Raadi lugu sai kaante vahele

Kolmapäeval, 3. novembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi ühistööna valminud albumit “Raadi Raamat: pildid sündinud asjadest”.

Kauni ja Tartu ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Raadi raamatu koostamisel olid abiks kümned inimesed, kes andsid lahkelt kasutada fotosid, jagasid oma mälestusi, konsulteerisid ajalooküsimustes. Erinevaid ajaperioode käsitlevad artiklid on neljas keeles: eesti, inglise, vene ja saksa.

3. novembril toimuval esitlusel pakuvad raamatus avaldatud materjalidele sõnalist lisa maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Karin Bachmann ning kunstiajaloolane Inge Kukk, modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel.

Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja lagunemine jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Aastakümneid ei olnud tartlastel enam sinnakanti asja. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uue kodu.

Raadi raamatu koostasid Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv, toimetajad olid Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv, Sirje Madisson, Pille Runnel ja Merike Tamm. Kujundus, küljendus ja kalligraafia: Merike Tamm.  Raamatu tiraaž: 1000. “Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” valmis Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.

Allikas: Eesti Rahva Muuseum

Metsaski tulemas e-veoseleht

Eesti kui e-riik areneb. Teisipäeval, 2. novembril kuulutab Eesti Metsatööstuse Liit välja hanke e-logistika infosüsteemi haldaja/operaatori leidmiseks.

Projekti eesmärgiks on muuta puidukaubandusega seotud informatsioon elektrooniliseks, standardiseerida andmestruktuurid ning seeläbi parandada ja kiirendada infovahetust erinevate osapoolte vahel. Projekti tulemusena rakenduv infosüsteem (elektrooniline veoseleht) on ühendavaks lingiks müüja, vedaja ning ostja infosüsteemide vahel.

Allikas: Eesti Metsatööstuse Liit

Sõmerpalus korraldatakse heategevuslik motokross

Laupäeval, 6. novembril toimub Võrumaal Sõmerpalus vastavatud sisekrossihallis Adrenalin Arena Mini Karikasarja V ja viimane etapp, mille raames toimub ka heategevuslik minibikede showkross. Mini Karikasarja võistlussõidud algavad laupäeval kell 12, showkrossi algusajaks on planeeritud orienteeruvalt kell 17.00.

Showkross on mees-mehe vastu võistlus, kus osalevad tuntud krossimehed, kes tavaliselt minidega ei sõida. Tulekuks on nõusoleku andnud Tanel ja Aigar Leok, Juss Laansoo, Toomas Triisa, Priit Rätsep, Andre Park, Henri Roosiorg, samuti vanameistrid Andres Krestinov, Valdur Kahro ning Aadu Sikk ja Soome tuntud supermotosõitjad Mauno Hermunen ja Toni Klem.

Pilet üritusele maksab 75 krooni, alla 10-aastastele on sissepääs tasuta. Kogu tulu läheb Võrumaal Varstu vallas asuva Krabi Põhikooli juures tegutseva õpilaskodu toetamiseks. Krabi Põhikool pakub õppimisvõimalust ka normintellektiga ja tavakäitumisnorme järgivatele lastele, kellel on probleeme koolikohustuse täitmisega ning just need lapsed elavad kooli õpilaskodus. Õpilaskodus on ruumi 45 lapsele, kellest enamik on poisid.

Õpilaskodu projekti algataja ja kooli direktor Ale Sprenk tõi välja sportimis- ja vaba aja vahendid, millest õpilaskodul puudus on. Vaja oleks õpilaskodul järgmisi asju: suusad koos keppidega, rulluisud koos turvavarustusega, trikirattad koos turvavarustusega, jalg-,võrk-, korvpallid, jalgpalliväravad, kelgud, jõusaali varustus. Kui kellelgi on nimetatud vahendeid koju jäänud, mida ise enam ei kasutata, kuid varustus on terve ja korralik, võib võistlust vaatama tulles kaasa võtta. Kui aga kohale tulla ei saa, võib asjade üleandmiseks võtta ühendust Marko Männiga (marko@atmracing.ee, tel: 562777 11) või Ale Sprengiga (ale@krabi.edu.ee, tel: 5219034).

