heategevus

Naerata Ometi aitab kahte töövõimetuspensionäri

MTÜ Naerata Ometi aitab kahel töövõimetuspensionäril – 49-aastasel Pillel ja 69-aastasel abikaasal Peetril vannitoa korrastustööde tegemist.

Pille ja Peetri koduks on Tallinnas kesklinna piirkonnas asuv 35,2 m2 suurune 2-toaline korter. Nende kodu on ajahambast puretud ning erivajadustest tingitult ja oskamatuse tõttu väga halvas seisukorras.

Suurimaks mureks on vannituba. Hetkel ei ole nende korteris sooja vett, selle saamiseks keedetakse vett. Pesemine toimub köögis, erinevaid anumeid kasutades, sest vannitoas on äravooluga probleem. Pesu pesevad nad käsitsi, suuremate esemete pesemisel abistab neid peretuttav.

“Kuna proua Pille on 80% töövõimetu ning terviseprobleeme valmistab astma ning ebamugavust uriinipidamatus ja tema abikaasa Peeter on 69-aastane ning alates 1963. aastast 100% töövõimetu, siis otsustasime koostöös Mumm MTÜ-ga antud olukorras õla alla panna ning teostada vannitoas vajalikud remonditööd,” selgitab projektijuht Heiki Lutschan.

Kõikidel headel kodanikel on ka projektile võimalik omalt poolt õlg alla panna, toetades projekti rahaliselt või ehitusmaterjalide näol.
Vaata lähemalt!

Vähiravifond “Kingitud elu” kogus aastaga üle 306 000 euro

Neljapäeval, 5.veebruaril tähistab Hille Tänavsuu vähiravifond “Kingitud elu” oma esimest sünnipäeva. Aastaga on fond vähiravisse annetustena kogunud üle 306 000 euro ning toetanud 11 abivajajat. Abisaanud on vanuses 20-77, elavad Eesti eri paigus, pooled neist on eestlased, pooled vene rahvusest. Kõik nad jäid oma ravis ühel hetkel haigekassa ukse taha. Nende ravi tunnistati “mittekulutõhusaks”. Fond aitas soetada haigekassa rahastuseta ravimeid kokku 75 000 euro väärtuses. Fondi abil said patsiendid kätte kaheksa erinevat tüüpi kasvajatele mõeldud moodsat ravimit. Neist kalleim maksaks patsiendile apteegis ligi 10 000 eurot kuus. “Üks asi on aidata soetada ravimeid, mis maksavad tuhandeid eurosid. Kuid rasket võitlust pidavale inimesele ja tema perele on vähemalt sama tähtis kinkida lootust. Tänan kõiki fondi toetajaid ja pöidlahoidjaid, tänu kellele oleme saanud kinkida lootust ja täisväärtuslikke elupäevi oma kallite seltsis,” ütles fondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifondil “Kingitud elu” on üle tuhande annetaja. Neist ligi paarsada toetavad fondi jõukohase panusega iga kuu (mõni 1 euroga, mõni 100 euroga). Juriidilistest isikutest annetajatele kehtib tulumaksusoodustus. Mitu inimest on lasknud oma sünnipäevakülalistel kingituse asemel fondi annetada või tähistanud spontaanse annetusega mõnda muud olulist eluhetke.

Fond jätkab aktiivselt annetuste kogumist ning eestimaalaste südame avamist abivajajatele ka erinevatel üritustel, kontsertidel, kaubanduskeskustes jm. Kogu info leiab www.kingitudelu.ee/toeta.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukogu otsustab kas ja keda toetatakse, nõukokku kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Tartu Kaubamaja müüb Lastefondi toetuseks heategevuslikke teesid

Veebruarikuu jooksul saavad kõik head inimesed Tartu Kaubamaja kampaania “Tee süda soojaks” vahendusel toetada Lastefondi, ostes keskuse poodide kassadest heategevuslikku teed.

2€ maksvaid Kubija ürditalu “Kogu pere tee” pakikesi saab soetada kuni 28. veebruarini. Teepakkide müügist saadud tulu, 1€ paki pealt, annetab kaubamaja Lastefondile sügava ja raske puudega laste hoiukodude projekti toetuseks.

Lastefondi tegevjuht Sandra Liiv on Tartu Kaubamajale jätkuva entusiasmi ja valmiduse eest kõigi kaaslinlaste südameid heategevusliku tee abil soojendada väga tänulik. “Aasta kõige külmemal kuul pole vist paremat mõtet kui oma süda soojaks teha ning seeläbi ka hoiukodudes olevaid lapsi toetada,” leiab ta.

Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku kahe miljoni euroga.

Merili Kärner

“Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Täna vabaühenduste liidu poolt aasta teoks valitud algatuse “Ukraina heaks” eestvedajate sõnul on eestlaste panus jõudnud Ukraina sisepõgenikeni ka seal, kuhu rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid alati ei ulatu.

Heategevusliku algatuse “Ukraina heaks” taga seisvad kolm vabaühendust pälvisid täna vabaühenduste liidu (EMSL) poolt välja antava aasta teo tunnustuse. Koos Ukraina Kultuurikeskuse ja Eesti Pagulasabiga annetusi kogunud MTÜ Mondo kõneisiku Veronika Svištši sõnul on näiteks Luhanski oblasti sisepõgenike heaks Mondole tänaseks annetatud pea 7000 eurot.

“Oleme tunnustuse eest väga tänulikud ning loomulikult täname ka kõiki annetajaid, kelle toel saime ukrainlastele abikäe ulatada. Meie suurim tänu kuulub aga kohalikule partnerorganisatsioonile Vostok SOS, tänu kellele jõuab eestlaste abi otse kriisipiirkonda Luhanski oblastis – ka küladesse, kuhu rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide ei pruugi ulatuda” täpsustas Svištš. Loe edasi: “Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Vähiravifond “Kingitud elu” tutvustas end suurhaiglatele

Vähiravifond “Kingitud elu” külastas novembris, detsembris ja jaanuaris kolme Eesti suurhaiglat eesmärgiga tutvustada onkoloogidele ja õdedele fondi võimalusi patsientidele kasulik olla – kuidas aidata inimeste elupäevi pikendada ning fondist vähiravi toetuseks abi taotleda.

“Eestis on hinnanguliselt kümneid või isegi sadu vähihaiged, keda haigekassa ei saa oma vahenditest aidata ning kes ei suuda hädavajaliku ravi eest ise tasuda,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “Meie fond on aidanud juba kümmet inimest, kuid saame aidata veelgi rohkem.”

“Nende külaskäikudega aitasime fondi võimalusi asjaosalistele paremini teadvustada ja vastasime ka kõikidele küsimustele – rõõm oli näha arstide elavat huvi fondi vastu ning,” rääkis Toivo Tänavsuu. “Innustasime arste oma patsientidele toetust taotlema. Me saame ja tahame võimalikult paljusid inimesi aidata, sest inimestel on, mille nimel elada!”

“Vähiravifond “Kingitud elu” on fondi loojate poolt tänuväärne ettevõtmine, sest kaasaegses vähiravis on patsientide vajadused alati suuremad kui riigi võimalused,” sõnas Põhja-Eesti regionaalhaigla onkoloogia-ja hematoloogiakliiniku juhataja ja Eesti Vähiliidu nõukogu esimees dr Vahur Valvere. “Vaatamata riigipoolsele rahastamisele vajavad lisaraha nii vähiennetus, aktiivravi kui ka vähihaigete toetus- ja taastusravi. Soovin omalt poolt uuele fondile edu ja kordaminekuid ning tema nõukogu liikmetele õiglast meelt fondi raha objektiivsel kasutamisel.”

25. novembril tutvustati fondi Tartu Ülikool Kliinikumis, 9. detsembril Ida-Tallinna Keskhaiglas ning 8. jaanuaril Põhja-Eesti Regionaalhaiglas.

Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Ülemöödunud nädalavahetusel toimunud jõulukuise toidukogumisaktsiooniga koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 61 999 ühikut toidukaupa. Seda kasutatakse pühade eel jagatavate toiduabipakkide komplekteerimiseks.

Toidukogumispäevadel 12.-13. detsembril osalesid kokku 34 kauplust 17-s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja esmakordselt Meie Toidukaubad ehk Kevade kauplus Tõrvas. Tegelikult võib 35-ks kaupluseks lugeda Saare Selverit, kus Kuressaare Toidupank tegi oma toidukogumispäeva 14. detsembril.

“Jah, see on meie jaoks lausa supertulemus! Suur tänu kõikidele vabatahtlikele, kes aitasid seda teha!” rõõmustab Toidupanga juht Piet Boerefijn kordaläinud kampaania üle. “Tegelikult tähendab see, et kahe päevaga on inimesed meile teinud vähemalt 62 000 euro suuruse annetuse ja see on eelmise aasta detsembris toimunud toidukogumispäevade tulemusest tervelt kolmandiku võrra parem.”

Loe edasi: Toidupanga toidukogumispäevade tulemus on erakordne

Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Täna, 22. detsembril algas sooduspakkumiste ostukeskkonnas niihea.ee annetuskampaania, mille raames on võimalik heategevusliku vautšeri soetamisega toetada üksinda kolme raskelt haiget lapselast kasvatava vanaema Heldilat.

Heategevuslik vautšer maksab 2 eurot ning seda saab soetada kuni 31. detsembrini. Kogu kampaania käigus kogutud annetussumma suunab SA TÜ Kliinikumi Lastefond vanaema Heldila kasvatada olevate lapselaste toetuseks.

81-aastane Heldila on oma elus pidanud palju üle elama, olles lühikese aja jooksul pidanud matma kolm lähedast inimest: poja, mehe ning pojapoja naise. Seitse aastat tagasi surnud pojast jäid maha kolm last: Helina (11), Janek (18) ja Siim (17). Kuna laste ema maadleb alkoholismiga, siis on tänaseks temalt vanemlikud õigused ära võetud ning lapsed elavad Heldila järelevalve ja eestkoste all. Lisaks lapselastele aitab Heldila kasvatada ka oma pojapoja Jaanuse kahte last, kelle ema kaotas oma elu teist last sünnitades. Täna elabki Heldila majas koos kaks põlvkonda: ülakorrusel pojapoeg Jaanus koos oma kahe lapsega ning alumisel korrusel Heldila koos lapselastega.

Loe edasi: Lastefond kogub niihea.ee abiga raha raskelt haigeid lapselapsi kasvatava vanaema toetuseks

Vähiravifondi “Kingitud Elu” asutaja sai “Meditsiinimõjutaja 2014” konkursil kolmanda koha

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” asutaja Toivo Tänavsuu pälvis konkursi “Meditsiinimõjutaja 2014” kolmanda koha. Konkurssi korraldab arstidele ja apteekritele mõeldud väljaanne Meditsiiniuudised. Võitjate valik kujuneb väljaande toimetuse ja lugejate eelistuste põhjal. Meditsiinimõjutajaks 2014 nimetati Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Tõnis Allik ja teise koha sai Tallinna Tervishoiukõrgkooli rektor Ülle Ernits.

“Vähiravifond “Kingitud Elu” on kogunud üheksa tegevuskuuga üle 200 000 euro annetusi ning aidanud kümmet inimest võitluses vähiga,” ütles vähiravifondi “Kingitud Elu” juhataja Toivo Tänavsuu. “See tähendab, et oleme tõepoolest Eesti meditsiini mõjutanud: kogunud vähiravisse arvestatava summa lisaraha, aidanud teha moodsa vähiravi kättesaadavamaks ja rääkinud kaasa tulevikusuundades sel alal, samuti laiendanud onkoloogide võimalusi oma patsiente aidata. Aga tõeline meditsiini mõjutaja pole mitte fond ega mina selle eesotsas, vaid kõik need sajad annetajad, kes on fondi panustanud. Tegutseme vaid tänu teile. Ainult tänu annetustele saame abivajajatele elu kinkida,” lisas Toivo Tänavsuu.

SA Hille Tänavsuu Vähiravifond “Kingitud Elu” (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele tehtud annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik ja tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja suhtekorraldaja Janek Mäggi.

Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Toidupanga kogumispäevad erinevates Eesti toidukauplustes on täna, 12. detsembril ja homme, 13. detsembril. Jõulukuise toidukogumisaktsiooniga varuvad toidupangad kaupa pühade eel jagatava erikoguse toiduabipakkide jaoks.

Kokku osaleb 34 kauplust 17s erinevas linnas üle Eesti, nende hulgas on 10 Rimi, 8 ETK kauplust, 8 Selverit ja 6 Prismat. Lisaks Tallinna Solarise keskuse toidupood ja Tõrva Kevade kauplus (Meie Toidukaubad). Viis kauplust osaleb esmakordselt.

“Jõulukuine lisakogus toiduabi kuulub juba meie traditsioonide hulka,” ütleb Toidupanga juht Piet Boerefijn. “Kuna aitame ennekõike lastega peresid, on neis leibkondades pühade eel kulusid juba niigi palju ja seega loodame, et tavapärasest suuremad ja parema koostisega pakid võimaldavad neil peredel paremini jõululauda katta ja üleüldse muretumalt pühadeajale vastu minna.”

Sel aastal teevad toidupangad üle Eesti kokku umbes 3000 pakki.

Oluline osa vajalikust kaubast saadakse toidukogumispäevade vältel. Nõnda koguvad täna ja homme Toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud toidukaupa kella 12-18. Osades kauplustes on kohalik toidupank otsustanud alustada ka veidi varem või lõpetada hiljem, näiteks saavad kõik tartlased allpool nimetatud kauplustes annetada Toidupanga jaoks kuni kella 20ni õhtul. Samuti on erandiks Rakvere Toidupank, mille vabatahtlikud on toidukogumiskärudega Rakvere Põhjakeskuse Rimis veel ka pühapäeval kella 12-15.

Osalevad kauplused:

Loe edasi: Toidupank kogub kauplustes toitu täna ja homme

Tänavu toetab “Jõulutunnel” abi vajavate laste huviharidust

Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge. Foto: Ülo Josing/ERR

ETVs esimesel jõulupühal otse-eetrisse jõudev heategevusprogramm “Jõulutunnel” on tänavu pühendatud abi vajavate laste huvihariduse toetamisele. Lastekaitse Liidu vahendusel jõuab televaatajate toetus lasteni, keda kasvatavad vanavanemad, kes on pärit paljulapselistest peredest, ja andekate lasteni, kes mingil muul põhjusel vajavad abi.

Annetused aitavad tasuda huviringis käimise eest või hankida vahendeid, mida läheb seal osalemiseks tarvis. Lastekaitse Liit aitab toetusest osa saada Eestimaa kõigi piirkondade lastel.

“Jõulutunneli” otsesaade on läbi päeva eetris kuus korda ja kokkuvõte tehakse pärast “Aktuaalset kaamerat”. Saatejuhid Katrin Viirpalu ja Rasmus Kagge kutsuvad otsesaatesse külalisi teemaintervjuudeks, et rääkida andekusest, selle märkamisest ja arendamisest. Samuti neist, kes tänu abile ja toetusele on elus edasi jõudnud, aga ka heategevusest laiemalt. Uuritakse, kuidas möödunud aasta annetuste saaja Toidupank on kogutud raha kasutanud. Muusikat teevad Uku Suviste, Getter Jaani, Janika Sillamaa, Terminaator, Smilers, Triinu Taul, C-Jam, Tallinna poistekoor ja palju teised.

Juba alates 18. detsembrist on avatud telefoninumbrid, millele helistades saab toetada Lastekaitse Liidu tegevust abi vajavate laste huvihariduse edendamisel.

Helistades numbril 900 7701 saab annetada 2 eurot, numbril 900 7702 annetatakse 5 eurot, ja numbril 900 7703 annetatakse 25 eurot.
Televaatajate annetuskõnesid vahendavad telefonifirmad Elion, EMT, Elisa, Starman ja Tele2 ilma teenustasuta.

Möödunud aastal kogus “Jõulutunnel” televaatajate abiga Toidupanga tegevuse toetamiseks 208 154 eurot. “Jõulutunnel” on tänavu ETV eetris juba 15. korda.

Anneli Tõevere-Kaur

Lastefondi vabatahtlik Evelin Tamm valiti aasta vabatahtlikuks

Pühapäeval, 7. detsembril annavad Eesti Vabariigi President Toomas Hendrik Ilves ja Liikumine Kodukant üle tänavused aasta vabatahtliku aumärgid. Teiste seas pälvib tunnustuse ka SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pikaaegne vabatahtlik Evelin Tamm.

Evelin on olnud Lastefondi vabatahtlik alates 2010. aastast, mil ta oli tudeng Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis. Ligi viie aasta jooksul on ta saanud Lastefondis täita väga erinevaid ülesandeid olles nii projektijuht, ürituste korraldaja kui vabatahtlike koordinaator. Viimasel ajal on ta fondi vabatahtlikuna olnud seotud peamiselt meditsiinivaldkonnaga ning puuetega laste hoiukodude avamise koordineerimisega. Evelin on erialalt sotsiaaltöötaja ja töötab igapäevaselt Tartu Laste Tugikeskuses.

Enda sõnul tegutseb Evelin vabatahtlikuna lihtsalt heast tahtest ning soovist tegeleda just sellega, mis talle väga meeldib. “Lastefondi vabatahtlikkus pakub mulle erinevaid võimalusi midagi uut kogeda ja kedagi aidata,” ütleb ta. Aasta vabatahtlikuks nimetamist peab ta suureks tunnustuseks, kuigi esiti oli tal raske mõista, millega just tema selle ära on teeninud. “Enda meelest ei tee ma mitte midagi sellist, mida keegi teine ei saaks teha. Aga ju ma olen seda hästi teinud!” leiab ta ning loodab, et tema tegutsemine ja selle märkamine nakatab ka teisi.

Lastefondi tegevjuhil Sandra Liivil jagub Evelini kohta vaid kiidusõnu: “Ta on kõik need aastad Lastefondi juures hingega vabatahtlikku tööd teinud ning toonud meie seltskonda lisaväärtust ka oma sotsiaalvaldkonna teadmistega.” Ta lisab, et Lastefond saab nii palju teha ja jõuab sedavõrd paljude inimesteni just tänu vabatahtlike abile ning toob Evelini esile kui ühe neist, kelle peale saab alati loota ning kes on valmis kandma ka väga vastutusrikkaid ülesandeid. “Ta on väga-väga suure südamega inimene ja tema säravatest silmadest tundub, et ta on õnnelik selles, mida teeb. Lastefondi jaoks on Evelin tõesti hindamatu ning armas vabatahtlik,” kiidab Liiv.

Vabatahtlikke tunnustatakse Siseministeeriumi ja Kodanikuühiskonna Sihtkapitali eestvedamisel ning selle eesmärgiks on tuua esile ning avaldada austust ja tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Aumärgid antakse kokku 10-le vabatahtlikule üle pühapäeval, 7. detsembril Türil.
Merili Kärner

Veski Mati ja Toidupank sõlmisid hea tahte koostöölepingu

Septembrist oktoobrini väldanud ühiskampaania lõppakordina sõlmisid Veski Mati (Balti Veski AS) ja Toidupank koostöölepingu, mis markeerib ettevõtte ja heategevusorganisatsiooni püsiva koostöö algust.

Kampaania tulemusena annetas Veski Mati toidupankadele enam kui 2000 kg riisi, mis jagatakse laiali regulaarsete toiduabipakkide koostises. “Vaatamata sellele, et meie põhitöö on toidu päästmine ja ümberjagamine, on taolised koostöövõimalused ja lisakogused toidukaupa alati väga teretulnud,” ütleb Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. Euroalustele mahutatud kampaaniatulemust Tallinna Toidupanka üle andma tulnud Balti Veski juhataja Ergo Neeme ja turundusdirektor Heikki Põhi (pildil) sõitsid kohale Veski Mati kaubikuga, kuhu oli mahutatud lisaks riisipakkidele veel muudki kaupa, mis kõlab Toidupanga igapäevase tööga veelgi paremini kokku. Toodi kuivaineid, mis oleks muidu ülejääkide hulka arvatud, sest kauba “parim enne” tähtaeg oli varsti saabumas. Nüüd jõutakse see regulaarse toiduabi koostises ära jagada. “Suuri koguseid toidukaupa käitleva ettevõttena juhtub mõnikord, et head kaupa jääb üle – alati ei lähe jaekettide ja meie soovid, prognoosid ning tegelikkus kokku,” sõnas Veski Mati juht Ergo Neeme.

Toidupanga missioon on kokku koguda, st ära viskamisest päästa võimalikult palju head kaupa, mis muidu läheks paremal juhul loomasöödaks või siis suisa hävitamisele. “Inimeste toidulaud peaks alati olema prioriteet,” on Toidupanga juht Piet Boerefijn veendunud.

Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis selleks, et aidata leevendada vaesusprobleemi ja võidelda toidu raiskamise vastu.

Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Nädalavahetusel toimunud Toidupanga toidukogumisaktsiooni vältel koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks ühtekokku 34 881 ühikut toidukaupa, mida võib lugeda seni parimaks tulemuseks läbi aegade. Osales rekordarv poode – 31 kaupluse hulgas oli 8 Rimit, 6 Prismat, 7 ETK kauplust, 8 Selverit, üks Säästumarket ning esmakordselt üks Grossi toidukauplus.

Tallinna Toidupank kogus kaupa kuues poes ja Pärnu Toidupank neljas. Tartu, Haapsalu, Kuressaare, Rakvere, Viljandi, Järvamaa ja Valga Toidupank olid kõik vabatahtlike abil tegutsemas kahes kohalikus poes. Iselaadse rekordi püstitas suve alguses tegutsema hakanud Jõgeva Toidupank, mis pakkus poekülastajatele võimaluse toidukaupa annetada koguni kolmes eri linnas – Jõgeval, Põltsamaal ja Mustvees.

Samuti sellel suvel tegevust alustanud Kuressaare Toidupank ja Võru Toidupank korraldasid toidukogumispäeva esmakordselt ja on saadud kogemuse ning annetuste hulgaga igati rahul.

Loe edasi: Toidukogumispäeval oli rekordiline tulemus

Heategevuslik koertenäitus kogus Võru kodutute loomade varjupaigale 1500 eurot

Pühapäeval toimunud Baltikumi suurimal heategevuslikul koertenäitusel BIGBANK Match Show koguti Võru kodutute loomade varjupaiga jaoks 1500 eurot, millega toetatakse varjupaiga kliinikuruumi ehitamist.

“Kogutud rahast on Võru varjupaigale suur abi veterinaarkliiniku toa väljaehitamiseks,” rääkis Varjupaikade MTÜ Võru varjupaiga juhataja Maie Vumba. “Olemasolev ruum vajab soojustust ja nõuetekohaseid kergelt desinfitseeritavaid seinakattematerjale ning põrandapindu. Oleme sammu võrra lähemal sellele, et Võru varjupaiga loomad saavad oma esmased veterinaarprotseduurid kohapeal.”

Heategevuslikul koertenäitusel osales kokku 121 koera. Koertenäituse I koha võitis segavereline koer Ronja, kes on 10,5 aastane veteran. II koha sai vaaraokoer Zonda, kes oli parim punase lindi saanud koer, ning III kohale tuli segavereline 8-kuune kutsikas Poppy. IV koha sai Staffordshire’i bullterjer Bree, kes oli parim sinise lindi saanud koer.

Näitusel kuulutati välja BIGBANKi ja Eesti Koeraomanike Seltsi korraldatud konkursside “Minu koera lemmiktort” ja “Inimese parim sõber 2014” võitjad. Parimaks koeratordiks valiti Maris Siilmanni võistlustöö nimega “Iga koera unistus”. “Inimese parim sõber 2014” tiitli võitis Saksa lambakoer Ratsumestarin Quasy, kes kaitses oma perekonda sissemurdjate eest.

10. korda toimunud BIGBANK Match Show eesmärk on juhtida tähelepanu kodutute loomade probleemile ja selle lahendamise võimalustele ning toetada Eesti kodutute loomade varjupaikasid. Koostöös Eesti Koeraomanike Seltsiga ning heade inimeste abiga on BIGBANK Eesti kodutute loomade varjupaikasid toetanud enam kui 16 000 euroga.

Lahemaa rahvuspargis toimuvad Muuksi linnamäe talgud

Keskkonnaamet, Soomepoiste Pärimusühing, Eesti Metsaühistu ja Muinsuskaitseamet korraldavad 18. oktoobril Lahemaal Muuksi linnamäel talgupäeva. Talgutel toimub võsa lõikamine ja koristus, pärastlõunal saab kuulata põnevaid lugusid ning head muusikat. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss.

Talgupäeval puhastatakse Muuksi linnamäe klindinõlvasid, vaateid ning linnuse lääneserva. Pärastlõunal saavad talgulised lõkke ääres kuulata põnevaid lugusid siinsete randade lähemast ja kaugemast ajaloost. Juttu vestavad Ott Sandrak, Edgar Sinisalu, Gurly Vedru, Robert Treufeldt ja Madis Arukask. Talguõhtu jätkub Näkiallika talus, kus Rein Maran räägib loodusest. Päeva täidavad hea muusikaga Margus Põldsepp ja Jaak Johanson.

Muuksi linnamägi Lahemaal on ajalooliselt tähtis paik, kus inimene on toimetanud juba alates kiviajast. Pronksiajal oli siin asulakoht ning viikingiaja lõpus linnus. Piirkonna rahva jaoks on Muuksi linnamägi olnud sajandeid tähtis kogunemiskoht. Siia püstitatud Põhjatähe mälestusmärgid on pühendatud Eesti ja Soome võitlejatele Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas.

Talgutega tähistatakse ka hõimupäeva, mille eesmärgiks on tutvustada hõimurahvaid ja nende kultuure. Hõimupäeva tähistatakse oktoobrikuu kolmandal laupäeval riikliku tähtpäevana, mil heisatakse riigilipud. Talgupäeval löövad kaasa ka soomepoisid ehk Teise maailmasõja ajal Soome relvajõududes teeninud eestlased.

Talgutele on väga oodatud pered koos lastega, kellele on planeeritud eraldi tegevused.

Talgupäev on kõikidele osalejatele tasuta. Tallinnast sõidutab talgulised kohale Looduse Omnibuss. Väljasõit Rahvusraamatukogu eest kell 10 (täpsem info bussisõidu kohta). Toitlustamise korraldamiseks on vajalik osalejate eelnev registreerimine. Registreerimislingi, toimumiskoha kaardi ja täpse päevakava leiab SIIT.

Talgupäeva toetavad Kuusalu vald, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja SA Erametsakeskus.

Muuksi talgupäev toimub Lahemaal laupäeval, 18. oktoobril algusega kell 11.

Annika Remmel

Taskukoerad aitavad metsloomi

Chihuahua Sõprade Liit korraldab 12. oktoobril kell 14 väga erilist heategevuslikku moeshow’d Solaris Keskuse aatriumis, kus punasel vaibal on modellideks taskukoerad chihuahuad ja ka üks toekas mops.

Sel aastal kogub üritusel annetusi Imeloomade Selts, mille tegevuseks on traumajärgsete metsaloomade järelravi. Selts vajab raha eelkõige puuride ostmiseks, milles erineva suurusega loomad saaksid enne metsa tagasilaskmist rahulikult paraneda.

Laval annavad endast parima 9 üliarmast chihuahuat ja mops Jassu, kes kannavad Cedrelle ja Glamuursed Käpakesed toodangut ning Rootsis alustatud firma MERÏKH nahast kotte ja koertele mõeldud tarvikuid.

Õhtut juhib Miss Estonia Madli Vilsar.

Kõikide kohalviibijate vahel loosib ajakiri Mood vastutav väljaandja Tiiu Järviste välja ajakirja Mood tellimuse kuueks kuuks.

Kogupereüritusele on oodatud ka koerad ja kassid.

Toidupank kutsub toidukogumispäevale järgmisel nädalavahetusel

18. oktoobril on Toidupanga toidukogumispäev. Kampaaniaga liitunud 31 kaupluses, millest viis osaleb esmakordselt, on võimalik kohalikule toidupangale kaupa annetada kell 10-19. Käimas on vabatahtlike registreerimine, kõik on oodatud.

Toidukogumispäev on üle-eestiline toidupankade heategevusaktsioon, mis annab eraisikutele võimaluse aidata kohalikke puuduses elavaid peresid. Allpool loetletud kauplustes saab kohaliku toidupanga jaoks annetuse teha laupäeval, 18. oktoobril, kuid siin-seal on võimalik Toidupanga punaseid põlli kandvaid vabatahtlikke kohata juba ka reedel või siis hoopis pühapäeval.

Vajatakse juurde vabatahtlikke!
Toidukogumispäeva heaks õnnestumiseks kustume appi kõiki tegusaid inimesi, kes on valmis kinkima oma nädalavahetusest kolm tundi ning aitama aktsiooni läbi viia.
Tegevus toimub kolmes vahetuses: kell 10-13, 13 -16, 16-19.
Registreerumine!

Registreeruda saab nii üksi kui grupiviisiliselt. Hea mõte on panna kokku oma väike meeskond (kolleegid, sõpruskond vm) ning veeta koos üks heategus ja tore päev.

Vabatahtlike ülesanne on jagada infot ning aidata Toidupangale annetatud toidukaup kokku koguda ja transpordiks valmis panna. Pärast toidupanga lattu jõudmist jagatakse kogutud toidukaup iganädalaste toiduabipakkide koostises kohalikele puuduses elavatele peredele.

Annetustena on oodatud “parim enne”-tüüpi toidukaup, näiteks konservid, toiduõli, purgisupid, kuivained, hommikusöögihelbed, pudrumaterjal. Ka moosid-mahlad ja tervislikud maiustused.

Loe edasi:

Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Vähiravifondi „Kingitud Elu“ juhatuse liige ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu alustab täna, 24.oktoobril Põhja-Ameerika ringreisi tutvustamaks kohalikele eestlastele ja estofiilidele enda kaasasutatud vähiravifondi “Kingitud Elu”. Kahe nädala jooksul kuulevad eestlased “mitte kulutõhusate” vähihaigete aitamise missioonist ja seda seitsmes linnas: New Yorgis, Connecticutis, Washingtonis, Torontos, Portlandis, Los Angeleses ja San Franciscos.

“Sõidan Ameerikasse kirjutama häid lugusid, kuid mul on hea võimalus lüüa kaks kärbest ühe hoobiga. Tänan Põhja-Ameerika eestlaskonda juba ette abi ja sooja vastuvõtu eest, mida olen fondi tutvustusõhtute planeerimisel juba kogenud. Kutsun kõiki sõpru ja kogu Ameerika eestlaskonda paati osa saama ja osa võtma meie missioonist toetada raskete valikute ees olevaid vähihaigeid, kes Haigekassast hädavajalikku abi ei saa,” ütles vähiravifondi juhatuse esimees Toivo Tänavsuu.

Vähiravifond “Kingitud Elu” on kaheksa tegevuskuu jooksul toetanud kaheksa patsiendi ravi, võimaldades neile väärtuslikke lisa elupäevi. Äsja otsustas fondi nõukogu jätkata neljanda staadiumi kõhu eesseina kasvajaga 20-aastase tudengineiu toetamist, kellele kallis vähiravim on väga positiivselt mõjunud. Loe edasi: Vähiravifond „Kingitud Elu“ tutvustab end Ameerikas

Lastefond aitab haruldase haigusega pisipoisile ravilahuseid soetada

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetab haruldase ainevahetushaigusega 2-aastasele Henrile hädavajalike ravilahuste soetamist igakuiselt 40 euroga.

Henril diagnoositi kolmandal elukuul harvaesinev haigus, kaasasündinud kloriidikaotus, millega kaasnevad ravile allumatu kõhulahtisus ning sellest põhjustatud organismi toimimiseks vajalike bioelementide – naatriumi, kaaliumi ja kloori – kaotus seedetrakti kaudu.

Ilma ravi saamata tekivad sellisel juhul elektrolüütide nihked, mis võivad päädida väga tõsiste tüsistustega. Samuti ei võta laps kaalus ja pikkuses eakohaselt juurde. Henri haiguse tagajärgi aitab leevendada igapäevane suukaudsete naatriumkloriidi ja kaaliumkloriidi lahuste tarvitamine.

Lapse raviarst Inga Vainumäe kinnitab, et tegemist on tõsise haigusega, mille puhul on igapäevane ravi vajalik ja eluaegne. “Vanemaks saades võib õnnestuda lahuste osa veidi vähendada nn lihtsalt soolase toidu arvelt. Praegu tuleb aga tugineda lahustele ning toidusegudele, millega proovime kaalutõusu tagada,” selgitab ta lisades, et Henri psühhomotoorne areng on täiesti eakohane ning tegemist on igati tubli ja tegusa lapsega.

Lahuseid kulub Henril suurtes kogustes ning haigekassapoolne soodustus neil puudub. Lisaks tuleb poisi perel lapse haiguse tõttu teha igakuiselt teisigi lisakulutusi, mis ei ole Henrit ja tema kolme õde üksinda kasvatava ema jaoks tihtipeale jõukohane.

Lastefond otsustas perele appi tulla ning kompenseerida neile igakuiselt ravilahuste kulud esialgu kuue kuu jooksul.
Fondi tegevjuht Sandra Liiv tunneb heameelt, et Lastefond saab Henrit ning tema perekonda toetada. “Loodame, et seda uudist lugedes pöörduvad ka teised perekonnad abi vajades meie poole,” kutsub ta abivajajaid üles julgelt endast märku andma. Lisainfo: Sandra Liiv, telefon 554 3794, e-post: info@lastefond.ee; sandra@lastefond.ee

Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht

«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.

Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.

Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»

Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.

Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.

Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist

Lastefond avab sügisel Tartu Raekoja platsi ääres heategevusliku poe

Selle nädala alguses, 11. augustil võitis SA TÜK Lastefond enampakkumise ruumide rentimiseks Tartus aadressil Raekoja plats 11, kus kavatsetakse eeloleval sügisel avada heategevuslik laste(asjade) pood.

Lastefondi jaoks tuli enampakkumine, mis kuulutati välja Tartu Linnavalitsuse poolt augusti alguses, väga õigel ajal, kuivõrd sobivaid ruume heategevusliku kaupluse jaoks on südalinnas otsitud juba aasta algusest. “Kahjuks ei olnud senised läbirääkimised ruumide osas vilja kandnud, mistõttu on meil eriti suur rõõm, et oleme nüüd oma pikaajalise idee teostamisele jälle sammu lähemale astunud,” sõnas fondi tegevjuht Sandra Liiv.

Lastefondi juht usub, et Raekoja platsis alates septembri algusest renditavad ruumid annavad fondile suurepärase võimaluse luua armas ja soe pood, kus annetatud asjade müügiga koguda raha haigete laste toetuseks.

Ruumide rendikulu plaanitakse katta sponsorlustuludest, mille tarbeks käivad hetkel läbirääkimised erinevate võimalike koostööpartneritega. “Kõik koostöö- ja sponsorlusettepanekud erinevatelt eraisikutelt ja ettevõtetelt on teretulnud,” ütleb Liiv.

Hetkel on kaupluse lõplik kontseptsioon veel väljatöötamisel, kuid kindlasti hakatakse seal müüma kasutatud lastetarbeid, rasedate rõivaid ning lastega seotud kirjandust. Kogu müüdav kaup kogutakse inimestelt annetustena ning läbib ka valikusõela – müüki mitteminevad esemed suunatakse edasisse ringlusse (abivajavad pered, lastekodud, käsitöölised jne). Kogu müügist saadav tulu läheb heategevuseks. Lisaks on plaanis renditavatele ruumidele leida teisigi heategevuslikke funktsioone, millest saab täpsemalt rääkida juba mõne aja pärast.

TÜ Kliinikumi Lastefond on üks vanimaid ja suuremaid üle-eestilisi heategevusorganisatsioone, mis on alates 2000. aastast annetajate abiga toetanud erinevatele haiglatele seadmete soetamist ning sadu eriravi või -hooldust vajavaid lapsi ja nende peresid kokku rohkem kui pooleteise miljoni euroga.

Naerata Ometi MTÜ aitab üksikul pensionäril taastada tulekahjus hävinud kodu

Tulekahju, mis sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest põhjustas Lepnas, Lääne-Virumaal elavale vanaprouale korralikku peavalu. Kui enne sai vanaproua elada rahulikku elu, koos enda kassiga ning nautida rahulikku pensionipõlve, siis nüüd on vanaproua pidanud juba mõnda aega elama eemal kodust, sugulaste juures, lisaks sellele põhjustas tulekahju ka prouale tervisekahjustusi ning ta pidi mõnda aega viibima haiglaravil.

Koduigatsus on suur ning loodetavasti saame heade toetajate abiga tegusale prouale pakkuda võimalust taas kodus elada.

Tulekahju toimus selle aasta märtsis ning arvatavasti sai alguse õhksoojuspumba elektriühendusest. Kogu korter õnneks maha ei põlenud, kuid väga suuri kahjustusi sai tules esik, kus väga halvas seisukorras on nii lagi, kui põrand, samuti sai palju kannatada köök, kust alla kukkusid nii laeplaadid, kui sai suuri tahmakahjustusi kogu köögimööbel. Enamik uksed vajavad vahetamist ning pea kogu korteri mööbel tuleb asendada uuega.

Suur töö on juba korteris ära tehtud, kuid väga palju on veel teha. Kuna projekti elluviimise eelarve on suurusjärgus 3000 € ja tänaseks on sellest koos ligikaudu 1000 €, siis ootame heade inimeste toetust projektile, et tasuda transpordikulud, ehitusmaterjalid ning sümboolne tööraha ehitusinimestele.

Projekti info!

Palliralli kutsub toetama Tartumaa andekaid lapsi

16. augustil toimub Tartu Kaarsilla juures heategevuslik Palliralli, mille eesmärgiks on koguda annetusi Tartumaa andekate laste ja Tartu Kristliku Noortekodu toetuseks.

Palliralli käigus lastakse Kaarsillalt vette tuhandeid värvilisi palle, mis ujuvad sadakond meetrit eemal asuvasse finišisse. Paljusid õnnelikke pallide “omanikke” ootavad auhinnad, peaauhinnaks on ka seekord sõit Jõmmu lodjal koos 35 sõbraga.

Palli hind on 2 eurot ning kogu piletitulu läheb annetusteks. Projekti käigus kogutud rahaga toetatakse andekaid Tartumaa noori. Kolme eelneva Palliralli abil on annetustena välja jagatud üle 7000 euro.

Palliralli toimub laupäeval, 16. augustil kell 16 Tartu Kaarsilla juures.

Kaire Valge

Fotod: Anni Nöps

Pärnus alustab tegevust Eesti teine puudega laste hoiukodu

Homme, 27. juunil avab SA TÜ Kliinikumi Lastefondi toel Pärnus oma uksed Eesti teine raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu.

Pärnu Toimetulekukooli ruumides hakkab teenust pakkuma MTÜ Eliise Puhkusepesa, mis on loodud innustatuna SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaaniast “Unistuste puhkus”. Ühingu põhieesmärgiks on toetada lapsevanema, eestkostja või lepingu alusel lapse perekonnas hooldaja töötamist või toimetulekut ning vähendada ajutiselt lapse hooldaja hoolduskoormust.

Kuni juuli lõpuni pakutakse puudega ja suurema hooldusvajadusega lastele hoiuteenust nädalavahetustel: reede hommikul kella 8-st kuni pühapäeva õhtul kella 20-ni. Nõudluse olemasolul jätkatakse augustis teenuse pakkumist igapäevaselt ja ööpäevaringselt. Hoiukodu septembrikuised lahtiolekuajad leiab juuni lõpus MTÜ Eliise kodulehelt . Lapsevanem võib teenust kasutada aastaringselt nii ööpäevase kui ka päevase teenusena, soovi korral ka tundide arvestuses.

Korraga pakutakse hoiuteenust kuni neljale lapsele ning Pärnu hoiukodu peamiseks sihtgrupiks on Pärnumaa omavalitsuste raske ja sügava puudega laste vanemad ja hooldajad. Teistest maakondadest pärit lastele pakutakse teenust vabade kohtade olemasolul.

MTÜ Eliise Puhkusepesa asutaja, 9-aastast sügava puudega Eliiset kasvatav Margit Krjukov on siiralt rõõmus, et tema kauaaegne unistus on lõpuks teoks saamas, tundes samal ajal ka pisukest hirmu projekti õnnestumise ees.

Pärnu hoiukodu pidulik avamisüritus toimub 27. juunil kell 12.

Eesti esimene raske ja sügava puudega lastele mõeldud hoiukodu avati SA TÜK Lastefondi eestvedamisel Tartus Käopesa asenduskodu juures 17. märtsil. Kolmas samalaadne hoiukodu on kavas avada käesoleva aasta kolmandas kvartalis Jõhvis ning neljandas kvartalis Võrus.

Merili Kärner

Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale

Kontserdiagentuur Corelli Music ja Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond sõlmisid heategevusliku koostööleppe, mille kohaselt kogutakse suvise kontserdisarja „Eesti mõisad 2014“ raames tänavu annetusi sügava ja raske puudega laste hoiuteenuse rahastamiseks Jõhvi linnas.

16.–20. juulini Eestimaa eri paigus toimuvatel 16-aastase traditsiooniga heategevuslikel mõisakontsertidel astuvad üles barokkansambel Corelli Consort ajastu pillidel, Lilian Langsepp ajaloolisel harfil, mis arvatavalt pärineb Loona mõisast, ning kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa.

Täpsem info Loona, Raikküla ja Õisu mõisates ning Kukruse Polaarmõisas toimuvate kontsertide kohta ning ajakava on leitav agentuuri Corelli Music kodulehelt www.corelli.ee

Kõigil sarja „Eesti mõisad 2014“ neljal kontserdil saab toetada Lastefondi algatust raske puudega laste vanemate abistamiseks vajaliku hoiuteenuse rahastamiseks puudega laste tugikodus Päikesekiir Jõhvis: avatud on annetuskastid ning toimuvad heategevusmüügid. Võimalik on anda panus ka sarja lõppkontserdil Kukruse Polaarmõisas tasudes enda soovitud summas annetusega sissepääsu eest. Sarja viimasele kontserdile ei müüda pileteid, iga sent sel õhtul läheb puuetega laste Ida-Virumaa hoiukodu toetuseks. Loe edasi: Kontserdisari „Eesti mõisad 2014“ toetab puuetega laste hoiukodu rajamist Ida-Virumaale