peakorraldaja).

Kõik finaali pääsenud bändid esitavad oma finaalkontserdi kava, mille põhjal annavad panelistid tagasisidet ja nõuandeid, mida bändid saavad rakendada oma esituse lihvimiseks finaalkontserdil. Lisaks murravad panelistid bändide etteastete vahel enim levinud muusikamüüte – “Hea muusika jõuab ise kuulajateni”, “Muusik olemine ei ole elukutse, vaid hobi” jne.

Üritusele on oodatud kõik huvilised, piletimüük toimub kohapeal ning pileteid (hind 6 €) müüakse piiratud koguses. Õhtut modereerib Helle Rudi (R2). Algus kell 18.00.

Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Pärnumaa ettevõtlusnädala ühe osana korraldati eile Tulevikutegijate ideekonkurss „Keskkonnasõbralik ettevõte kodukohta Pärnumaal“, mis toimus taas traditsioonilises paigas, Port Artur 2 aatriumis.

Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna Foto Urmas Saard — Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna. Foto: Urmas Saard

Ideekonkurssi korraldavad Pärnu kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja MTÜ Ettevõtlushariduse Selts. Tänavu osalesid Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu ühisgümnaasium, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnjõe põhikool. Žürii hindas eraldi kolme vanuseastet: algklasse, põhikooli osa ja gümnasiste.

Algklasside arvestuses 1. “Loomahoid”, 2. “Kosmosemaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Teade taskusse”, juhendaja Pärnjõe põhikooli õpetaja Eve Sikka.

Põhikoolide arvestuses 1. “Hea tuju maja”, 2. “Mehaaniline õunapurustaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Varjupaik-pood”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Gümnaasiumide astmes 1. koht ja Swedbanki eripreemia “Dogiforta”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja Riina Sikkal. 2. koht ning Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse eriauhind “Keskkonnasõbralik parkla”, 3. koht “CFA”, kahe viimase juhendaja Pärnu ühisgümnaasiumi õpetaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Noortebänd 2015 finalistid on selgunud

Noortebänd 2015 finalist Von Dorpat Tartumaalt. Foto: Maris Savik

Reedel ja laupäeval toimusid Noortebänd 2015 Tartu poolfinaalid, mille tulemusel selgusid Noortebänd 2015 järgmised finalistid – Lights on the Ceiling ja Ol’ Mill Viljandimaalt. Lisaks selgus esmaspäeva südaöösel rahvahääletuse lemmik, mille tulemusena pääseb viimasena finaali Tartumaalt pärit bänd Von Dorpat.

Tartu poolfinaalides langetas otsuse žürii koosseisus Erik Morna (Raadio 2 muusikajuht), Gunnar Viese (promootor, Weekend Festival Baltics), Veiko Soom (Raadio Elmar), Karl Lomp (Rock & Roll programmijuht), Elina Hokkanen (Noortebänd 2014 võitja, Innersound), Silver Lepaste (Clockwork Studio), Indrek Mällo (muusik, Noortebänd 2008 võitja), Argo Vals (muusik), Liana Kolodinskaja (Raadio Elmar, muusik Maria Stuart).

Žürii oli üksmeelel, et laupäevane Tartu poolfinaal oli silmanähtavalt tugev. Kitarristi ja helilooja Argo Valsi sõnul oli aga pisut üllatav, et Noortebändil osalevate bändide valik ei kajastanud seda, mis üldiselt Eesti muusikas praegu toimub.

“Üheks põhjuseks võib olla tihe kokkupuude maailmast pärineva rock- ja metalžanri peavoolumuusikaga,” leiab Vals. “See on intensiivne ning seda tuleb igast suunast.”

Noortebändi konkurssi peab Vals aga noorte muusikute jaoks heaks hüppelauaks: “Tõenäoliselt on see noorele bändile esimeseks mastaapseks kogemuseks, mis on õnnestumise korral äärmiselt innustav.”

Noortebänd 2014 tiitli omaniku, Innersoundi solisti Elina Hokkaneni sõnul kujunevadki bändide žanrid välja muusikastiilidest, mida bändiliikmed ise kuulavad.

“Mõne bändi muusika ei vajagi rikastamist ning kõik toimib nii, nagu see nende poolt valmis tehtud on,” annab Hokkanen noortele muusikutele nõuandeid, kuidas teistest eristuda. “Kui aga leidub mõni noor kollektiiv, kelle eesmärk ja soov on üllatada publikut, siis peaks muusikat kirjutades looma oma instrumendi, hääle või vokaaliga midagi sellist, mida vähemalt sina ise kuulnud pole.”

