Aastaring hakkab täis saama ja Kurgjal asuva Carl Robert Jakobsoni talummuseumi talukultuurikooli selle aasta viimane õppepäevgi on pidupäevane.
Tänapäeval on poodides küll kõike, mida süda jõululauale ihkab, aga seda päris oma saab ikka ainult ise tehes. Vanemad inimesed oskavad veel teha sülti, pasteeti ja tanguvorsti, aga nende valmistamisega saavad hakkama kõik, kel veidi pealehakkamist. Et need oskused meie köökidest ei kaoks, oodatakse kõiki huvilisi 5. detsembril kell 12 muuseumi rehetuppa talutoite valmistama. Peale liharoogade küpsetatakse ka üks korralik jõulusai. Ja loomulikult hakatakse vaikselt kõhtusid jõuluroogadega harjutama. Kõik soovijad saavad kaasa Kurgja perenaiste kokaraamatu III osa.
Meie esivanemad uskusid, et nendes peredes, kus jõuluroogi ei valmistata, ei ole tuleval aastal küll midagi head oodata.
Kuni 22. detsembrini ootab muuseum uudistama, kuidas vanasti taludes jõule peeti.
Programmi eesmärk on viia osalejad vanemasse jõuluaega, kui Eestis veel ei tuntud päkapikke ega jõuluvanasid. Veskis küpsetatakse ja maitstakse pühadeleiba. Rehetoas ootavad talutoidud ja vanaaegsed mängud, laudas söötmist ja paitamist loomad – meie taluabilised. Ka metsaloomi ei unustata – neile saab söödasõime kaasavõetud kapsast või porgandit jätta. Püstkojas saab lõkke peal “linnupetet” küpsetada – vorstid muusemi poolt. Kestab 3 tundi, sobib igale eale.
Teeme kuuse ilusaks
Suurematele lastele alates 5. klassist ja täiskasvanutele pakub muuseum jõuluprogrammi väikese muudatusega. Lõkke ja metsaskäigu asemel õpetatakse, kuidas oma käega teha midagi vahvat koduse kuusepuu otsa. Et aga kõik ennast hästi tunneksid, on siin grupi maksimumsuurus 20 inimest.
Programmides osalemiseks palutakse kindlasti registreerida telefonil 445 8171 või info@kurgja.ee
Looduse Omnibuss viib homme, 4. detsembril Lahemaale, kus esmalt tehakse Anne Kurepaluga paaritunnine matk Altja metsadesse ja mereranda. Siis süüakse lõunat Palmse Viinaköögi kaminasaalis ja lõpuks järgneb Ants Martini loodusõhtu teemal “Inimesed ja sipelgad”.
Buss väljub rahvusraamatukogu eest kell 9.30, tagasi Tallinna jõutakse kell 18. Sõidu hind koos matka, söögi ja loodusõhtuga Palmse Viinaköögi kaminasaalis täiskasvanutele, sh. tudengitele ja pensionäridele on 250, õpilastele 150 krooni. Lapsed, kes veel koolis ei käi, saavad kaasa tasuta.
3.-5. detsembril viiakse Läänemaal Haapsalu linnas ja Ridala vallas läbi Kaitseliidu koostööõppus Orkaan V, kus üle 600 kaitseliitlase ja nende koostööpartneri harjutavad valmisolekut elutähtsate objektide kaitseks.
Kaitseliitlased harjutavad õppusel objektikaitsega seotud lahinguelemente ning kaasatud on jalaväe- ja miinipilduja-allüksused, samuti langevarjurid. Põhitegevus toimub Haapsalus, Rohuküla sadamas ja Kiltsi lennuväljal, keskmes on sisekaitsekompaniide treenimine, kasutatakse paukpadruneid ja imitatsioonivahendeid.
Õppuse ajal toimub intensiivsem tegevus Haapsalus: Haava, Tamme, Kastani, Lahe, Sadama, Holmi ja Tööstuse
tänavatel, Tallinna, Lihula maanteedel ning Kiltsi ja Valgevälja teedel; Ridala vallas: Uuemõisa alevikus ja selle lähiümbruses, Kiltsi lennuväljal, Pullapääl, Mägari külas ja Rohuküla sadamas. Eelpool nimetatud aladel toimub kaitseliitlaste tegevus ja liikumine jalgsi ning autodel.
Õppus lõpeb pühapäeval Haapsalu piiskopilinnuses piduliku lõpurivistusega, mis on avatud kõigile huvilistele.
Talv on selleks aastaks kohale jõudnud ning sellist talvist ilma ennustatakse pikemaks ajaks. Soomaa jõed hakkavad vaikselt jääkaanega kattuma ning kohev lumevaip, mis maad katmas, pakub nii mõndagi huvipakkuvat. Jälgi lumel on mitmeid ning igaühel neist on oma lugu rääkida, tuleb vaid osata seda jäljeraamatut lugeda.
Homme, 4. detsembril korraldatakse koos Algis Martsooga räätsamatk, et uurida, millised Soomaa tavaelanikud looduses liikvel on ning milliseid radu pidi nad liiguvad. Matka kestus on kaks kuni viis tundi. Marsruut valitakse vastavalt matkajate soovidele ja ilmastikuoludele.
Kohtumispaigaks on Soomaa rahvuspargi külastuskeskus kell 11.
NB! Vaja on vaid panna end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.
Tahad samuti loomajälgi uurida? Helista 533 45704 (Elleriin); 506 1896 (Aivar) või kirjuta info@soomaa.com.
1. detsembril alustas Paide tegevuskeskuses (Kure 3a) tegevust ökokäsitöökoda, edastas Järva Teataja.
Mittetulundusühingu Mänguexpert esimees Anneli Merila lausus, et huvilistel on võimalus kasutada õppematerjale ning töövahendeid õmblemiseks, kudumiseks, viltimiseks, vanapaberi taaskasutamiseks.
«Alati on kohal juhendaja, kes oskab käsitööalast nõu anda,» lisas ta.
Peale selle on müügil Järvamaal loodud ökokäsitöö.
Merila sõnas, et võimalik on ära anda taaskasutatavaid materjale (tekstiili, kangajääke, lõnga-niidijääke, kudumeid, vanu käsitööesemeid), kogusse võib pakkuda kirjandust ja käsitöönäidiseid. Lastele ja seltskondadele saab tellida ökokäsitöökojas loova üritusena elamuspidu.
1. detsembril tehti Tallinnas keskkonnaministeeriumi saalis kokkuvõtteid selle aasta keskkonnateo võistlusest.
Esitatud taotlusi 18. novembril hinnanud žürii leidis, et ei aasta keskkonnateo ega aasta keskkonnateokese kategoorias pole ühtegi tiitliväärilist ettevõtmist. Siiski otsustas žürii nii mittetulundusühingu JCI GO Koda projektile “Lasnamäe rohestamine” kui ka arenguprogrammide keskuse EMI-ECO projektile “Teotahteliste venekeelsete pensionäride kaasamine Tallinna kodumajapidamistes ressursside säästu võimaluste teavitamisele ja kaasamisele” määrata preemia 15 000 krooni. Meenutame, et JCI GO Koda sai eelmisel aastal keskkonnateo auhinna kampaaniaga “Killerkott tapab!”.
Keskkonnateokese võistlusel osales märksa rohkem taotlusi: tervelt kakskümmend. Nelja tublima hulgas ei hakatud täpsemat paremusjärjestust otsima, vaid määrati kõigile võrdne 10 000-kroonine preemia. Need olid Tallinna tehnikagümnaasium (kooli hoovi rajatud vanadest autokummidest jalgrattahoidla), Rakvere lasteaed Triin (vee- ja keskkonnanädal), Tallinna lasteaed Kiikhobu (projekt “Laps linnakeskkonnas”) ja Tarvastu lasteaed Naeruvõru (muusikaline moeetendus MASU). Tänukirjaga tunnustati Tallinna keskkonnaametit, tänu kellele on tänavu täies mahus tööle hakanud Aegna loodusmaja.
Ettevõtteid esile tõstvale “Aasta keskkonnategija” võistlusele oli esitatud seitse kandidaati ja kolm neist saidki tänavuse aasta keskkonnategija tiitli: keskkonnajuhtimise kategoorias tarbijate harimise eest AS Tallinna Vesi, keskkonnahoidliku protsessi kategoorias AS Ecometal, kes töötas välja ja juurutas naatriumsulfaadi kristalliseerimisprotsessi, ning keskkonnahoidliku toote või teenuse kategoorias MTÜ Viru Folk, kes on suurüritustel hästi toime tulnud jäätmekäitlusega. Viru Folk sai ka õiguse esindada Eestit Euroopa rohelise nädala auhinnavõistlusel.
Viimasena mainitud kategoorias pälvis tunnustuskirja mahetoitu ja maheteenuseid propageeriv AS Pühajärve Puhkekodu.
Soome iseseisvuspäeval, 6. detsembril 2010 kell 12.15 avatakse Tartu kunstikooli ja Tartu kõrgema kunstikooli raamatukogus (Tolstoi tn õppehoone, sissepääs Tähe tn 38A) näitus 2009. aasta Soome kauneimatest raamatutest.
Soome raamatukunsti komitee on valinud Soome kauneimaid raamatuid alates 1946. aastast. Eestis saab Soome kauneimaid raamatuid näha Soome instituudi vahendusel alates 2003. aastast. Loe lähemalt siit.
Kanepi Seltsimajas peetakse 18. detsembril kell 16.00 Põlvamaa sõnakunstnike žanripäev, kuhu oodatakse osalema kõiki sõnameistreid lähedalt ja kaugelt.
Sõnakunstnikke hinnatakse mitmes kategoorias:
• parim jutuvestja (oodatud on muinasjutud, vested, jne)
• parim luuletuse esitaja (esitusele tuleb üks omavalitud luuletus, teise luuletuse saab osaleja loosi teel žüriilt)
• parim improviseerija (jutustaja saab žüriilt loosi teel teema, millest tuleb kohapeal kuni paariminutiline jutt koostada)
• parimad naljaninad (esitusele tulevad anekdoodid, naljandid, sketšid kas üksikesineja või trupi poolt)
Võistlejaid hindab žürii. Kõigis kategooriates ei pea osalema, võib teha valiku, millest osa võtta. Vanuselisi ega arvulisi piiranguid ei ole. Osavõtust palutakse teatada e-posti aadressil seltsimaja@kanepi.ee või tel 55612427.
Eesti maakondade spordiliite ühendava Eestimaa spordiliidu Jõud koosolekul valiti aasta paremaid viies kategoorias. Aasta tegija tiitli pälvis Põlva Käsipalliklubi „Serviti“ ning Eesti meeste käsipallikoondise peatreener Kalmer Musting.
Aasta tegija kategoorias järgnesid Kalmer Mustingule Tartumaa spordileksikoni koostaja ja eestvedaja Johannes Miller ning Euroopa Noorte korvpalliliigas edukalt esinenud Korvpalliklubi Hito U16 noormeeste võistkond.
Kohaliku omavalitsuse sporditöötaja kategoorias tunnistati parimaks Ülenurme vallavolikogu esimees ning sporditöö hing Heiki Sarapuu. Teise koha vääriline oli Kohtla-Nõmme abivallavanem Jaak Rooden, kellele järgnes Rakke spordiklubi eestvedaja Enno Eilo.
Aasta noortetreeneri tiitli pälvis Väino Treiman, kes tegutseb kiiruisutamise ja jalgpalli treenerina Jõgevamaal. Teise ja kolmanda koha punktid pälvisid vastavalt suusatreener Anu Taveter ning korvpallitreener Priit Sternhof.
Aasta üleriigiliseks spordisündmuseks valiti Eesti valdade XVIII talimängud Väike-Maarjas. Teise koha pälvisid EMSL Jõud meistrivõitlused kergejõustikus, mille raames toimus kolmikhüppevõistlus, mis oli pühendatud 30 aasta möödumisele Jaak Uudmäe olümpiavõidust. Kolmandaks tulid Eesti valdade XVIII suvemängud Türil.
Aasta piirkondlikuks spordisündmuseks valiti Võrumaa spordiliidu korraldatav tervise- ja harrastusspordiürituste sari „Võrumaa mängud”. Teiseks tulnud Saaremaa kolme päeva jooks edestas kolmandaks tulnud Ida-Virumaa võistlussarju vaid ühe punktiga.
Aunimetusi annab Jõud alates 2003. aastast üksikisikule või isikute rühmale, kelle töö ja tegevus on silma paistnud erilise tulemuslikkusega ja mõjutanud spordiliidu arengut. Tänavuste aasta tegijate tunnistused, stipendiumid ja mälestusesemed antakse üle 11. detsembril Pärnus toimuval EMSL Jõud pidulikul aastalõpuüritusel.
Kuna talvisel ajal on kooridel vähe kooslaulmise võimalusi, tekkis Kihelkonna segakooril mõte täita see tühimik talvelaulupeoga. Laulupidu oleks esmakordne ettevõtmine just talvisel ajal. Et Kihelkonnal on oma laululava, siis alustatakse täna, 3. detsembril kell 19 just sealt. Selle üritusega on seotud veel kaks olulist sündmust, nimelt advendiaja algus ja alevi kuusel tulede süütamine.
Avalaulud kõlavad Kihelkonna laululaval, sealt siirdutakse Kihelkonna kirikusse laulma jõululaule, seejärel süüdatakse lauluga tuled Kihelkonna alevi kuusel ja lõppvaatusena on planeeritud kontsert Kihelkonna rahvamajas.
Lisaks Kihelkonna segakoorile astuvad ühislaulmisel üles Lääne-Saaremaa ühendatud segakoor, kuhu kuuluvad Kärla külakoor, Lümanda külakoor, Mustjala segakoor, Salme külakoor ja Taritu segakoor. Nendega koos astuvad lavale veel segakoor Lyra Kuressaarest ja Karja segakoor. Kokku oodatakse osalema ligikaudu sadakonda lauljat.
Iga laulupeo kordaminekule aitavad kaasa pealtvaatajad ja sellepärast on üritusele oodatud kõik lauluhuvilised inimesed.
Ürituse kordaminekut toetavad Kihelkonna vallavalitsus, Kihelkonna kool, Kihelkonna Mihkli kogudus ja Kihelkonna rahvamaja.
Kuigi Peipsi puhul on tegu Põhja-Euroopa kalarikkama suurjärvega, ei jätku siin kala enam kaugeltki kõigile soovijatele. Kui veel paarkümmend aastat tagasi püüdsid Eesti ja Vene kalurid aastas kokku kuni 11 tuhat tonni kala, siis viimastel aastatel on kahe riigi kalurite püügikogus jäänud 4–6 tuhande tonni piiresse.
Õnneks hakkab nii mõnegi kalaliigi osas langus peatuma. Seda kinnitavad Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi teadlaste sügisesed katsepüügid. Lootust varude seisu paranemiseks lähiaastatel annab eelmise aasta suhteliselt tugev kohapõlvkond, kes kasvab püügimõõtu küll alles aastail 2012–2013. Samuti on püügivarusse lähiaastatel lisandumas 2009. aasta tugev ahvenapõlvkond. Teadlaste hinnangul liigub ülespoole ka rääbise arvukus. Varude paranemine annab tunnistust sellest, et varusid on majandatud säästlikult.
Võrreldes tänavusega suureneb Eesti kalapüügikvoot 760 tonni võrra. 2011. aastal saavad Eesti kalurid Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kala püüda 3779 tonni, sellest ahvenat 1744, latikat 600 ja koha 600 tonni.
Peipsi järvest saab püüda ka rääbist, kelle püük varude madalseisu tõttu oli 2000. aastast saadik keelatud. Järgmise aasta rääbisepüügi aeg 1. kuni 31. juulini püügikvoot kahe riigi kaluritel kokku 20 tonni. Loe edasi: Peipsi kalavarud on tõusuteel
Eesti Pärimusmuusika Keskus valis järgmise Viljandi pärimusmuusika festivali tunnuskujunduse konkursi raames välja parima töö ning kuulutas võitjaks noore disainer-illustraatori Kristina Timmeri. Keskus kutsub huvilisi külastama logokonkursi virtuaalset näitust, kuhu pääsed siit.
Esikoha saanud Timmer on samal konkursil osalenud varemgi ning selle võitmine oli talle enda sõnul suureks unistuseks. Seekord lõi ta festivalile mõeldes unikaalse fantaasiamaailma, kus on tegelasteks mitmed müstilised olendid eesotsas jänes Juliusega, kellel on neli kõrva ning kes mängib mitut rütmipilli.
Festivali pealik Ando Kiviberg rääkis, et tunnuskujunduse valimisest on aja jooksul kujunenud omamoodi kultuurisündmus, millele pööratakse tähelepanu nii festivali korraldusmeeskonnas kui ka väljaspool seda. “Oleme igal aastal püüdnud leida sellise pildi, mida võiks käsitleda iseseisva kunstiteosena, mitte pelgalt turunduslikke eesmärke kandva plakatina. Tahame, et meie sõpradel seostuks sellega emotsioonid ning et see annaks edasi järgmise festivali keskset mõtet. Sedapuhku õnnestus see eriti hästi,“ lausus Kiviberg.
Kokku laekus konkursile 58 tööd 39 autorilt. Kiviberg hindas seda suurepäraseks tulemuseks ning rõhutas, et kavandite seas oli mitmeid selliseid, mis said korraldusmeeskonna liikmetelt positiivset tagasisidet. “Festivali pealkiri saab olema “Rütm ja pulss” ning ma pean tunnistama, et see pole pildiks vormimiseks just kõige lihtsam teema.”
Eestimaa Looduse Fondi noore loodustaluniku auhinna pälvisid 2010. aastal Annika Reino ja Kalev Au Saaremaalt Siiksaarest.
Noored talunikud on tegelenud Laidevahe looduskaitsealal veiste, lammaste ja eesti tõugu hobuste karjatamisega selle sajandi algusest ning nende jõupingutuste tulemusena on sealsete rannaniitude seisund oluliselt paranemas. Viimastel aastatel on põhirõhk lihaveiste kasvatamisel, keda peetakse mahedalt.
Annika Reino ja Kalev Au osalesid MTÜ Laidevahe Loodus asutamisel, mis tegeleb põhiliselt külastusinfrastruktuuri arendamise ja loodusharidusega.
Alates 2002. aastast on Annika ja Kalev võõrustanud igasuviselt Eestimaa Looduse Fondi talgulisi, kes on aidanud Laidevahe kaitsealal aedu ehitada ja kadastikke harvendada.
Alates 2005. aastast peab pere ka külalistemaja, mis on hea näide säästvast turismist ning mitmekesistab kaitsealal tegutseva talu tuluallikaid. Lisaks viljeleb talupere traditsioonilist käsitööd. Talus valitseb külalislahke, soe ja rahulik õhkkond.
Annika ja Kalevi majandamine Siiksaares on hea näide looduskaitsealal tegutsevatest talunikest, kes talupojamõistust ja loodusearmastust kombineerides elatuvad loodussõbralikust põllumajandusest ja turismist.
Eile hommikul algas Ruhnu saarel talvine hooaeg. Ruhnu saare blogis on selle kohta järgnev märge: “Täna hommikul päiksetõusuajal noppis Veeteede Ameti praamlaev Eva-317 merest välja Ringsu sadama pöörupoi. Sellega on nüüd ametlik navigatsioonihooaeg Ruhnu sadamas lõppenud. Sadamavaht on samuti puhkusel. Kohtume kevadel.”
Sel aastal külastas Ruhnu sadamaid 2179 jahti. Kõige enam jahte külastas Ruhnu saarel asuvat Ringsu sadamat. Aasta esimese kolme kvartali jooksul käis seal 531 jahti. Sama perioodi jooksul külastas Roomassaare sadamat 385 jahti, Kihnu sadamat 367 jahti, Virtsu sadamat 313 jahti, Heltermaa sadamat Hiiumaal 170 jahti, Abruka sadamat 162 jahti ning Rohuküla sadamat 136 jahti.
Allikas ruhnlane.blogspot.com
593 inimest 2123 sõnaettepanekuga osales president Toomas Hendrik Ilvese välja kuulutatud sõnavõistlusel, mille riigipea täna Kadriorus pidulikult lõpetas.
23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna praegu pole, on ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna, või tekitab segadust olemasoleva sõna mitmetähenduslikkus.
Lisaks võisid osalejad esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Sõnavõistluse tulemused ja pikem selgitus on kättesaadavad koduleheküljel www.sonavoistlus.ee, samuti aadressil www.president.ee ja www.eki.ee ning Toomas Hendrik Ilvese Facebook’i lehel.
4. kestlik – inglise sõna sustainable tõlkevastena.
5. peavoolustamine – inglise sõna mainstreaming tõlkena.
6. taristu – võõrsõna infrastruktuur kõrvale.
7. teisestamine – inglise termini othering vastena.
8. toimeabi – senise humanitaarabi kõrvale.
9. toimija – rahvusvahelises kontekstis esineva inglise termini actor või player tõlkena.
10. vabasektor, vabamas keelepruugis vabakond – senise kolmanda sektori asemel.
Lisamõistete hulgast otsustas töörühm soovitada kasutusse sõna “kärgpere” – tähenduses ’pere, kus on sinu-minu-meie lapsed’. Samuti sovitati kasutusele võtta “tundetaip” – ühendi emotsionaalne intelligentsus omasõnalise vastena.
Sõnause üldvõitjaks tunnistati „taristu“ – esitaja Andres Valdre.
Laupäeval kell 15 toimub Tallinnas Salme Kultuurikeskuses suur kaerajaanikontsert, kus tuleb esitlusele 15 erinevat kaerajaani. Kontserdil esinevad Eesti Rahvatantsuansamblite Liitu kuuluvad Eestimaa parimad rahvatantsuansamblid: Kajakas, Kuljus, TÜRKA, Tarvanpää, Sõprus, Leigarid ja Kullaketrajad. Esitlusele tulevad nii vanad kui ka täiesti uudsed kaerajaaniseaded. Rahvalike kaerajaanide kõrval näeb ka ratastooli ja kõhutantsu kaerajaani. Viimased valiti välja tänavu 29. aprillil rahvusvahelisel tantsupäeval üle Eesti tantsitud erinevate kaerajaanide seast.bKontserdi lavastab Tartu Ülikooli Rahvakunstiansambli (TÜ RKA) kunstiline juht Aveli Asber.
2009. aasta 4. detsembril alustas Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts eesti tuntuma tantsu, kaerajaani, Euroopasse viimise aktsiooni. Idee käisid aasta tagasi välja kirjanik Hans Luik ja ajakirjanik Rein Sikk. Aastaga on ERRS koondanud andmeid 266st esinemiskorrast enam kui 35000 tantsija poolt. Suurimad kaerajanaimised toimusid rahvusvahelisel tantsupäeval 29. aprillil ja suurel ÜhteLaulmisel 20. augustil. Kaugemad paigad, kus seda tantsu tantsitud on Uus-Meremaa, India, USA ja Kanada. Kaerajaani aktsioon jätkub ka järgmisel aastal.
Raplamaal asuv Sillaotsa talumuuseum korraldab juba kolmandat aastat kirjutiste konkurssi eesmärgiga koguda erinevaid mälestusi. 2008. aasta teemaks oli „Liikumine lumel ja jääl“ ning 2009. aastal „Kuidas me vanasti tähtpäevi tähistaime“.
Selle aasta teemaks on „Ravimtaimede korjamine ja maarohtudega ravimine“, samuti ootab muuseum jutte kohalike ravitsejate, külatarkade kohta. Mälestusi jäädvustama kutsutakse kõiki Raplamaa elanikke. Eriti oodatud on need lood, kus kirjeldatakse mõnd sündmust või tegevust ja ka seda, kuidas mõni ravimtaim näiteks on maitsenud või kuidas seda korjati, töödeldi, kasutati või millised olid kõik korjamisega seotud kombed, isiklikud tunded.
Samuti ootab muuseum lugusid selle kohta, kuidas on ravitsetud loomi, millise tõve puhul pöörduti vanasti külaravitseja poole jne. Kõik kirjutised on oodatud Sillaotsa Talumuuseumisse (Veski küla 78261 või e-postiga sillaotsa@velise.ee) 28. jaanuariks 2011. Kokkuvõtteid konkursist tehakse teeme küünlapäeval, 2. veebruaril.
Suur lumesadu üle Inglismaa pani sealsed talunikud kartma veel üht külmalainet pärast eelmist aastat, mis koos lumega tekitas miljonitesse küündiva kahju põllumajandushoonetele.
Peaaegu kogu Suurbritannia saart kattev lumesadu on varaseim pärast 1993. aastat. Teed on suletud Šotimaal ja Põhja-Inglismaal, lumekihi paksus on kohati 15 tolli.
Wales on praegu üks külmemaid piirkondi. Temperatuuri mõõdeti Lysdinami lähedal Powys – 17.3 kraadi Celsiuse järgi. Ilmateate järgi võib temperatuur mõnes Šotimaa osas langeda alla kahekümne külmapügala.
Need teated meenutavad eelmist talve, kui suur lumi üle Suurbritannia tõstis loomade
suremust, hoonete kahjustusi, piimaautod ei saanud taludes piima järel käia. Talunikele mõjus see rängalt.
Lambad lumetormis.
John Merver, peakarjakasvatuse nõustaja rahvuslikus farmerite ühingus (NFU) ütles: “Eelmisel aastal saime tunda, et külm põhjustas suuri probleeme talunikele üle Inglismaa.
Sel nädalal maha sadanud lumeks oleksime saanud valmistuda”
”Põhiline, millele talunikud peaksid mõtlema, on see, et kas neil on piisavalt sööta ja kas
neil on piisavalt kütust,” lisas Merver. “Kana- ja piimakarjapidajad peaksid olema samuti valmistunud selleks, et kokkuostjad ei saa nende farmi järele tulla. Kõrgete söödahindade juures kardavad põllumehed veel üht külma talve ja see tekitaks neile suuri kaotusi.”
Rahvusliku farmerite ühingu Šotimaa pressiesindaja ütles: “Pärast eelmise aasta
kohutavat talve on inimesed endiselt toibumas ulatuslike kahjumite aruannetest ning taluhoonete kahjudest. Sööt on praegu kallis ja selle üle võib muret tunda. Heinakulud on Šotimaal põhiline probleem, see on väga hirmutav ja väga kallis ning mõni peab selleta läbi ajama. Niisiis kui tuleb jälle ”korralik” talv, on väga paljdu talunikud väga raskes seisus.”
Kim Innes, kes majandab Deskie farmis Kirde-Šotimaal omab mälestusi eelmise aasta arktilisest lumetuisust ja on juba sel nädalal lumesadu kohanud. Ta kardab, et paari nädala
pärast on eelmise aasta mured tagasi.
”Eelmine aasta hakkas lund sadama 18. detsembril ja see püsis märtsini. Me oleme praegu
lammastega poole peal ja juba on neli tolli lund maas ja palju voonakesi on juba hukkunud.”
Samuti on meil tõsiseid kahjustusi mõnedel hoonetel. Tavaliselt puhub tuul lume katuselt ära, aga eelmisel aastal polnud meil tuult, seega hoonete katused langesid sisse ja lõpuks
me pidime osa lambaid lahti päästma. Mõne hoone parandamist ei olnud mõtet ette võtta, seega oli see meile suur löök.”
Peale lume on Suurbritannia märg suvi ja hilinenud saagikoristus tekitanud probleeme ja lume all on ligi 10 aakrit koristamata kaera, see jätab lambad nimekirjas tagaotsa. Samuti kurdetakse vihmasest suvest tingitud halba silokvaliteeti.
Halvad mälestused faktides
Suurbritannia rekordkülm talv (2009/2010) koos nädalatepikkuse lume ja jääga.
Rahvuslik farmerite ühing teatas, et 63 protsenti tõusis halva ilma tõttu õnnetuste arv;
Šotimaal varises kokku ligi 3000 farmihoonet, mille tõttu oli Šoti valitsusel vaja kahjustuste likvideerimiseks välja jagada 3 miljoni naela ulatuses hädaabiraha;
Staffordshire lähedal olid farmerid sunnitud võtma kaalikaid kahe jala sügavuselt lumest, et saaks salved jõuludeks täis;
Piimakarjapidajad olid sunnitud mõnes paksu lumega piirkonnas piima rentslisse valama, kuigi piimaautod pingutasid, et farmidesse jõuda;
Keskkonnaagentuur oli sunnitud lõdvendama reegleid, mis keelasid piima valada külmunud pinnasele;
Sööda kohalevedamisautod olid hädas teele pääsemisega, samal ajal ei saanud mõned farmerid traktoreid kasutada, sest diiselkütus hakkas külmaga hanguma. Sööta tuli käsitsi ette kanda.
Evelin Tamm. Foto: erakoguHomme algab Lääne-Virumaal Altjal Toomarahva talus enesearengu kursus “Lihtsalt elamise kunst”, mille juhendajaks on Evelin Tamm. 3.-5. detsembrini toimuv kursus on osa pikemast koolitussarjast.
Kursuse eesmärgiks on luua toetav keskkond isiksuse loovaks ja vabaks arenguks. Iga osaleja toob koolitusele oma põhiteema ja kogemused/teadmised. Kursuse täpne programm kujuneb kursuse käigus vastavalt osalejate vajadustele ja huvidele.
Tegeleme eelkõige praktiliste loovate harjutuste ja mängudega, aga ka lihtsalt puhkamise (saun, puhas toit, elav tuli) ja looduses käikudega. Toimuvad ühised arutelud erinevatel teemadel. Põhiküsimused, millega tööle hakatakse:
* ennastjuhtivaks õppijaks kasvamine, õppimise õppetund
* ela lihtsamalt, ideid säästvaks tarbimiseks
* loovus, intuitsioon ja loodus
* küsimised teemadel: Kes ma olen? Mis on mulle oluline?
* enesehinnang ehk kuidas armastada iseennast
* vabadus ja õnn
Kursuse juhendaja Evelin Tamm on andragoogika magister, lisaks õppinud neli aastat intuitiivpedagoogikat Rootsis Solviki koolis. Evelin on uurinud ja praktiseerinud õppimist, loovaid protsesse, intuitsiooni, juhtimist ja mitmeid teisi valdkondi. Säästev tarbimine, inimeseks olemise vabadus, haridus ja inimese kasvamine on teemad, millega ta tegeleb juba aastaid. Alates 2009. aasta suvest elab ta Rootsis Järnas, Toomarahva talu Altjal on Evelini Eesti kodu, kus ta on kasvanud.
EMSL on käima lükanud koolitussarja ”Juhtimise jututoad”, millest on kutsutud osa võtma kodanikuühenduste juhid ja eestvedajad.
Jututuppa on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele.
Sel hooajal on plaan jututubade fookust muuta – EMSL on üles otsinud silmapaistvad tippjuhid Eestis, kes nõus oma kogemusi jagama. Püüame astuda sammu selle poole, et vabaühenduste liidritel oleks võimalik ärisektoris levinud parimaid praktikaid hõlpsasti üle võtta. Esimene jututuba tuleb 14. detsembril, loe lähemalt siit.
Neljapäeval, 2. detsembril kell 18 avatakse Trükimuuseumis (Kastani 38) Tartu Kunstikooli IV kursuse ühisnäitus ARTHOLE, millel osaleb kunstikooli lõpukursus täies koosseisus.
Iga õpilane esitas näitusele neli tööd, mis on omavahel seotud. Kevadel tööturule jõudvad või kõrgkooli pürgivad disainerid räägivad lugusid neile tähtsatel, antud ajahetkel sobivatel teemadel spordist hingeprobleemide lahendamiseni. Tegemist on väga kirju ning mitmekülgselt noorte kunstnike mõttemaailma avava väljapanekuga. Trükimuuseumi II korruse suures saalis on üleval maalid, fotod, graafika, joonistused, film ja installatsioonid. Näitus on avatud kuu aega.
Taheva valla inneskine maakõrraldaja Sirmaisõ Viivi saistas’ üles ja küsse, et kost naa parhilladsõ küläpiiri omma võetu? Et Taheva vallan es olõ Eesti aigu üttegi küllä, olli talusõ ja elu käve talunimmi perrä.
Ku ammõtnigu midägi es mõista vastada, vastas’ tä esi: «Taheva külänõukogust minnu kutsuti kah tuukõrd rajooni ja üteldi, et nüüt teemi siiä säändse ja säändse külä. Rahvaloendusõ kaart anti ette, et kaegõ, kostkottast olõssi hää piiri tõmmada.» Nii taa sõs 33 aasta iist (1977) saadi ja nii ähvärdäs jäiäki.
Sääl, kon 13 aastat tagasi vana külänime tagasi tetti, tuud hätä olõ-i. A Õdagu-Võrumaal Vinne aigu kokku liidetüid külli tagasi es tetä.
Üts põhjus, et valla tuudaigu taad asja väega es toe, om arvada tuu, et Õdagu-Võrumaal om elu käünü tõtõst talunimmi perrä, mis tuust, et sama nimega tallõ om kõrvuisi vähämbält kats, vahel ka rohkõmb. Ku mõni talu väega jõudsalõ om jagunu, om naatu tuud talurühmä ka küläs kutsma. A külä aoluku sääl takan ei olõ. Loe edasi: Õigõ külänime ammõtlikus!
Nädalavahetusel Viljandis peetud XIII üleriigilisel õpetajate teatrifestivalil pälvis Kaali põhikooli huvijuht Krista Kütt monoetendusega “Sakkuspea Hamleet” kaks pea- ning seitse eripreemiat, kirjutab tänane Meie Maa. Sellest, kuidas Krista Kütt Viljandis platsi puhtaks lõi, loe lähemalt siit.
Põlvamaal Krootuse rahvamajas käib praegu suure hooga kodanikuühiskonna konverents, millest võtavad osa head ja aktiivsed Põlvamaa inimesed, kodanikeühenduste, ettevõtete ja omavalitsuste asjapulgad. Loe täpsemalt siit.
Igal aastal tunnustatakse EMSLis kodanikuühiskonna parimaid liikmeid, valides aasta kodanikuühenduse, avaliku võimu asutuse, ettevõtte, missiooniinimese ja teo, kes ja mis kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud. Kandidaate saavad üles seada kõik, valiku nende vahel teeb EMSLi nõukogu.
Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Esita ka oma ettepanek 2010. aasta parimate väljaselgitamiseks, kandidaate saab eesitada siin.
EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Läbi aegade on parimaid selgitatud kategooriates nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.
Evar Saar,