Haanjamaal peetakse Piksepüha

Piksepühä pidämine Haanihn puulpäävä, 4. veebruaril.

8.00 – Kaudimäel Päävä terehtämine ütehn ülepannivatsku küdsämisõga.
10.00 – Vaskna lättidõ man Piksega iihnolõva aastaga viläkasvatamisõ lepingu tegeminõ.
19.00 – Kontsert Haani rahvamajahn: Sepa Silver ja Ehina Kristiina. Päält kontserti tants Hainsoo Meelika iistvõttõhn.

Piksepühä um Pikse-esä meelehnpidämisõ ku avvostamisõ pühä. Pühä Pikne heränes üles umast puhkamisõst Võhandu jyyhn, selle tulõ tedä kohnki Pikse puult putut kotussõhn terehtä ni anniga meelehn pitäq.

Piksepühä tege talvõ poolõs. Tarbõpuu piät olõma raot. Puul eläjäsüüki piät viil alalõ olõma. Lõpõtõdas ärq ketramine niq alostõdas kanga kudamisõga. Alostõdas lugunädäldõ lugõmist.

Rohkõmb saa tiidäq:
Noormaa Tarmo 508 7759
Vodi Kalmer 565 5088

Alustab Haanimaa Talukauba toiduring

Haanimaa Talukauba toiduring baseerub Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku projektil, mida veab juba 5 aastat Kaja Kesküla Alt-Lauri talust Rõuge vallas. Toiduvalikuga saab tutvuda www.let.ee kodulehel ja huvi korral registreeruda lehe kasutajaks ja sooritada tellimusi. Hetkel saab tellida juba osalevate talunike kaupa. Edaspidi ka Haanimaa talunike kaupa. Haanimaa toiduring toimub nüüdsest iga nädal!

Info facebookis!

Avatud on Haanimaa 2.veebruari talulavka. Talulavka on kohalike talude võimalus ise pakkuda ja saada teiste talude väärt kaupa. Esimesel korral on üleval kolme varasema pakkumiskogemusega talu tooted. Oma huvidest andke palun kahtlemata teada, mida ootate ja pakute ise!

Haanimaa tellimust saab teha laupäevast 28. jaanuarist kuni esmaspäeva 30. jaanuarini kell 24 öösel.

Eraisikute tellimused saab teha www.let.ee või tabelversioonist telli.let.ee.

Järgmisel nädalavahetusel Matsalu lahe põhjakaldal südatalvine retriit ehk süvi

3.-5. veebruarini toimub Läänemaal Altmõisa külalistemajas (http://www.altmoisa.ee/) retriit ehk süvi. Esimest korda luuakse retriidi- ehk süvikeskkond kesk sügavat talve ja looduse loomulikku vaikolekut. Sisemisel teekonnal keskendutakse küünlapäevasele valgusetemaatikale.

Retriit on taasavastatud vana kristlik praktika mõneks ajaks tagasi tõmbuda igapäevaelu rutiinist ja miljööst eraldatud paika ning vaikusesse eneseuurimiseks ja Jumalaga kohtumiseks.

Retriidist osavõtjad elavad kaks ööpäeva koos osaduskonnana ning sõlmivad üksteisega vaikimise kokkuleppe. Retriidi ajal saab puhata efektiivsusest ja kiiretempolisest elust, lülitada end välja infotulvast ja stiimulite mürast, et teha ruumi millelegi suuremale. Palverütm ja vaikus kannavad, jalutuskäigud looduses kosutavad, meditatsioonid nii üksi kui ka üheskoos aitavad mõtiskleda oma elu üle ning uuendada suhet Jumalaga.

Retriidis kohtuvad vana traditsioon ja tänapäeva tööealiste väsimus ning vajadus enese eest hoolitseda. Retriit rahustab, lisab vaimset tasakaalu ning võimet oma elu eesmärgistada ja korrastada uuel moel. Sellest tulenevalt tõuseb meeleolu, elukvaliteet ning üldine eluga rahulolu.

„Paljud ütlevad, et retriidil veedetud kaks päeva on võrreldavad kahenädalase puhkusega,” tõdeb üks Soome retriidijuhendajatest Sisko Raitis, kes tunneb end osalevat vasturevolutsioonis mürakultuurile.