Lisaks eelnevalt nimetatud bändidele on finaalis juba ka Tallinna poolfinaali edasipääsejad Voice of Voices Pärnumaalt ja Abandoned Elysium Harjumaalt. Noortebänd 2015 tiitli omanik selgub 24. oktoobril 2015 Kultuurikatlas.

Vaata ka: https://www.facebook.com/Noorteband.page?fref=ts

Parimate metsamajandajate konkurss on avatud

Eesti Erametsaliit kuulutab välja konkursi parima metsamajandaja leidmiseks, keda autasustatakse augusti lõpus toimuvatel parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal.

Parimate metsamajandajate konkurss (endise nimega talumetsamajandajate konkurss) on pikkade traditsioonidega konkurss mida Eesti Erametsaliit on korraldanud alates 1994. aastast. Konkursi ideeks on tunnustada häid metsamajandajaid, kes on teistele metsaomanikele oma tegevusega eeskujuks ning jätkata traditsioone, mis aitavad kaasa nii metsaomanike, kui metsaühistute ühistegevusele. Konkursile on osalema oodatud nii füüsilisest kui ka juriidilisest isikust metsaomanikud.

Konkursil hinnatakse erinevaid metsamajanduslikke töid ning muid metsaga seotud tegevusi eraldi kategooriatena. Konkursil metsaomanike hindamine erinevates kategooriates aitab ühiskonnale paremini selgitada erinevate metsamajanduslike tööde, nagu uuendusraie, istutamine ja noorendike hooldus, olemust ja vajadust ning selle kõrval väärtustada metsahoiuga seotud tegevusi, nagu näiteks pärandkultuuri objektide hooldamine ja loodusväärtuste hoidmine.

Konkursil osalemiseks tuleb täita ankeet oma metsa andmetega ning saata see 6. juuliks posti teel aadressile: MTÜ Eesti Erametsaliit, Mustamäe tee 50, 10621 Tallinn või e-posti teel: kristel.arukask@erametsaliit.ee.

Konkursi ankeedi leiate SIIT.

Konkursil osalenuid tunnustatakse 29. augustil parimate metsamajandajate kokkutulekul Lääne-Virumaal. Konkursi ning metsamajandajate kokkutuleku korraldamist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Oodatakse kandidaate parima mahetootja
ja mahetoote konkursile

Fotol mulluseks aasta parimaks mahetooteks valitud Urvaste kama.

Kuni 20. juunini saab esitada kandidaate konkurssidele “Parim mahetootja 2015” ja “Parim mahetoode 2015”. Konkursside eesmärk on tunnustada parimaid mahetootjaid ja -tooteid ning tutvustada neid avalikkusele.

Konkursile “Parim mahetootja 2015” saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajanduse üleminekuaja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 20. juuni 2015.

Konkursile “Parim mahetoode 2015” saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 3. august 2015.

Konkursside ankeedid ja täpsemad osalemise tingimused leiab veebilehelt http://www.maheklubi.ee/konkurss2015/

Ankeedid palutakse saata aadressile mahepm@gmail.com.

Parima tootja ja toote valivad välja erialaspetsialistidest koosnevad hindamiskomisjonid. Võitjad kuulutatakse välja 6. septembril Tallinnas Eesti vabaõhumuuseumi leivapäeval.

2014. aasta parimaks mahetootjaks kuulutati kitse- ja piimalehmakasvataja Martin Repinski Konju Mõisa Talust (R. Capital OÜ) Ida-Virumaalt. Parimaks mahetooteks oli MTÜ Urvaste Külade Seltsi valmistatud Urvaste kama.

Konkursse korraldab põllumajandusministeeriumi tellimusel Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus.

“Aasta suurpere” tiitlile kandideerimine on alanud

Möödunud aasta suurpere tiitli pälvinud perekond Muru.

Alates tänasest saab esitada kandidaate “Aasta suurpere” konkursile, tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada ning tunnustada Eestimaa terveid ja tugevaid suurperekondi. Kandidaate saab esitada Eesti Lasterikaste Perede Liidu (ELPL) kodulehel www.lasterikkad.ee kuni 15. maini.

“Aasta suurpere” aunimetuse annavad ELPL ja Bigbank ühtsuse ning lasterikkuse au sees hoidmise eest suurperele, kus kasvab vähemalt neli last. Tiitel ja sellega kaasnev rahaline preemia summas 2000 eurot antakse võitjale üle 23. mail toimuval traditsioonilisel Suurperepäeval Tallinna Loomaaias.

