Raamat „Jüri Vilmsi surm”, autor Seppo Zetterberg; ilmumisaasta 2004
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus
Jüri Vilms, Arnold Jürgens, Johannes Peistik ja Aleksei Rünk olid 105 aastat tagasi sündinud Eesti Vabariigi esimesed märtrid. Saadetuna 1918. aasta märtsi lõpul välismaale verivärskele Eesti riigile tuntust koguma, jäid nad üle Soome lahe minnes Suursaare kandis kaduma. Ametliku teabe järgi hukati mehed 13. aprillil Helsingis sakslaste poolt, kaevati 1920. aasta detsembris välja, toodi Eestisse ning maeti auavaldustega kodukohtadesse.
Sinilillekampaania kogus Otepääle annetuseks 8000 eurot. Foto: Gertrud Alatare
Päevatoimetaja
Selle aasta aprillikuus viidi läbi juba üheteistkümnendat korda sinilillekampaania „Anname au!“, mille raames koguti erinevatele tegevustele annetusi. Otepääle koguti annetusena 8000 eurot.
Prof. Andres Uibo, organist, helilooja ja muusikaprodutsent, Riigi Kultuuripreemia laureaat, Suure-Jaani valla, Vigala valla ning Tallinna linna aukodanik
Kui ma sõidan Tallinnast Nõmmel asuvast kodust oma suvekoju Kaberneemes, tulevad mulle meelde alati kaks asja – Jõelähtme prügila, mis on päris uudne paik ning mis suurele teele ei paista ja Jõelähtme kirik, mida silmavad kõik, sest sihvaka torni läikiv torniplekk tõmbab tähelepanu.
Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.
“Leian, et Lastefond teeb imetlusväärset tööd toetades lapsi, kes muidu jääksid ilma abita; lapsi, kes on siia ilma sündinud mõne raske haigusega või sattunud muul viisil olukorda, kus vajavad oma tervisliku heaolu tagamiseks tuge, mida haigekassa neile ei saa võimaldada,” selgitas Haasma otsust toetada just Lastefondi. “Lapsepõlv peaks olema muretu ja õnnelik aeg, mistõttu ei tohiks need lapsed tähelepanuta jääda, vaid peaksid saama vajalikku abi. Mul on hea meel, et sain Lastefondi selle missiooni täitmisel omapoolse panusega aidata.”
Annetuse abil rahastatakse terapeutide, psühholoogide, eripedagoogide ja teiste erialaspetsialistide sihipärast ja järjepidevat nõustamistööd asenduskodudes, kus kasvavad lapsed ei saa hetkel suure vahemaa, transpordi puudumise ja kulukuse, liiga pikkade ootejärjekordade või teiste tegurite tõttu kas üldse mitte või õigeaegselt nende läbielamisi silmas pidades äärmiselt vajalikku psühholoogilist ja terapeutilist tuge. Loe edasi: Juss Haasma toetab näosaate võidusummaga katkiste hingede parandamist
Vähiravifondi “Kingitud elu” nõukogu otsustas toetada 46-aastase pereisa Alar Tupi melanoomiravi, mille maksumus on 160 000 eurot. Fond alustas sel nädalal avaliku üleskutsega ka Alari heaks annetuste kogumist. Üleskutsele on juba reageerinud sajad eestimaalased ning kolme päevaga on annetusi kogunenud ligi 6000 eurot.
Eesti Päevaleht kirjutas käesoleva nädala alguses Mustvees elavast Alarist, kellel diagnoositi kaks aastat tagasi nahavähk melanoom. Pärast esimest lõikust prognoosisid arstid talle elupäevi veel aasta jagu. Kuid Alar jätkas ravi ning elab täna täisväärtuslikku elu: käib tööl, hoolitseb pere eest, armastab tugitoolisporti ja pannkookide küpsetamist. Ainult, et kasvaja on organismis edasi arenenud.
Käesoleva aasta alguseks ammendusid mehe jaoks kõik haigekassa poolt kompenseeritud ravivõimalused. Ainsa õlekõrrena jäi vaid moodne melanoomiravim Yervoy (ipilimumaab), mille ravikuuri eest tuleb patsiendil ise tasuda ligi 160 000 eurot. Eestis pole ükski patsient seda seni suutnud ise välja osta ja haigekassa ei pea ravimit piisavalt kulutõhusaks.
Veebruari kui sõbra- ja haruldaste haiguste päeva tähistamise kuu puhul lükkas SA TÜK Lastefond käima kampaania “Ulata sõbrakäsi!”, mille raames saab iga heategija püsiannetuse sõlmimisel valida ühe haruldase haigusega lapse, kelle toetuseks tema perioodiline annetus läheb. Nii ollakse ühele lapsele järjepidevalt kindlaks toeks.
Püsiannetus tähendab sisuliselt enda kodupangas sõlmitavat püsikorraldust, mille korral laekub annetaja pangakontolt üks kord kuus enda määratud kuupäeval enda poolt valitud summa automaatselt Lastefondile. Kui seni suunati kõik kogunenud püsiannetused üldisesse toetusfondi, millest abistati kõiki Lastefondil abi vajavaid raskelt haigeid lapsi, siis nüüd saab iga püsiannetaja ise valida, kelle abistamiseks tema igakuine toetussumma läheb.
