Energeetikakonverentsil on kõneks taastuvenergia

Ülehomme, 21. oktoobril toimub Mooste mõisa folgikojas energeetikakonverents „Taastuvenergia arenguplaanid praktikasse!”.
 
Konverentsi kava on mahukas. Selle esimeses osas, mis kannab pealkirja „Visioon”, teeb Hardo Aasmäe ettekande „Energia ei ole ainult nafta“. 

Energiainvasiooni ja kohaliku energeetika võimalusi vaeb Marek Strandberg. Küsimusele „Eesti energeetika – kuhu minna?“ otsib vastuseid Einari Kisel majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. 



Konverentsi teises osas „Säästlik energiakasutus“ räägitakse Kliima- ja Energiaagentuuri (KENA) tööst ja tulevikuplaanidest, samuti madala energiatarbega hoonete ja passiivmajade arendamisest Eestis. 

Tutvustatakse ka bioenergiaküla põhimõtet. Räägitakse savi- ja kiudainete kasutusest ehituses ning looduslikest värvainetest. 



Pärastlõunal jätkub konverents pealkirja all „Koostöö“. Antakse ülevaade biogaasijaamade arendamisest Eestis ning soojuspumpade tulevikust.


Konverentsi neljandas osas keskendutakse praktilistele kogemustele taastuvenergeetika ja energiasäästu valdkonnas. Juttu tuleb Eesti esimesest passiivmajast tuulikute kasutuseni kodumajapidamises. 


Konverentsi korraldab Põlva maavalitsus koostöös SAga Archimedes. Ettevõtmist toetavad Kliima- ja Energiaagentuur ning Põlvamaa Europe Directi teabepunkt.



Lisainfo: 
Mikk Mehilane, tel 79 98916, 51 85377;
e-post: mikk@polvamaa.ee



Türi vald on sünnipäevameeleolus

Eile alanud Türi valla sünnipäevanädalasse mahub ettevõtmisi igale maitsele, vahendab Järvamaa infoportaal.

Täna, 19. oktoobril on näiteks avatud uste päev Türi kultuurimajas ja muusikakoolis ning õhtul kõlavad Türi kultuurimajas laulud Eesti filmi- ja teatrimuusikast.

Homme korraldab Türi noortekeskus noortele seiklusmängu „Tunne oma koduvalda!” ning ülehomme on vallavalitsuse ja -volikogu ning teiste asutuste meeskonnad Särevere mõisas mälumängul.

Nädal kulmineerub laupäeval, 23. oktoobril, valla 5. sünnipäeva kontsertaktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas. Ettevõtmisi aga jagub veel pühapäevagi: toimub perespordipäev Kabala spordihoones ja Türi ujulas ning saab tutvuda mitme näitusega.

Türi linn, Türi vald, Oisu vald ja Kabala vald ühinesid 23. oktoobril 2005. aastal omavalitsusüksuseks Türi vald.

Rohkem infot: www.tyri.ee

Maailmaparandjate klubiõhtu täna Juurus

Täna õhtul kell 18 toimub Juuru rahvamajas Maailmaparandajate klubi kohtumine Peeter Liivaga, kes on publitsist, lektor, alternatiivsete liikumiste aktivist, raadiosaadete “Traditsiooni tarkus” ja “Roheline saade” autor. Esimese kohtumise teema on „Muutumise võimalikkus meis ja meie ümber“.

Maailmaparandamine algab muutustest iseendas, sellest meie tegevus ka lähtub. Kohtumised mõttekaaslaste ja teadjamate inimestega, uue ajastu vaimu kandvate filmide vaatamine ja erinevad praktikad avardavad teadmisi ja tunnetust olemise ja muutumise võimalustest. Oodatud on kõik, kes usuvad imelisema elu võimalikkusesse ja soovivad selleks midagi ette võtta.

Väiko kannõl helises värmildise helüga

Et väiko kannõl om kõgõ parõmb pill, midä mängi latsiga laulmisõ man vai hällütämises, tuud vällä märknüid immi ja latsiaiaoppajit tulõ kõgõ mano. Sügüsest valla lännü Võro luuvuskooli kandlõoppusõ 20 kotust sai kõrraga täüs.

Udrase Milja õpetab väikekannelt värvide järgi mängima Foto: Mirjam Nutov

Ni istsõvagi ütel kolmapäävä päältlõunal latsiaidu oppaja ja muido huvilidsõ puulkaarih Võro luuvuskooli latsi mängmistarõh ja mängsevä kannõld, oppust vidi Udrasõ Milja.

Hariligult lätt pillimängmises vaia väega hääd kuulmist ja pall’o keeroliidsi tiidmiisi. A kandlõ mängmises olõ-i vaia muud ku õnnõ pilli. Vähembält nii ütel’ Udrasõ Milja.

Väiko kannõl oll’ timä jutu perrä umbõs sada aastakka vällä koolnu „Selle oll’, et Euruupast tulnu muusiga oll’ keerulidsõmb ja naati tegemä kandlit, kon oll’ kõrrast rohkõmb kiili pääl,” selet’ Udrasõ Milja. A perämidsil aastil om väiko kandlõ mängmise huviliidsi kõgõ mano tulnu. Kannõld opatas muusigakoolõn, kõrraldõdas nii kandlõmängo ku esi kandlõtegemise laagrit.

Võro luuvuskooli oppus om kats kõrda kuun. Üts opja, parhilla latsõga kotoh ollõv Eliste Annika ütel’, õt kandlõga and kõik latsilaulu är mängi ja päält tuu om kannõl ka väega rahustaja pill. Tuud om tä kotoh latsi pääl perrä pruuvnu.

Kuldrõ latsiaia oppaja Kapi Linda om opnu klavõri- ja akordionimängu, a huvi kandlõmängu vasta om täl kõgõ olnu. Tä ütel’, õt kandlõga om latsi laulmisõlõ parõmb üteh mängi:latsõ laulva jo väiku helüga.

Villändih pillimängmist opnu Udrasõ Milja om vällä märknü uma kõrra, kuis kandlõmängu värve abiga opada. Nii hõigaski tä helkäjide silmiga „Sinine-sinine-sinine-sinine-kõllanõ-sinine!”, esi mängse samal aol kannõld ni näüdäs’ jalguga esi värmi topsikõisi pääle. Taa värmiria sisse oll’ käkit „Kaara-Jaani” viis. Ku mõtõlda, õt tuu, midä ma kaemah käve, oll’ tõõnõ kokkosaaminõ, olli kokkokõla ja üttemängmine hää. «Tubli kamp om külh!» kitt’ ka Udrasõ Milja. Päält timä oppas kandlõmängu ka Kambergi Kersti.

Autor: Mirjam Nutov, umaleht.ee

Täiskasvanud õppijad ja õpetajad saavad tunnustust

Sel kolmapäeval, 20 oktoobril tunnustatab Võru maavanem Andres Kõiv Võrumaa Keskraamatukogus XIII Täiskasvanud Õppija Nädala raames tänavusi tublimaid.

Aasta õppija tiitli pälvib Vastseliina valla elanik Anu Jõgeva, kes omandas teise kutse Räpina Aianduskoolis, lisaks on ta läbinud kõik Kaitseliidu baaskoolitused.

Aasta koolitaja on sel aastal Võrumaa Kutsehariduskeskuse täiskasvanute koolitaja ning Haanja-Ruusmäe Põhikooli inglise keele õpetaja Airi Pilt.  Koolituse läbinud on tagasiside-ankeetidel hinnanud Airi Pilti keskmise hindega 6,96, seitsmest maksimaalsest.

Maakonna aasta koolitussõbralikum organisatsioon on Võrumaa Kutsehariduskeskus, mis võimaldab oma töötajatele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, samuti osalemist asutusesisestel- ja grupikoolitustel. Samuti on loodud võimalused osaleda avatud koolitusprogrammides, kursustel ja stažeerida välisriikides.

Allikas: Ketu Künnapuu

Lindoral mahub kauplema see, kes jõuab esimesena

Lindora laadale oodatakse ennekõike talukauba ja kästiöö müüjaid
Järgmisel nädalal, 28. oktoobril toimuvale Lindora laadale saavad kauplema need, kes ise selle eest hea seisavad.

Laada korraldusmeeskonna sõnul ei registreeri nad kauplejaid ette ega määra ka eelnevalt kauplemisplatse. Platsid jagatakse välja kauplejate saabumise järjekorras.

Oma müügipunkte on võimalik ülespanna:
27. oktoobril kell 16.00 – 21.00
28. oktoobril kell 4.30 – 8.00

Korraldusmeeskonna sõnul on kauplemiskohtade arv piiratud.

Lindora laada ühe korralda Ivar Traageli sõnul oodatakse laadale ennekõike käsitööga, loomadega, kodulindudega ning talukaubaga ja talus valmistatud toiduga kauplejaid. Nimetatud kaubamüüjad ei pea maksma ka kohatasu. Kõigile teistele kehtib Lindora laadal kohamaks.

Täpsemat infot vaata:  http://www.vastseliina.ee/linnus/

Autor: Mirjam Nutov

Kogemusi jagasid õpetajad Saksamaalt

Viimasel kahel nädalal oli Võrumaa Kutsehariduskeskuse (VKHK) turismi- ja toitlustuskorralduse III kursuse üliõpilastel õppeaines majutusettevõtte juhtimine võimalus töötada nelja noore Saksa kutseõpetaja juhendamisel.

Foto:erakogu

Saksa õppejõudude juhendamisel analüüsiti Kubija hotelli ja loodusspaa arenguid. Töötati välja kolm erinevat lahendust Kubija hotelli tootearenduseks ja turunduseks. Üliõpilaste ettepanekud edastatakse Kubija hotellile. Üliõpilastele meeldis nii praktiline ülesanne kui ka inglisekeelne suhtlus. Sooviti, et ka meie õppejõudude igapäevased loengud oleksid sama vaheldusrikkad, kui välisõppejõudude grupi poolt ettevalmistatu.

Saksa noored õppejõud tunnustasid Võrumaa Kutsehariduskeskuse väga head tehnilist õppekeskkonda, üliõpilaste kõrget motivatsiooni ja julgust eristuda oma ideedega, vaba ja sõbralikku õhkkonda klassis. Kubija hotelli ja loodusspaa turundusjuht Kadri Moppeli sõnul oli suureks auks, et külastatud ettevõtetest valiti analüüsimiseks just Kubija hotelli arendus. Hotell on huvitatud ühise töö tulemustest ja tunnustas kooli praktiliste õpiülesannete eest.

Võrumaa Kutsehariduskeskusel (VKHK) on pikaajalised koostöösidemed Saksa kutseõppeasutustega  ja rakenduskõrgkoolidega. VKHK õppurid ja õpetajad  on käinud Saksamaal nii praktikal kui õppimas. Viiel viimasel aastal on noored õpetajad Saksamaalt omakorda olnud meie koolis praktikal. Igal semestril on meie üliõpilastel olnud võimalus läbida üks õppemoodul Hesseni Liidumaa noorte õppejõudude juhendamisel. Õppejõudude praktika  ettevalmistamist juhib Wiesbadeni Kutseõpetajate Seminar ja rahastab EL  Leonardo programm.

Allikas: Henn Tarro ja Eda Veeroja

Vändra saab uue vee- ja kanalisatsioonisüsteemi

Täna allkirjastasid AS Merko Ehituse juhatuse liige Andres Agukas ja alevivanem Toomas Sonts Vändra alevi vee-ja kanalistasioonirajatiste ehitustööde lepingu. Leping annab aluse lähikuudel alusutada trasside ehitustöödega. Lepinguline tööde maksumus koos käibemaksuga on 69 ,33 miljonit krooni.

Andres Agukas(vasakul) ja Toomas Sonts(paremal) Allikas:vandra.ee

Järgmisena istuvad läbirääkimiste laua taha objektijuhid, et koos alevi esindajatega kokku leppida ehitustööde järjekorras ja selles, millistest alevi piirkondadest töödega alustada. Alevi elanikke hoitakse  töödega kursis koduleheküljel menüüpunkti “Alevi veeprojekt” all ja samuti ajalehes Vändra Teataja.

Allikas: vandra.ee

Noorsootöö aitab noorte tööpuudust vähendada

Homme algab kell 11  Tallinnas, Clarion hotell Euroopas noortevaldkonna tööhõiveseminar.

Peakorraldaja Ülly Enni sõnul loob noortevaldkonna tööhõiveseminar võimalusi uute, noortele tööotsijatele suunatud algatuste ellukutsumiseks.  “Eesti noorsootöös on potentsiaali noorte tööhõive toetamiseks oluliselt enam kui seda siiani on kasutatud. Seminaril ammutame inspiratsiooni juba toimivatest headest näidetest nii Eestist kui välisriikidest, et läbi noorsootöö noori aidata”, selgitas Enn.

Seminaril tutvustatakse teiste hulgas sihtasutuse Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo koolitusprogrammi “Tulen turule!”, mille raames koostasid noored tööotsijad endale video-CVd. Koolitaja Piret Jeedase sõnul on video-CV Eesti tööjõuturul veel vähelevinud ning aitab seetõttu tööotsijal teiste seast silma paista.

Belgia organisatsioon JES jagab aga kogemusi, kuidas noori töötuid otse tänaval nõustada ja neil aidata oma karjääri planeerida. Projektijuhi Marjan van de Maele sõnul ei ole noored, kellega nemad töötavad, ise valmis tööhõiveinstitutsioonide poole pöörduma ning kõigepealt tuleb neid toetada piisava enesekindluse saavutamisel.

Lisainfo: Ülly Enn, ESF programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” koolitajate koolituse valdkonna koordinaator, Tel: 5127443

Allikas: SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo

Kuressaarde tuleb kopteribaas

Kuressaare saab aastaks 2013 kopteribaasi, kus hakkab olema kopter, mida saab ööpäevaringselt kasutada.

Politsei- ja piirivalveameti lennusalga juht politseikapten Allan Oksmann ütles, et pideva kasutusvõimalusega kopterit vajatakse eelkõige merepiiri valvamiseks kui ka otsingu- ja päästeoperatsioonide ning meditsiinilendude tarbeks.

Oksmanni sõnul toimuvad meditsiinilennud Kuressaare ja Tallinna vahel keskmiselt 1-2 korda nädalas. “Kuressaares asuv valmisolekus kopter saab tulevikus loomulikult reageerida ka Kihnu hädaolukordadele,” ütles ta.

Allikas: meiemaa.ee

Vihulas hakatakse politseinikke koolitama

Homme Vihula mõisas toimuval konverentsil “Alaealiste vastu suunatud kahjulikud tegevused internetis” koolitatakse nii politsei kui ka prokuratuuri ametnikke, kes puutuvad oma igapäevases töös kokku just laste vastu suunatud kuritegevusega kübermaailmas.

Politsei- ja Piirivalveameti juhtivkriminaalametnik Anu Baumi sõnul on konverentsi fookuses laste vastu internetis toimepandavate kuritegude ennetamine ning kohtueelse uurimise tõhustamine, et oleks võimalik veelgi paremini lapsi kaitsta.  Baum lisas, et virtuaalmaailm on äärmiselt kiiresti arenev keskkond, mis leiab noorte seas järjest enam kasutamist. Seetõttu on ka õiguskaitseasutuste efektiivne tegevus esilekerkivate probleemide ennetamisel ja lahendamisel kriitiliselt oluline.

Konverentsist võtavad lisaks Eesti spetsialistidele osa ka Saksmaa, Tšehhi, Rootsi ja Soome sama valdkonnaga oma töös kokkupuutuvad ametnikud. Üritusel annavad omapoolse vaate internetis laste vastu suunatud kuritegevuse ohtude osas nii psühholoogia, küberturvalisuse kui ka otseselt menetlusprotsesside problemaatikat tundvad eksperdid nii Eestist kui välismaalt.

Allikas: valgamaa.ee

“Omadega mäel” jõuab Võrru

Homme kell 18 avab Eesti Tekstiilikunstnike Liit Võru Linnagaleriis oma aastanäituse. Näitusel osaleb 57 autorit, ühe või mitme tööga – tuntud tegijatest uute tulijateni, klassikutest tudengiteni. Esindatud on nii traditsioonilistes tekstiilitehnikates loodud teosed kui uued ja taasavastatud eksperimentaalsed katsetused. Kõik eksponeeritud tööd on autorite uudislooming – valminud viimase kahe aasta jooksul.

Millistele küsimustele me näitusega vastata püüame? Küsimus „kuidas loodud?“ on kunsti puhul kahtlemata tähtis – endastmõistetav vastus on „tehniliselt professionaalselt!“. Kuid veegil enam huvitas meid näitust kokku kutsudes ja korraldades vastus  küsimusele „miks loodud?“. Mis on see miski, mis peab loomingusse kodeeritud saama, milline tunne, elamus, hetk kujundi, värvi ja vormi sisse uuesti sündima? Kui päeva lõpuks leiab kunstnik end loomas, sest teisiti ta ei saa, ongi meil käes suurepärane „Omadega Mäel“ olemine. „Omadega mäel“ näitus.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 12. novembrini.

Aita leida Aasta Keskkonnategu

Kolmapäevani saab esitada kandidaate Aasta Keskkonnateo konkursile. Aasta Keskkonnateo ja Aasta Keskkonnateokese auhindadele saavad kandidaate esitada kõik soovijad ja lubatud on nii teiste kui ka enda kandidatuuri ülesseadmine.

Kandideerimiseks tuleb vastata konkursi ankeedis esitatud küsimustele ning saata see koos konkursitööd tutvustava materjaliga kas e-posti teel aadressile keskkonnategu@envir.ee või posti teel Keskkonnaministeeriumi
aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn. Ankeedi saab alla laadida Keskkonnaministeeriumi kodulehelt www.envir.ee/keskkonnategu.

Aasta parimatele keskkonnategude tegijatele on Keskkonnaministeerium lisaks rahalistele preemiatele välja pannud mitterahalised preemiad. Ka saavad võitjad õiguse kasutada konkursi märki oma keskkonnasõbralike
toodete ja teenuste tähistamiseks ning oma keskkonnasõbraliku tegevuse
reklaamimiseks.

Aasta Keskkonnategija 2010 kategooria laureaatide seast valib Keskkonnaministeerium kandidaadid, kellel on võimalus osaleda 2012. aastal toimuval üle-euroopalisel keskkonnasõbralike ettevõtete konkursil. Konkursi võitjad tehakse teatavaks detsembri alguses.

Mullu pälvis Keskkonnateo auhinna MTÜ JCI GO Koda algatusel teostunud teavituskampaania “Killerkott tapab. Säästa elusid, kasuta riidest kotti”. Samuti tunnustati MTÜd Ökomeedia säästva eluviisi portaali Bioneer asutamise eest ning Emajõe Lodjaseltsi Emajõe märgalasid tutvustavate loodushariduslike lodjaretkede korraldamise eest.

Türi vallas algab mitmekülgne sünnipäevanädal

Türi vald tähistab oma viie aasta vanuseks saamist 18. kuni 24. oktoobrini kestva sünnipäevanädalaga. 2005. aastal tekkis Türi vald kui uus omavalitsusüksus Türi linna, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla ühinedes.

Esmaspäevast pühapäevani täidavad tavalisest erinevad sündmused valla raamatukogud, rahvamajad, koolid, kultuurimaja, ujula ja noortemaja. Avatakse mitmeid näitusi, on erinevaid kontserte, reedel ja laupäeval saab külastada raamatulaata Türi raamatukogus. Saab võtta osa viktoriinidest, seiklusmatkast ja pühapäevasest perespordipäevast.

Sünnipäevanädal tipneb laupäeval, 23. oktoobril valla 5. sünnipäeva kontsert-aktuse ja peoõhtuga Türi kultuurimajas.

Täpsemat sünnipäevanädala kava vaata: http://www.tyri.ee/public/files/1Koduvalla%20nadala%20ettevotmiste%20kava.pdf

Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Ülo Vooglaid,
emeriitprofessor

Pärnu kärajatel oli märgata edusamme ja ka seda, mis ehmatas.

Erinevalt eelmistest kärajatest, seekord ühiskonda enam majanduseks ei nimetatud, ja ka inimesi ei käsitletud vahendina, ressursina või varana. Aga samas öeldi täiesti tõsisel kombel, et Eesti kestma jäämise jutud oleks vaja lõpetada, sest peale on kasvamas uus põlvkond, kellele sellised isamaalised aated eriti peale ei lähe…

Kärajatel räägiti palju, aga teemal „Eesti -100“ polnud rääkijatel öelda midagi. Öelda ei olnud esinejatel, korraldajatel ega neil, kes söandasid sõna paluda. Enamik sõnavõtjatest pidas vajalikuks rõhutada, et ta on kärajatel eraisikuna… Eesti elujõud ja selle tegurid jäid kärajatel käsitlemata.

Võib-olla arvas mõni kärajate korraldajatest, et ettevalmistust polegi vaja ja et Mart Laari juttu saab pidada ettekandeks, mille peale hakkab keegi sel teemal improviseerima? Võib olla päris kindel, et kui riigi mudelit ei ole varem valmis mõeldud, kui tegeliku ja vajaliku olukorra (olude ja situatsiooni) kohta on eksperthinnangud kogumata ja korrastamata, siis ei saa avalikud arutlused nii keerukatel teemadel tõhusaks kujuneda. Loe edasi: Presidendi kärajate järelmõtteid tuleviku tarbeks

Inglismaal tähistati üleriigilist kudumisnädalat

Pühapäeval lõppes Inglismaal üleriigiline kudumisnädal, mille raames toimusid paljudes Inglismaa paikades kudumisklubide näitused, õpikojad ja heategevuslikud üritused. Sel aastal koguti annetusi enneaegsete imikute toetusorganisatsiooni heaks.

Pikkade sügisõhtute sisustamiseks ja valmistumaks külmadeks talvekuudeks alustati 2005. aastal Inglismaal üleriigilise kudumisnädala tähistamist. Tänaseks on kudumisnädalast saanud käsitööarmastajate seas hooaja kõrghetk, milleks valmistutakse suure õhinaga.

Foto: www.thirdsector.co.uk
Kudumisnädalale lisasid põnevust ka nn lõngaloopimise aktsioonid (i.k. yarn bombing). Viimane tegevus, mida on nimetatud ka lõnga-graffitiks, seisneb improviseeritud kudumite paigutamises avalikesse kohtadesse, et muuta meie harjumuspärast keskkonda rõõmsamaks ja tekitada üllatusmomente. Näiteks võib linnatänaval avastada ülekootud liiklusmärgi või maanteeäärses bussipeatuses heegelpitsiga ääristatud prügikasti.

Bristolis meisterdasid kudumisklubi Knitiffi liikmed näiteks värviliste kudumitega kaetud minibussi, millega korraldati heategevuslik ringreis õpiraskuste või vaimsete puuetega laste huve edendava organisatsiooni toetuseks.

Heategevuslik kudumine on kanda kinnitanud ka Eestis, näiteks korraldas käsitöötarvete kauplus pullover.ee tänavu augustis ja septembris kooskudumise, millega toetati Tartu Ülikooli Lastekliiniku vastsündinute osakonda.

Autor: Aari Lemmik

Luuleklubi Eos ootab oma seltskonda uusi luulehuvilisi

Rakveres tegutsev luuleklubi Eos alustab oma uut hooaega kolmapäeval, 20. oktoobril kell 16 Rakvere rahvamaja 2. korruse lauluklassis.

Luuleklubi Eos kutsub enda sekka kõiki, kes luulet kirjutavad ja kuulata armastavad. Elukohapiire klubi ei sea, kohale võib tulla kogu Eestist. Kellel on luuletused juba valmis kirjutatud, võiks oma värsivihikud kindlasti kaasa võtta.

Edaspidi hakkavad kohtumised toimuma traditsiooniliselt iga kuu kolmandal kolmapäeval kell 16.

Järgmisel aastal täitub 25 aastat Eose loomisest. Sel puhul on plaanis luulekonkurss, esinemised ja kohtumised. Tule ja löö kaasa!

Oodatud on kõik, kes luuletavad ja luulet armastavad!

Piusa koobastikuga saab varsti tutvuda 3D-mudeli abil

Eesti firma 3D Technologies R&D on välja töötanud 3D-lahenduse, mille abil saab Piusa koobastikus tulevikus arvuti vahendusel ringi liikuda nagu arvutimängus, kirjutab ajakiri Inseneeria.
Väljatöötatud tehnoloogia abil saab külastaja koobastikust realistliku ettekujutuse vaatamata sellele, et neisse füüsiliselt ei pääse. Koobastiku 3D-mudelit saab vaadata reaalajas, st et tegemist ei ole animatsiooniga. Külastaja saab ise otsustada, mis nurga alt ja kuhu käiku ta soovib virtuaalselt minna. Ainus erinevus füüsilistest koobastest on see, et 3D-mudel on valgustatud, et seinad ja sambad oleks näha. Füüsiliselt on koobastikus muidugi kottpime.

Piusa koopad asuvad Orava vallas Piusa jõe ürgoru vasakpoolses oruveerus Piusa raudteejaama lähedal Valga-Petseri raudteeliini ääres. Koopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922–1966 ja kujutavad endast maa-aluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tänaseks on koobastik turvalisuse huvides külastajaile suletud, näha saab vaid väikest osa kindlustatud vaateplatvormilt.

Kaitseliit sai loa Lottemaale maatüki andmiseks

 Valitsus otsustas anda kaitseliidule loa  seada hoonestusõigus SA Leiutajateküla kasuks Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Reiu külas Uulu linnaku 12,4 hektari suurune kinnistule, kirjutab Pärnu Postimees. 

Endisele Nõukogude armee raketibaasi alale on plaanis ehitada joonisfilmist ja lasteraamatust „Leiutajateküla Lotte“ tuntud tegelaskujudega teemapark. Sealhulgas pääsla, kioskid, Mini-Leiutajateküla, nelja ja poolekorruseline maja (Lotte maja), kahekorruselised majad (Bruno ja Giovanni majad), ühekorruselised majad (jäneste maja, Oskari kuur ja sigade maja), veski, administratiivhoone ja söökla, vaatetorn, matkarada, onnid, maisipulkade masin, purskkaev, laadaplats, kohvik, skulptuuripark, lennumasin jne.

Tapa vald ei leia lumelükkajat

Teisipäeval avati Tapal valla teede ja tänavate talihoolduseks tehtud pakkumised. Ükski pakkuja hankele püstitatud nõuetele ei kvalifitseerunud, kirjutab Virumaa Teataja.  Tapa vallavanema Alari Kirti sõnul ei saa lumi aga lükkamata jääda ning vallavalitsus hakkab teede hooldaja leidmiseks möödunud aasta lumelükkajaga läbirääkimisi pidama.

Tääksi külapood hakkas jälle tööle

Tääksi pood on pärast nelja-aastast pausi taas avatud, kirjutab Sakala.  Aivar Siimon ja Mirjam Hiiemäe ostsid kahekorruselise hoone endale koduks pärast seda, kui tarbijate ühistu oli otsustanud 2006. aastal poepidamise lõpetada.  Omanikud remontisid ka müügikorrust, aga jätsid sinna endise aja hingust. Kunded võivad laua ümber istudes juttu puhuda ja lugeda. Aivar Siimon tunnistas, et läheb aega, kuni rahvas poega uuesti harjub.  «Üritame kasumit teenida käibelt, mitte suurelt juurdehindluselt,» lausus Siimon ning avaldas lootust, et pood tasub ennast ära. «Praegu on muidugi kõvasti rabelemist, et asi käima läheks.»

Sisask kutsub pühitsema Tuhala ja Nabala karstiala

Helilooja Urmas Sisask kutsub kõiki huvilisis kolmapäeval pühitsema Tuhala ja Nabala karstialasid rahvusvahelise tähtsusega looduskaitsealadeks.

Üldsusele saadetud kutses seisab kirjas: „Mina, Urmas Sisask, Eesti rahva nimel kuulutan Tuhala ja Nabala karstialad rahvusvahelise tähtsusega loodukaitsealadeks.
2010. aastal, 20.10 kuupäeval kell 20.10. Tuhala Nõiakaevu juures, mille pühitsemine toimub 20minutit ja 10 sekundit.

Tuhala looduskeskuse eestvõttel algas märtsis allkirjade kogumine Nabala karstiala ning Tuhala nõiakaevu kaitseks. Oma toetushääle sellele on andnud üle 62 000 inimese. Sisask ja tema sugulased on Tuhalast pärit ning mehe sõnul tähendaks lubjakivimaardla rajamine Tuhala Nõiakaevu ja Nabala karstiala täielikku hävitamist. Põhjavee alandamise tõttu hävineksid rahvusvahelise tähtsusega Tuhala, Tammiku ja Rahaaugu naturaalad, mis on loodud karsti, allikasoode ja haruldaste taimede kaitseks. Lähikonnas asuva 16 küla elanike kaevud jääksid tema väitel kuivaks.

Ares on tulekul raamatukogupäevad

20.-30. oktoobril on Pärnumaal Are raamatukogus tulekul raamatukogupäevad.

Tänavused Are  raamatukogupäevad toimuvad lugemisaastal, mille üleskutses rõhutatakse, et lugemisaasta on mõeldud kõigile. Ka neile, kes veel ei loe. Aga jõuame me nendeni, kes veel ei loe (või enam ei loe) ainult teraselt vaadates, mida nad n-ö lugemise asemel teevad, seda hinnates, vajadusel toetades ja heaks kiites. Pärast mittelugejate ja mittelugemise mõistmist, võime me ka neile puhta südametunnistusega öelda: lugeda on hää, lugeda on parem!

Üritused:

20. oktoobril kell 10 Are vallamaja väikeses saalis laste lugemiskonverents “Jah lugemisele!” Külla tuleb kirjanik Heiki Vilep, esitletakse Are põhikooli laste jutukogumikku, lapsed tutvustavad oma lemmikraamatuid.

20.oktoobrist novembri lõpuni toimub Are raamatukogus raamatuvahetuslaat.
Are raamatukogus saab vaadata näitust “Meie lemmikraamatud”, kus on väljas Are vallamaja töötajatele südamelähedased raamatud läbi aegade.

Vaata ka Are raamatukogu blogi: http://areraamatukogu.wordpress.com/

Taanis avati eile riigi suurim rahvuspark

Laupäeval, 16. oktoobril kuulutati Taanis Jüütimaa edelaosas avatuks riigi seni suurim, Vadehaveti rahvuspark. Avamispidustuste raames toimunud folgipeol Ribes osales tuhandeid taanlasi, teiste hulgas ka Taani prints Joachim.

“Täna on Taani looduse suurpäev, sest saime juurde oma kolmanda rahvuspargi,” sõnas avamisel Taani keskkonnaminister Karen Ellemann.

Foto: www.sydvestjylland.com
Maailma tähtsaimate märgalade hulka kuuluv 1460 ruutkilomeetril laiuv ja lisaks mandriosale ka 30 saart hõlmav Vadehaveti (eesti k ‘padumeri’) looduskaitseala ei piirdu vaid Taaniga vaid hõlmab ka Saksamaa ja Hollandi rannikut. Rändel peatub Vadenhaveti piirkonnas 10-12 miljonit rändlindu, populaarsed on nii linnuvaatlus kui ka tõusu ja mõõna piirkonnas harrastatav mudamatkamine. Rahvuspark on kõikidele huvilistele avatud ning uudistamise eest tasu ei võeta.

Vadehaveti rahvuspargi ala kuulub eriti tundlike merealade nimistusse (Particularly Sensitive Sea Area, PSSA), kõrvuti Austraalia Suure Vallrahu ja ka meie koduse Läänemerega.

Taanis on rahvusparkide süsteem suhteliselt uus nähtus. Esimene rahvuspark avati 2008. aastal Jüütimaa läänerannikul Thys, teine oli 2009. aastal avatud Mols Bjerge rahvuspark, lähiaastatel on plaanis veel kahe rahvuspargi rajamine. Väljavalitud paigad hõlmavad Taani unikaalsemaid ja väärtuslikumaid piirkondi ja maastikke, sealhulgas ka alasid, mis kuuluvad rahvusvaheliste kaitsealade hulka (NATURA 2000 alad).

Eestis on viis rahvusparki – Lahemaa, Soomaa, Matsalu, Vilsandi ja Karula. Neist vanim, Lahemaa, on asutatud 1971. aastal.

Autor: Aari Lemmik