“Sel aastal juba kuuendat korda välja antavale “Aasta suurpere” tiitlile ootame kandideerima kõiki nelja või enama lapsega Eesti peresid, mille kõik liikmed on tublid, töökad ning teistele eeskujuks,” sõnas MTÜ Eesti Lasterikaste Perede Liidu president Aage Õunap . “Eelmisel aastal valiti konkursi võitjaks kümnelapseline perekond Muru Keilast. Tõelise suurpere tubli ema Eve Muru ja isa Jaan Muru on meie ühiskonnale teinud suure teene, sest nad on üles kasvatanud kümme iseseisvat ning perekeskset elu nautivat täisväärtuslikku inimest.”

Kandidaate “Aasta suurpere 2015” tiitlile võivad esitada kõik Eesti asutused, ettevõtted, pereliikmed ja tuttavad.

Juba 11. korda toimuva traditsioonilise Suurperepäeva patroon on Urmas Vaino ning toetajad Bigbank AS, Tallinna Loomaaed, Tallinna Linnavalitsus ja paljud teised ettevõtted.

Eesti Lasterikaste Perede Liit on loodud 1996. aastal eesmärgiga toetada lasterikkaid peresid Eestis. Organisatsiooni kuulub 19 ühendust, kes koondavad enda alla pered, kus lapsi kasvamas neli ja enam. Liikmesorganisatsioonides on 1440 nelja ja enama lapsega peret ehk võrgustikku kuulub üle 10 000 inimese. ELPLi põhieesmärgiks on lasterikaste perede väärtustamine ja kaitsmine, nende tegeliku olukorra uurimine ja analüüsimine ning lahendustele kaasaaitamine riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide abil. ELPL osaleb õigusaktide väljatöötamises ja rakendamises ning arendab lasterikaste perede organisatsioonide ühistegevust Eestis.

Ivar Õuekallas

Seeniorlaulul selgusid parimad

Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova. Foto: Ants Liigus — Seeniorlaul 2015 võitjad (vasakult) Tamara Merkulova, Leonhard Kelle, Svetlana Jefimova.
Foto: Ants Liigus

Pärnu Tervise kultuurikeskuses toimunud võistulaulmisel Seeniorlaul 2015 selgusid parimad harrastussolistid.

Vanuserühmas 66-aastased ja vanemad jagasid esikohta tallinlased Leonhard Kelle ja Tamara Markelova, teine koht läks jagamisele Raul Targamaa (Stockholm) ja Rudolf Ernesaksa (Tallinn) vahel. Vanusegrupi kuue parema hulgas olid veel Aleksandra Järve Tallinnast ja Vello Raagmets Tapalt.

Nooremas grupis (50-65 aastased) saavutas esikoha Svetlana Jefimova Narvast, II koha Sirje Pilter Pärnumaalt ja III koha Aivar Juuse Tartust. Lisaks pääsesid selles rühmas finaali Indrek Kalm Tartust ja Jaan Saar Tallinnast.

Artistlikkuse eripreemia pälvis žüriilt konkursi vanim osaleja, 86-aastane Aleksandra Järve Tallinnast, hea tuju auhinna Vello Raagmets (Tapa), parimaks kontsertmeistriks tunnistati Mare Altroff (Tallinn).

Žürii liige Mati Palm: „Seeniorlaulu žüriis osalesin esimest korda. Meeldivalt üllatas ürituse positiivne õhkkond ja ladus korraldus. Esiletõstmist väärib väliseestlase Raul Targamaa nooruslik tämber ja veteranosaleja Leonhard Kelle südamesseminev interpretatsioon.”

Seeniorlaul toimus sel aastal juba üheksandat korda.

Žürii esimees Toomas Kuter: „Seeniorlaul on endiselt populaarne. Neljakümne kuuest sooviavaldajast saabus Pärnusse žürii ette esinema kakskümmend kaks solisti. Konkurss oli meeleolukas, kõrge tasemega ja näitas taas, et kõige tähtsam ei ole võit, vaid osavõtt. Oli palju helgeid ja ilusaid hetki, mis innustasid nii žüriid kui lauljaid. Järgmist, järjekorras kümnendat Seeniorlaulu soovime tähistada igati vääriliselt.“

Žüriisse kuulusid legendaarne ja armastatud ooperisolist Mati Palm, Pärnu Kontserdimaja direktor Marika Pärk, laulja ja vokaalpedagoog Eda Zahharova, Pärnu eakate avahoolduskeskuse direktor Heli Kallasmaa, laulja ja kirjanik Toomas Kuter.