Retriidi viivad läbi TÜ doktorant Kristel Põder ning EELK pastor Urmas Nagel, kes on omandanud retriidijuhendaja pädevuse Soomes.

Algus: saabumine 3. veebr. kl 17-18.
Lõpp: 5. veebr. kl 16.

Osavõtutasu: 115.- € (sisaldab täispansioni külalistemajas, retriidiprogrammi ja -materjale). Kohtade arv on piiratud. Registreerimine 30. jaanuariks: Kristel Põder – magnoolia@gmail.com; Urmas Nagel – urmas.nagel@eelk.ee

Täna landitakse Uljastel triipu

Rakvere - Uljaste Triibu 2010, jääle minek
"Uljaste triibu 2010". Foto: kalale.ee

Täna toimub Uljaste järvel kalapüügivõistlus “Uljaste triibu 2011”, mida korraldavad Rakvere spordikeskus ja Sonda vallavalitsus.

Punkthaaval võistlusest:

1. Võistluse koht – Uljaste järv, Sonda vald

2. Võistlusaeg – Pühapäev, 29. jaanuar kella 10.30–14.30.

3. Järvejääle võib minna pärast avastarti kell 10.30.

4. Võisteldakse ühes põhiklassis, arvesse läheb võistlejate vahel võistluse ajal püütud ahvenate kogukaal. Autasustatakse vähemalt viit paremat (eelmistele aastatele tuginedes rahalised auhinnad 150, 100 eurot jne + tarvikud, lisaks üllatusauhinnad ja VKG-lt 400 eurot).

5. Eraldi autasustatakse kõige raskema ahvena püüdjat.

6. Peaauhind LED televiisor, 26″, hinnaklassis 260 EUR-i, antakse välja mutantahvena(te) tabaja(te) vahel suurima kaalukoguse alusel. Juhul, kui mutantahvenaid http://nagi.ee/photos/Veiksw/13821689/in-set/169207/
ei tabata, siis läheb televiisor loosi kõigi osavõtjate vahel loosiauhinnana.

7. Osavõtumaks 5 eurot, millest 25% läheb loosiauhinnaks ühele võistlejale. Rahaline loosiauhind loositakse osavõtjale peale võistluse lõppu.

8. Püüda võib nii kirptirgu kui sikutiga, mille küljes saab kasutada ka erinevaid peibutisi, kuid kasutada võib ainult ühte püügivahendit korraga.

Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

Reedel, 20. jaanuaril toimus Kuressaare kultuurikeskuses traditsiooniline linnavolikogu esimehe ja linnapea pidulik vastuvõtt, kus tunnustati ja tänati 2011. aasta parimaid tegijaid.

Kuressaare omavalitsuse töösse suure panuse andmise eest said tunnustuse linnavalitsuse pikaajalised töötajad keskkonnaspetsialist Karli Valt ja vanemmaakorraldaja Piret Laid.

Aasta kojamees 2011 on Helju Rattas, kes hooldab nelja suure kortermaja hooviala Ida-Niidus ning Tallinna tänava ääres.

Aasta korrakaitsjaks 2011 kuulutati Lääne Politseiprefektuuri Kuressaare politseijaoskonna piirkonnapolitseinik Ahto Aulik.

Kuressaare linnavalitsuse ning linnavalitsuse hallatavate asutuste järel oli avaliku sektori üksusena suurim üksikisiku tulumaksu maksja 2011. aastal Kuressaare Haigla SA. Loe edasi: Tunnustati Kuressaare mulluseid parimaid

28. Viru maratoni võitis Even Toomas

2012. aasta Viru maratoni võitja Even Toomas finišis. Foto: Tarmo Haud

Täna Mõedakul peetud 28. Viru maratoni finišijoone ületas esimesena Even Toomas. Mees läbis 42 km ajaga 1:50:06,8. Eveni järel tuli teiseks Siim Ala Elva Suusaklubist ajaga 1:50:53,4. Kolmanda koha saavutas Yuri Myasikov, lõpuaeg 1:51:31,7.

Kiireim naine finišis oli Kadri Lehtla ajaga 2:03:21,4. Kokku registreerus pikale maratonile esialgsetel andmetel 750
suusatajat.

Lühemale 25 km rajale läks esialgsetel andmetel üle 180 suusataja. Esimesena jõudis finišisse CFC Jaak Mae Suusakooli sportlane Alvar Andres Virkus ajaga 1:13:34,1. Kiireim naine Relika Toome läbis distantsi ajaga 1:23:18,6. M-15 klassi parim oli Matthias Kalev tulemusega 1:15:03,7 ning N-15 klassis Mairis Õispuu ajaga 1:25:27,4.

Teami Värska Laht koosseisus sõitnud Even Toomase sõnul tuli võit väga raskelt. Loe edasi: 28. Viru maratoni võitis Even Toomas

Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Albu Põhikoolis toimus eile, 27. jaanuaril juba üheksandat korda õpilaste võistulugemine „Hansenist Tammsaareni”.

Pärast ennelõunast külaskäiku Tammsaare-Põhja tallu ehk Vargamäele koguneti Albu mõisa, kus praegu tegutseb kool. Võistulugemisest võttis sel aastal osa 77 õpilast üle Eesti: Tartust, Rakverest, Pärnust, Kuressaarest ja mujalt, lisaks kolm õpilast välisriikidest: kaks Riia eesti põhikoolist ning üks neiu Aleksandrovka keskkoolist (Krimmist).

Õpilased jagati vanuste järgi gruppidesse ning iga vanuserühma tekstiesitust kuulas ja jälgis žürii. Nende otsuste põhjal selgitati vanusegruppide parimad ning anti välja eripreemiaid.
Noorem vanuserühm (5.-6. klass):

  • Eripreemia – Anastassia Koržova Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Maria Kraav Albu põhikool, õpetaja Enda Trubok
  • Eripreemia – Elisabeth Klementi Pärnu Koidula gümnaasium, õpetaja Ebe Saarna
  • III koht – Maarja Tiits Jõgeva ühisgümnaasium, õpetaja Inga Reinumägi
  • II koht – Karl Oskar Stalte Riia eesti põhikool, õpetaja Anne Laur
  • I koht Helena Harriet Tamm Viljandi C. R. Jakobsoni gümnaasium, õpetaja Kaia Pihlak

Loe edasi: Parim Tammsaare tekstide esitaja on pärit Vargamäe naabrusest

Vanad Ruhnu talud olid ümarad

Mõne vana kaardi peal on joonistatud vanad Ruhnu talukohad ümmargustena, õigemini öeldes ümara põhiplaaniga (pildil 1875. aasta kaart Kleini raamatus). Olen ise mitmeid kordi mõtelnud, et miks nii. Vastus on väga lihtne: vanad Ruhnu talud olidki ümmargused.

1930. aasta maakorralduse kaardil on peale uute välja mõõdetud kruntide ka detailsed joonised tolle ajani säilinud talupiiride kohta. Näiteks Buldersi talu oli peaaegu täiesti ümmargune, hõlmates pikkmaja koos teda ümbritsevate hoonetega. Talu oli ümaralt piiritletud kiviaia ja lattaiaga. Jupp algupärast kiviaeda on praeguseni näha Kallikese tiigi ääres (sealt polnud seda pärast uute piiride mahamärkimist põhjust ära nihutada, kuna tiik oli juba ise piiriks, ka ei saanud sadamat ehitavad töökad kommunistliku tuletorni kolhoosnikud neid vist tüma maa tõttu kätte). Uute piiride määramisega nihutasid taluperemehad oma aiad uute piirideni: nt Hollingersi talu (praegune Liisu või Liisa või Lisbeth või mis ta ongi) kiviaed on oma uues asukohas tänaseni säilinud. Üks pilt (vist Ullise talu nurgast Raalide maja poole) on juba nihutatud aiaga.

Mis oli talude vahel? Nagu nii mõnegi vana pildi pealt näha, oli talude vahel tühi (või äratallatud, äranäritud, ülestuhnitud ja-mida-loomad-veel-kõike-suudavad-) maa. Sead ja muud elukad jooksid vabalt külavahel ringi. Oli ka mõni ühiskasutuses hoone, nt saun ja kuni 1922. või 1923. aastani ka üks vangimaja, tollal nimetatud kui skithuse e sitamaja (ei tea kas ei lastud vahepeal üldse välja?). Konkreetsed teed kui sellised tekkisid küla vahel alles pärast 1930. aasta maareformi, kui algas uute elumajade ehitus ja aiad nihutati uute piirideni.

