Täna saab taas filmistsenaariumeid õppida kirjutama

  Täna kell 11-18 toimub Tabivere Vabaajakeskuses Filmitalgute arvult kolmas stsenaariumikirjutamise koolitus.

Koolituspäev on jagatud kaheks osaks, millest esimeses antakse ülevaade filmi žanritest ning tutvustatakse stsenaariumi struktuuri koos kirjutamise mudeliga. Päeva teises osas tegeletakse aga praktiliste ülesannetega. Päeva vältel saab kindlasti näha ka filmilõike Eesti filmitegijate varasalvest ning lisaks tutvuda Filmitalgute veebipõhise stsenaariumikirjutamisega.
Jõgevamaa stsenaariumikoolitust Tabiveres viib läbi noor filmitegija Rasmus Merivoo. 

Filmitalgud  toimuvad Kinobussi ja Euroopa kultuuripealinna Tallinn 2011 eestvedamisel terve aasta. Kinokunsti ning osaluskultuuri kokkupuutepunkte kompava eksperimendi eesmärgiks on panna eestimaalased ühiselt filmi tegema. 
 
Eesti filmiprofid viivad kõigis maakondades jaanuarist aprillini läbi filmikoolitusi. Koolitustel ning veebikeskkonna www.filmitalgud.ee vahendusel saavad kõik soovijad kaasa rääkida filmi aluseks oleva stsenaariumi kirjutamisel, hiljem ka sobivate näitlejate valikul, võtteplatside ettevalmistamisel ning filmimisel.
 
Filmivõtted 15 Eesti maakonnas on plaanis läbi viia 2011. aasta augustis, film ise esilinastub novembris. Filmitalgute käiku kajastab erisaadetega ETV, filmi telelinastus on kavandatud 2012. aasta 1. jaanuariks.

Pärimusmuusika Ait sai põrandale soojad vaibad

Autorid koos vaipadega

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia andis Pärimusmuusika Aidale  12 tudengite valmistatud rõõmsavärvilist kaltsuvaipa, mida hakatakse kasutama kontserdilavade kujundamiseks.

Kooli rahvusliku tekstiili õppekava hoidja ning lektor Kristi Jõeste rääkis, et vaibad valmisid esmakursuslaste käe all. „Kuna kaltsuvaiba tegemine on kõige lihtsam kudumise tehnika, aitab see noortel hõlpsasti aru saada, kuidas üks kangas üldse tekib. Tänavu oli neil seda eriti hea teha, sest algusest peale oli teada kus ja kuidas vaipu kasutama hakatakse – usun, et see oli tüdrukutele väga motiveeriv. Pealegi on aida sisemus kujundatud selliselt, et sinna sobivad looduslike värvidega tehtud tekstiilid suurepäraselt,“ sõnas Jõeste.

Aida administraator Silja Soo avaldas heameelt, et kultuuriakadeemia tuli õppeaasta algul vaipu pakkuma ning andis kontserdimaja töötajatele võimaluse meelepärased kavandid ise välja valida. „Oleme vaipu lavade kujundamiseks varemgi kasutanud, kuid tahtsime juurde tuua midagi sellist, millel on oma lugu ning otsene seos Viljandiga. Valisime välja sellised kavandid, mis omavahel kõige paremini kokku sobisid, kuid pakkusid samas kontraste ning olid pilkupüüdvad ka eraldiseisvana.“

Vaipade autorid on Kärt Aedviir, Liis Jürken, Maarja Noorväli, Enelin Pedak, Pille Pilvar, Hanna Reilson, Signe Rätsepso, Kadi Salumets, Vaike Salus, Kadri Soone, Maren Suurna ja Kadri Viin.

20. veebruarini on huvilistel võimalik vaipu uudistada aida fuajees.

Allikas www.folk.ee

Ragn-Sellsi juht kinnitab täna juhtimise jututoas, et väärtused ei ole prügi

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL) on käima lükanud koolitussarja kodanikuühenduste juhtidele – ”Juhtimise jututoad”, kuhu on oodatud rohkem või vähem kogenud praktikud, et koos jututoa külalisega ja omavahel arutada erinevaid organisatsiooni juhtimisega seotud küsimusi, rääkida oma ja kuulda teiste kogemustest, uutest ideedest ja toimivatest lahendustest, saada nõu oma töö paremaks korraldamiseks ja anda seda ise teistele. Täna on juhtimise jututoas ASi Ragn-Sells  juhatuse esimees Rein Leipalu, kes keskendub jututoas väärtuste lahtimõtestamisele.

Külaline arutleb teemadel , mis puudutavad organisatsiooni põhiväärtusi ja selle seoseid nii strateegilise juhtimise, töötajaskonna hoiakute ning eesmärkide saavutamisega.