Endale südamelähedase abivajava lapse, kellele soovitakse pakkuda püsivat tuge, saab lihtsalt ja kiirelt välja valida spetsiaalse veebilahenduse abil aadressil http://lastefond.ee/ulata_sobrakasi. Sealsamas saab mugavalt konkreetse lapse toetuseks ka püsiannetuse sõlmida.
Kampaanialehel on haruldaste haiguste kuu tõttu välja toodud just haruldasi haigusi põdevad lapsed, kuid tegelikult võib iga inimene valida endale kõige südamelähedasema sõbra kõigi Lastefondi poolt toetust saavate laste ja projektide seast, mis on välja toodud fondi kodulehel aadressil http://lastefond.ee/lastefondist/kaimasolevad-projektid/. Selleks tuleb pangas püsikorraldust sõlmides märkida ülekande selgituseks valitud lapse või projekti nimi.
Lisaks püsiannetuse sõlmimisele saab veebruaris toetada haruldaste haigustega lapsi paljudes Tartu Lõunakeskuse ja Tallinna Ülemiste keskuse kauplustes vahetades 16.-28. veebruarini 1-eurose annetuse Lastefondi heategevusliku helkuri vastu.
Merili Kärner
SA TÜK Lastefondi projekti- ja teabejuht
Haljendi Piret kuts häätegemispuuti tuuma nii rõivit ku muud koton üle jäänüt kraami, midä võissi kellelegi vaia minnä. Foto: Leimanni Eve, Uma Leht
«Avita-i õnnõ asjo jagamisõst vaesilõ, tulõ opada inemiisi uma eloga toimõ tulõma,» selet’ Võro polikliinigu majja tegünü häätegemispoodi ja -keskusõ Saagu Valgus juht Haljendi Piret vahtsõt ettevõtmist.
Puut joba tüütäs, abikeskus tetäs vallalõ 12. süküskuu pääväl – oodõdu omma kõik huvilidsõ. Nigu nimi ütles, om malli võetu Sisaski Siiri ettevõtmisõst Rapla kandin. A Saagu Valgus kaubamärgi takan omma Võrol iks uma inemise, päält Pireti viil Kelbi Elleri-Kristel.
Mõlõmba toimõndasõ ka Võro liina latsikaitsõühingun, Piret viil Võromaa naisi tugikeskusõn (inneskine var’opaik). «Nuu mõlõmba avitasõ jo kah naisi ja latsi, korjasõ ja jagasõ rõivit ja muid asjo,» ütel’ Piret. «A saa ei last avita, ku sa immä avita ei. A imä avitamisõ man piässi olõma edimäne nõvvo, mitte asjo andminõ, et saia vallalõ opitust abitusõst.»
Tuust mõttõst vahtsõnõ abikeskus sündügi. Innekõkkõ avitõdas hättä jäänül inemisel nätä, midä tä saasi är tetä tuuga, miä täl olõman om. «Ku inemine tuu är näge, sis tä tund, et om esi välläpäsemise löüdnü,» kõnõl’ Piret. Nii avitõdas inemisel vällä tulla arvamisõst, et kiäki tõnõ piät tuu iist huult kandma, et tä uma perrega toimõ tulõssi.
Keskus majandas esi är
Sisaski Siiri kogõmus näütäs, et sääne abi- ja nõvvokeskus saa hinnäst esi är majanda. Ka Võrol loodõta ei projektiraha pääle. Keskusõ pidämises ja tulõvikun paarilõ inemisele palga masmisõs piässi raha tulõma häätegemispoodist. Selle tetti puut ka edimädsenä vallalõ.
Keskusõ hindä ruumi kolmanda kõrra pääl – lado, kontor ja latsitarõ – tahtva viil vurhviandmist. Jo sügüsest saava latsõ sääl olla, ku om vaia kooli-huvitsõõrõ vaihõl, bussini vai vanõmbidõ perrätulõkini aigu parras tetä. Ku tulõ mõni mõistja inemine vabatahtligus, sis või koolitükke jaos ka api saia. «Hää olõs, ku appi tulõs inemiisi, kiä omma valmis latsiga kammandama, mõistva näile koolitüü man nõvvo anda ja avitasõ aigu viitä,» kutsõ Piret. Loe edasi: Häätegemiskeskus sai huu sisse poodist
Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu kogus läinud nädalal Paides Arvamusfestivalil annetusi. Kahe päevaga annetasid festivali külalised fondi ligi 2500 eurot, millest järgmine vähihaige saab elupikendava ravimi.
“Tänan eelkõige kõiki annetajaid, aga ka festivali korraldajaid eesotsas Kristi Liivaga, samuti vähiravifondi tublisid vabatahtlikke. Tänu teile saame mõnele eestimaalasele taas lisa elupäevi kinkida,” sõnas vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu.
“Rõõm oli festivalil tõdeda, et oleme fondi missiooniga aidata vähihaigeid end juba paljude südametesse kirjutanud. Inimesed elavad kaasa ning panustavad hea meelega. Samuti on Paides käinud Eesti mõtlejatel selge ootus, et riiklik ravisüsteem vajab ümberkorraldusi ja värskeid ideid, et olla jätkusuutlik ning arvestada paremini patsientide vajadustega. Ühtlasi tuleb tunnistada, et festivalilt oli raske leida prominenti, kellel puudub isiklik kokkupuude võitlusest vähiga,” rääkis Tänavsuu.