Vana, arvatavasti sadu aastaid vana talupiiri võiks taastada Korsi talus, kui kellelgi selle asja vastu mingit huvi on. Uued piirid said Vanas Ruhnus kehtida ainult 14 aastat; arhailised, ümarad talupiirid olid vanale külapildile oluliselt iseloomulikumad. Silma järgi hinnates oli talude pindala umbes pool kogu küla territooriumist.

Kaarel Lauk, Ruhnu päevik

Ärge jätke e-rahvaloendusel osalemist viimasele hetkele!

Statistikaamet tuletab meelde, et internetis saab rahvaloendusel osaleda vaid veel loetud päevad ja soovitab seda mitte jätta viimasele hetkele. E-rahvaloendusel saab osaleda kuni 31. jaanuari hilisõhtuni.

27. jaanuari kella 23 seisuga oli e-rahvaloendusel isikuankeet täidetud 600 077 inimese kohta, mis on enam kui 45% Eesti eeldatavast rahvaarvust. Protsentuaalselt oli loendatuid enim Tartumaal (52%) ja Harjumaal (51%).

Loendatud inimeste arvu maakondade kaupa leiab rahvaloenduse veebilehelt www.stat.ee/58604. Loenduse edenemise statistika uueneb kord tunnis. Arvestama peab, et veebilehel avaldatud tabelis kajastuvad ka topelt loendatud inimesed. Andmed korrastatakse pärast loendust andmetöötlusel ja iga inimene läheb arvesse üks kord.

Internetis saab loendusankeedi täita rahvaloenduse veebilehel www.REL2011.ee kuni 31. jaanuarini. Rahvaloendusel saavad enda kohta ankeedi täita kõik üle 15-aastased Eestis püsivalt elavad inimesed, laste eest täidavad ankeedi nende vanemad või hooldajad.

E-loendusel osalemise käigus tekkivate küsimustega saab pöörduda rahvaloenduse klienditoe poole klienditugi@stat.ee või telefonil 625 9100. Klienditugi töötab iga päev kell 8.00-22.00.

Neid, kes e-loendusel ei osale, külastab ajavahemikus 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendaja.

Rahvaloenduse kohta lähemalt www.REL2011.ee
Rahvaloendus Facebookis <http://www.facebook.com/Rahvaloendus> ja Twitteris <http://www.twitter.com/rel2011>

Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Sinimäe hoolekandeküla kuus peremaja valmivad tänavu novembri lõpuks. Kõik 60 kohta täidetakse reorganiseeritavate hooldekodude elanikega.

Jaanuari alul allkirjastasid AS Hoolekandeteenused ja AS Remet Sinimäe hoolekandeküla kuue peremaja ja välisrajatiste ehitustööde lepingu. Juunikuuga peaksid majakarbid valmis saamaja novembriga ehitustööd lõppema ning kuu aega hiljem võivad elanikud sisse kolida.
Selliseid peremaju ehitatakse Sinimäe hoolekandekülasse kuus<br>Vaivara Kaja
“Praegu on meil käsil klientide kaardistamine,” rääkis ASi Hoolekandeteenused infojuht Kadri Lehenurm. “Järjestikku on valmimas peremajad üheteistkümnes hoolekandekülas ning sellega seoses sulgeme neli vanades mõisahoonetes asuvat hooldekodu ja Lääne-Virumaal Aaveres tegutseva hooldekodu. Uutesse küladesse lähevadki üle suletavate kodude elanikud –  Sinimäele pakume kohta ennekõike neile, kel on Ida-Virumaaga mingi side. Aasta alguses alustame klientide ja nende eestkostjatega läbirääkimisi kolimise osas.”