Jututuba algab Tallinnas  Sisaliku restoranis (Pikk 30) täna kell 16.

Viljandit saab muuta veebi teel

Viljandi

Avanes veebikeskkond Minu Viljandi, mille kaudu viljandlased saavad avalikult kaasa rääkida oma linnaga seotud probleemide ja lahenduste leidmisel ning otsuste tegemisel. Keskkonna edukal käivitumisel laieneb ettevõtmine tulevikus ka teistesse Eesti linnadesse.

 Veebikeskkond, mille loomise idee sündis Minu Eesti mõttetalgutel, pakub linnakodanikele võimalust avalikult kaardistada linnakeskkonnas lahendamist vajavaid probleeme, pakkuda välja ideid olemasolevate kitsaskohtade lahendamiseks ning ühtlasi jälgida, mida selles osas ühiselt ette võetakse.

Veebikeskkond võimaldab siduda märkamist vajavad probleemid ja lahendused täpsete asukohtadega. Sel viisil tekkiv linnakaart peegeldab linnakodanike pilti oma kodulinna hetkeseisust, sellega seotud lootustest ja ootustest. “Usume, et see annab Viljandi inimestele võimaluse senisest mugavamalt ja vahetumalt kaasa rääkida linnaruumi parendamisel ja otsuste vastuvõtmisel,” ütles ettevõtmise eestvedaja Geroli Peedu.

 Veebikeskkonnaga saab tutvuda siin: http://minu.viljandi.ee/

Lõõts om kallis pill

Noormaa Tarmo. Foto: Uma Leht

Lõõdsamänguhuviliidsi om vanalõ Võromaalõ nii hulga tegünü, et om peris murõ, kost mängmises pilli saia. Võrokõisi rahvuspilli jo poodist osta-i: hää om, ku om vana pill, midä kannatas kõrda tetä, vahtsõt pilli piät meistri käest aasta otsa uutma ja sõs tuu iist päält 3000 euro (50 000 krooni ümbre) vällä käümä.

Haani lõõdsamiis ja lõõdsaoppaja Noormaa Tarmo näüdäs’ uhkõlõ ilda aigu kõrda saanut hääd lõõdsapilli, minka mäng timä opilanõ.
«Saimi taa pilli Tsoorust, pääle om kirotõt: 1914, Osvald Vaab. Timä oll’ lõõdsameistri Teppo Augusti opilanõ, tekk’ kos’osit ja muud tüüd Teppolõ. Teppo pandsõ pillile helü sisse,» kõnõl’ Tarmo. «Pill oll’ Võromaal tsõõritanu, Sarniti Kalju tekk’ toolõ 1980. aasta ümbre vahtsõ lõõdsa, a es mõista sõs viil õigit lõõtsu tetä. Tekk’ karmoška lõõdsa: hoobis tõistmuudu oll’, kangõ, taad pilli oll’ kehvä mängi, rassõ oll’ hellü kätte saia.»

Nii veigi Tarmo pilli vana meistri Ruusamäe Elmari kätte, et tuu seolõ vahtsõ lõõdsa tennü. Elmar om üts kolmõst meistrist, kiä säänest tüüd mõist tetä. Pilli kõrdategemist tugõsi Kultuurkapitaal ja Eesti rahvuskultuuri fond.

«Harinu asi, a vaiva näi pall’o külh: vahtsõ pleki ja… Tohutu tüü!» selet’ Ruusamäe Elmar. «Nii katõ kuu ümbre võtt’ aigu. A es taha perrä kah anda. Teppo kadonu ütel’, et Vaab oll’ timä hää opilanõ ja tuu oll’ väega kõrrah, ilosa kõlaga pill. Tartese Heino kah avit’ viil, plekke ragi! A nüüt om illos pill kah!» Loe edasi: Lõõts om kallis pill

11. veebruar on Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 päev

Seoses 112 päevaga toimub Lõuna-Eesti päästekomandodes 11. veebruaril avatud uste päev. Päästjad räägivad hädaabinumbri teemadel, selgitavad kuidas teha hädaabikõnet ja kuidas anda täpne teejuhatus, et hätta sattunud inimesteni võimalikult kiiresti abi kohale jõuaks.

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu! On ju elu kõige ilusam kingitus universumis ja selle päästmisel loeb iga sekund. Seetõttu räägime Euroopa 112 päeval oma sõpradele 112-st, ohutusest ja turvalisusest, et igaüks meist saaks end tunda julgemalt ja kindlamini kui varem.

Komandokülastuseks palutakse suurematel gruppidel tulekust ette teatada.

Kontaktid:
Võru komando
Räpina mnt 20A, Võru linn 65606
Komandopealik Aivar Lai
tel. 782 7121, 524 2920
e-post: aivar.lai@rescue.ee

Antsla komando
Kreutzwaldi 1, Antsla 66403 VÕRUMAA
Komandopealik Toomas Sloog
tel. 785 5501, 505 2101
e-post: toomas.sloog@rescue.ee

Otsitakse kiirelt inimesi noortevahetuseks Antalyas

Türgis Antalyas 20.-28. veebruarini korraldatavasse noortevahetusprojekti “Before the end of the world” otsitakse viimasel minutil inimesi juurde.

Korraldajad maksavad  reisipiletid, millest kohapeal maksate neile tagasi 30 protsenti. Toitlustus ja öömaja on tasuta, ööbitakse sellises hotellis: http://www.hotellaraworld.com/en/

Kes tunneb huvi, sel palutakse võtta otse ühendust Janely Rohumägiga – janely.jr@hotmail.com.

MTÜ Kultuur aitab hingata

Kogumik värskeid uurimusi noore põlvkonna kujunemisest kiiresti muutuvas ühiskonnas

Täna kell 16.15 esitletakse Tartu Ülikooli kohviku talveaias Eesti Teadusfondi grandi “Lapsed ja noored kujunevas info- ja tarbimisühiskonnas” raames valminud digitaalset kogumikku. CD-kandjale on koondatud projekti jooksul valminud teaduspublikatsioonid, doktori- ja magistritööd ning ajakirjanduses ilmunud artiklid.
Projekti juhi Veronika Kalmuse sõnul tingis vajaduse kogumiku väljaandmiseks lähedaste teemadega tegelevate kolleegide, üliõpilaste ja praktikute suur huvi. “Noore põlvkonna eripära on siirdeühiskonnas jätkuvalt aktuaalne ning kogumiku vahendusel on võimalik sellest küllaltki rikkalik mosaiikpilt kokku panna”, lisas Kalmus.
Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi meediauuringute professori Veronika Kalmuse juhitud grandiprojekti (kestis aastatel 2007−2010) raames välja antud kogumik sisaldab publikatsioone, mis vaatlevad noore põlvkonna kujunemist tänapäevase, kiire arengutempoga ühiskonna kontekstis. Kogumikust võib leida inglise, eesti, saksa ja vene keeles ilmunud 39 teadusartiklit või raamatupeatükki, kaks doktoritööd, üheksa magistritööd ning 12 populaarteaduslikku artiklit.
Veronika Kalmus, Margit Keller, Pille Runnel ja Andra Siibak on lisanud põhjaliku eesti- ja inglisekeelse sissejuhatuse, mis annab ülevaate peamistest tulemustest ja pakub praktilisi soovitusi lapsevanematele, lasteaednikele, õpetajatele, ajakirjanikele, noorsootöötajatele ja teistele noore põlvkonna sotsialiseerimisega seotud huvirühmadele.
Projekti jätkuna keskendub uurimisrühm edaspidises töös põlvkondade vahelistele suhetele kujunevas infoühiskonnas, võttes vaatluse alla näiteks erinevate vanuserühmade meediakasutuse, aga ka lapsevanemate ja õpetajate rollijaotuse laste meediapädevuse kujundamisel.

Rosmal jätkub homme Lasteaia Vanemate Kool

Homme, 8. veebruaril kell 18-20 toimub Rosmal waldorflasteaias Täheke järjekordne Lastaia Vanemate Kooli tund.

Seekordsed teemad:
• Kõne areng läbi matkimise. Vanema võimalused lapse kõne arengu toetamisel. Lasteaias kõne ja eneseväljenduse arendamise võimalused. Kõne ja liikumise seosed. Sõrmesalmid, hommikuringid, muinasjutud / Heli Kudu
• Meisterdame hernekotid – väga head tasakaalu, koordinatsiooni, haaramist, fantaasiat jne arendavad mänguasjad / Heli Kudu ja Laivi Raamat-Boeke
• Kolmekuningapäeva sisu ja meeleolud. Tegevused ja õhkkond lasteaias jaanuarikuus. Kolmekuningamäng – mängime seda ühiselt / Laivi Raamat-Boeke

Kuulama ja osalema oodatakse kõiki lasteaia praeguseid ja uusi vanemaid ning kõiki waldorfpedagoogikast huvitatuid. Lasteaia Vanemate Kooli toetab Põlvamaa Europe Direct infopunkt. Rosma Haridusseltsi liikmetele tasuta, teistele 3 eurot.

Konkreetse päeva infot vaata jooksvalt kodulehelt: www.rosma.edu.ee. Küsimustega võib pöörduda Heli poole: 522 4639.

Allikas: Rosma Haridusselts

Tallinnas algavad loodusehituse seminarid ja õpitoad

Veebruari keskel algavad loodusehituse koolituskompleksis Tallinnas (Lina 5) toimuma seminarid ja praktilised õpitoad. Nagu ikka, kõik erinevatel säästvatel teemadel – traditsiooniline puidutöö, savi- ja põhuehitus, taastuvenergeetika jpm.

Foto: juured.ee
15. veebruar – seminar: Teeme ise päikeseküttesüsteemi
17. veebruar – seminar: Igamehe päiksekuivati puidu kuivatamiseks
18. veebruar – meistrikursus: Traditsiooniliste puutööriistade teritamine
19. veebruar – meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid – jätkseotised
22. veebruar – seminar: Põhuehituse tehnikad ja kogemused
25.-26. veebruar/4.-5. märts -meistrikursus: Vahvärkkonstruktsioonid

Märtsi ja aprilli koolituste teemadeks on puitkatused; savist ümar leiva-pizzaahi; kergsavisein ja -plokk; paberkrohvid; tadelakt; savist küttekolded; käsitsi voolitav savimööbel; Cob saviehitustehnika jpm.

Lisainfot: www.ehituslahendused.ee ja facebooki fännilehel ürituste all http://www.facebook.com/ehituslahendused

Kohila Sipsiku lasteaia laienemine jõudis lõpule

Eelmisel neljapäeval avati Kohilas lasteaed Sipsiku värskelt renoveeritud fassaadiga majas kahe rühma jagu uusi ruume. Praegusele 120-le lapsele lisandub 42 kolme- kuni viieaastast last. Nüüd on valla suurimas lasteaias kaheksa rühma ja 162 last. Viis aastat kestnud lasteaia pidev laiendamine on lõpule jõudnud.

Lasteaia direktor Kristina Mägi alustas samas majas tööd 2002. aastal laste päevahoiu juhina, siis käis lasteaias 15 last. „Võib vist lõpuks öelda, et aastast 2006 kuni siiani kestnud järkjärgulised ehitustööd on Sipsiku lasteaias lõppenud. Meil ei ole enam kuhugi kasvada,” arvab Kristina Mägi. Uued rühmad, mis seati sisse Kohila raamatukogust vabanenud ruumidesse alustavad igapäevast lasteaiaelu alates uuest nädalast.

Möödunud aastal alustatud remonditööd koos uue sisustusega läksid kokku maksma 6,6 miljonit krooni (422 821 eurot), sellest EAS-i poolne toetus „Kohalike avalike teenuste arendamise“ meetmest oli 5,6 miljonit krooni (359 398 eurot) ja valla omaosalus 992 355 krooni (63 423 eurot).

Projekti raames renoveeriti kahe rühma ruumid ja vajalikud abiruumid, paigaldati uus elektrisüsteem, uued aknad, rajati ventilatsioon, soojustati kogu hoone fassaad ja katus, paigaldati rühmadesse vajalik mööbel ning kööki lisaks olemasolevale uusi seadmeid. Lasteaed sai uue piirdeaia ning hoovi nurka ehitati uus mänguväljaku ala koos ronilatega.

Eriti uhked on lasteaednikud keldrisse juurde saadud töötubade pärast. Kunstiringi ja puutöö tuba on sisustatud lastele mõeldud ja reaalselt kasutatavate töövahenditega.

Kohilas sünnib igal aastal juurde sadakond uut põnni. Vald on selle näitaja poolest maakonna liider. Praegu ootab Kohilas lasteaiakohta 167 1,5 kuni 4aastast last. Sügisel, kui lasteaedadest läheb kooli sadakond last, väheneb märkimisväärselt ka järjekord.

Allikas: Kohila vallavalitsus

Pühapäeval peetakse Otepääl saunamaraton

Foto: Margus Ansu, Postimees.
Sel pühapäeval, 13. veebruaril peetakse Otepääl saunamaraton. Start antakse Pühajärve Spa&Puhkekeskusest (Aedlinn, Pühajärve küla) kell 12.00-14.00, finiš avatud samas kohas kella 16.00-18.00. Saunad, mida läbitakse, asuvad Otepää piirkonnas.

Võistkonnad võivad olla kuni 4-liikmelised. Võistkonna registreerimine toimub kohapeal, saab ka eelnevalt registreerida e-posti aadressil: sirje.ginter@otepaa.ee.

Võistkond saab stradipaigas saunade orienteerumiskaardid, mille järgi orienteeruda ja võistlusjuhendi. Kõigil võistkonna liikmetel tuleb saunalaval leili võtta vähemalt 3 minutit. Sauna sisenedes annab iga võiskond saunaomanikule saunakaardi, millele saunast lahkudest annab saunaomanik tõenduse saunast viibimise kohta. Lisaboonust (aja vähendamine) annab saunalistele jääaukude, kümblustünnide ja muu saunaomanike poolt välja pakutud atraktsioonides ja meelelahutuses osalemine. Lühima ajaga enim arvu piirkonna saunu läbinud meeskond või võistleja on võitja. Finišisse jõudes tagastatakse saunakaart, et välja selgitada võitjad.

Autasustamine ja ühine koosviibimine koos saunaomanikega toimub 13.02.2011 kell 18.30 Pühajärve Pubis.

Saunamaraton toimub Euroopa 2011 kultuuripealinna raames “Kuum saun kuumas Talvepealinnas Otepääl”. Korraldavad Otepää Kultuurikeskus, Pühajärve Spa & Puhkekeskus ja Otepää saunaomanikud. Toetab Otepää vald.

Täiendav info: Sirje Ginter, tel 7655212, 5097795

Võrumaa toidupank ootab appi aktiivseid inimesi

Grupp aktiivseid inimesi on juba mitu nädalat teinud usinat eeltööd, et ka Võrumaal saaks käivitada üle-eestilise toidupanga sõsara ja maakonna puudust kannatajatele tulevikus toiduabi jagada.

Praegu pole veel teada, milliseid ruume Võru linnas toidupank kauba hoiustamiseks kasutada saab. Eelmisel nädalal käis panga esindus Võru linnavalitsuses ja linn andis põhimõttelise nõusoleku üks munitsipaalruum ettevõtmisele eraldada.

Selleks, et tulevases toidupanga laos kaupa saaks hoida, läheb vaja külmikuid. Kellel on üle mõni sobiv külmik, andke teada mõnel all oleval e-posti aadressil või helistage Katrin Tambergile.

Et pank pole veel juriidiliselt käivitatud, ei ole praegu võimalik raha ega toidukaupa annetajatelt vastu võtta. Inimestel, kes soovivad edaspidi toidupanga vabatahtlikus tegevuses kaasa lüüa, palutakse endast teada anda.

Kontaktid: Katrin Tamberg, katrin.tamberg@gmail.com, telefon 5816 0304 begin_of_the_skype_highlighting              5816 0304      end_of_the_skype_highlighting

Britt Vahter, bvahter@hotmail.com

Tiit Toome, tiit.toome@gmail.com

Elina Kononenko, elinaallas@gmail.com

Paidra külärahvas matsõ kruuni

Foto: Uma Leht
Ku Krabi rahvas pidi krooni puhtit sõs, ku euro tull’, sõs Paidra rahvas sõs, ku krooniga inämb massa es saa: 14. vahtsõaastakuu pääväl.

Paidra silla pääle tull’ kokko kümmekund kroonimatjat. Nuu, kes olli tulnu kotost vällä, olli iks hingega krooni puhtõlidsõ. Kõik pandsõva üteh võtõdu kündle silla pääle ritta ja naksiva Võhandu jõkkõ lumõpallõ pilma. Kõik hõiksi, et jumalaga, kruun, jumalaga, kruun! Inemise ütli, et iks väega hallõ om umast rahast. Taa euro ei miildü kellelegi.

Umakeelidse sildiga Tsolgo näputüütarõ mano sai päivä tettüs havvakääbäs suurõ puust ristiga. Tarrõ oll’ iks puhtõlaud kah katõt, iks kombõkotust piteh. Võeti iks tops viina kah jutu sekkä.

Puhtõlavvah egäüts tulõt’ miilde, midä viimätside kruunõ iist ostsõ: Kautsi Hans tsukõrd ja krõngli, mis tõi puhtilõ üteh. Hausmanni Eha ja Kindsiveere Liia osti söögikraami, Kindsiveere Maarek ja Taalfeldi Hille bussipiledi. Taalfeldi Ennu ostsõ pudõli Gabrieli likööri, Kindsiveere Kuldar paki suitsõ ja Maask Heino vaiht krooni eurodõ vasta. Mul hindäl oll’ üts kruun ja autokaupmiis ütel’ külh, et taa iist ei saa sa inämb midägi, a ma kai ümbre ja võti riiuli päält pulgakommi.

Riitsaarõ Lainõ, Uma Leht

Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Foto: juured.ee
Lõuna eesti loodusehitajad ühendavad oma teadmised, oskused ja kogemused ning viiavad läbi 2011. aasta talvekuudel Põlvamaal Mooste mõisa meistrite hoovis praktilisi seminare kohalike looduslike ehitusmaterjalide kasutamise kohta. Õpetatakse põhumajade ehitamise tehnikaid, masiivsavi ja kergsavi ehitustehnikaid, savikrohvi ja lubikrohvi valmistamist. Hea võimalus kuulata ja ise oma käega teha kogenud meistrite käe all.

12. veebruar – KERGSAVIST EHITAMINE. Kasutame puiduhaket, höövlilaastu, kanepi ja linaluud. Teeme kergsavi telliseid, plokke ja maja välisseinte näidislahendusi. Juhendaja Marko Kikas, Saviukumaja oü

19. veebruar – PÕHUMAJA EHITUSTEHNIKAD. Tutvume põhuseinte ehitamise kaasaegsete tehnikatega. Ehitame kandva ja karkass põhuseina. Õpime vältima senitehtud vigu. Juhendaja Knut Klais, Savikodu mtü Loe edasi: Moostes jätkuvad loodusehituse töötoad

Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Äsja avatud heategevusportaal Help.ee koondab ühte veebikeskkonda heategevusprojektid ja -ühendused. Leht hõlmab infot nii kohalike kui välismaiste heategevusalgatuste kohta ning pakub professionaalset abi nende kuuldavaks tegemisel. Algatuse taga on vabatahtlikest eraisikud.

„Olukord meie heategevusmaastikul on suhteliselt killustunud,“ märkis Help.ee algataja Kaupo Kalda. „Näiteks on Eestis heategevusprojekte, millest pea igaüks on kuulnud, kuid sealjuures on veel suurem hulk neid, kelle kohta me infot ei oma. Meie suurim eesmärk heategevuse kui elustiili propageerimise kõrval ongi aidata seni vähemtuntud heategevusprojektide kohta sõna levitada, neid läbi Help.ee keskkonna turundades. Seda teevad elukutselised turundusinimesed, tasuta ja heast südamest.“

“Teiste märkamine ja aitamine võiks olla meie kõigi elu normaalne osa. Help.ee lihtsustab nüüdsest oluliselt nii abi otsimist kui selle pakkumist, kogudes valdkonnast olenemata aktuaalsed algatused kokku ühte lihtsalt hoomatavasse keskkonda,” selgitas Kaupo Kalda. “Abipakkujad saavad projekti panustada mitmel erineval viisil nagu vabatahtlik töö, annetamine, oskuste-teadmiste jagamine, info levitamine. Aidata saavad nii ettevõtted, sõpruskonnad kui üksikisikud.” Loe edasi: Help.ee ühendab heategevusliku mõtteviisiga inimesi

Tulekul uus taotlusvoor vabaühendustele

KÜSK annab teada, et vabaühenduste kaasava planeerimise taotlusvooru projektide esitamise tähtaeg on 10. märts 2011. Toetustingimuste ja korra teave ning taotlusvormid leiab siit.

Kaasava planeerimise koolitus toimub 8. veebruaril 2011.a. kell 13.00 kuni 17.00 Eesti Puuetega Inimeste Koja saalis (Toompuiestee 10, Tallinn). Registreerimine koolitusele aadressil kysk@kysk.ee kuni 07.02.11. Registreerimistasu 10 euro kohta saadab KÜSK arve.

Koolituse eesmärgid:
-tutvustada kaasava planeerimise põhimõtteid;
-tutvustada piirkonnaseltside ja vabaühenduste võimalusi planeerimisprotsessi sekkuda, seda mõjutada ning selles kaasa rääkida;
-analüüsida senise kaasamise probleemistikku, keskendudes planeerimise eri etappidele;
-tuua kaasavast ja mittekaasavast planeerimisest näiteid Eestist;
-anda ülevaade kaasamise headest näidetest välismaalt.

Allikas: KÜSK

Joogaõhtu Sänna Kultuurimõisas avab hatha-jooga treeningtunnid

Kolmapäeval, 9. veebruaril algusega kell 18 toimub Sänna Kultuurimõisas joogaõhtu. Juhendab Taisto Uuslail. Tema käe all hakkavad hatha jooga tunnid toimuma ülekolmapäeviti. Et siis nõnda: ühel kolmapäeval Sännas ja teisel kolmapäeval Tallinnas koolis, et siis kolmandal kolmapäeval jälle Sännas olla. Järgmine joogatund on 23. veebruaril. Joogatunni osalustasu on 2.50 eurot.

Joogatund kestab orienteeruvalt 1,5 tundi. Kaasa tasub võtta sobiva pehmusega matt või tekk, mis ei libise ega veni. Vahtkummist matkamati peale on hea panna puuvillane tekk. Hea on riietuda mugavalt ja kihiliselt, et vajadusel kehasoojust reguleerida.

Hatha-jooga oluline osa – füüsilised harjutused-asendid, asanad, on ajanud oma juured mitme tuhande aasta jooksul pea igasse kehalise tegevusega seotud valdkonda. Meenutame kasvõi kehalise kasvatuse tunde koolis või tippspordi taastusravi meetodeid. Jooga tee järgi sõltub inimese heaolu 70% ulatuses mõtlemisest, 10% ulatuses toitumisest, 10% ulatuses hingamisest ja veel 10% ulatuses küllaldasest liikumisest. Jooga on hea algus edasiviiva liikumisharjumuse tekitamiseks. Legend, justkui joogaga tegelemise eelduseks on imehea kehaline painduvus, on veidi ennatlik, kuna see on just jooga eesmärk. Seega alustamiseks piisab täiesti sisemisest selgest soovist.

Rohkem infot saab tel 528 7044 või taistouuslail@gmail.com

TeatriPolygon kutsub noori tutvuma ja kaasa mängima

15. veebruaril toimuvad lahtised tunnid teatrikoolis TeatriPolygon Tallinnas, Rävala pst 8 ja Tartus Vanemuise 19. Osalema oodatakse noori (12-aastaseid ja vanemaid), kes saaksid sel moel vahetu kogemuse, mida teatriõpe harrastusena annab ja võimaldab.

Avatud teatritoad toimuvad Tallinnas (Rävala pst 8, C- korpuse 7. korrusel) 15. veebruaril kell 17 ja Tartus (Vanemuise 19) 15. ja 17 veebruaril kell 16.30.  

Selga tuleb panna liikumist võimaldav riietus ja vahetusjalanõud kaasa võtta!

Samades kohtades hakkavad toimuma ka edasised kohtumised.

Õppejuht Virko Annus: “Teatrikool kasutab neid meetodeid, mida kasutavad draama-ja teatriõpetajad tavakoolis. Üks eesmärkidest on luua keskkond, kus läbi tegustemise ja läbimängimise on võimalik õppida mõtlema ja õppida õppima.” Koolijuht Tamur Tohver: “Me ei tõmba kedagi üldhariduse omandamisest kõrvale, lubades staarikssaamist ja plaadilepinguid. Vastupidi, me toetame olulisel määral noore inimese mängulist arnegut isiksuseks, kes oskab oma edasiminekut  eesmärgistada. Teatrikoolis harjutakse kollektiivse tegutsemisega, vastustusega, distsipliiniga.”

Laiemalt teatrikoolist aadressidel:

http://polygonteater.blogspot.com/2011/01/puu-ule-otsustage-tema-viljade-jargi.html

http://poly.ee/polygon/kool1.html

Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Kaheksa riigi eripedagoogid Comeniuse projekti raames Võru Järve koolis. Foto: Gaida Vassin.

Sel nädalal, 2. veebruarist kuni tänaseni külastasid Võru linnas asuvat Järve kooli  seoses Comeniuse projektiga „The European Food Passport Project“ pedagoogid seitsmest Euroopa riigist – Suurbritanniast (kaks kooli), Lätist, Ungarist, Poolast, Portugalist, Türgist ja Rumeeniast. Projekt sai alguse 2009. aasta oktoobris ja lõpeb tänavu juulis.

Järve kool on raske ja sügava vaimse ning liitpuudega laste toimetulekukool. Et tema partnerkoolide õpilased on samuti erivajadustega, siis nimetatud projekti raames reisivad ainult õpetajad. Õpilased suhtlevad omavahel interneti kaudu. Kõikidest õpilastele suunatud projektitegevustest saavad osa võtta erineval arengutasemel õpilased.

Projekti käigus õpivad erivajadustega lapsed tundma Euroopa köökide sarnasusi ja erinevusi. Neil on olnud võimalus kogeda, kuidas toitu kasvatatakse ja toodetakse, kuidas see maitseb. Nad on õppinud ise aedvilju kasvatama. Neid on viidud kurssi nii ausa kaubanduse (Fair Trade), mahepõllumajanduse kui ka tervisliku toitumise põhimõtetega. Projekti lõpus valmib sümbolitest ja sõnadest kokaraamat, kus on esindatud kõikide projektis osalevate maade  traditsioonilised toidud, raamatuga kaasnevad DVD ja CD.

Sel nädalal viibis Võru Järve koolis ka projekti koordinaator Ann Southren Inglismaalt Durham Trinity koolist ja spordikolledžist. Southren on töötanud erihariduse valdkonnas 40 aastat ja kuninganna Elizabeth tunnustas teda 2010. aastal MBE (Briti impeeriumi liige) ordeniga. Ühtlasi on ta Briti nõukogu Comeniuse saadik. Loe edasi: Võru Järve kool osaleb toiduteemalises projektis

Tere, Kylauudiste lugeja!

Kait Tamra.

Eesti meediakanalitest kuuleb iga päev, kuidas erinevate linnade tänavad on libedad, kui palju inimesi satub erakorralise meditsiini vastuvõttu ja kes selles kõiges süüdi on. Maainimesed ukerdavad samuti mööda libedaid teid, lapsed ei saa kord kooli, kord koolist koju, õpilasbussid kas ei tule üldse või vajuvad liivatamata teedel kraavi… Aga see jääb ainult hädaliste endi teada. Eriti koomiline on lugeda maanteeameti teadaandeid, kus soovitatakse mitte kasutada kõrvalteid (mille ääres me ju elame), sest need on kas tuisuvaaludes või eluohtlikult libedad!

Lumised talved teevadki teed libedaks ja läbimatuks. Tore, et talv ometi talve moodi on…
Seekord soovin aga lugejaid lõbustada looga Võrumaa mehest Kait Tamrast, kes osaleb tänavu Eesti laulu poolfinaalis lauluga “Lubadus”. Olles eile õhtul helistanud oma 80-aastasele emale ja manitsenud teda mitte libedaid tänavaid pidi poodi piima-leiva järele minema, kukkus ta ise veerand tundi hiljem oma koduõuel maha. Jalg paistes ja valutab. Aga täna on Tallinnas poolfinaali proov. Üritas mees telefoni teel end küll välja vabandada, aga arusaadavalt anti mõista, et ainus vabandatav puudumise põhjus olnuks surmatunnistus… Keeldudes hoolitseva Võru arsti tungivast soovitusest hüppeliiges kipsiga fikseerida, laenas Kait sõbra käest kargu ja ronib täna kangelaslikult telemaja treppidest üles.  Süüdistada pole kedagi peale kauni talve, muutliku ilma ja helilooja hajameelsuse.
Laulu “Lubadus” saab aga kuulata ja lugeda ka laulu sünniloost www.tamra.ee
Lugupidamisega

Tammiku Tatsuja

Maalikunstnik Ants Viidalepa juubelinäitus Vabaduse galeriis

pilt
Autoportree, 1996, Ants Viidalepp, õlimaal.

Neljapäeval avati Tallinnas Vabaduse galeriis näitus ”Ants Viidalepp 90”. Näitus jääb avatuks 22. veebruarini.

Näitus keskendub tagasivaatele kunstniku loomingu erinevatele kümnenditele. Muu hulgas eksponeeritakse maale ka Eesti Kunstimuuseumi varamust.

1950. aastatel oli Viidalepp tunnustatud figuurikompositsioonide maalija, kelle looming paistab silma deteilitäpsusega. Kümnendi keskel muutus tema kujutusviis üldistavamaks ja ekspressiivsemaks. Maastikumaalides sai valdavaks pehme ja tagasihoidlik värvigamma.

Ants Viidalepp on illustreerinud raamatuid. Koos A. Söödiga on valminud film tema õpetajast Johannes Võerahansust. Ta on koostanud albumi Eerik Haameri loomingust (2003) ning kirjutanud raamatu J. Võerahansust (“Meister”, 1998).

Näitust saadab P. Brambati film Ants Viidalepast “Mees meistrite linnast” (AD Oculos Film, 2007). Näitust toetab kultuurkapital, Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kunstiakadeemia

Üllatust ja silmailu pakkus valgete kasside kogum õpetajatetoa laual

40 valget kassi Mai Tamme kassikogust. Foto: Elmo Riig/Sakala

Ajaleht Sakala annab teada, et valge kassi ehk jänese aasta alguse puhul üllatas Paalalinna gümnaasiumi algklasside õpetaja Mai Tamm kolleege sellega, et kaunistas õpetajate toa laua neljakümne portselankiisuga. 40 valget kassi on tegelikult väike osa Mai Tamme kollektsioonist. Ülejäänud kujukesed on kirjud, mustad ja pruunid. Tema kodus riiulil ja kummutil seisab umbes 350 kassikuju. Kõige suurem on ligi meetrine puust kõuts, kuid enamik on siiski pisikesed ja portselanist kiisud. Mai Tamm on kogunud kassikujusid juba üle 35 aasta. Kõik sai alguse kahest kingitud kassikujust, üks oli pruun ja teine must. Elusat kass-olevust Mai Tamme kodus ei ole.

Eesti Kontsert tähistab 70 aasta juubelit

Andres Mustonen. Liis Treimanni foto/Postimees

4. veebruaril 1941 allkirjastas Kunstide Valitsuse juhataja Johannes Semper käskkirja,  mille alusel loodi ENSV Riiklik Filharmoonia  – “muusikat massidesse kandev ja laiades töötava rahva hulkades muusikaarmastust õpetav-arendav asutus.”

1989. aastal Eesti Kontserdiks ümber nimetatud, aastas ligi 900 kontserti korraldav suurim riiklik kontserdiorganisatsioon on 70 aastat tagasi püstitatud eesmärkidele jäänud truuks tänaseni.

Eesti kontserdi juubelit tähistatakse 5. veebruaril Estonia kontserdisaalis barokkmuusikafestivali lõppkontserdiga “Bach ja pojad”, kus esinevad Tallinna Filharmoonikud Andres Mustoneni juhatusel, solistid on Patrick Demenga (tšello, Šveits), Paolo Pollastri (oboe, Itaalia), Claudi Arimany (flööt, Hispaania) jt.