Vähiravifond pakkus annetajatele Arvamusfestivalil esmakordselt ka kaardimakse võimalust, mis võeti hästi vastu. “Saame vähihaigeid aidata ainult kogutud annetustest, mistõttu püüame olla uuenduslikud, et iga inimene saaks soovi korral oma panuse anda,” ütles fondi tegevjuht Kersti Ringmets.
Eelmisel nädala andis vähiravifondi nõukogu välja ka järjekordse toetuse. Sel korral sai fondist abi Lõuna-Eestist pärit 53-aastane kolme lapse isa, kes vajab neeruvähi raviks ravimit Sutent (sunitinib). Fond toetab pereisa esialgu 3800 euroga.
SA Hille Tänavsuu Vähiravifond Kingitud Elu (www.kingitudelu.ee ) on asutatud 5. veebruaril 2014 Hille ja Toivo Tänavsuu ning Janek Mäggi poolt. Fond hüvitab annetustest kogunevate võimaluste piires nende patsientide raviarveid, kelle ravimeid Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Raha tuleb sihtasutusele annetustest. Fondi nõukokku, mis otsustab kas ja keda toetatakse, kuuluvad onkoloogid dr Peeter Padrik, dr Hele Everaus, dr Kristiina Ojamaa, dr Kadri Putnik, tervise arengu instituudi direktor Maris Jesse, näitleja Rita Rätsepp ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu.
Väike-Maarja Vallavalitsus ja Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskond ühendavad piirkonnas jõud, et koguda vahendeid ahju ehitamiseks Kiltsi külas elavale kümnelapselisele perele.
Perekond, kelle toetuseks on avatud arvelduskonto ja korraldatakse 21.juunil Ebavere Tervisekeskuse matkarajal heategevusmatk elab hetkel oma majas, mida köetakse ainult pliidi ja elektriga, sest ahi on amortiseerunud. Uue ahju ehitus maksab 1400 eurot, milleks üksikemal vahendeid napib.
Väike-Maarja vald on varasemalt ehitanud perele korraliku välikäimla, korrastanud elektrisüsteemi ja vahetanud välja neli amortiseerunud akent. Sel korral otsustati ahju ehitamiseks ühendada jõud piirkonna naiskodukaitsjatega, et kogukonnas head eeskuju anda.
Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaise Anneli Mikiveri ütlusel pole heategevus Naiskodukaitses midagi tavapäratut ja suuri üllaid tegusi on naiskodukaitsjad üle kodumaa teinud aastaid. “On tehtud heategevuslikke jõululoteriisid, hoidiste kogumisi puudust kannatavatele peredele, müüdud isevalmistatud käsitööd, millega toetati erivajadustega laste ja noorte käelist ning arendavat tegevust. Kootud on ka välismissioonidel viibivatele Eesti kaitseväelastele villaseid sõrmkindaid ja sokke ja äsja lõppes heategevuskampaania “Anname au!”, millega kogusime ligi 25 000 eurot Eesti Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranide ning nende lähedaste toetuseks, ” loetles Mikiver. “Suurim heameel on aga head teha just kodukohas,” lisas Naiskodukaitse Väike-Maarja jaoskonna esinaine. Loe edasi: Väike-Maarjas ühendatakse heategevuseks jõud
Pilt, mille Dušan tegi oma kodu rõdult enne evakueerimist.
Dušan Sisic oli 2013/2014 aasta hooajal üks kahest TYCO Rapla korvpallimeeskonna võõrleegionäridest. Serblasest pallur oli meeskonnas hinnatud kui kompromissitu võitleja. Nüüd, kus hooaeg on läbi ja Dušan kodumaale siirdunud, on mees sunnitud taas võitlema, seekord enda ning oma pereliikmete elu nimel.
Teatavasti on Balkanimaid tabanud ootamatu looduskatastroof. Üleujutustes on hukkunud veel teadmata hulk inimesi, üle miljoni on kaotanud kogu oma maise vara ning kodudest evakueeritud. Ühes teiste piirkondadega on katastroof tabanud ka Dušan Sisic-i kodulinna Obrenovacit. Dušani ja tema pereliikmete elud on päästetud, kuid olukord ei ole tema jaoks teps mitte lihtne.
Dušani pere elas Obrenovaci linnas majas, mille oli tema isa oma kätega ehitanud. Hoone, kus elas Dušani vanaema, on täielikult üle ujutatud. Majas, kus Dušan oli sünnist saati elanud, on üle ujutatud terve esimene korrus. Üleujutus jõudis Obrenovaci linna reedel, 16.mail. Dušan ja tema pere veetsid 24 tundi maja teisel korrusel ilma toidu, vee ja elektrita. Seejärel evakueeriti nad Belgradi. Loe edasi: Rapla korvpallikool kutsub üles toetama serbia korvpallurit
Hille Tänavsuu vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu andis välja järgmise toetuse. Fondist saab sel korral toetust 55aastane mees, kes vajab eesnäärme pahaloomulise kasvajaga võitlemisel ravimit Zytiga (Abirateron).
“Mõistes, mida tähendab perekonna ühe liikme võitlus vähiga, on mul hea meel, et fond saab järjekordse abivajaja elu natuke kergemaks teha,” ütles vähiravifondi Kingitud Elu nõukogu esimees Toivo Tänavsuu. “See juhtum tõestab taas, et fond on tänases Eestis hädavajalik. Teeme iga päev tööd, et avada inimeste südameid ja koguda maksimaalselt annetusi, et võimalikult paljusid vähihaigeid nende emotsionaalselt raskes võitluses aidata.”