Elanikke paigutades võetakse arvesse nende diagnoose, et kokku satuksid elama omavahel sobivad inimesed ning tekiks turvaline ja rahulik keskkond, samuti arvestatakse praeguses elukohas kujunenud sõpruskonda ja püütakse neid sidemeid mitte lõhkuda. Loe edasi: Sinimäe hoolekandeküla valmib aasta lõpuks

Täna valitakse Tammsaare kirjanduspreemia laureaadid

Täna, 28. jaanuari hommikul istub 35. korda koos A. H. Tammsaare nimelise Albu valla kirjanduspreemia žürii, et valida välja lugejapreemia laureaat ning õpilastööde hulgast 2011. a. A. H. Tammsaare nimelise Albu valla noorte kirjanduspreemia laureaadid. Žürii esimees on Kalju Kertsmik.
Tänapäeval kella 12–15 toimub juba 32. Tammsaare rahvamatk Järva-Madise vallamaja juurest üle Vargamäe Simisalusse. Kõik huvilised on oodatud matkama. Peakorraldaja Albu valla rahvamajade juhataja Malle Lomp.

Tartumaal saab osaleda Vana aja suusamatkal

Foto: Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA
4. veebruaril algusega kell 11.00 toimub Vapramäe-Vellavere-Vitipalu 2012. aasta matkasarja avamatk ehk Vana aja suusamatk.

Piisavate lumeolude korral suusatame Vitipalu matkaradadel Teeme ise suusarajad – sõidame mööda ettevalmistamata radu vaatame, mis jälgi looduses veel leidub Matka lõpus võimalik proovida räätsasid Väike kehakinnitus korraldajate poolt.

Matkasari koosneb neljast matkast erinevatel aastaaegadel. Kõiki matkasarja nelja matka läbijat ootab sarja lõppedes üllatus. Palume osavõtust registreerida triinu@vvvs.ee või telefonil 5254172.

Kogunemine 10.45 Tartumaa Tervisespordikeskuse esimeses parklas. Tartumaa Tervisespordikeskus asub Rõngu vallas Elva lähedal Tartumaal, seal, kus lõpeb Tartu Maraton. Info www.vvvs.ee. Üritus on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Allikas: Triinu Pertels, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA

Hummõn peetäs Haanimaal liugupäivä

Kaudimägi Haanimaal. Foto: erakogu
Kuukallendre perrä um hummõl tuu päiv kohn mi edevanõmpaq Liugupäivä peiq. Viläkusõ edendämises ni linakivvu pikkusõ ennustamises um mi edevanõmpaq jo tuhandit aostaigõ, tuust aost ku põlluvillä kasvatama naati, päält talvist pääväpüürüst tõõsõ noorõkuunädöli tõõsõl pääväl õks liugupäivä pidänü.

Mäepääle minti ütehn inne valmis tett hunnõga et kurjõ vaimõ minemä aiaq, mäevana avvus tetti kygõ korgõmba kotussõ pääle tuli üles.

Rassõl aol, ku tõvõq ni syaq mi külli inemiisist tühäs laastiq, oll tütrikkõl õkva kohustuslik vallaliisi hiussiga mäest alla liugu laskõ. Inne mäepäält kodominekit visati kyik halv ku haigus tullõ ni jätetigi sinnä, kodo minti tervelt, puhtalt ni ilolidselt.

Haanimaal Kaudimäel um kellä ütest tsiasõra jürämine ku hunnõ valmistegeminõ et syss mäe pääle minnäq tuld tegemä ni liugu laskma. Liugupääväs um linaq kedrat, rõivaq valmis tett, nii et mäe pääle mindäs helleh ni viil parõmp ku linatsõh rõivah. Pikkä liugu!

Rätsepp Aare, Haanimiihhi nõvvokoda

Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Rõuge muinasmaja. Foto: muinasmaja.edicypages.com
Tartu Ülikooli arheoloogiamagistrandi, Viire Pajuste juhitav eksperimentaalarheoloogiline projekt on lõpule jõudmas. Alates 30. jaanuarist võib Rõuge linnamäe läheduses kohata muistses rõivastuses noori. Kaks suve väldanud eksperimendi käigus ehitatud viikingiaegsesse eluhoonesse, mida tuntakse Rõuge muinasmaja nime all, kolib nädalaks viis julget TÜ arheoloogiatudengit, kes on otsustanud muinasaegsed elamistingimused omal nahal järele proovida.

Nädala jooksul elatakse nii, nagu võisid elada meie esivanemad. Valdavalt tegeletakse elutähtsate asjadega: toa kütmine, toidu valmistamine jms. Lisaks testitakse muinasmaja headust, eelkõige selle soojapidavust. Eksperimendis osalejad märgivad kindlatel aegadel üles õhutemperatuuri toas, maja erinevates osades ning õues, jälgivad tuulesuunda ja hindavad selle tugevust.

Muinaselanike menüüsse kuuluvad samad toiduained, mis olid tavapärased rauaaja inimese toidulaual – kapsas, porgand, kaunviljad (põlduba, hernes, lääts), teravili (oder ja nisu) ning liha. Toit valmib vana hea kombe kohaselt savipotis. Tarvilik vesi tuuakse ojast.

Et teada saada, kuidas tänapäeva inimesed end muinasaegses elukeskkonnas tunnevad, peetakse päevikut, kuhu igal õhtul pannakse kirja oma päevased emotsioonid ja üritatakse hinnata oma toimetulekut. Elamiseks vajalikke majapidamistarbeid ja rõivastuse laenab eksperimendis osalejatele taaskehastajate selts Idatee Vardjad.

Kõiki huvilisi, kel soov oma silmaga näha, kuidas elati 1000 ja rohkem aastat tagasi, oodatakse Rõugesse 30.01.–05.02.2012. Kui aga elamine neis, tänapäeva inimese jaoks ekstreemsetes tingimustes, hakkab mõjutama eksperimendis osalejate tervist, lõpetatakse eksperiment ennetähtaegselt.

Informatsiooni ja fotosid eksperimendi käigust leiab siit.
Loe edasi: Rõuge muinasmajja kolivad esimesed elanikud

Kandlõtegemise lust

Kandlõmeistri Soonõ Mihkli Kärgulast. Foto: Uma Leht

Kandlõmängjit tulõ himoga mano ja ka noid, kiä tahtva esi hindäle kandlõ tetä, om nii hulga, et meistri ei jõvva kõiki opada.

Vahtsõ aasta edimädsel tüünädälil oll’ Rõugõ koolitarõn kandlõ tegemise oppus-laagri. Viie pääväga pidi ütest puutüküst üsäkannõl valmis saama. Kandlõ tegijide seltskund oll’ kirriv – vana ja noorõ, mehe ja naasõ.

Kandlõoppusõ kotussõ saiva kipõlt täüs. «Egä kõrd tulõ iks pall’o ussõ taadõ jättä,» selet’ kandlõmeistri Soonõ Mihkli (31) Kärgulast. Mihkli om esi kandlit tennü joba katõsa aastat. «Viimädse viis aastat olõ tüü peräst seod tennü. Algusõn oll’ kandlõ tegemine kirg ja hobi,» selet’ tä. 2011. aastal möi tä umbõs 35 kannõld. Hinna jäivä 125-200 euro kanti.

Säändsin laagrin oppaman kävvü om Mihklil katõ aasta pääle neläs kõrd. Kandlõtegijä tulõvik paistus rõõmsa ja tüüd täüs. «Kannõl võeti jo kooli riikligu programmi sisse. Telmiisi tulõ iks hulga. Ja ku koolin opatas, sis vast mõnõl tulõ huvi ja ost hindäle kodo kah, et tulõvikun mängi,» luutsõ Mihkli.

Surva Hillar (52) Põlvast tull’ kannõld tegemä päält Vigala Sassi raamadu «Estide (tšuudide) hingestatud ilm» lugõmist. «Sääl oll’ põnõvalõ kirotõt kandlõst ja timä väest,» jutust’ Hillar. Timä meelest olõ-i kandlõtegemine rassõ, õnnõ tahtmisväke ja pikkä miilt piät pall’o olõma.

Silgu Paul (69) Võrolt esi kannõld ei mängi. «Mul om koton pall’o pille, a seo pill oll’ viil puudus,» selet’ vanaherrä, kandlõtegemise laagri kõrraldaja Udrasõ Milja esä. Loe edasi: Kandlõtegemise lust

Tartu tantsuklubis saavad kokku karmoškamängijad

Ruti Kirikmäe Tartu lõõtspillifestivalil 2009. aastal. