Neljandal adventpühal Haapsalut külastades tundsin esimese asjana huvi, milline näeb välja linna jõulukuusk. Põhjuseks oli teadmine, et Delfi ilusaima jõulupuu hääletusel oli 17. detsembri hommikuks Haapsalu kogunud näoraamatusse ligemale 700 häält, millega edestas koguni pealinna jõulukuuske.
Polnud varem Haapsalut jõulukuul külastanud ja seepärast puudus orientiir, kuhu kaunis kuusk püsti on aetud. Sisetunne ütles, et küllap ta Lossiplatsil on, aga igaks juhuks püüdsin juhuslikelt inimestelt sellele kinnitust saada. Paraku ei osatud minu küsimusele vastata. Ilmselt oli siis võõraid linnas rohkemgi.
Seadsin sammud piki Posti tänavat teele, lootuses viimaks ka mõnd Haapsalu inimest kohata. Mida kauem olin astunud, seda vähem inimesi liikumas nägin. Tegelikult oli neid palju vähem kui ühe käe sõrmedel lugeda. Enne Karja tänavale jõudmist lähenes lapsekäru lükkav noor isa. Tervitasin kõval häälel ja enne, kui jõudsin küsimust lõpetada, nägin meest nimetissõrme suule asetamas. Mõistsin kohe ettevaatamatusest tekitatud ebameeldivust ja sulgesin poolelt sõnalt suu. Aga mees sai küsimusest ikkagi aru ja andis käega selge vihje, et olin päris õigel suunal.
Nüüd tuli lugu meelde ja uurisin täna õhtust seisu. Facebooki seinal on koguni kaks Haapsalu jõulupuu fotot. Ühe pildi all üle 1240 meeldimise ja teisel mõnikümmend meeldimist vähem. Kahe foto peale kokku seega rohkem kui ühel Kuressaare jõulupuu fotol, kus oli vaatamise hetkel 1717 märkimist. Rakvere 6555-le ei saa muidugi ligilähedale ka Haapsalut ja Kuressaart kokku liites. Teisalt jälle on Rakvere jõulupuu sootuks muust materjalist, kui teiste linnade pühade kaunistustega ehitud puud.
Urmas Saard