Kodukant pakub koolitust kogukonna teenuste osutajale

Maapiirkondades, mis jäävad keskustest kaugemale ja kus elab vähe inimesi, on tänases Eestis tekkinud olukord, kus poe, postkontori, apteegi, juuksuri ja muude teenuste saamiseks tuleb minna suurematesse keskustesse. Keskusesse sõitmine aga võtab aega ning maksab. Tihti võib sõit minna sama kalliks kui vajaliku teenuse hind. Igapäevaste teenuste kõrval on vajalikud ka meelelahutus-, suhtlemis- ja eneseteostusvõimalused. Liikumine Kodukant otsib kogukonna seest võimalikke teenuste pakkujaid, et pakkuda neile koolitusi ning ärgitada koostööd ettevõtjate ning omavalitsustega. Käesolev koolitus ongi eelkõige mõeldud MTÜdes, seltsides ja külamajade juures tegutsevatele inimestele, kel huvi ja soov teadmiste järele avalike või kogukonna teenuste vallas. Oodatud on aga kõik teemast huvitujad, mitte ainult MTÜde ja seltsidega seotud inimesed. Koolitus teemal “Avalike või kogukonna teenuste pakkumine – võimalus ja väljakutse” (MTÜdele, seltsidele, külamajadele) toimub 10. novembril 2010 Tartumaal, Alatskivi vallas, Kokora külamajas algusega kell 11.00.

Koolitusel käsitletavad teemad: · Avaliku teenuse ja kogukonnateenuse mõiste ja erisused · Teenuste pakkumisega kaasnevad muutused organisatsioonis. Kellele on teenused suunatud ning kes korraldab avalikku teenust? · Avalike teenuste lepinguline delegeerimine kodanikeühendustele. · Koostöö omavalitsusega. Koolitusele registreerimiseks võta ühendust Kodukandi Koolituskeskuse juhataja Heleriin Jõesaluga (53 414 905/ heleriin@kodukant.ee) või MTÜ Kodukant Tartumaa juhatuse esimehe Külli Panniga (56462692, kylli@kodukanttartuma.ee). Koolitus on tasuta ja toimub Euroopa Liidu Tõukefondide ning Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt rahastatava programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes 2008-2012” raames.

Nabala kandi vallavanemad nõuavad põhjavee liikumise digitaalset uuringut

Nabala piirkonna nelja valla vallavanemad ja kohalike MTÜ-de esindajad nõuavad

põhjavee liikumise digitaalset uurimist karstitingimustes.

Käesoleva aasta septembri algul  kiitis keskkonnaministeeriumi juurde moodustatud ekspertgrupp heaks  Nabala lubjakivimaardla piirkonna täiendavate uurimistööde lähteülesande projekti. Kujunenud olukorrast ajendatuna kohtusid üleeile Kose, Kiili, Kohila ja Saku valla esindajad, sealhulgas  vallavanemad, keskkonnanõunikud ja kohalike MTÜ -de eestvedajad, teatasid kohtumise korraldajad.

“Uurimistööde tulemusena selgub, kas ikka on keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult otstarbekas kaevandada lubjakivi Ülemiste järve vesikonnas asuval karstialal, kus maavara on sajaprotsendiliselt survelise põhjavee all,” märgitakse pressiteates. “Arendajate poolt tellitud uuringud pole Nabala karstialal seni veel karsti avastanud. Valminud lähteülesandes on aga mitmeid küsimusi, kus ministeeriumi esindajate ja kohalike elanike huvid ei kattu.”

Esmakordselt Eestis karstitingimustes põhjavee liikumise digitaalseks uurimiseks  nõutakse omaette riigihanke korraldamist, kusjuures konkursil kutsutakse osalema ka kompetentseid välismaiseid ettevõtjaid.

Oluliseks punktiks peetakse kavandatavate puuraukude kirjalikku kooskõlastamist kohalike omavalitsuste ja Nabala Keskkonnakaitse Ühinguga.

“Selle seisukoha ignoreerimine võib põhjustada pöördumatuid keskkonnakahjustusi Nabala karstialal. Vaid  üks ettevaatamatult paigutatud puurauk lõpetaks Tuhala Nõiakaevu keemise,” hoiatavad Nabala piirkonna esindajad.

Elvas algab homme kunstikuu

Elva kuues kunstikuu keskendub portreedele meis ja meie ümber. Idee siduda Elva tänavune kunstikuu keskne teema portreega nii otseses kui kaudsemas mõttes, tuli korraldajail sellest, et Elva kunstnikel on viimasel ajal valminud ridamisi just portreid. Seetõttu otsitaksegi kunstikuul inimest ja isiksust läbi portreede, nii pildis, raamatutes, filmis kui teistes kunstiteostes.

Kunstikuu moto “Peegelpilt pole irooniat täis teater elust enesest” mõtles välja ja paigutas ristsõnakujulisse logosse Elva turismitöötaja Merili Aasma.

Tavapäraselt on kunstikuu jagatud kolmeks: on näitusi, töötubasid ja muid kunstisündmusi. Kunstikuu avatakse homme, 1. novembri õhtul huviala- ja kultuurikeskuse Sinilind tagusel platsil traditsioonilise tulešõuga , mille lavastaja Astrid Hallik on põiminud kavasse ka regilaulu. Samal ajal avatakse raekoja saalis Elva kunstniku Marju Villemi portreede näitus. 22. novembril vahetab Villemi portreed välja Inglismaal elava kunstniku Merle Silla loodusmaalide näitusmüük “Meretagused hetked II”, kus on valik Hispaanias ja Inglismaal valminud õlimaale, mis on hetkel üleval Tartu kaubamajas.

Kunstipisik on haaranud ka lasteaia Murumuna galerii, kus 30. novembrist 31. jaanuarini saab vaadata Lea Malini ja Tiina Kuusi maalinäitust “DIDLIP DASULI”.  Aga juba 5. novembril peavad Elva kultuuritöötajad koos linnarahvaga pidu sama lasteaia saalis, mis on üks suuremaid ja esinduslikumaid Elvas. Kultuuritöötajad loodavad, et hoolimata sellest, et linnas puudub korralik kultuurimaja, võib tantsupidude kohaks kujuneda edaspidi just Murumuna lasteaia saal. Esimesel peol mängib tantsuks kunagise Tartu restorani Tarvas samanimeline legendaarne ansambel

Tähistamaks koolirahu aastat Elvas, on 12. novembrist alates gümnaasiumis Jõgeva, Rakvere ja Elva noorte kunstnike ühisnäitus.

Põnev saab kindlasti olema ka noorukese Elva fotograafi Maarja-Liisa Maasiku portreefotonäitus “Kelgukoerad pilvede all”, mille avamisel Tartumaa tervisespordikeskuses toimub ka kohtumine teleseriaalist tuttavate näitlejatega, kes on filmimas Tartus ja Elvas Kelgukoerte järjekordseid osi.

1. novembril on esmakordselt Elvas Marika Korolevi teater etendusega “Armastuse edetabel”.

Kolmapäeval, 3. novembril jõuab Elva raamatukogusse kirjaniketuur ja kohtumine Sven Kivisildniku, Peeter Sauteri ja Hendrik Lindepuuga. 15. novembril aga tutvustab linnaraamatukogus Merle Sild oma esikromaani “Soovituskirjad kõigile, kes saavad ükskord vanaks” ning avab enda orhideede näituse.

Kunstikuusse mahub ka Kunstiakadeemia üliõpilase Kristo Kooskora meeleolukas loeng Elva arhitektuuri kujunemisest ja palju muud.

Sirje Veldi

Kirna küla seltsimaja saab uue välisilme

Majal krohvitakse välisfassaad, ehitatakse varikatused peasissekäigule ja õueürituste korraldamiseks. Hoone saab invasissepääsu ja paigaldatakse signalisatsioon.

Tööde tegemiseks sai MTÜ Kirna Kolmik PRIA-lt Külade uuendamise ja arendamise investeeringutoetusest ligi miljon krooni.

Lisaks ostetakse mööblit ja muud sisustust, et seltsimajas tegevusi korraldada ning maja kasutusvõimalusi avardada. Projekti raames saab uue välimuse ka seltsimaja naabruses asuv puukuur, millest kujundatakse panipaik.

MTÜ Kirna Kolmik sai PRIA-lt ligi üks miljon krooni toetust ka eelmisel aastal, siis paigaldati uus katus nii seltsimajale kui ka naabruses asuvale puukuurile, valati uus põrand, paigaldati lagi, vahetati vajalikud uksed ja aknad ja tehti teisigi sisetöid.

Silvi Lukjanov, Türi vallavanema nõunik

Rongipeatused õigesse kohta!

Paljud inimesed on püüdnud muuta paremaks rongipeatuste asukohti, kuid Eesti Raudtee ei huvitu ei inimeste ega omavalitsuste soovidest. Nii on Verioral mõttekam viia platvorm jaama piiridest välja, kuid Eesti Raudtee ei olnud nõus. Vastse-Kuuste, Orava, Kiltsi, jpt kohad – sama lugu. On pakutud välja ideed, et ka väiksemates kohtades peaks kohe platvormi juures olema bussipeatus ja autode seisukoht, kuid tihti ei arvestata ka sellega. Nii võiks ju olla Taevaskojas, Kiidjärvel, Ilumetsas, Ülenurmel, Paluperas, Nõos jne.

Lisaks on tuldud lagedale ideega, et kus see võimalik võiks parkimisplats olla nii suur, et seal saaksid peatuda pangabussid ning teised sellised teenusbussid, külaturud, laadaplatsid jne. Siis oleks nn Ühispeatustes kõik üheskoos. Kindlasti on ka tegusamatel inimestel maal omi mõtteid, mida hiljem saaks rakendada. Kui aga praegu jäetakse arvamustega arvestamata, on hiljem juba pea võimatu midagi muuta.

Ka jutud miljonilistest kulutustest osutuvad tihti hiljem müüdiks. Seega peaks ikka olema väga selge põhjendus, millised need kulutused on, näiteks Vastse-Kuustes.

Samad probleemid on tekkimas vist ka Koidula-Valga liinil, kus samuti plaanitakse platvormide ehitust ning kuulduste järgi sealgi tahetakse need mingite kõrvalradade äärde ehitada.

Autor: Peeter Kuusemets

Loomisel on „Keskmaa Kammerkoor“

Türil asutatava koori eesmärk on nauditaval kunstilisel tasemel esitada maailma ja ka eesti koorimuusika varasalve kuuluvaid teoseid. Teha koostööd Eesti Muusikaõpetajate Sümfooniaorkestriga ning erinevate interpreetidega nii Eestis kui välismaal. Koori peadirigent ja ellukutsuja on Lilyan Kaiv.

Lauljaid oodatakse üle Eesti. Koori suuruseks on planeeritud 28 inimest: 14 naishäält ja 14 meeshäält. Konkurss koori toimub laupäeval, 8. jaanuaril 2011 aastal kell 12.00 Türi Kultuurimajas.

Lisainfo telefonil 5253760 või meilitsi: lilykaiv@gmail.com

Foto: Keskmaa Kammerkoor

Naiskütid kogunevad novembri keskel Saaremaal

Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump (paremal). Foto: saartehaal.ee/erakogu
Esmakordselt Eestis saavad Saare- ja Muhumaal 13. novembril ühisürituseks kokku kõik naissoost jahimehed, kirjutab Saarte Hääl.

“Jahindus on ühistegevus, mis koondab väga erineva elualaga inimesi, ja nii mehi kui ka naisi. Jahimeeste ridades on enamik mehed, kuid viimase paari aastaga on naiste osakaal pidevalt tõusnud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Hegne Lump ajalehele. Euroopas on naisjahimeeste esindatus tema sõnul tunduvalt suurem. Kui paar aastat tagasi oli Eestis naisi-jahimehi 100 ringis, siis praeguseks on neid registreeritud 207. Maakondades on naiste esindatus väga erinev, nt Harjumaal 67, Viljandimaal 21, Tartumaal 19 ja Saare maakonnas 14.

Hegne Lumpi sõnul on üks põhjus, miks naisjahimeeste ühisüritus korraldatakse, vajadus pöörata tähelepanu jahindusele kui ühele osale meie kultuurist ja näidata, et ka naistel on selles oma osa.

Allikas: saartehaal.ee

Kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Erametsakeskus käivitas kampaania, et kutsuda erametsaomanikke üles astuma samme oma metsa tervise eest hoolitsemiseks. Oled sa mõelnud, kuidas on lood sinu metsa tervisega?

Algatuse eesmärgiks on kõnetada erametsaomanikke, et nad oleksid oma metsale head peremehed ja ei laseks oma metsal hukka minna. Ühtlasi antakse erametsaomanikele teada, et Erametsakeskus vahendab metsaomanikele mitmeid riiklikke toetusprogramme.

Vaata kampaania klippi muhedast Metsadoktorist, autor rohelise turunduse agentuur GreenGreen:

Allikas: www.eramets.ee

Mari Kalkun laulis sisse Sänna kultuurimõisa taastatud saali

Eile õhtul avati Mari Kalkuni ja tema sõprade kontserdiga Sänna kultuurimõisa taas kenasti korda tehtud saal.

Vaatajaid oli tulnud päris palju, toole kippus istumiseks puudugi jääma. Omaaegne mõisamaja uhke saal oli veel ka nõukogude ajal kohalik seltsielu keskus, kus parematel päevadel lisaks pidudele isegi kolm korda nädalas kino oli näidatud.

Viimased aastad seisis saal mahajäetud, tühja ja koledana. Nüüd leidis Rõuge vald EASi põhirahastusel võimaluse see korda teha. 

Arvestades Sänna kultuurimõisa eestvedajate aktiivsust kõiksuguste huvitavate ettevõtmiste korraldamisel läbi viimase aasta võib arvata, et ka vastremonditud ilus saal hakkab leidma tihedat ja tõhusat kasutamist.

Paala rahvamajas astub lavale “Külatraagik”

2. novembril 2010  kell 18 saab Paala rahvamajas  vaadata Jüri Tuuliku novellidel põhinevat monoetendust “Külatraagik”, kus vaatajate ette astub  Margus Mankin.

Lavastaja Margus Mankin tunnistati harrastusteatrite riigifestivalil 2010.a. parimaks meesnäitlejaks. Samal konkursil pälvis žürii eripreemia Elmar Sats lavastuse “Külatraagik” originaalmuusika eest.

Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

3. novembril kell 14.00 toimub Karksi valla kultuurikeskuse sinises saalis kohtumine nelja eesti kirjaniku – Karl Martin Sinijärve, Maimu Bergi, Andrei Hvostovi ja Asko Künnapiga. Seekordsed külalised ei tegele ainult kirjutamisega, vaid osalevad ka ühiskondlikus elus kui arvamusliidrid, uute ideede genereerijad ja innukad kaasamõtlejad. Sestap on nende ampluaa kaugelt suurem kui vaid kirjutatud romaanid ja luuletused. Ja vastupidi – kõik põnev, mida nad on kogenud oma teel, leiab mingil kujul kajastust nende teostes. Seega on kohtumine Sinijärve, Bergi, Hvostovi ja Künnapiga hariv ja huvitav nii gümnaasiumiõpilastele, kirjandushuvilistele kui ka tänapäeva Eesti elu küsimustes kaasa rääkida soovijaile.
Loe edasi: Kirjandustuur jõuab ka Karksisse

Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Ligi sada inimest kogunes Karksi–Nuia kultuurikeskusesse 28. oktoobril, et võtta osa ettevõtluskonverentsist „Julge näha võimalust“.

Konverentsi avas Karksi vallavanem, kes tõdes, et töökohad on need, miks inimesed piirkonnas elavad ja mis võimaldavad piirkonnal areneda. Teadusmeeste prognooside kohaselt kaob Lõuna-Eestis lähimas tulevikus hulk praeguseid töökohti töö efektiivistamise tõttu. Seetõttu on tulevikus vaja juurde luua uusi töökohti uutes valdkondades. Parim võimalus selleks on julgustada inimesi hakkama ettevõtjateks ja neid igati toetada.
Konverentsi üks eesmärkidest oli pöörata ühiskonna tähelepanu maapiirkonna tööhõive probleemidele ja leida võimalusi ettevõtluse elavdamiseks piirkonnas. Loe edasi: Julged ettevõtjad kohtusid Karksis

Viru malev võtab aasta rünnakuharjutused kokku lahinglaskmistega

Fotol kolme maleva ühisõppus.

Kaitseliidu Viru malev korraldab täna, 30. oktoobril kaitseväe keskpolügoonil lahinglaskmised, millega võetakse kokku väljaõppeaasta rünnakuharjutused.

Praktiline harjutus – rühm rünnakul koos lahinglaskmistega – on väljaõppeaastat läbiv rünnakuharjutuste kokkuvõte, kus osaleb lisaks Viru maleva lahingukompaniile ja võitlusgrupile ka Alutaguse maleva tankitõrje kahurirühm, kelle ülesanne on viia läbi oma üksuse praktilised laskeharjutused.

Viru maleva väljaõppeülema ütlusel on tegu maleva väljaõppeaastal läbiva rünnakuharjutuste teema kokkuvõttega, mis ei ole kontrollharjutus. “Põhiliselt on see laskeharjutus eelnevalt õpitu praktiline osa õppeprotsessis, tegemist ei ole kontrollharjutusega,” rääkis leitnant Erik Sild.

