heategevus

Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Toidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.

Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.

“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”

Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.

Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.

Osalevad kauplused:

Loe edasi: Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR

ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.

Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.

“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.

Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.

Anneli Tõevere-Kaur

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Septembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.

Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.

Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.

Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.

Loe edasi: Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Heategevuslik koertenäitus kogus Võru kodutute loomade varjupaigale 1500 eurot

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show koguti Võru kodutute loomade varjupaiga jaoks 1500 eurot, millega toetatakse varjupaiga kliinikuruumi ehitamist.

“Kogutud rahast on Võru varjupaigale suur abi veterinaarkliiniku toa väljaehitamiseks,” rääkis Varjupaikade MTÜ Võru varjupaiga juhataja Maie Vumba. “Olemasolev ruum vajab soojustust ja nõuetekohaseid kergelt desinfitseeritavaid seinakattematerjale ning põrandapindu. Oleme sammu võrra lähemal sellele, et Võru varjupaiga loomad saavad oma esmased veterinaarprotseduurid kohapeal.”

Heategevuslikul koertenäitusel osales kokku 121 koera. Koertenäituse I koha võitis segavereline koer Ronja, kes on 10,5 aastane veteran. II koha sai vaaraokoer Zonda, kes oli parim punase lindi saanud koer, ning III kohale tuli segavereline 8-kuune kutsikas Poppy. IV koha sai Staffordshire’i bullterjer Bree, kes oli parim sinise lindi saanud koer.

Näitusel kuulutati välja BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi korraldatud konkursside “Minu koera lemmiktort” ja “Inimese parim sõber 2014” võitjad. Parimaks koeratordiks valiti Maris Siilmanni võistlustöö nimega “Iga koera unistus”. “Inimese parim sõber 2014” tiitli võitis Saksa lambakoer Ratsumestarin Quasy, kes kaitses oma perekonda sissemurdjate eest.

10. korda toimunud BIGBANK Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada Eesti kodutute loomade varjupaikasid. Koostöös Eesti Koeraomanike Seltsiga ning heade inimeste abiga on BIGBANK Eesti kodutute loomade varjupaikasid toetanud enam kui 16 000 euroga.

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Toidupank kutsub toidukogumispäevale järgmisel nädalavahetusel

18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.

Toidukogumispäev on üle-eestiline toidupankade heategevusaktsioon, mis annab eraisikutele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid. Allpool loetletud kauplustes saab kohaliku toidupanga jaoks annetuse teha laupäeval, 18. oktoobril, kuid siin-seal on võimalik Toidupanga punaseid põlli kandvaid vabatahtlikke kohata juba ka reedel või siis hoopis pühapäeval.

Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!

Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.

Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.

Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.

Loe edasi:

Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.

“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon 554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht

«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.

Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.

Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»

Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.

Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.

Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Lastefond avab sügisel Tartu Raekoja platsi ääres heategevusliku poe

Selle nädala alguses, 11. augustil võitis SA TÜK Lastefond enampakkumise ruumide rentimiseks Tartus aadressil Raekoja plats 11, kus kavatsetakse eeloleval sügisel avada heategevuslik laste(asjade) pood.

Lastefondi jaoks tuli enampakkumine, mis kuulutati välja Tartu Linnavalitsuse poolt augusti alguses, väga õigel ajal, kuivõrd sobivaid ruume heategevusliku kaupluse jaoks on südalinnas otsitud juba aasta algusest. “Kahjuks ei olnud senised läbirääkimised ruumide osas vilja kandnud, mistõttu on meil eriti suur rõõm, et oleme nüüd oma pikaajalise idee teostamisele jälle sammu lähemale astunud,” sõnas fondi tegevjuht Sandra Liiv.

Lastefondi juht usub, et Raekoja platsis alates septembri algusest renditavad ruumid annavad fondile suurepärase võimaluse luua armas ja soe pood, kus annetatud asjade müügiga koguda raha haigete laste toetuseks.

Ruumide rendikulu plaanitakse katta sponsorlustuludest, mille tarbeks käivad hetkel läbirääkimised erinevate võimalike koostööpartneritega. “Kõik koostöö- ja sponsorlusettepanekud erinevatelt eraisikutelt ja ettevõtetelt on teretulnud,” ütleb Liiv.

Hetkel on kaupluse lõplik kontseptsioon veel väljatöötamisel, kuid kindlasti hakatakse seal müüma kasutatud lastetarbeid, rasedate rõivaid ning lastega seotud kirjandust. Kogu müüdav kaup kogutakse inimestelt annetustena ning läbib ka valikusõela – müüki mitteminevad esemed suunatakse edasisse ringlusse (abivajavad pered, lastekodud, käsitöölised jne). Kogu müügist saadav tulu läheb heategevuseks. Lisaks on plaanis renditavatele ruumidele leida teisigi heategevuslikke funktsioone, millest saab täpsemalt rääkida juba mõne aja pärast.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Naerata Ometi MTÜ aitab üksikul pensionäril taastada tulekahjus hävinud kodu

Tulekahju, mis sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest põhjustas Lepnas, Lääne-Virumaal elavale vanaprouale korralikku peavalu. Kui enne sai vanaproua elada rahulikku elu, koos enda kassiga ning nautida rahulikku pensionipõlve, siis nüüd on vanaproua pidanud juba mõnda aega elama eemal kodust, sugulaste juures, lisaks sellele põhjustas tulekahju ka prouale tervisekahjustusi ning ta pidi mõnda aega viibima haiglaravil.

Koduigatsus on suur ning loodetavasti saame heade toetajate abiga tegusale prouale pakkuda võimalust taas kodus elada.

Tulekahju toimus selle aasta märtsis ning arvatavasti sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest. Kogu korter õnneks maha ei põlenud, kuid väga suuri kahjustusi sai tules esik, kus väga halvas seisukorras on nii lagi, kui põrand, samuti sai palju kannatada köök, kust alla kukkusid nii laeplaadid, kui sai suuri tahmakahjustusi kogu köögimööbel. Enamik uksed vajavad vahetamist ning pea kogu korteri mööbel tuleb asendada uuega.

Suur töö on juba korteris ära tehtud, kuid väga palju on veel teha. Kuna projekti elluviimise eelarve on suurusjärgus 3000 € ja tänaseks on sellest koos ligikaudu 1000 €, siis ootame heade inimeste toetust projektile, et tasuda transpordikulud, ehitusmaterjalid ning sümboolne tööraha ehitusinimestele.

Projekti info!

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Heategevusmatkaga toetatakse paljulapselisele perele ahju ehitamist

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond korraldavad laupäeval, 21. juunil esmakordselt suve alguse heategevusmatka, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Sotsiaalses mõttes raskes olukorras elav pere kütab maja ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond on ühendanud jõud, et kogukonnas head eeskuju näidata ja perele heategevusmatkaga ahju ehitamiseks vajalikke vahendeid koguda.

Heategevusmatkale antakse ühisstart Ebavere Tervisekeskuse juurest laupäeval kell 13.51 – täpselt siis algab suvi. 5,2 km pikkusel matkarajal tuleb osalejatel lahendada teemakohaste küsimustega ristsõna, mille lahendajaid ootab finišis sportlik tunnustus. Osalejate vahel loositakse välja ka mitmeid toetajate auhindu.

Heategevusmatka osalustasu on 2-5 eurot, alates 50 eurosest panusest toimub kultuurilaval nimeline äramärkimine. Kogu osalustasuga toetatakse Kiltsi külas elavat paljulapselist peret ahju ehitamisel.

Registreerimine toimub Ebavere Tervisekeskuse juures kohapeal alates kell 13.00, mil algavad ka muud lustlikud tegelused. Võimalik on kätt proovida vibulaskmises, teha mälestuseks tasuta perepilt, nautida suve algust jäätisekohvikus või paitada kõrva tasuta kontserdit kuulates. Heategevusmatka peaesinejatena astub üles Kelly Vask ja ansambel MPS.

Kiltsi külas elavale perele saab ahju ehitamiseks õla alla panna ka Väike-Maarja Vallavalitsuse arveldusarve numbril EE372200001120083456 (SWEDBANK), märkides selgituseks „heategu“.

Allikas: Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond

Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.

Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.

Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.

Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud

Toidukogumispäeva tulemus – enam kui 16 000 ühikut toidukaupa

Sel korral vaid ühe päeva väldanud toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 16 021 ühikut toidukaupa. Osales kokku 9 Rimit, 3 Prismat, 6 ETK kauplust, 7 Selverit ning Tallinna Solarise keskuse toidukauplus.

Kõige lahkemad Toidupanga toetajad olid sel korral pealinna poodide külastajad, ennekõike Sõpruse Rimi ja Kristiine Prisma kliendid, vastavalt 1319 ja 1015 ühikut. Vastasutatud ja esmakordselt toidukogumispäevadel osalenud Jõgeva Toidupanka toetati kohalikus Konsumis 561 ühiku toidukaubaga (üks ühik võib olla nii suur pakk jahu kui väike maiustus), mis on aga väikese linna jaoks igati tubli algus.
Jätkuvalt juhivad annetatavate kaubagruppide edetabelit makaronid, maiustused, konservid ja kuivained. Üle-eestilise pingerea lõpetasid sel korral kaubagrupid, millesse on koondatud tee ja kohv (kokku 193 ühikut), toiduõli (460) ning kuivsupid, kastmed ja maitseained (483 ühikut).

17. mail toimus toidukogumine esmakordselt vaid ühel päeval. Kuigi alustati varem ning lõpetati hiljem kui seniste aktsioonide ajal, jäi tulemus tavapärasesse suurusjärku.

Toidupangad tänavad kõiki vabatahtlikke, kes aitasid toidukogumispäevad läbi viia, osalenud kauplusi ning ennekõike igat poekülastajat, kes otsustas kohalikku Toidupanka toetada.
Järgmised toidukogumispäevad toimuvad oktoobris.

Nele Hendrikson

Jõgeva “lõvid” hakkavad heategevuslikul eesmärgil pannkooke küpsetama

Jõgeva Lionsklububi president Jaan-Ivo Lukas Jõgeva Ärikeskuses asuvas kohvikus Panther pannkoogieinet võtmas. Foto: erakogu

31. mail Jõgeva linna päevade raames ja MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedamisel avatavas lastelinnakus hakkavad pannkooke küpsetama Jõgeva Lionsklubi liikmed.

LC Jõgeva sekretäri Vahur Kuke sõnul võttis Jõgeva Lionsklubi vastu MTÜ Jõgeva Perekeskus eestvedaja Liina Stammi ettepaneku tulla Jõgeva kesklinnas avatavasse lastelinnakusse pannkooke küpsetama ning müüma.

“Ettevõtmisega aitame kaasa meie pikaajalise koostööparneri Jõgeva perekeskuse tegevusele,” lausus Kukk.

“Püüame teha pannkooke, mis oleksid maitsvad, kuid ühtlasi võimalikult tervislikud ja valmistatud ökoloogilistest toorainetest,” ütles Jõgeva Lionsklubisse kuuluv arst Kalle Piiskoppel. “Lisandina kasutame vaid eestimaistest toorainetest keedetud moosi.”

Vahur Kukk lisas, et pannkoogiküpsetamises osalemise vastu tunnevad huvi ka Jõgeva linna päevadele saabuvad külalised Soome sõpruslinnast Keuruust. Nii tõotab küpsetajate seltskond kujuneda rahvusvaheliseks.

“Lastelinnakus seatakse üles batuudid ja meisterdamisetoad, tegutseda saab seiklusrajal,” ütles MTÜ Jõgeva Perekeskus juhatuse liige Liina Stamm. “Artaktiivseid ja õpetlikke tegevusi juhendavad politseinikud ja päästeteenistujad. Showd teeb mullimeister.”

Jaan Lukas

HeaTegu kutsub lastekaitsepäeva toetama

Tänase seisuga on projekti eelarvest puudu veel 1100 eurot, et saaksime tagada kõikide esinejate tasud ja kindlustada üritusele planeeritud mahus batuute, võistlusi ja muid tegevusi. Seetõttu oleme tänuliku iga väiksemagi toetuse eest!
Heategevusühing Hea Tegu on korraldamas kõikidele Eesti lastele üritust “Lastekaitsepäev 2014”, mis sel aastal toimub 1. juunil Pärnus, Kaubaamajaka (Papimiidu 8/10) parklas.
Kell 12 algav ja 5 tundi kestev üritus on kõigile tasuta. “Lastekaitsepäev 2014” üritust korraldades on mõeldud ennekõike lasterikastele peredele. Ka kõige väiksema sissepääsuga üritustele minek tähendab suurele perele meeletut väljaminekut. Teie abiga me muudame seda “müüti”!
Lastekaitsepäeval ühendame meeldiva tervislikuga ning pakume kõikidele huvilistele võimalust tähistada lastekaitsepäeva sel aastal sportlikus õhkkonnas. Kuna iga lapse heaolu jaoks on kõige olulisem perekond, siis võime tänavust üritust julgelt nimetada kogupereürituseks, kus igav ei ole kindlasti 2-3 aastastel ega ka täiskasvanutel. Igal ürituse külastajal on võimalus võistelda pea kümnel erineval võistlusalal, kusjuures paljud võistlusalad nõuavad nii lapse kui lapsevanema osavõttu. Perekond ongi võistkond.
Mõistagi ei puudu lastekaitsepäeva peolt ka kingitused! Auhindu jagatakse ohtralt kõikide tegevusalade parematele, lisaks mitme tegevusala juures ka lihtsalt osalemise eest.
Selline, kõikidele huvilistele TASUTA pea 20 erineva tegevus-võistlusalaga üritus, on kindlasti ainulaadne kogu Eestis. Lisaks eelpool mainitule tulevad üritusele ka operatiivüksused oma igapäevast tööd tutvustama, esinetakse laval ja… Lastekaitsepäeva ürituse laval kuuleb nii lastelaulu kui näeb ka kõhutantsu. Ürituse avab oma esinemisega tuntud fantaasiapillidega esineja Silver Sepp, päeva lõpetab paljude lemmik Karl-Erik Taukar.
Teeme tihedet koostööd Eesti Lasterikaste Perede Liiduga ning nemad on lubanud saata eraldi kutse üritusele tulemiseks kõikidele Pärnumaa suurperedele. Meie omalt poolt püüame sarnaselt eelmisele aastale jagada varem osalemisest teada andnud lasterikastele peredele erikingitusi.
Heategevusühing Hea Tegu
http://teehead.ee/

Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

SA TÜ Kliinikumi Lastefond valis ihtüoosi põdevale 8-aastasele Kaidole uue elamise ehitamise projekti partneriks sobivaima pakkumise teinud Seve Ehituse AS-i.

Kokku laekus Lastefondile majaehituseks kolm pakkumist, millest kvalifitseerusid kaks: Ritsu AS ja Seve Ehituse AS, kelle pakkumised sisaldasid täislahendust põhimõttel „võtmed kätte“. Kandideerida oli võimalik kõikidel ettevõtetel ning kuigi oodatud olid ka näiteks vooderdusega palkmajade pakkumised, siis neid ei laekunud.

Mõlema sõelale jäänud pakkumise näol on tegemist energiasäästliku puitkarkass-elementmajaga ning pakkumiste hinnaklass oli sama. Seve Ehituse kasuks otsustati, sest hinnapakkumise sisaldab ka teed (~80 m), kuuri, imbala, päikesepaneeli ning sisustust – köögimööblit, diivaneid, lampe jm. Samuti tuldi Lastefondile lahkesti vastu maja ruumilahenduse muutmisel.

Lastefondi tegevjuht Küllike Saar on veendunud, et Seve Ehituse AS-i näol saab olema asjatundliku koostööpartneriga, kes on südamega asja juures. „Leidsime nende pakkumise näol Kaidole parima lahenduse ning usun, et meie koostöö saab olema edukas.“

Lahendamata aga on veel tulevasele majale puurkaevu rajamine, mis projekti raames samuti täiendavalt tuleb ette võtta. „Siinkohal on kõik puurkaevude ehitusega seotud ettevõtted oodatud Lastefondiga ühendust võtma ja oma pakkumist tegema,“ räägib Saar. Lisaks plaanib Kaido vanaema fondi kaasabil esitada puurkaevu ehitamise taotluse ka kohalikule omavalitsusele hajaasustuse programmi 2014. aasta vooru raames.
Loe edasi: Ihtüoosihaigele Kaidole hakkab maja ehitama Seve Ehitus

Lastefond kogub Tartu Tudengipäevade raames annetusi kliinikumis ravil viibivatele lastele

28. aprillist 4. maini leiavad Tartus aset traditsioonilised tudengipäevad, mille raames koguvad TÜ Kliinikumi Lastefond ja Ülikooli Kultuuriklubi annetusi kliinikumi lasteosakondade patsientidele elamuspäeva korraldamiseks.

Annetusi kogutakse erinevate tudengipäevade ürituste raames, kuid pearõhk on iga-aastasel Võluaia heategevuslikul kontserdil, mis toimub tänavu juba 10. korda. 1. mail kell 15.00 TÜ Botaanikaaias (vihmaga Jaani kirikus) aset leidval kontserdil pakuvad muusikaelamusi Kõrsikud, Brigita ja Richard Murutar ning Tartu meeskoor Akadeemiline Emajõgi. Piletite hinnad jäävad vahemikku 5-10 eurot ning soodsamalt on neid võimalik soetada eelmüügist Piletilevi kodulehelt.

Loomulikult on 1. mail botaanikaaias kohal ka Lastefondi vabatahtlikud koos maskott Mõmmikuga, kellega soovi korral on kõigil huvilistel võimalik ka pilti teha. Samuti müttab kontsedil ringi tudengipäevade maskott Villem, kes ka meeleldi soovijatega fotosid teeb. Lastefond koos Mõmmikuga on esindatud veel ka 28. aprillil tudengipäevade avarongkäigul ning 3. mail perepäeval, kus fondi vabatahtlikud aitavad sisustada mudilaste aega.

Annetusi kogutakse eesmärgiga korraldada juuli alguses kuni 50-le kliinikumis ravil viibivale lapsele elamuspäev. Tegemist on elamusküllase päevaga, mille raames on Lastefondi head koostööpartnerid lastele välja pannud toredaid seikluseid nii maal, merel kui ka õhus. Teiste seas on lubanud väikestele patsientidele elamusi pakkuda Eesti Vabatahlik Mere- ja Järvepääste, kes korraldab lastele veeohutusega seotud päeva ning viib nad kaatritega Võrtsjärvele sõitma; Tartu Seikluspark, kes kutsub lapsed oma seiklusradadele ronima ning Lennundusmuuseum, kes tagab lastele tasuta sissepääsu. Läbirääkimised käivad veel mitmete teiste partneritega.

Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja

Möödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.

SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.

„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.

„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.

Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja