Sumoäss Baruto on ilmselt tuntuim eestlane maailmas

Iga aasta lõpus on kombeks nimetada kõikvõimalike eluvaldkondade parimaid tegelasi. Eesti

maadlus
Sumomaadleja Baruto on tuntuim eestlane maailmas. Mihkel Maripuu foto

aasta meessportlaseks meie sumoäss Baruto vaevalt saab, kuid Postimehe spordiosakonna hinnangul on tegemist tuntuima eestlasega maailmas.

Ozeki Baruto on sumo sünnimaal, ligi 130 miljoni elanikuga Jaapanis kangelase seisuses. Kui lisada siia veel sumost lugu pidavad riigid nagu Mongolia (2,8 miljonit elanikku), Bulgaaria (7,6) ja Eesti (1,3) ning tükike Hiinat (1,3 miljardit) ja Lõuna-Koread (49 miljonit), siis pole võitjas kahtlust.

Sportlaste kõrval on meil maailmakuulsaid heliloojaid, dirigente ja modelle, kuid populaarsuselt nad vaevalt Barutole vastu saavad.

Tuntuselt suudab Eesti tegevsportlastest Barutole konkurentsi pakkuda vaid USA jalgpallimeeskonnas New Yorgi Red Bullsis superhooaja teinud Joel Lindpere.

Auväärne kolmas koht kuulub ilmselt palju telepilti pääsenud tennisistile Kaia Kanepile, kuid võimalik, et kuus aastat Tomski Tomis veetnud ja Venemaa jalgpallifännide südamed võitnud väravavaht Sergei Pareiko näitajad on temast üle.

Allikas: postimees.ee

Jõulumuusika festivali viimased kontserdid panevad elamusliku punkti lõppevale aastale

Corelli barokkorkester

Corelli Music kontserdisari „Kirikupühad Maarjamaal“ on terve kuu pakkunud imelisi muusikaelamusi. Kontserdid toimuvad aasta viimaste päevadeni välja.

Festivali avakontsertidel esitas kaunist orelimuusikat Peter Frisée Austriast. Mõisates ja salongides pakkusid põnevate kõladega jõulukava löökpilliansambel PaukenfEst ja oboemängija Riivo Kallasmaa. Lõppkontsertide kavas „Dixit Dominus“ kõlavad kirikuvõlvide all barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed luksuslikus koosseisus: kontserdil

Dirigent Daniel Reuss.

esinevad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Corelli Barokkorkester ajastu pillidel, dirigent on Daniel Reuss. Kirikuvõlvide all kõlavad barokiaja meistrite pidulikud jõuluteosed. Kavas on Händel ”Dixit Dominus”, Corelli ”Jõulukontsert”, J.S.Bach ”Singet dem Herrn”. Aastalõpukontserditega tervitatakse ühtlasi kultuuripealinna-aasta saabumist Tallinna.

28. detsembril kell 19 on kontsert Tartus Jaani kirikus ja 29. detsembril kell 19 Tallinnas Jaani kirikus.

Valgas esineb täna Kaunimate Aastate Vennaskond

Kaunimate Aastate Vennaskond annab täna kl 19.00 Valga kultuuri- ja huvialakeskuses jõulukontserdi “Lumi langeb tasa lapsepõlve pääle”.

Kaunimate Aastate Vennaskond vaatab koos publikuga tagasi, millised olid need meie nooruse aastad, nende aastate jõulud, näärid, talved, laulud ja luuletused, soovid ja mõtted, kui olime lapsed.

Möödunud sajandi 20ndatest aastatest alates läbi nääriaegse 50-80ndate tänasesse välja. Kontsertetendus kestab 1,5 tundi ja laule on nii Eestist, Soomest, Venest, Ameerikast, Rootsist, Tšehhist, Ukrainast, Saksast kui ka Kaldast.

Indrek Kalda, kes rõõmustab oma 50. sünnipäeva juubeldades koos vennaskonnaga, on loonud laule, mida lauldakse samuti rõõmuga. Kontsert tasuline.

Allikas: kultuuri.net

Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma

Kausthub Desikachar. Foto: Tallinna Joogaühing
Viimsi vallas Haabneemes algab täna neli päeva kestev kogemuslik seminar helide maailma. Juhendajaks Kausthub Desikachar Indiast. Viimsi keskkoolis toimuv seminar on mõeldud kõigile joogaharrastajatele ja neile, kes huvitatud helide ja meditatsiooni kasutamisest.

Neljapäevase seminari eesmärk on pakkuda osalejatele palverännakut helide maailma ning kogeda ja praktiseerida mantrate laulmist ja meditatsiooni, et kasutada neid oma vaimse ümberkujunemise teel.

Jooga filosoofia ja teised traditsioonilised India õpetused usuvad kindlalt, et heli on looduses loova ilu esmane ja põhiline mõõde. Sama põhimõte leidub ka teistest riikidest pärinevates vaimsetes õpetustes üle kogu maailma. Meie suhe helidesse nende erinevates vormides väljendub muusikas, ülistuslauludes ja kõnes ning on oluline osa meie elust.

Joogas on helide kasutamine tõusnud tähelepanu keskmesse tänu mantratele. Mantratel on loomupärane omadus mõjutada inimese sügavamaid tasandeid. Koos iidse meditatsioonipraktikaga peetakse mantrate laulmist kõige tähtsamaks ja peenekoelisemaks joogapraktikaks. Neid praktikaid pole kasutatud üksnes mõistmaks alateadvuse väljendusi ja mustreid, vaid ka nende mõjutamiseks ja muutmiseks positiivses suunas. Loe edasi: Viimsis algab täna põnev rännak helide maailma

Lihtsalt üks mõtisklus

Ivi Rausi,
kultuuritöö juht

Meil Eestis on neli aastaaega. Igal ajal oma võlu ja valu. Talvel on kogu maa valge. Meid ümbritseb hääletu vatine vaikus. Kõik on justkui unne uppunud. Ega siis muidu mitmed loomad end kerra vea ja põõna. Isegi mõned inimesed magaksid hää meelega (kaasaarvatud mina) pikalt ja kaua, sest Emake Maa puhkab. Loodus puhkab. See on aeg iseendaga vaikselt olemiseks, puhastumiseks igas mõttes, et siis taas mõne aja pärast Ärgata.

Kevad toob alati meie meeltesse ürgset jõudu, lootust, soojust ja mida kõike veel. Kui talv on vaikuseaeg, siis kevad mu meelest ületab kõik aastaajad oma häälte kauniduselt ja rohkuselt. Milline imeline kõla on päikese käes sulavatel jääpurikatel või lumest läbimurdval ojakesel. Ja see lõhn, mida tundes su keha täitub õnnetundega. Ja need kelmikad linnud! Loe edasi: Lihtsalt üks mõtisklus

Pereteatris jõudis lavale maailma esimene
kaerajaaniaineline näidend

Jõuluõhtul esietendus Kadrinas Siku pere koduteatris maailma esimene kaerajaaniaineline näidend, mille aluseks olid Friedebert Tuglase tekstid ja erinevad kaerajaani folkloorsed üleskirjutused, teatas pere esindaja Rein Sikk.

Eriti hästi kukkus näitetrupil välja poolpaljaste tüdrukute piilumise stseen :-).
Lõpuks tantsiti koos jõuluvanaga kaerajaani. Ühtekokku oli see üksnes jõuluaegu tegutseva pereteatri üheteistkümnes hooaeg ja esietendus.

Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta

Foto: ahtokaasik.wordpress.com
Ahto Kaasik,
Maavalla koja vanem

Maavalla kalendris algas jõulukuu 25. päeval uus aasta, mille järkekorranumber on 10 224. Ligikaudu nii vana on meie maa ja rahva ühine lugu. Jõuludel on selles loos põline ja tähenduslik koht.