Merike Viilup

Eesti parimad aednikud õpivad Räpina Aianduskoolis

Parimad noored aednikud tänavusel konkursil.

16 aprillil Maamessil mõõtu võtnud noored aednikud selgitasid endi hulgast välja parimad, kelleks on Räpina Aianduskooli õpilased Karl-Matteus Nemliher ja Liisi Kont.

Teisele kohale tulid samuti Räpina Aianduskooli õpilased Regina Müür ja Marian Põldmets. Neile järgnesid Krišs Sedlinš ja Ieva Klibus Läti Bulduru Aianduskoolist. Eesti kutsekoolide arvestuses jäid kolmandaks Luua Metsanduskooli õpilased Merge Paju ja Andres Laanemaa.

“Läksin pärast Maaülikooli lõpetamist õppima Räpina Aianduskooli aednikuks, kuna tahtsin saada praktilisi oskusi,” ütles üks võitjatest Liisi Kont .

Võistluse korraldaja Tõnis Soopere sõnul oli noorte jaoks suurim katsumus lillekasti monteerimine. “Kuna lillekasti ehitamine pole just aedniku igapäevane töö, siis võistluseks oli see paras pähkel,” ütles Soopere. Ta lisas, et kõige lihtsam oli kastmissüsteemi komplekteerimine.

Võistlusel pidid noored aednikud tundma seemneid, pookima, monteerima lillekasti, istutama taimed ja paigaldama kastmissüsteem ning arvutama taimedele vajalikud substraadi ja väetise mahud. Tänavusel võistlusel võtsid mõõtu 12 õpilast Räpina Aianduskoolist, Luua Metsanduskoolis, Tallinna Kopli Ametikoolist ja Läti partnerkoolist.

“Noor Aednik 2015” on kutsevõistlus, mille käigus selgitatakse välja Eesti parimad noored aednikud, kes õpivad kutsekoolis aiandusega seotud erialal. Lisaks juhib võistlus tähelepanu aianduse eriala tähtsusele.

Liina Liiv

Võru Maavalitsus ootab Võrumaa aasta ema kandidaate

Läheneva emadepäeva eel kutsub Võru Maavalitsus esitama kandidaate Võrumaa aasta ema tiitlile.

Kandidaate võivad esitada kohalikud omavalitsused, organisatsioonid kui ka üksikisikud.

Võrumaa aasta ema kandidaadiks võib üles seada Võrumaal elava ema, kelle perekonnas kasvab või on üles kasvanud vähemalt kaks tublit last, kes on tunnustatud nii oma ametitöös kui ka perekonna väärtustamisel ja kes onühiskonnale heaks eeskujuks ka väljaspool oma pereringi.

Tiitlit on välja antud alates 2002. Aastast. Möödunud aastal pälvis Võrumaa aasta ema tiitli Sõmerpalu vallas elav kuue lapse ema Anneli Hollas.

Võrumaa aasta ema tunnustus avalikustatakse emadepäeval, 10. mail Võru Kandles toimuval kontserdil.

Taotlused tuleks esitada Võru Maavalitsusele elektrooniliselt aadressil info@voru.maavalitsus.ee hiljemalt 27. aprilliks. Taotluse vormid ja lisainfo veebilehel http://voru.maavalitsus.ee/maavanema-poolt-antavad-autasud.

Kersti Kattaiüles

Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Täna 26. korda toimunud vokaalansamblite päeval kohtusid Vene gümnaasiumi saalis Pärnu linna ja maakonna vokaalansamblid, kelle esinemisi hindasid muusikaõpetaja Üllar Kallau, Sindi pillimees Priit Kask ja lauluõpetaja Anne Uusna.

Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten Foto Urmas Saard — Pärnumaa vokaalansamblite 2015 a konkursi võitja Top Ten. Foto: Urmas Saard

Vokaalansamblite päeva valmistas ette ja viis läbi mullune võitja Rodnik koostöös Pärnu ingerisoomlaste kultuuriseltsi kollektiiviga. Ansambli Rodnik liikmed Jelena Garanina, Niina Mozessov, Julia Latõševa ja Jelena Derizemlja-Yulet küll korraldajatena ise võistulaulmises ei osalenud, aga pakkusid osalejatele oma kultuurile kombekohast kava. Vokaalansamblite pidu olid tervitamas Pärnu Vene gümnaasiumi õpilaste rahvatantsurühmad.

Anne Uusna abiga lauldi esmalt häälet lahti ja puhtaks. Laulmine läks nii naljakaks, et ajas sõnad segamini ja suud naerma. Etteantud silpide kombinatsioonid olid sedavõrd keerukad, mida järjest kiireneval käigul oli lõpuks pea võimatu järele teha, aga hääled said seda paremini lahti lauldud.

Žürii otsusel võitis suure ja raske noodivõtmega rändauhinna Raeküla Vanakooli Keskuse ansambel Top Ten, mida juhendab Helle Salumäe. Vokaalansamblite konkursi peavõidu pälvis ansambel teist korda. Esimest korda sai sama ansambel kõrge tunnustuse osaliseks 2008. a. kevadel Audrus asetleidnud vokaalansamblite lauluvõistlusel. Juba siis hindas tookordne žürii esimees Heidi Tamme väga kõrgelt ansambli vokaalset kaalu. Sama rõhutas ka käesoleva aasta žürii esimees Anne Uusna.

Loe edasi: Pärnumaa vokaalansamblite žanripäeva võitja on Top Ten

Läheneb noorte konkursi “Arukas arvustaja” tähtaeg

Vanemuise teater ootab huviga vanema astme kooliõpilaste arutlusi teatris nähtu teemadel. Tööde pikkus, vorm või valitud lavastus ei ole määratud, oluline on analüüs. Kirjatööde autorid kutsume tänutäheks teatrisse ning parimad tööd avaldame uue hooaja Rambis.

Tööde esitamise tähtaeg on 1. aprill 2015, saatke need palun aadressil Vanemuise 6, Tartu, 51003 või teatritund@vanemuine.ee. Lisage tööle autori nimi, kool, kontakttelefon ja meiliaadress. Kui tööl on juhendaja, siis ka tema nimi ja kontaktid.
Teie mõtted lähevad meile korda!

Allikas: Vanemuine

„Eesti 100 tamme“ esinduspargi maastikuarhitektuuri võistluse võitis töö märgusõnaga „Sõnasalud“

Lõpusirgele on jõudnud Tamsalu Vallavalitsuse, Eesti Arhitektide Liidu ja Riigikantselei koostöös korraldatud maastikuarhitektuuri võistlus, mille eesmärk oli leida ideekavand Tamsalu 100 tamme pargi rajamiseks. Tamsalu tammepargist saab ühtlasi „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi ettevõtmise „Eesti 100 tamme“ esinduspark, mis on kavas riigi toel välja ehitada vähemalt aastaks 2018.

Kõik võistlusele esitatud tööd pakkusid žürii hinnangul kontseptsiooniga visiooni 100 tamme väärilisest linnapargist. Žürii pidas oluliseks pargi sõnumi selget väljendumist reaalses maastikuruumis ning hindas peale väärika tulemuse ka pargi tulevasi hoolduskulusid ja sobivust ümbritseva keskkonnaga.

Üksmeelselt otsustas žürii, kuhu kuulusid Tamsalu Vallavalitsuse juhid, arhitektid ja maastikuarhitektid, valida esimesele kohale võistlustöö märgusõnaga „Sõnasalud“. Teise koha pälvis võistlustöö märgusõnaga „Ridade vahel“ ja kolmanda koha võistlustöö märgusõnaga „Retro“.

Riigikantselei algatusel on Eesti Vabariigi 100 aasta juubeli aastaks plaanis rajada üle Eesti 100 tamme tammikuid – need on pargid, alleed või tammesalud, kus igaühes kasvab sada tamme. Plaani kohaselt istutatakse koolinoorte ja omavalitsuste koostöös igasse maakonda vähemalt üks tammik. Enamikus maakondades on tammeparkide asukohad juba valitud. Nende rajamise ja hilisema hoolduse eest seisavad kohalikud omavalitsused.

Tamsalu 100 tamme park on plaanis kujundada ja ehitada kõnealuse programmi esinduspargiks ja see on esimene omataoliste seas. Tamsalu valiti esinduspargi kohana välja nimemaagia kui ka Eesti keskse asupaiga tõttu. Pargi rajab Riigikantselei toel Tamsalu Vallavalitsus.

Tööde autorid selguvad võitjate nimekaartide pidulikul avamisel 14. aprillil kell 17.30 Arhitektuurikatlas Tallinnas Põhja pst 27a. Olete oodatud osalema!

Allikas: Eesti Arhitektide Liit