Põhilahinguliikidest olid Viru maleva eelmise aasta väljõppharjutused seotud erinevate kaitselahingu elementidega. Sel väljaõppeaastal keskendutakse pealetungilahingu tähtsaimale osale – rünnakule.

Kolmapäeval jõuab Rakveresse kirjanike tuur

Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõuavad 3. novembril Lääne-Virumaale Eeva Park, Indrek Hirv, Peep Ilmet ja Triin Soomets. Kirjanduslik nelik kohtub lugejatega Lääne-Virumaa keskraamatukogus kell 17.30.

Juba seitsmendat aastat toimuvat kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

Harju noored matkavad Vormsi saarel

Foto: Kalervo Kinnunen

Harju maleva Noored Kotkad ja Kodutütred peavad aasta eelviimase suurlaagri Vormsi saarel. Kohale tuleb ligi 140 noort koos rühmajuhtidega kokku 16 rühmast. Laager kestab 29.-31.oktoobrini.

Plaanis on korraldada Vormsi vaatamisväärsusi tutvustav matkamäng ning erikatsete õpe. Igas matkamängu punktid on ka oskuste ja teadmiste kontroll, kokku on punkte 13.

Rühmadel ja noortel on vaja ette valmistada etluskava ning isetegevuslik etteaste laupäeva õhtul. Tublimad saavad autasustatud ning võimaluse korrata oma etteastet.

Katriin Allik, Kaitseliidu Harju maleva noorteinstruktor

Aitame üheskoos muntjak-hirv Miku koju tagasi!

Miku ootab praegu Riias kojujõudmist.

Augusti keskpaigas läks Võrumaalt Jaaniraotu linnupargist seiklema väike India muntjak-hirv Miku, kes sattus kaks kuud hiljem Riia loomaaeda. Eksootilise muntjaki leidsid lapsed Ida-Lätist Balvist.

Praegu on Miku Riia loomaaias, seal kontrolliti põhjalikult tema tervist ja väljastati arstitõend. Nüüd on kohustatud Miku omanikud

Miku koos oma peremehe Valeri Kostiniga.

tervisekontrolli eest tasuma, oma osa nõuab ka transport. Kõik see läheb maksma ligi 5000 krooni.

Et Miku kojutoomine on Miku omanike jaoks

ületamatult kallis, kutsub kylauudis.ee pererahvast aitama. Vastasel juhul on pere sunnitud laenu võtma.

Palun toetage Miku tagasi koju jõudmist!

Arveldusarve: 221050381613, Jaaniraotu Linnupark MTÜ.

Pärimusmuusika Ait läheb tantsuõhtutega tuurile

Eesti Pärimusmuusika Keskus ootab novembri algul viies Eesti paigas tantsulembest publikut labajalavalsist ja näppepillidest kantud tantsuõhtutele.

Projektijuhi Harlet Orasmaa sõnul pistab Viljandi Pärimusmuusika Ait piltlikult öeldes viiuli, mandoliini ja kitarri reisipauna, vinnab kontrabassi õlale, hüüab endaga kaasa kõige nobenäpsemad pillipoisid ja -tüdrukud ning teeb labajalgsel sammul Eestimaale tiiru peale.

“Pakume õhtute algatuseks võimalust osa saada labajalavalsi teemalisest õpitoast, mida juhib mitmekesiste huvidega muusika- ja tantsumees Silver Sepp. “Räägime pärimustantsu ja lavatantsu seostest ning erinevustest ja rändame koos labajalavalsiga läbi ajaloo. Tantsusamme saadab viiulil Karoliina Kreintaal,” selgitas Orasmaa.

Orasmaa avaldas veendumust, et tõelise hoo saavad õhtud sisse näppepillide ansambli Gjangsta tüürimisel. Gjangsta ehk Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikamaja näppepillide kvartett tuli kokku 2008. aastal sihiga populariseerida mandoliini ja kitarri kasutamist eesti pärimusmuusikas. Hiljuti ilmus kvartetil debüütalbum “Sipelga
polka”, millelt pärineb suurem osa õhtu jooksul kõlavatest lugudest. Ansamblisse kuuluvad tuntud ja tunnustatud noored pärimusmuusikud Jalmar Vabarna (oktavmandoliin), Villu Talsi (mandoliin), Jaan Jaago (kitarr), Tanel Kadalipp (kontrabass).

“Nende poiste koosmängus on tõelist särtsu, mis ei tohiks ühtki saalis viibijat puudutamata jätta,” sõnas projektijuht.

Kui seni on pärimusmuusika keskus kultuurisündmusi korraldanud peamiselt Viljandis, Tallinnas ja Tartus, siis tantsuõhtud viiakse väiksematesse kohtadesse, kus leidub ohtralt energilist tantsurahvast. Nii ongi lustliku meelega inimesed oodatud 2. novembril Jõgeva gümnaasiumisse, 3. novembril Jõõpre rahvamajja, 4. novembril Värska kultuurikeskusesse, 5. novembril Viljandi Pärimusmuusika Aita ja 6. novembril Kiviõli muusikakooli.

Õpitoad algavad kell 18 ning ansambel Gjangsta päästab oma lood valla kell 20. Erandiks on Viljandi Pärimusmuusika Ait, kus õpituba juhatatakse sisse kell 19 ja tantsupidu kell 20.30.

Lisainfo: Harlet Orasmaa, Eesti Pärimusmuusika Keskuse projektijuht, harlet.orasmaa@folk.ee, tel 558 8702

Rannar Raba

Soomaal tulevad esimesed viipekeelsed talgud

Pühapäeval, 31. oktoobril algavad Soomaa rahvuspargis looduskaitselised talgud, kus teadaolevalt esimest korda toimub kogu suhtlemine eesti viipekeeles. Kahepäevastel talgutel osalevad kurdid, viipekeeletõlgid ning viipekeeletõlgi eriala üliõpilased Tartu Ülikoolist.

Talgulised aitavad korrastada Oksa kõrtsiaseme ümbrust ja sealset puisniitu, puhastades endise kõrtsiasemeni viiva raja ääri võsast. Pärast tööd tehakse ühiselt tutvust Soomaa loodusega, käiakse matkal ning vesteldakse võimalustest ja eripärast kurtidele keskkonna- ja loodushariduse andmisest ning vahendamisest. Tööväsimuse peletamiseks ootab talgulisi köetud saun.

“Mõneti üllataval kombel saime talguid ette valmistades teada, et viipekeeletõlgiks õppivail tudengeil ei ole väga palju võimalusi õpitava keele praktiseerimiseks,” ütles Eestimaa Looduse Fondi (ELF) vabatahtlik talgujuht Siivi Põldots. “Kurtidega ühiselt veedetud kaks päeva looduses, külg-külje kõrval töötades, koos matkates ja hiljem muljeid vahetades, on selleks suurepärane võimalus.” Vajadusel saavad tudengid abi ja nõu küsida talguil osalevailt kutselistelt viipekeeletõlkidelt.

ELFi, viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühingu poolt pakutud võimalus Soomaale tulla ning sealjuures ka oma kätega siinse looduse heaks panus anda, võeti kõigi sihtgruppide poolt hästi vastu ning huvi oli suur. “Meil on hea meel kui võimalikult paljudel inimestel on võimalus looduskaitses ning vabatahtlikus tegevuses ise kaasa lüüa,” sõnas ELFi talgute projektijuht Tarmo Tüür.

Talgud korraldati koostöös viipekeeletõlkide kutseühingu (EVKTÜ) ja Viipekeeletõlkide Osaühinguga, RMK Loodushoiuosakonna ja Keskkonnaametiga. Talgute korraldamist toetab Vabaühenduste Fond.

Eestis on 4500 eesti viipekeele regulaarset kasutajat, nende hulgas 2000 kurti, kes vajavad pidevalt viipekeelset tõlketeenust. Kutselisi viipekeeletõlke on 2010. aasta seisuga küll 24, kuid neist vaid seitsmele on see töö põhitööks. Kurtide vajadus viipekeelse tõlke järele on aga oluliselt suurem, kuna kurdid on muutunud ühiskonnas aktiivsemaks, nende soov osaleda kõigis eluvaldkondades koos kuuljatega on viimaste aastate jooksul suurenenud. Esmakordselt Eestis hakati viipekeeletõlke riiklikul tellimusel välja õpetama Tartu Ülikoolis alates 2006. aastast.

Info:Regina Paabo, Eesti Viipekeele Tõlkide Ühing, tel 521 3487, regina@evkty.ee.

www.evkty.ee

www.talgud.ee