Jõulusid on pidanud meie maausulised esivanemad ning teised Euroopa põlisrahvad igiammustest aegades peale. Jõulud on aastavahetuspüha. Jõulukuu 25. päeval algab uus päikeseaasta.

Jõululaupäeva ehk vana-aasta viimast päeva tähistame suurima pidulikkusega. Esimesel jõulupyhal, 25.12. toimub kogu loonat ja koos sellega inimkonda puudutav pööre. Põhjapoolkera läheb vastu pikematele päevadele, valgusele, soojusele ning elule. Algab uus aastaring. Loe edasi: Maarahval algas jõuludega 10 224. aasta

Heategevuslik telesaade alustab Väike-Maarjast

Heategevuslikku saadet juhib Kirsti Timmer. Foto: kanal11.ee
Täna, 26. detsembri õhtul on eetris heategevusliku sisustamissaate „Kodutunne“ esimene osa, kus ulatatakse abikäsi Väike-Maarjas elavale Siirile, kes kasvatab üksi viite last.

Siiri korter on eluohtlikus seisukorras, aga õnneks on maailmas hoolivaid inimesi, kes saatetiimi üleskutsele reageerisid ja nii sõitsidki saate tegijad esimesena just Siiri juurde.

„Kodutunne“ on iganädalane saatesari, mis keskendub inimestele, kelle kodu on mingil põhjusel kehvas seisus.

Saade aitab kehvemas seisus inimestel saavutada oma kodus tõelise kodutunde.

Saatetiim koos saatejuht Kirsti Timmeriga tõttab appi ja igal nädalal parendatakse üks objekt, olgu selleks lastetuba, elutuba, vannituba või hoopiski perekonna auto.

Saade on Kanal 11 eetris pühapäeviti kell 19.30.

Allikas: Nele Paves

Liiklemine kõrvalmaanteedel on endiselt raske

Kõpu teekaamera pilt täna kl 18.01. Foto: Maanteeinfokeskus
Maanteeinfokeskus annab teada, et lumesadu ja tuisk on hakanud Ida- ja Kagu-Eestis tasapisi taanduma, kuid liiklemine on endiselt raskendatud. Probleemsed on jätkuvalt kõrvalmaanteed. Sõidu otstarbekust tuleks igati kaaluda, sest väiksematel teedel on läbimatuid lõike.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel on tuisuvaale ning nähtavus on piiratud saju ja teel lendleva lume tõttu. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku –5 kraadist kuni –7 kraadini.

Harjumaal on lume ja tuisu tõttu läbimatu Kasispea-Ilumäe maantee. Raskesti läbitav on Viinistu-Pärispea maantee.

Ida-Virumaal on läbimatud tee Tallinn-Narva maanteelt Aa hooldekoduni, juurdepääs on tagatud kõrvalolevate teede kaudu; Kogu-Kalvi tee, ligipääs Kalvisse Aseri kaudu; Järve-Valaste tee, ümbersõit Ontika kaudu; Allküla-Martsa tee, ümbersõit on Toila kaudu; Soodumäe-Moldova-Aa, Moldova karjääri tee ja Varja-Moldova tee.

Kitsendatult läbitav on Saka-Ontika-Toila, Voorepere-Saka, Toila-Voka, Voka-Sillamäe, Lüganuse kalmistu tee, Kõrkküla-Erra ja Aa ranna tee.

Lääne-Virumaal on läbimatud Porkuni-Loksa küla tee, ligipääs Loksa külasse Kullenga ja Väike-Maarja kaudu; Kadrina-Undla tee, ligipääs Undlasse Kadrina-Viitna teelt. Kitsendatult läbitavad on Vilgu-Vinni-Pajusti ja Vilgu-Väike=Maarja tee.

Järva maakonnas on läbimatud Anna-Peetri-Huuksi, Koigi-Köisi ja Seidla- Järva=Jaani maanteed. Raskesti läbitavad on Otiku-Eivere, Väätsa-Nõmme ja Jootme-Koeru maanteed.

Ohutut liiklemist, kuid talvetingimustes liiklusesse minnes võtkem kaasa lumelabidas ning laetud mobiiltelefon.

Küsi lähemalt Maanteeinfokeskuse lühinumbrilt 1510.

Tõstamaa lasteaialaste näidend jõudis veebi

Pipi Pikksukk
Tõstamaa Lasteaia vanema rühma lapsed tegid vanematele kena üllatuse.
Õpetaja Ene Tamme juhatusel esitati näitemäng “Pipi Pikksukk – ehk vahvamad hetked kõigile armsast raamatust”.

Kuidas ja mismoodi kõik kulges saab selgeks sellest videofilmikesest.

Näidend on saadaval ka DVD-l näitamiseks parema kvaliteediga koduses DVD mängijas.

Madis Veskimägi

Allikas: Tõstamaa valla koduleht
Pilt: www.redcafe.net

Koolivaheajal saab Tartus meisterdada jõululodjal

Jõululodi ootab koolivaheajal lapsi Tartu Raekoja platsile meisterdamise õpitubadesse. Õpitoad toimuvad 27.-31. detsembril ja 3.-7. jaanuaril kell 12-14 ja kell 15-17.

Jõululodjal õpitakse tundma Eestis looduslikult kasvavaid puuliike ning neid koore, okste ja puidu järgi eristama. Arutatakse, milleks erinevaid puuliike on läbi aegade kasutatud ning mida põnevat ja kasulikku puude eri osadest teha saab. Proovitakse õigeid võtteid puutööriistade kasutamisel, õpitakse ohutust ja tööriistade hoidmist-hooldamist. Uuritakse kuidas on lodi ehitatud ja milliseid puust saadavaid materjale laevaehituse juures veel kasutatakse. Trümmis meisterdadatakse puidust ja puu erinevatest osadest esemeid, rüübatakse kuuma jooki ja vaadatakse lodjafilmi.

Uljastel tuleb “triibude” püüdmise võistlus

Uljastel 2010 püütud mutantahven. Foto: nagi.ee
Uue aasta kalapüügivõistluste avalöök tehakse laupäeval, 8. jaanuaril Ida- ja Lääne-Virumaa piiril paikneval Uljaste järvel, kus toimub “Uljaste Triibu 2011”. Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse lähevad võistlejate vahel võistluse ajal püütud ahvenate kogukaalud.

Rakvere spordikeskuse ja Sonda vallavalitsuse koostöös korraldatav kalapüügivõistlus, mis on tavaliselt koondanud umbes paarsada osalejat, toimub juba kolmandat aastat. Varasemate võitjate nimistusse kuuluvad Gert Kask (2009) ja Marko Abram (2010).

Loe võistlusjuhendit ja muud infot siit.

Allikas: Rakvere spordikeskus

Boose selts puhub Linda rahvamajale uut elu sisse

Antsla vallas tegutsev Boose selts on PRIAst saadud toetuse abil remontinud Linda rahvamaja ja kutsub kõiki uusaastapeole, mis algab 2011. aasta esimestel minutitel rahvamaja ees ilutulestikuga.

Võimalus PRIAst rahvamaja remondiks toetust taotleda avanes Boose seltsil ligi aasta tagasi. Oma osalusega toetas seltsi Antsla vald.

Nüüdseks on Linda rahvamajas remonditud fuajee koos köögi ja tualettruumidega ning sellesse hooneossa on paigaldatud ka maaküte. Selts on võtnud eesmärgiks Linda rahvamaja jälle sellisesse korda seada, et seal saaks mitmesugust huvitegevust korraldada ning lastele ja noortele vaba aja veetmise võimalusi pakkuda.

Linda rahvamaja avapidu oli 18. detsembril. Järgmine ettevõtmine ongi uusaastapidu.

Sama teguderohke, kui on olnud 2010. aasta, tõotab seltsile tulla ka aasta 2011. Seltsi kodulehel (boose.onepagefree.com) lubatakse jätkata kõiki juba traditsiooniks saanud ettevõtmisi: tähistatakse vastlapäeva ja naistepäeva, tuleb nõiapidu ning peetakse lastekaitsepäeva ja jaanipäeva, korraldatakse spordipäev koos simmaniga jne.

Viljandi tänavatel kehtib lume tõttu eriolukord

ilm
Laupäeval Viljandis Väike-Kaare tänaval.

Ajaleht Sakala võrguväljaanne annab teada, et jõulu esimesel pühal, 25. detsembri keskpäeval kutsus Viljandi linnapea kokku linnavalitsuse erakorralise istungi ja kriisikomisjoni koosoleku, et arutada lumetormi tagajärgede likvideerimist. Linnavalitsuse teatel otsustati eraldada täiendavad vahendid lisatehnika ja tööjõu kaasamiseks ning koostati plaan olukorra normaliseerimiseks.
Kava näeb muu hulgas ette, et tänavatel, mille mõlemal poolel on kõnniteed, kasutatakse ajutiselt ühe poole kõnniteed lume ladustamiseks. Osa tänavate laius väheneb 3-4 meetrini ja selleks, et autod teineteisest mööda pääseksid, moodustatakse taskud.
Linnavalitsus palub mitte parkida autosid tänavate äärde, kus need takistavad lumekoristust. Parkimisvõimaluste tagamiseks hoitakse lumevabad kõik avalikud parklad ja Männimäel ka KEK Tradingu parklad.

Tugevat lumesadu lubab ilmajaam veel terveks pühapäevakski.

Rahvamuusikutele taasilmus 80 aastat vana noodiraamat

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts andis välja 1930. aastal esmatrükis ilmavalgust näinud noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“.  See sisaldab vanaaegseid valsse, polkasid ja polka-masurkasid, mõni lugu on rahvamuusikaringkondades laialt tuntud ja mängitud, mõni unustatud või suisa varem kuulmata.

Vajadus sellise raamatu järele oli suur, sest viiulipalad on eesti rahvaliku instrumentaalmuusika kõige universaalsem osa ning need sobivad mängimiseks ja harjutamiseks ka teistele pillidele, andes hea tunnetuse eesti rahvamuusikast. Tänapäeval ei noodistata rahvamuusikat enam koos klaverisaatega ning see asjaolu muudab antud kogumiku eriliseks.

Raamatu koostaja ja lugude seadja on Victor Compe (1895-1968), kes on olnud tähtis tegelane eesti džässi ajaloos olles 1925. aastast tööd alustanud Eesti esimese kutselise džässorkesttri  The Murphy Band juht.

Noodiraamatu „50 eesti tantsu viiulile ehk klaverile“ materjalid on pärit 1929. aasta sügisel toimunud ekspeditsioonilt, kui Compe käis koos Mihkel Aitsamiga maal rahvaviise kogumas. Compe kui džässmuusiku huvi eesti rahvamuusika vastu polnud sugugi juhuslik ega pealiskaudne. Ta kasutas ja kutsus teisigi heliloojaid kasutama tantsupalades eesti rahvaviise, mis selle aja džässmuusikas oli ainulaadne laiemaltki kui Eestis võetuna.

Soomaal on homme selle aasta viimane räätsamatk

matkJõulude ajal võetakse aeg maha, nauditakse lähedaste seltskonda ning võetakse koos ette midagi toredat. Kui aga rikkalikud jõuluroad söödud ja kingikotid salmi eest lunastatud, tuleks hetkeks võtta väike paus enne järgmisi aastavahetuse pidustusi. Miks mitte mitte teha üks matk Soomaale, et osa saada imelisest looduselamusest praeguse lumerohkusega. Just tänu paksule lumele on matk mõnusalt paraja koormusega.

Sel pühapäeval (26.detsembril) minnakse lõbusas jõulumeeleolus nautima põnevat talvematka Soomaa looduses. Giidiks on kaasas Algis Martsoo, kellega kohtutakse Soomaa rahvuspargi külastuskeskuse juures kell 11. Pange end soojalt riidesse ja jalga sobivad saapad.

Allikas: soomaa.com

Moostes kaardistati pärandkultuuriobjekte

Mooste vallas lõppes pärandkultuuri inventeerimise projekt. Mooste vallas inventeeriti pärandkultuuri selle aasta augustist detsembrini. Kokku kaardistati valla territooriumil 165 objekti, millest 4 eredamat näidet lähevad järgmisel aastal ilmuvasse Põlva maakonna raamatusse. Nendeks eredamateks näideteks on Austa triangulatsioonitorn, Zirna pettäi, ahju vare Labassaare külas ning vaigutuslank.

polvamaa.ee

Haanjasse kogunevad täna Eestimaa mägede vallutajad

Täna ja homme toimub Haanjas Lumeilvese matk, mille jooksul vallutatakse Eesti 20 kõrgemat mäge. Nende mägede absoluutkõrguste summa on 5751 meetrit.

Kokku tuleb kõikide mägede läbimiseks ronida vähemalt 745 meetrit vertikaaltõusu.

Loomulikult on kõrgeim mäetipp Suur-Munamägi (318 m merepinnast), millele järgnevad Vällämägi, Kerekunnu, Tsälbä ja Rohtõsuu mäed. Madalaim kahekümnest mäest on 278 meetrine Tsardsõmägi.

Hommikul Haanjasse kogunenud matkajad loodavad tänase päeva jooksul ületada pooled tippudest.

Kokku läbitakse jalutades umbes 20 kilomeetrit. Matk peaks korraldajate hinnangul olema jõukohane kõikidele talve- ja matkanautijatele.

Ligi tuhat majapidamist on elektrita

Ligi tuhat peret võttis jõule vastu ilma elektrita. EIle hilisõhtul oli rivist väljas 21 alajaama, mis teenindavad kokku 1124 majapidamist,  tän ahommikul kell 10 oli elektrita ligi 850 majapidamist.

Hetkeseisu saab pidevalt jälgida Eesti Energia rikete veebilehelt.

Kõige enam katkestusi oli Viljandimaal ja Harjumaal, samuti Põlvamaal ja Lääne-Virumaal.

Elektrikatkestustest palub Eesti Energia teada anda kõnega või lühisõnumiga Eesti Energia 24h rikkenumbrile 1343 või e-postiga Eesti Energia kodulehe kaudu.   Elektrikatkestuse korral palutakse enne rikketelefonile helistamist oodata 15 – 20 minutit. Selle ajaga jõuab katkestuste info Eesti Energia infosüsteemi ning siis oskame anda täpsemat infot rikke kohta. Rikkenumbrile helistades kehtivad operaatorite seatud kõnetasud. Eesti Energia omalt poolt lisatasu ei kehtesta.

Tänane päev tuleb pilvine. Sajab lund ja tuiskab, sadu on paiguti tugev. Puhub kirdetuul 5-12, saartel ja rannikul puhanguti 15-21m/s. Külma on 3 kuni 9 kraadi.

Kõrvalteed on raskesti läbitavad

Eile varahommikul alanud lumesadu ja tuisk on laienenud kõikjal Eestis ning liiklemine on muutunud raskendatuks.

Põhi- ja suuremad tugimaanteed on lumised ja libedad, kohati puhaste sõidujälgedega, kuid kinnisõidetud lumega sõidujälgede ja radade vahel. Teedel esineb tuisuvaalusid ning lendlevat lund.

Liiklejad peavad arvestama võimalusega, et teedel võivad liikluse sulgeda lumme kinni jäänud veoautod. Palume mitte mööda sõita aeglaselt eesliikuvaist sõidukeist, möödasõidul lumme kinnijäämine võib põhjustada uusi ummikuid.

Samuti palume ilma tungiva vajaduseta mitte kasutada liiklemiseks kõrvalmaanteid, kus teeolud on lumesaju ja tuisu tõttu raskendatud ning võib esineda läbimatuid lõike.

Harju maakonnas on tuisu tõttu läbimatu Raasiku-Kostivere maantee kaks kilomeetrit enne Kostiveret. Samuti palume raskete teeolude tõttu mitte sõita Harju maakonnas Kaberneeme-Kiiu maanteele.

Ilm oli pilves, kõikjal tuiskas ning sadas lund ja jäidet. Tuisus ja lumesajus on nähtavus piiratud ning liiklejail tuleks valida tee- ja ilmaoludele vastav sõidukiirus. Kui on vajadus liigelda väiksematel maanteedel, tuleks autosse kaasa võtta lumelabidas, laetud mobiiltelefon ja sooje riideid.

Lumesadu ja tuisk jätkub. Teepinna temperatuurid jäid vahemikku -5 kraadist kuni -9 kraadini.

Allikas Maanteeamet

Elva fotokonkursi võistlustöid saab hinnata veebis

Elva linna korraldatud fotokonkurss “Elva hetked 2010” konkursi IV etapp “Sügise valgus” on lõppenud. Konkursi viimasele etapile laekunud fotosid on võimalik näha ja hinnata fotokonkursi lehel 29. detsembrini 2010.

Konkursi žürii hindab konkursi viimase etapi fotosid ja teeb oma valikud. Lisaks lähevad hindamisele uuesti iga etapi esimesed kolm fotot, mille seast selgub Elva hetk 2010. Fotokonkursile esitatud fotode puhul hinnatakse väljendusrikkust, emotsionaalsust ja seotust Elvaga.

Fotokonkursi eesmärk on kaasata linnakodanikke jäädvustama Elvat läbi siinsete inimeste, sündmuste, tegevuste, objektide, looduse, et tabada Elva hetk. Võitjate nimed, autasustamise koht ja aeg avalikustatakse hiljemalt 12. jaanuaril 2011 Elva linna kodulehel www.elva.ee

Allikas: Merike Järv, Elva linnavalitsus

Talvepealinn korraldab Euroopa saunamaratoni

13. veebruaril toimub talvepealinnas Otepääl Euroopa saunamaraton. Maratonil osalejatel tuleb läbida võimalikult palju Otepää piirkonna saunu. Võistelda saab nii üksi kui ka võistkonnnaga.

Saunalistele antakse start 13. veebruari lõunaajal Pühajärve puhkekeskuses ja esimene saunaskäik tulebki seal. Saunalised peavad igas saunas vähemalt kolm minutit leili võtma. Kasuks tulevad ka jääaugud ja kümblustünnid. Maraton lõpeb samuti Pühajärvel ühise koosistumisega. Lühima ajaga enim arvu saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja.

Otepää kandi saunaomanikel palutakse tel 509 7795 või e-posti aadressil sirje.ginter@otepaa.ee teada anda oma saunast, mis võiks olla üheks läbimiskohaks.

HÄID JÕULE!

Vaskna järv. Foto: Erkki Peetsalu

Vaikus kaikus üle maa,
avar ja võimas ja lõpmata.

Valgus vajus üle vee,
puhas ja põnev ja laitmata.

*

Hea külauudiste sõber,

Soovime Sulle mõnusaid pühi, rõõmu ja rahu!!

Sinu külauudiste tegijad
MTÜ Eesti Kodanikuajakirjanduse Selts