Anonüümsust palunud toetuse saaja rääkis: “Kui arsti juures tuli esimest korda jutuks see kallis ravim, siis vähiravifondis veel taotlusi vastu ei võetud ja olin tõsise probleemi ees, sest haigekassa otsust selle ravimi kohta ei tulnud ega tulnud. Siis nägin ajakirjandusest, et fond andis välja esimese toetuse ning otsustasin ka ise abi taotleda. Muid võimalusi mul lihtsalt selleks hetkeks enam ei olnud.”
“Pean fondi tegevust väga oluliseks ja soovin fondile veel rohkem toetajaid. Vähiravi on viimasel ajal oluliselt arenenud, kuid minu hinnangul on vähihaiguse puhul suurimaks probleemiks selle hiline avastamine,” lisas toetuse saaja.
Zytiga (Abirateroni) lisamist haigekassa soodusravimite nimekirja arutas sotsiaalministeeriumi ravimikomisjon aprillis. Praegu see sinna aga veel ei kuulu, mistõttu tuleb vähihaigel endal leida ravimi ostmiseks tuhandeid eurosid. Ühe kuu jagu Zytiga ravi võib maksta üle 3600 euro ja patsiendil võib seda vaja minna terve aasta.
Abirateroni kasutatakse eesnäärmevähi ravimiseks. Fond toetab ravimi ostmist esialgu kolmeks kuuks. Pärast kolme kuu möödumist saab patsient teha fondile uue taotluse, mille rahuldamine sõltub senise ravi tulemuslikkusest ja annetuste hulgast fondis.
Fond paneb eestimaalaste südamele, et iga euro võib kellegi elu pikendada. Haigekassa kaudu hädavajaliku abita jäänud nn mittekulutõhusate vähihaigete heaks saab annetada fondi kodulehel www.kingitudelu.ee asuvate pangalinkide ning annetusnumbrite kaudu.
MTÜ Mondo on aastaid teinud koostööd Põhja-Ghana Nabdami piirkonna haridusameti ning koolidega. Aprilli alguses soetavad tosinkond kohalikku kooli endale päikesepaneele, õppematerjale, arvuteid ja sportimisvahendeid. Paar kooli saavad võimaluse elektrivõrguga liitumiseks. Kokku saavad koolid toetust ligi 7000 euro eest.
Varasemalt on Mondo Ghana koolide õpetajatele korraldanud täiendkoolitusi. Kaks Eesti pedagoogi , inglise keele õpetaja Anu Joon ning füüsikaõpetaja Mart Kuurme, viibisid Ghanas eelmise aasta lõpus vabatahtliena. Nad korraldasid koolitusi nii õpetajatele kui viisid läbi ka tunde sealsetes koolides. “Ghana õpilased on väga õpihimulised,” ütleb Mart Kuurme, kes naaseb Ghanasse mais ning viib sinna kaasa Eesti koolides kasutuseta jäänud elektroonilisi õppevahendeid. “Ghana õppekava on väga nõudlik, aga vahendeid õpetamiseks napib. Arvutiõpetust ja elektroonikat õpitakse ainult teoorias paberil. Õpilased ja õpetajad on väga tänulikud, kui neil tekib võimalus õpitut ka praktikas proovida,” lisab Kuurme.
Mais läheb Põhja-Ghanasse ka Kehra Majanduskooli arvutiõpetaja Silver Püvi, kelle eesmärgiks on hinnata koolide võimekust IT-õpetuses. Vaid üksikutel maakoolidel on elekter, rääkimata arvutitest või internetiühendusest. MTÜ Mondo eesmärk on järgnevatel aastatel edendada sealsete koolide olukorda, et õpilased saaksid paremat haridust ning paremad võimalused tulevikus iseseisvalt ja edukalt hakkama saada. Lisaks on oluline ka parandada koolide võimalusi olla ühenduses oma sõpruskoolidega Eestis. Eestis on kokku 18 kooli, kellel on sõpruskool sealsest piirkonnast. Omavahel vahetatakse kirju, pilte ja kogemusi ning tehakse ühisprojekte. Seni on aga nende omavahelist suhtlust takistanud kehvad kommunikatsioonivõimalused.
Ghana koole toetatakse arengukoostöö projekti raames, mille eesmärgiks on Mondo sihtriikides Ghanas, Keenias ning Ugandas suurendada inimeste iseseisvat toimetulekut ning parandada maapiirkondade koolide võimekust pakkuda kvaliteetsemat haridust. Projekti rahastab Eesti Vabariigi Välisministeerium. Era-annetustega toetavad Eesti inimesed 150 koolilapse kooliharidust.
Kaido. Foto: ERRMöödunud teisipäeval Ringvaate saates nähtud 8-aastase ihtüoosi põdeva Kaido ja tema vanaema lugu läks hinge nii paljudele, et vannitoast unistanud poiss saab heade inimeste annetuste abiga endale terve uue elamise.
SA TÜ Kliinikumi Lastefondi pangakontodele on Kaido toetuseks laekunud rohkem kui 4000 annetaja poolt kokku üle 80 000 euro, mis võimaldab poissi aidata palju rohkem kui algselt plaanitud. Lastefondi tegevjuhi Küllike Saare sõnul leidis fondi nõukogu Kaido ja tema vanaema elamise olukorraga põhjalikumalt tutvudes, et otstarbekam on ehitada neile täiesti uus kodu.
„Kuna meie põhimõte on, et kogu annetatud raha kasutame arvete ja tšekkide alusel Kaido heaks, siis otsustaski Lastefond koos poisi eestkostjaks oleva vanaemaga, et vana elamise remontimise asemel ehitatakse Kaidole senise kodu kõrvale uus maja koos uue kanalisatsiooni ja imbala, juurdepääsutee, elektriliitumise, soovitud ahjude, sisustuse ja kõige muu vajalikuga,“ selgitas tegevjuht. Hetkel laseb nende koduks oleva vana vallamaja katus läbi, seinad on külmad, kõik aknad vajavad vahetamist, puudub korralik kanalisatsioonisüsteem ja kokkuvõttes kujuneks sellise maja kapitaalremont olukorda hinnanud ekspertide sõnul kallimaks ja palju aeganõudvamaks kui uue ehitus.
„Uus maja saab juriidiliselt Kaido omandiks ja see aitab tal tulevaseks eluks julgemalt ette valmistuda. Kuulutame peagi välja avaliku hanke majaehituseks parima pakkumise saamiseks. Loodame täiendavalt veel erinevate ehitusettevõtete ja ka sisustusfirmade abile, et Kaido uus kodu saaks igati korralik,“ rääkis Küllike Saar. Fond aitab Kaidot ja tema vanaema ka kogu vajaliku dokumentatsiooni ja juriidilise poole kordaajamisel. Kõigil ehitusvaldkonna ettevõtetel, kes soovivad mingil viisil Kaidot ja tema peret maja ehitusel aidata, palutakse julgelt fondiga ühendust võtta.
Lisaks paigaldatakse vann ka Urvaste internaatkooli, kus Kaido veedab viis päeva nädalas ning kus ta suurema puudumisel samuti lastevannis on sunnitud käima. Loe edasi: Ihtüoosihaige Kaido saab omale uue maja
SA TÜ Kliinikumi Lastefond soovib heade inimeste abiga aidata üksinda ihtüoosihaiget lapselast kasvataval vanaemal ehitada elamisest seni puudunud vannituba, et luua poisile vajalikud pesemistingimused.
Kaido on 8-aastane Valgamaa poiss, kellel on diagnoositud pärilik ja eluaegne nahahaigus ihtüoos, mida nimetatakse ka kalasoomustõveks. Haiguse korral on naha sarvkihi rakkude uuenemine kiirenenud või aeglustunud nende irdumine. Kahjustunud nahka ei ole võimalik terveks ravida, kuid haigust saab kontrolli all hoida sagedase pesemise ja kreemitamisega.
Poisi eest kannab pärast tema ema surma 2011. aastal hoolt vanaema Vilve, kel tuleb last mitu korda päevas kreemitada ning igapäevaselt vannitada. Kahjuks aga ei ole nende kodus erihoolt vajava naha jaoks sobivaid pesemistingimusi: puudub vannituba, mistõttu on 8-aastane poiss sunnitud käima mudilastele mõeldud pisikeses lastevannis. Kuivõrd lapse nahk vajab vees leotamist, siis tuleb poissi vannitada kehaosa kaupa. “Kõigepealt jalad väljas ja ülemine kereosa vees, siis jälle istudes, nii et jalad sees,” rääkis vanaema saates “Ringvaade”. Hoolimata keerulisest olukorrast, saadakse hetkel siiski kuidagi hakkama. “Aga ta ju kasvab! Ma ei kujuta ettegi, kuidas ma teda vannitama hakkan,” tunneb vanaema hirmu tuleviku ees.
Esmaspäeval, 10. märtsil saab Tartus Tasku keskuses asuvast kohvikust Tassikoogid soetada endale 1-eurose annetuse eest maitsva koogikese, mille tavahind on 2 eurot. Heategevuskampaania tulu annetab kohvik SA TÜK Lastefondile puuetega lastele hoiukodu loomiseks.
Tassikoogid OÜ omanik Aljona Gorbatškova on seni olnud Lastefondi koostööpartner oma teise ettevõtte, kosmeetikatooteid vahendava OÜ Aravoniga ning on soovinud juba ammu siduda Lastefondiga ka Tassikooke. “Väga paljud on minult küsinud, miks ma seesugust heategevust teen. Minu soov oleks, et Eesti inimesed märkaksid enda ümber rohkem. Mõelge kui palju head on võimalik teha 1 euroga! Mõelge, kui igaüks meist ostab ühe 1-eurose koogi!” räägib ta. “Kuigi hetkel ei oska me annetussummat prognoosida, annab meie tiim endast kindlasti maksimumi, et kampaania õnnestuks ja saaksime võimalikult paljuga puuetega lapsi ning nende vanemaid aidata.”
Lastefondi tegevjuht Küllike Saar tõdeb, et selliste koostööpartnerite üle, kes ise järjest uute toetusettepanekutega välja tulevad, saab vaid heameelt tunda. “Võtmeisikuks on siin Aljona Gorbatškova, kes Geomar kehahooldustoodete maaletoojana teeb Lastefondiga juba varasemalt heategevuslikku koostööd, mille raames annetab igalt täissuuruses tootelt ühe euro Lastefondile. Lisaks on kohvik Tassikoogid aidanud korraldada ühe meie motivatsiooniürituse, kus koogikesed ja joogid olid fondi tublidele vabatahtlikele tasuta. Kusjuures algatus ja ideed on alati tulnud ettevõtja enda poolt.” täpsustab ta.
Puudega lastele hoiukodude loomine on SA TÜK Lastefondi 2014. aasta põhikampaania, mille eesmärk on toetada sügava ja raske puudega lastele hoiukodudes hoiuteenuse ning tugiteenuste pakkumist kogu perele. Esimene hoiukodu avatakse juba 17. märtsil SA Tartu Perekodus Käopesa.
Novembri kahel viimasel nädalal aset leidnud SA TÜK Lastefondi ja raadiojaama Ring FM heategevuskampaaniat saatis edu: tänu headele inimestele saab SA TÜ Kliinikumi naistekliinikule soetada vöhemalt neli digitaalset vererõhuaparaati.
Oma panuse naistekliinikusse aparaatide soetamiseks ning seeläbi tulevastele emadele südamerahu kinkmiseks said kõik soovijad anda helistades ajavahemikul 18.-30. novembrini annetusnumbritele. Kokku koguti kahenädalase annetuskampaania käigus 475 eurot.
Ring FMi kvaliteedi-projektijuhi Brit Mesipuu sõnul on raadiojaam varasemaltki erinevaid heategevusprojekte korraldanud, kuid sedalaadi ühiskampaania Lastefondiga oli esmakordne. „Soovisime Lastefondiga koostööd teha, sest projekte, mida fondi kaudu toetada saab, on palju ning nii on meil võimalus ka väikse panusega oma abikäsi ulatada. Loodame, et toimunud kampaania oli algus meie pikale partnerlusele,“ ütles ta.
Naistekliiniku ämmaemand Aira Aleksejeva selgitab, et vererõhu mõõtmine on rasedusaegsete ämmaemanda/arsti vastuvõttude käigus väga oluline, sest vererõhu tõus võib põhjustada enneaegset sünnitust ning eeskätt just normist kõrgema vererõhuga rasedad peavad olema teravdatud tähelepanu all. „Annetuste toel soetatavad digitaalsed vererõhuaparaadid hõlbustavad vererõhu jälgimist ja on patsiendile mugavamad. Lisaks vererõhule mõõdab aparaat ka patsiendil pulssi,“ toob ta välja. „Nii on TÜK naistekliiniku meditsiinipersonalil võimalik veelgi täpsemalt ning tõhusamalt lapseootel naiste vererõhku jälgida.“ Loe edasi: Tartu naistekliinik saab digitaalsed vererõhuaparaadid
SA TÜ Kliinikumi Lastefond pakub kõikidele soovijatele võimalust toetada fondi vahendusel omapoolse annetusega detsembri alguses Tartus toimunud korteripõlengus kannatada saanud 3-aastast poissi, kes viibib hetkel raskes seisundis TÜ Kliinikumis.
Lapsel on põletushaavad mitmes kehapiirkonnas, mistõttu tema ravi saab olema pikaajaline ja kompleksne ning vajalikud on korduvad nahasiirdamise operatsioonid, ütles lasteanestesioloog ja intensiivraviarst dr Tuuli Metsvaht.
TÜ Kliinikumi lastekliiniku sotsiaaltöötaja Helve Maripuu sõnul saadi tõuge annetuskampaania korraldamiseks headelt inimestelt, kes omaalgatuslikult kliinikumi poole pöördusid, et lapsele erinevat laadi abi pakkuda. “Pärast juhtumi meediakajastust on abipakkuvaid e-maile saanud nii kliinikumi sekretärid, avalikkussuhete juht ja sotsiaaltöötaja kui ka Tartu Linnavalitsuse spetsialistid. Et luua soovijatele konkreetne võimalus aidata, pöördusime Lastefondi poole. Mänguasju on poisile juba kogunenud, tema täpsemad vajadused selguvad aga mõne aja pärast,” ütles ta.
Nüüd ongi kõigil soovijatel võimalik pisipoissi toetada, tehes ülekanne SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondi annetuskontodele, lisades selgituseks “3-aastane poiss”:
Alfred Oja teos “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast”.
Saare vallas Kääpal asuvale Kalevipoja muuseumile annetati Venemaal elanud ja töötanud eesti rahvusest kunstniku Alfred Oja maal “Kalevipoja tagasitulek Pihkvast “. Töö autori eesti rahvuseepost tutuvustavat sarja on tutvustatud ka maailmanäitusel.
Alfred Oja sündis 1924. aastal Venemaal Kirovi oblastis Oparinos.
“Tema vanemad pärinesid Lõuna-Eestist Võrumaalt ja isa luges lastele ette “Kalevipoega”. Küllap nii kujuneski välja hilisem huvi meie rahvuseepose sündmustiku jäädvustamise vastu kunstis, ” ütles Kalevipoja muuseumi juhataja Ulvi Tamm. “Haruldase töö annetasid meile Alfred Oja sugulased Olga ja Kalju Junus, kes on ka varem muuseumit külastanud.”
Tamme sõnul töötas Alfred Oja kunstniku ja õppejõu-professorina Penzas ja tema loomingulise pärandi moodustavad akvarellid, litograafiad, skulptuurid ja tööd teisteltki kujutava kunsti aladelt.
Eesti juurtega kunstniku tehtud “Kalevipoja”-teemalist sarja tunnustati 1958. aastal Nõukoge Liidus üleliidulisel kunstinäitusel hõbemedaliga ja 1958. aastal Brüsseli maailmanäitusel pronksmedaliga. Alfred Oja kunstiteoseid on eksponeeritud erinevates riikides, Eestis olid need esmakordselt näitusel vaatamiseks 1957. aastal. Alfred Oja suri aastal 2000.
Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid eile koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli Mere ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 poolt heategevuskampaania “Kiviõli lapsed mäele” käigus koolile kogutud varustusest.
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt sealsetele põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
2013.a on Ida-Virumaa Eestimaa Spordipealinn – seda tiitlit kannavad üheskoos 22 Ida-Virumaa linna ja valda. Idee taga on Eesti spordiringkonnad, Spordiaasta MTÜ, KÜSK jt. Spordipealinna eesmärk on laiendada liikumisharrastuse kandepinda üle Eesti, viia aasta jooksul ühes Eestimaa piirkonnas spordielu tuntavalt edasi ning teha maakond või omavalitsuste konsortsium üle-Eestiliselt ja positiivsest küljest nähtavaks. Vaata: www.spordipealinn.ee või www.facebook.com/spordipealinn.
Tartumaa raamatukogud ootavad lahkeid annetajaid, kes aitaksid täiendada raamatukogude fonde puuduolevate raamatutega.
Raamatukogude võimalused kogude täiendamiseks on piiratud. Samas on inimesi, kellel mõnda trükist koju kaks eksemplari juhtunud — üks enda ostetud, teine kingiks saadud. On peresid, kus lapsed lasteraamatu lugemise east välja kasvanud ning riiuleid vaevamas ruumipuudus. Ehk on ka edukaid ühiskonnaliikmed, kes tunnevad valmidust ja soovi kogukonna arengusse midagi üldkasulikku panustada. Üheks võimaluseks on kinkida rahvaraamatukogule sealt puuduv raamat.
Enne annetuse tegemist tuleks kindlasti raamatukoguga ühendust võtta, et mõnda teost topelt ei saaks.
Millised Tartumaa raamatukogud milliseid raamatuid sooviksid, näeb siit. Oma soovid on ka Tartu Ülikooli raamatukogul – needki leiab veebist.
Saksa energiaettevõte Danpower GmbH tegi Võru linna lasteaedadele 8000-euroserahalise annetuse, annetades igale lasteaiale 2000 eurot.
Kingituse andsid linnapea Jüri Kaverile üle Danpoweri juhatuse liige Sven Schmieder, Baltikumi juhtKairi von Wolff ja eriprojektide juht Markus Süssmann vabariigi aastapäeval toimunud pidulikulkontsert-aktusel.
Sven Schmieder rääkis, et Danpower teeb Saksamaal igal aastal annetusi neile lasteaedadele jakoolidele, kelle soojusvarustaja ta on. “Me anname oma panuses, et laste ümbrust ilusamaks tehaning elamurajoone atraktiivsemaks muuta. Lapsed on meie tulevik. Nemad peavad jätkama seda,millega meie oleme alustanud,” ütles Schmieder, kelle kinnitusel on Danpower tulnud Võrru, et jääda.“Lasteaedade toetamine, olgu see siis mõne uue mänguasja ostmine või katuse parandamine, onminu arvates hea investeering.”
Danpower GmbH ostis Võru linna soojaettevõtte AS-i Võru Soojus 2012. aasta augustis, olles nüüdVõru linna soojusvarustaja. Danpower kuulub enamusosalusega kommunaalettevõttele StadtwerkeHannover AG (enercity).
Danpower on keskmise suurusega saksa energiaettevõte ning varustab umbes 220 000 eluaset, avalikkuasutust ja äriettevõtet soojaga. Ettevõttes töötab 350 inimest. Eelmistel aastatel keskenduti taastuvenergiaprojektidele ning antud valdkonda investeeriti rohkem kui 250 miljonit eurot. Ettevõttel on biogaasijaamadning hakkepuidul töötavad jõujaamad. Rõhku pannakse ka sellele, et toodetud soojust kasutatakseefektiivselt. Eelmise aasta müügitulemus oli 152 miljonit eurot.
Meelis Virkebau ning Ants Sild Nõmme (vasakult) -Tallinn Rotary klubist ja Nõmme põhikooli direktor Ardi Paul.
Nõmme-Tallinn Rotary klubi tegi Nõmme põhikoolile 1000-eurose annetuse.
Sümboolse tšeki andsid eile koolile üle praegune klubi president Ants Sild ja eelmine president Meelis Virkebau. Koolil on annetatud toetussummale ka rakendus olemas – selle eest soetatakse saali teisaldatavad kooripoodiumid.
Nõmme linnaosa vanema Erki Korpi sõnul teeb talle rõõmu, et pika ajalooga Nõmme organisatsioon panustab haridusse ja kogukonna arengusse.
Nõmme-Tallinn Rotary klubi presidendi Ants Silla kinnitusel koguti toetussumma klubi liikmete vabatahtlike annetustena. “Toetuse saaja valimine pole lihtne, sest vajadusi on palju. Haridusküsimused on rotaritele prioriteetne teema ning nüüd oleme järjest rohkem pööramas nägu Nõmme kogukonna poole,” rääkis Sild.
Nõmme Rotary klubi asutati 21. aprillil 1936 Nõmmel elanud Tallinna Rotary klubi liikme Juhan Kuke patronaaži all. Rotary Internationali liikmeks võeti klubi 21. jaanuaril 1938. 1940. aastal klubi tegevus katkes. Klubitegevus taaselustati Nõmme-Tallinn Rotary klubi nime all 1996. aastal. Nõmme-Tallinn Rotary klubisse kuulub praegu 35 inimest, kellest üle poole on nõmmelased.
Vaadates ühiskonnaelu näeme ja kuuleme, kuidas inimesed üksteist küll kuulevad, aga ei kuula.
„Meile meeldib palju rääkida, kindlasti on raskem üksteist kuulata. Mina kutsun seda suhtlemise puudeks”, kõneleb Kodanikuühiskonna Sihtkapitali (KÜSK) juht Agu Laius, kes elab Jüri alevikus ja juhib kohaliku volikogu tööd, kus üksteise mitte kuulamist tuleb ka aeg ajalt ette. „Ja kui inimesed ei kuula üksteist tähelepanelikult polegi kokkuleppimine milleski võimalik”. Loe edasi: Kuulamine tekitab kodanikuühiskonnas keemiat
Toidupangale toidukogumispäevade ajal, 8.-9. ja 15.-16. detsembril, annetasid kaupluste külastajad puududes elavate inimeste abistamiseks kokku 42 164 ühikut toidukaupa.
Toidukogumispäevi aitasid jõulukuul traditsiooniliselt läbi viia Rimi kauplused, kuigi möödunud aastaga võrreldes oli üks erinevus – mõnes piirkonnas, kus Rimit pole, osales kauplusi ka muudest jaekettidest, sh kaks Maximat, üks Konsum, üks Maksimarket ja üks Selver. Kokku osales kampaanias kas ühel või mõlemal nädalavahetusel 19 kauplust ning üheskoos
koguti toimetulekuraskustes perede aitamiseks 42 164 ühikut toitu (üks ühik võib olla mistahes toidukaup).
Piirkondlikud toidupangad on tulemustega rahul. „Kogutud kaupa oli suhtarvuliselt ja eelmise aastaga võrreldes taas rohkem, aga mitte hüppeliselt rohkem,“ võtab kampaania kokku Toidupanga kommunikatsioonijuht Nele Hendrikson. „Oli kauplusi, kus koguti möödunud jõuludega võrreldes rohkem kaupa ja oli ka neid, kus saadi vähem.“ Parimatest tulemustest rääkides on toidupank erilise tänu võlgu Viljandi elanikele, sest nüüd juba kahe Rimi peale kokku annetati seal möödunud aastaga võrreldes kolm korda rohkem, kahe nädalavahetusega kokku üle 3000 ühiku! Ka Haabersti Rimi ning Lasnamäe Centrumi Rimi kogusid peaaegu kaks kord sama palju kui 2011. aastal (vastavalt 3500 ja 5300 ühikut).
Toidukogumispäevadel kogutud kaup on tänaseks sorteeritud ja juba ka jõulukuiste abipakkidena osaliselt laiali jagatud. Üle Eesti soovivad toidupangad teha 2500–3000 toiduabikasti ja/või -pakki, mida jagatakse isegi neis maakondades, kus toidupanka veel asutatud ei ole.
Eesti Toidupank on asutatud 2010. aasta märtsis Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki poolt.
Eesti Toidupank aitab vaesusprobleemi leevendada, jagades abivajajatele toiduabi. Tänaseks on Eestis kokku 10 toidupanka: lisaks suurematele toidupankadele Tallinnas ja Tartus on toidupank tegutsemas veel Rakveres, Jõhvis, Narvas, Põlvas, Viljandis, Pärnus, Haapsalus ja Järvamaal.
Toidupanga annetustelefonid on 900 9005 (2 eurot) ja 900 9010 (8 eurot).
Lemmikloomatoitude Whiskas ja Pedigree tootja MARS ning kauplustekett Rimi andsid Loomade Hoiupaigale üle oktoobrikuus toimunud heategevuskampaania raames kogutud 1,9 tonni lemmikloomatoitu.
Oktoobrikuus koguti Tallinna, Tartu, Pärnu ja Rakvere Rimi kauplustes annetusi klientidelt, kes ostetud kassi- ja koeratoidu soovisid kinkida MTÜ-le Loomade Hoiupaik. Sel moel koguti 640 kilogrammi konserve ja graanuleid, millele heategevuskampaania eestvedaja MARS Eesti lisas täiendavalt 20 000 einet (1280kg) koera- ja kassitoitu.
MTÜ Loomade Hoiupaik juhi Larissa Kozõreva sõnul on see tänuväärne ja suurepärane näide koostööst heade inimeste, hoolivate partnerite ning varjupaiga vahel. Rimi turundus- ja kommunikatsioonijuht Andrija Lilleoja sõnul on Rimi valmis alati osalema sotsiaalsetes projektides, mis suurendavad hoolimist ja märkamist.
Ülemaailmse Loomade Päeva tähistamine on Rimi ja MARSi koostöös saanud iga-aastaseks traditsiooniks. “Soovime seda ilusat tava jätkata ka edaspidi,” sõnas MARS Eesti esindaja Matthias Jaaksoo.
Eesti Muinsuskaitse Seltsi juhatus
Päevatoimetaja
Näitleja Juss Haasma toetab meelelahutusaate “Su nägu kõlab tuttavalt” võidusumma, 10 000 euroga SA TÜ Kliinikumi Lastefondi kampaaniat “Katkised hinged”, mis keskendub asenduskodus kasvavatele lastele vajalike teraapiate võimaldamisele.
