Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Täna kell 16 antakse Eesti Rahvusraamatukogus viiendat korda üle Eduard Wiiralti kunstiauhinnad ja avatakse Eesti nüüdisgraafika näitus.

2011. aasta auhinna žürii otsustas anda Eduard Wiiralti peapreemia Evi Tihemetsale (s. 1932), kelle kunst väärtustab eesti klassikalise graafika traditsiooni ja kõrgtaset 21. sajandil. Noore autori preemia pälvis Lembe Ruben (s. 1974) kujundlikult vaimuka ja ebatüüpilise materjalitrüki sihikindla viljelemise eest.

Igal neljandal aastal toimuvast konkursist võttis osa 45 autorit 106 tööga. Žürii valis Rahvusraamatukogu näitusesaalides eksponeerimiseks 41 autori 90 tööd. 6. korruse galeriis tutvustatakse varasemate laureaatide loomingut. Esimene peapreemia võitja oli 1998. aastal Vive Tolli, noore autori preemia sai Urmas Viik. Loe edasi: Eduard Wiiralti auhinna võitjad selgunud

Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Kuni 18. märtsini toimuvad Narva kõigis üldhariduskoolides Narva Kutseõppekeskuse (Narva KÕK) infotunnid, mille eesmärgiks on üldhariduskoolide õpilaste kutsealane teavitamine ja kodulinnas tasuta kutsehariduse omandamise võimalustest informeerimine. Sihtrühmadeks on 9. ja 12. klasside lõpetajad.

Juba viiendat kevadet koos õppekeskuse õpilastega üldhariduskoole külastav Narva Kutseõppekeskuse õppekorralduse spetsialist Elyanna Romanova tõdes, et Narva linna õpilastele info jagamine on oluline. „Koolidega koostöös anname oma panuse lõpetajate teadlike valikute kujundamises,“ sõnas Elyanna Romanova. “Tänusõnad koolijuhtidele õpilasi toetava koostöö eest,” lisas Romanova.

Kevadisel koolivaheajal toimuvad Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevad. Iga päev (21.-25. märtsini) ootame kõike soovijaid Narva Kutseõppekeskuse avatud uste päevade raames ekskursioonidele, meistriklassides osalema ja vaatama lahtiseid kutsevõistluseid, et lähemalt tutvuda tänapäevase sisseseadega õppeklasside ja töökodadega, kus valmistatakse ette spetsialiste 29 erialal. Loe edasi: Narva Kutseõppekeskus tutvustab end kooliõpilastele

Võro instituudi pildivõigõlusõ kokkovõtus

Foto: Erkki Peetsalu
Võro instituudi pildivõigõlusõl „Uma kiil pildi pääl” sai pääpreemiä pilt „Är kupatagu’!”. Avvuhinna’ anti parõmbilõ pilditegejile kätte imäkeelepääväl, 14. märdsil.

Võidopildi silti „Är kupatagu’!” või nätä’ üte Haani valla külätii pääl, kon seo karistas hoogu maaha võtma nii väikeisi jalgrattasõitjid ku ka autojuhtõ. Avvuhinda oll’ Võro instituudin vasta võtman sildi meisterdäjä Peetsalu Mari. Tä ütel’, et hoiatus mõos tälle hindälegi: ku silti näge, võtt jala gaasipedaali päält kõrraga maaha.

Tõsõ kotussõ sai võigõlusõl Lehese Tõnu pildiga „Tiid võõbatas”. Pilt om tettü minevä suvi Võro-Valga maantii pääl. Tiitöie silt jäi nii häste silmä, et pandsõ pidurit vaotama ja pildistämises massinast vällä tulõma.

Kolmanda kotussõ sai võigõlusõl Tähismaa Inno pildiga „Õkva tulõ”, mink pääl om nätä’ sama kiräga päästeteenistüse massin.

Vällä anti ka kats eripreemiät. Kõgõ parõmba sildi löüdmise preemiä sai Laanõ Valdis pildi iist „Vana’ hää’ as’a’”. Pildi pääl omma’ üte Võro poodi aknõ’ siltega: hammõ’, püksi’, pluusõ’, jupka’, kampsi’. Nall’alidse pildi preemiä sai Platsi Marja-Liisa pildi iist „Purõja Kana”.

Parõmbit pilte avit’ vällä valli’ hindamiskogo: luulõtaja Contra (Konnula Margus), filmimiis Mustingu Ove, keeletiidläse’ Metsa Mari ja Zabrodskaja Anastassia, pilditegijä Kotjuhi Dmitri ja kunstik Hintsi Anna.

Võigõlusõlõ saadõtuist piltest pandas kokko näütüs.

Umakeelitside’ pilte’ korjamine pildivõigõlusõ lõpuga otsa ei saa’: Võro instituut uut pilte ka edespiten aadressi kaile@wi.werro.ee pääle.

Pildivõigõlust „Uma kiil pildi pääl” tugõsi’ Oma King ja Nopri talomeierei.

Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras 60 maaettevõtjale 13,3 miljonit eurot toetusi, mille abil soovitakse maapiirkondades teha 27,7 mln euro ulatuses investeeringuid mitmesugustes valdkondades väljaspool traditsioonilist põllumajandustootmist.

Maaelu arengukava meetme „Maaelu mitmekesistamine“ investeeringutoetus on mõeldud keskustest kaugemale jäävates piirkondades ettevõtluse elujõulisuse ja jätkusuutlikkuse kindlustamiseks kõige laiemas mõttes. Toetuse abil tehtavate investeeringute abil laieneb tootmine ja tekivad töökohad, maarahvale pakutakse kohapeal vajalikke teenuseid, põllumajandussektorile võimalusi toodangu töötlemiseks, paiku puhkuseks ja huvitegevusteks, jne. Loe edasi: Ettevõtjad saavad maaelu mitmekesistamiseks 13 miljonit

Eile saabus Sindi Muusikakooli Estonia klaver

Eile pärastlõunal saabus Sindi Muusikakooli Estonia Klaverivabrikus valmistatud polüester viimistlusega musta värvi stuudioklaver. Leping klaveri valmistamiseks sõlmiti Sindi Linnavalitsuse ja AS Estonia Klaverivabriku vahel läinud aasta 21. detsembril.

Muusikakooli direktori kohusetäitja Mall Türk ütles, et Sindi linna ja muusikakooli jaoks on see ajalooline sündmus. Ava-Express OÜ töötajad paigutasid stuudioklaveri muusikakooli saali, kuid kohe sellel veel mängida ei saa. Klaver peab mõnda aega aklimatiseeruma ja 6. aprillil tuleb klaverivabriku meister ning pillile tehakse lõpphäälestus. Pidulik, uue klaveri avakontsert, toimub Sindi Muusikakoolis 8. aprillil.

Allikas: Viktor Kaarneem, Sindi Linnavalitsus

Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Homme, 17. märtsil kell 13.00–15.30 toimub Viljandi maavalitsuse õppeklassis (Vabaduse plats 6) Kohaliku omaalgatuse programmi (KOP) infopäev.

Infopäeval teeb Kohaliku omaalgatuse programmi tutvustava esitluse Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse elukeskkonna divisjoni arenduskonsultant Tiina Loorand. Viljandimaa Arenduskeskuse MTÜde konsultant Kristi Lõhmus räägib projektide nõustamisest ning maavalitsuse peaspetsialistid Katrin Reimo ja Heli Veskimägi Kohaliku omaalgatuse programmi aruandlusest. Infopäeva lõpetab huviliste küsimustele vastamine.

Kohaliku omaalgatuse toetuse eesmärk on kohalik areng ja piirkondade konkurentsivõime kasv läbi kohalike elanike initsiatiivi, kogukonna kaasamise ja koostöö tugevdamise. Programmi rakendatakse kogu Eesti territooriumil kahes sihtpiirkonnas:
1) maapiirkondades (alla 2500 elanikuga asulad); 2) linnapiirkondades (üle 2500 elanikuga asulad). (Andmed Rahvastikuregistri 1.01.2011 seisuga.) Loe edasi: Viljandis tuleb kohaliku omaalgatuse programmi infopäev

Raamat Eesti pühhist kotussist

No om olõman raamat «101 Eesti pühapaika» – seo säädse kokko rahvaperimüse uurja Kõivupuu Marju ja andsõ vällä kirästüs Varrak.
Vana Võromaa pühhist paigust om raamatuhe valit Pühäjõgi, Taivaskoda, mitmõ ristipuu ja ristimõtsa, Harglõ ohvripetäi, Vahtsõliina liinamägi, kapõl’ ja kerik, Vahtsõliina tammõtsõõr ja Ilmamägi, Pääväpüürdmisemägi, Plaani, Rõugõ ja Urvastõ kerik, Sabe Augusti mälehtämise kivi Võhandu jõõ veeren ja Tammõ-Lauri tamm.

Setomaa pühhist paigust om seen Verhulitsa lautsipettäi, Miikse Jaanikivi ja –uja, Podmotsa kiviristi ja Petseri kluustri.

Allikas: Uma Leht

Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Talgupäev Saaremaal Valjala vallas Jööri külamuuseumis. Foto: Teeme Ära
Maikuu esimesel laupäeval, 7. mail 2011 toimub kõikjal üle Eesti taas ühine Teeme Ära talgupäev. Eile toimus Rotermanni soolalaos Teeme Ära talgupäeva avalöök, kus kuulutati avatuks talgute registreerimine ja tutvustati talguettevalmistusi. Ühtlasi sai alguse Eesti Rahva Muuseumiga koos korraldatav esimene üleriigiline talgulugude kogumise veebiretk, mis kestab kaks kuud.

Teeme Ära talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et iga kogukond, ühendus või aktiivne kodanik saab ise otsustada, mis vajab ärategemist ning milleks teisi inimesi kaasa kutsuda. „Tuginedes eelmise aasta heale kogemusele toimub talgupäev ka tänavu nö vabal teemal, korraldada võib nii töö- kui mõttetalguid,“ selgitas Tüür. Ta lisas, et tänavuse talgupäeva korralduses on siiski mitmeid uuendusi, et aidata kaasa kodanikualgatuse ja vabatahtliku tegevuse hoogustamisele.

Tüür rõhutas, et Teeme Ära talgupäev ei ole enam kaugeltki ühekordne kampaania. „Maikuu esimesel laupäeval üle Eesti peetav talgupäev võiks jäädagi kindlaks traditsiooniks, kus igal aastal kokku tullakse ja oma kogukonna heaks midagi ühiselt ära tehakse,“ sõnas Tüür. „Talgupäeva tänavuses kommunikatsioonis puudutame süga-vamaid väärtusi ja rõhutame, et talgud on olnud loomulik osa meie elulaadist. Seepärast toovad nii talgupäeva tunnuslause kui reklaamid välja neid elulisi väärtusi, mida inimesed talgutelt on leidnud.“ Loe edasi: Pane kirja oma talgud ja saada talgulugu

Kunstistuudio kutsub taas Saaremaa moeturule

Sel laupäeval on kõigil moehuvilistel taas põhjust suunduda Saaremaa kunstistuudiosse, kuna selle galeriis leiab aset uute kevadiste ideedega moeturg. Ettevõtmise projektijuhi Triinu Tootmaa sõnul on moeturg üritus, kus noored andekad disainerid ja ehtekunstnikud saavad esitleda ning müüa kõikvõimalikku omaloomingut, olgu selleks kas ümber- või isedisainitud riided, kotid, kingad, aksessuaarid või peakatted.
Tootmaa kinnitusel leiab seekordselt moeturult näiteks noore andeka disaineri Sille Sarapuu ühes oma kaunite kleitide, pluuside, seelikute ja muude kehakatetega.

