JÕELÄHTME KIRIKU ORELI TAASTAMISEKS KOGUTAKSE ANNETUSI

Prof. Andres Uibo, organist, helilooja ja muusikaprodutsent, Riigi Kultuuripreemia laureaat, Suure-Jaani valla, Vigala valla ning Tallinna linna aukodanik

Prof. Andres Uibo. Foto: Eesti Heliloojate Liit

Kui ma sõidan Tallinnast Nõmmel asuvast kodust oma suvekoju Kaberneemes, tulevad mulle meelde alati kaks asja – Jõelähtme prügila, mis on päris uudne paik ning mis suurele teele ei paista ja Jõelähtme kirik, mida silmavad kõik, sest sihvaka torni läikiv torniplekk tõmbab tähelepanu.

Selles, ühes Eesti iidseimas kirikus on siiski ka isevärki „prügimägi” ja see on orelirõdul asetsev (õigemini ladustatud) orel, mida rüüstati tugevalt II maailmasõja käigus, ning mida sõjajärgsel perioodil, kui kirik oli põlu all, parandasid nõnda palju, kui suutsid, kohalikud orelimeistrid käepäraste vahenditega. Praegu on too orel olnud pikka aega täiesti mängukõlbmatu ja seetõttu näeb välja tõesti kui prügimägi.

Jõelähtme Püha Neitsi Maarja kirik. Foto: Jõelähtme vallavalitsus

Ometigi võib igast prügimäest otsides leida palju väärtuslikku. Nii on sellest orelist, mille ehitas Eesti nimekas oreliehitaja Gustav Normann, säilinud küllaltki palju üliväärtuslikke detaile – prospekti esikülg, terve rida Normanni valmistatud vilesid ja lõõtsad. Eesti mees, Gustav Normann oli maailmakuulsa saksa orelimeistri Friedrich Ladegasti õpilane ning seetõttu iseloomustab Normanni töid kõrge viimistletus ja kaunis kõla. Ladegasti aga võib nimetada oreliehituse Stradivariuseks (selle viiulid maksavad täna kümneid miljoneid dollareid). Hindamatu väärtus.

Olen kolme aasta jooksul juhtinud giidina reisisarja „Eestimaa kirikud ja orelid”. Tänaseni oleme külastanud ühtekokku 140 Eesti kirikut ja võin kinnitada, et Jõelähtme kiriku orel on üks kõige kurvemas seisukorras olevaid oreleid Eestis. Ja see ei ole mitte ilus. Orel, mis ehitati Jõelähtme kirikusse 1858. aastal, vajab kiiresti kordategemist, sest kui see pill suudeti ehitada 165 aastat tagasi, siis peaks tänapäeval oreli kordategemine olema meile küll jõukohane ja auasi.

Orelivilede ostjate nimed jäädvustatakse kirikus ja iga ostja saab tunnistuse soetatud vile kohta.

Oreli täielik kordategemine maksaks ühtekokku ca 250 000 eurot ja siis oleks meil üks ilus paik, kus kõlab muusika Jumala ülistuseks ja inimeste rõõmuks. Saaksime ühtlasi juurde ka Tallinna lähedal asuva kena kontserdipaiga.

Professor Hugo Lepnurm, kellele pühendatud imeilus vitraažaken asub Kuusalu kirikus, on öelnud: „Mis see orel muud on, kui üks Jumala kiitmise masin.”

Ühendagem siis jõud ja tarkus ja tehkem selle iidse kirikuhoone orel kenasti korda. Igaüks saab osta orelivile oma rõõmuks, kingiks lähedastele, ristimise, leeri või laulatuse päevaks, lahkunu mälestuseks. Orelivilede ostjate nimed jäädvustatakse kirikus ja iga ostja saab tunnistuse soetatud vile kohta. Orelis on 17 registrit, igas registris 54 vilet, pedaaliregistris on 30 vilet. Vilede hinnad algavad 30 eurost. Vilesid on võimalik osta ühekaupa, aga võimalik on omandada ka üks või enam registrit.

Selleks meile kõigile lahket kätt ja head südant, sest Jumal armastab lahket annetajat ja Tema heldus on suur.

Allikas: Jõelähtme vallavalitsus