Loe edasi

Oma Lugude kirjatalgud 2011

Aegade jooksul on Eestist ikka välismaale õnne otsima mindud ning sealt ka tagasi tuldud. Eri aegadel on Eestist lahkumise põhjused olnud erinevad. On mindud sõjapakku või peitu okupatsiooni eest, otsima paremaid eneseteostuse võimalusi, saama haridust ja kogemusi, paremat elujärge taotlema või lihtsalt seiklema, maailma avastama ning ennast leidma. Aga kunagi varem pole Eesti uksed olnud nii valla kui täna.

Miks siis täna Eestist minnakse? Ja miks siia (tagasi) tullakse? Mida peaks tegema, et Eesti ei jookseks inimestest tühjaks? Et inimesed tahaksid Eestis elada, et Eesti oleks parim paik elamiseks ja eneseteostuseks, laste kasvatamiseks ja vananemiseks. Et ei juhtuks nii, et inimesed tunnevad end kodus võõrana ja võõrsil kodus.

Loe lähemalt kirjatalgutest SIIT

 

Alustavad ettevõtjad pälvisid tunnustuse

4. märtsil tunnustas Valgamaa Arenguagentuur alustavaid ettevõtjaid, kes olid 2010. aastal EASi-st toetust saanud ja enamus neist kasutasid ka agentuuri abi äriplaani koostamisel. Kutsutuid oli kokku 15, kellest suur osa Otepää mailt pärit.

Kohvikus l.u.m.i, mille peremees Veikko Täär on ka alustavate ettevõtjate ridades, tervitas alustavaid ettevõtjaid Valgamaa Arenguagentuur juhataja Ülle Juht, kes toonitas, et Arenguagentuur on alati valmis nõu ja jõuga ettevõtjaid aitama.

Kuna alustaval ettevõtjal on kõige raskem end turundada, siis kohtumine andis selleks suurepärase võimaluse tutvustada enda tooteid-teenuseid, saada omavahel tuttavaks ja vahetada omavahel kontakte.

Loe edasi

 

MOBI alustab taas Tartumaal

Eesti Töötukassa mobiilne nõustamine ehk MOBI tiirleb maakondade kaugemates kohtades ning paikades, kus tööpuudus on kõige suurem. MOBI ettevalmistusi tehti koostöös kohalike omavalitsustega – teavad nemad ju kõige paremini, millised küsimused ja probleemid just nende vallas-linnas aktuaalsed on ja mida tahetakse kõige rohkem arutada. Võimalusel tulevad rahvaga kohtuma ka tööandjate esindajad. Jutuks tuleb põhiliselt kohaliku tööturu olukord, tööotsingualased küsimused, kohalikud võimalused ettevõtluseks, tööturuteenused ja -toetused. Soovijad saavad ka individuaalset karjäärinõustamist. Vestlusringis saab arutada südamelähedasi küsimusi, kuulata, mida teised arvavad, kuidas neil on läinud töövestlustel ja kuidas on keerulises majanduslikus olukorras hakkama saadud. Koos nõu pidades võivad tulla sellisedki mõtted, mille peale üksi ei tulekski. Lähemat teavet MOBI töötubade toimumise kohta saab vallavalitsusest või töötukassa maakondlikust osakonnast.

Tartumaal toimub MOBI kaks korda aastas, kevadel ja suvel. Kevadine avalöök antakse homme, 16. märtsil Alatskivi vallas Kokora külakeskuses.

Tartumaa MOBI toimumiskohad ning -ajad:

16.03.2011 kell 10:00, Kokora külakeskus, Alatskivi vald
23.03.2011 kell 13:00, Puhja seltsimaja, Puhja vald
28.03.2011 kell 11:00, Kolkja Rahvamaja, Peipsääre vald
07.04.2011 kell 10:00, Roiu päevakeskus, Haaslava vald
13.04.2011 kell 16:00, Melliste Algkool-Lasteaia ruumides, Mäksa

Lähemalt MOBI kohta loe MOBI blogist

Liivakella Seminaris kõneleb homme Fred Jüssi

Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17:00 – 20:30 toimub Tallinnas Tuulemaal Fred Jüssi osavõtul Liivakella Seminari järjekordne arutelu teemal “Looduse suhe inimesega”.

Seminari korraldajad usuvad, et just Fred Jüssi teab, kuidas Looduse kui terviku olemust paremini mõista. Kas meil on selles tervikus mingi roll? Kas see on oluline? Mida teha või kuidas olla, et see oleks oluline? Kuidas toimida nii, et lapselaste ees piinlik poleks?

Tuulemaa 12 koolimajja pääseb paremast tiivast, edasi juhatab valvur. Eelnevalt võib läbi lugeda Einar Laignaga toimunud arutelu kokkuvõtte ning täpsema teabe leidmiseks ka Liivakella Seminari arutelude kava tervikuna. Vaata lähemalt siit.

Allikas: Aivar Haller

Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Austatud Eesti Vabariigi President!

Saatsite peaminister Andrus Ansipile aprillis 2010 kirja palvega end Nabala-Tuhala rindel toimuvaga kursis hoida. Kinnitasite seal oma veendumust, et keskkonnale võimalike suurte mõjudega projektide puhul, mis mõjutavad elukeskkonda väga mitmekülgselt, peab eelnema põhjalik analüüs ja arutelu. Lisasite ka, et “oma kodukoha asjade otsustamisesse tuleb alati kaasata piirkonna elanikud, see on kodanikuühiskonna eelduseks.

Rahva raha eest, meie kõigi poolt kinnimakstuna, toimusid möödunud Riigikogu valimiste eel erinevais paigus kulukad arutelud, et välja selgitada, mis Eesti jaoks on kõige parem. Loodame, et see polnud asjata, kui mõtlesime koos erinevate parteide saadikutega ajakirjanduse vahendusel, debattidel, valimisprogrammide ja valimislubaduste kaudu kaasa paljudel meie riigi jaoks olulistel teemadel. Soovime kodanikena neis aruteludes osaleda ka valimistevahelisel ajal. Eesti rahvas on valimistel ära andnud oma hääle, kuid mitte oma mõtlemisvõimet. Peaminister Andrus Ansip lubas vähem kui aasta tagasi oma kirjas kohalikele vallajuhtidele ja ajakirjanduse vahendusel avalikkusele (EPL 20.mai 2010), et niikaua, kui tema on peaminister, Nabala karstiala ei kahjustata. Reformierakonna valimisplatvormis on kirjas: „Tagame Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu säilimise.“ Me uskusime seda lubadust ja andsime peaministri erakonnale valimistel suure hulga toetushääli. Loe edasi: Tuhala poegade ja tütarde kiri presidendile

Peipsimaa koolitab giide

Pühapäeval, 13. märtsil toimus Kolkjas teine  turismivaldkonna koolitus „Peipsimaa otsib giide“. Projekt on ellu kutsutud  tekitama huvi turismisektori vastu üldisemalt ja giidiameti vastu konkreetsemalt. Koolitus koosneb kuuest päevast, millest 3 on auditoorsed ja 3 õppereisid Peipsimaa erinevates kohtades.

Esimene õppepäev toimus 6. märtsil, siis räägiti turismist ja giidindusest üldisemalt. Teise koolituse teemaks oli Peipsimaa ajalugu, legendid ja lood. 27. märtsil räägitakse Peipsimaa kultuuripärandist sh kommetest, käsitööst, muusikast ja  köögist.

 Peipsimaa lugude koolitusel said kogunenud  giidid ülevaate Peipsi vanausuliste ajaloost, usundist ja kultuurist, millest rääkis Pavel Varunin  Vanausuliste Kultuuri- ja Arendusseltsist.  Peale lõunapausi vestis Mikk Sarv lugusid Peipsimaast ja selle pärandist ning rääkis, kuidas ja millest sünnib lugu. Kuidas vesta haaravat lugu? Kas ja kuidas on võimalik õppida lugude vestmist?

Seejärel anti osalejatele võimalus välja mõelda ja vesta uusi lugusid Peipsimaa Külastuskeskuse maskoti Rändur Rääbise põhjal.

Koolitusprogramm „Peipsimaa otsib giide“ toimub osana suuremast programmist „Saame koos Peipsimaa meistriteks“, mille eesmärgiks on aktiveerida Peipsi piirkonna elanikke tegelema uute elualadega, sh piirkonna traditsioonilise käsitööga, turismindusega, kodanikuühiskonna arendamisega. Projekti finantseerib Meie Inimesed SA. Projekti elluviija on MTÜ Piiri Peal, kes arendab Kolkjas asuvat Peipsimaa Külastuskeskust (www.peipsimaa.ee).

Kevad on käes!

Eestimaa lõunapiiri on ületanud järgmised linnuliigid: kuldnokk, künnivares, põldlõoke, kiivitaja, kormoran, viupart, puna-harksaba, sarviklõoke, punarind, piilpart, rääkspart, naerukajakas, hõbekajakas, hiireviu, õõnetuvi, kaelustuvi, hallhani, nõmmelõoke, hallhaigur, sookurg, linavästrik, metsvint.

Õitsevad esimesed lumikellukesed ja jookseb vahtramahl. Päike tõuseb hommikul kell 6.39 ja loojub 18.23. Kevad algab 21. märtsil kell 1.20.

Esieräliidsi asjo villast: mähkmepüksü

Villast mähkmepüksü. Foto: Uma Leht
Karula Ala-Mähkli talo pernaanõ Freibergi Lilian (35) mõtõl’ välla villast mähkme ja om näid ummi latsi pääl pruuvnu.

«Hää omma säändse mähkme tuuperäst, et nä omma lämmä, laskva ohku läbi, ei lää nii kipõlt likõs ja kimmäle ka tuuperäst, et omma tettü kotusõpäälitsest matõrjaalist,» ütel’ Lilian.

Täüsvilladsõ mähkmepüksü omma tettü mahhelambidõ kõgõ pehmembäst villast. Mähkme veere omma hainuga värvit langaga käsilde ilosas tettü. Mähkme sisu tulõ egäl ütel esi osta vai ummõlda. Olõman om kats varianti, mink vaihõl valli, kas peris mähkmerõivanõ lapp vai harilik marlilapp, midä saa sis vaihta. Villamähkmit om olõman kolm suurust.

Villapükse saa pruuki alatõn katõnädälidsest latsõkõsõst kooni katõaastadsõ latsõni vällä. Villamähkmit saa mõskõ mõsumassinan villamõsuprogrammi ja villašampooniga.

Liliani arvatõn om õnnõ katõst mähkmest küländ. «Ega naid ei olõ vaia kõik aig mõskõ. Vill om sääne matõrjaal, mis ei lää haisama. Avitas tuust, ku näid tuuluta,» ütel’ tä.

Parhilla plaan Lilian üten tõisi Karula naisiga villamähkmide tutvastegemise kampaaniat. «Siiäni om näid umajagu ostõt, a nüüt proovimi näile ilosa paki vällä mõtõlda ja sis puuti müügile saata,» ütel’ Lilian.

Peedosaarõ Kaisa, Uma Leht

Umma kiilt saa nätä pia 100 pildi pääl

Võro instituudi fotovõigõlusõlõ «Uma kiil pildi pääl» tull’ pia sada pilti. Pilte siän om rahulikkõ võttit ussõsiltest, a ka peris elävit hetki siist ja säält vanalt Võromaalt ni kavvõmbastki. Pildivõistlusõ võidupilt hõigati vällä imäkeelepääväl, 14. urbõkuul.

Pildivõigõlus pand’ mõttõ liikma päält katõkümnel fotohuvilidsõl. Pall’o sildipilte om vällä kraamit varatsõmbast aost – näütüses mineväkeväjädsest Umast Pidost –, a om saadõt ka peris võigõlusõ jaos tettüid pilte.

Häste mõjju ka härgütämine esi mõni põnnõv silt tetä ja tuu sis võigõlusõlõ saata. Nii omgi sildiilm mitmõ vahtsõ sildi võrra rikkamb.
Pilte saa kaia lingi päält.

Allikas: Uma Leht

Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Eesti Külaliikumise Kodukant moto „Kogu Eesti peab elama!“ saab aastal 2011 kinnitust Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetatud projektiga Üheskoos on kindlam ning Eesti Külade IX Maapäevaga. Projekti avalöök toimus Kodukandi maakonnaühenduste kokkusaamisel 4.-5. märtsil Tartu Kutsehariduskeskuses.

Aastal 2012 saab liikumine Kodukant 15. aastaseks ning see projekt on ettevalmistus juubeliaastale. Räägiti Kodukandi ühtsest kuvandist, kodulehtede arendamisest, aga ka dokumentide säilitamisest ja ajaloo jaoks talletamisest. Elav arutelu toimus infotunnis, kus valdkondade juhid tutvustasid käesoleva aasta tegevusi ning rahastatud projekte.

Palju põnevat on ees noorte valdkonnas, koolituskeskus alustab uue tegevusega – õpiringidega. Sel aastal valitakse Aasta Küla, toimub Maapäev, seekord Läänemaal Roostal. Loe edasi: Kodukant alustas projekti “Üheskoos on kindlam”

Emakeelepäeval tunnustati rahvapärimuse kogujaid

Riigipea Toomas Hendrik Ilves andis tänase emakeelepäeva puhul Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis üle Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad. Tänavused laureaadid on Maire Sala, Anni Oraveer ja Ellen Randoja.

Pärimuse kogujate vabatahtlik töö, pühendumus ja kutsumus lisab meie ühise kultuuripärandi kangasse aina uusi triipe ja värve, tehes Eestit rikkamaks ja suuremaks, ütles president Ilves pressiesindaja vahendusel.

Maire Sala Karksi-Nuiast on põhjalikult talletanud meie uuema aja matmiskombestikku ja kalmistukultuuri.

Haapsalus elav Anni Oraveer on kogunud 712 lehekülge kirjapanekuid ja 20 tundi helisalvestusi Eesti pimedate kogukonna pärimusega ning sinna juurde veel seto murdejutte.

Ellen Randoja Palamuselt on saatnud arhiivile Põhja-Tartumaa rahvalaule ja jutte ning Teise maailmasõja aegset ja järgset, samuti nn kolhoosi pärimust, värvikaid pajatusi kohalikelt inimestelt ja pilalugusid.

Eraldi tänas riigipea Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Pille Kipparit, kes on rahvaluule arhiivile üle andnud 5200 lehekülge ligi kolmekümne aasta (1973-2004) vältel kogutud tudengifolkloori, kus üliõpilaste eluterve meel ja lõikav huumor kirjeldavad vahedalt ja täpselt erinevaid aegu ning mõttelaade.

Vabariigi Presidendi rahvaluule kogumispreemiad antakse Eesti Rahvaluule Arhiivi ettepanekul. 400- kuni 600-euroste auhindade väljaandmist toetab SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu.

Tulekul Udmurdi tantsude õhtu

Kolmapäeval, 16. märtsil algusega kl 20 toimub Tartus Tiigi seltsimajas Udmurdi tantsudele pühendatud õhtu.

Seekord on huvilistel võimalus õppida udmurdi rahvatantse ja laulumänge folklooriansambli “Jumðan gur” juhendamisel. Pearõhk on Lõuna-Udmurtiast pärit rahvatantsudel, laulumängudel ja rahvalauludel.

Pärimusrühma „Jumðan gur“ ajalugu ei ole pikk, oma alguse sai see 2006. aastal. Udmurdi keeles tähendab ansambli nimetus „peoviisi“. Rühma koosseis on pidevalt muutunud, sest see koosneb peamiselt Tartu ülikooli tudengitest. Samas on ka osalejaid, kes on rühma koosseisus olnud algusest peale. Kõiki rühma liikmeid ühendab aga soov säilitada oma rahvakunsti ja hoida oma kodumaaga – Udmurtiaga – tihedaid sidemeid.

Tartu tantsuklubisse on oodatud mängima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja tuju! Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 55602102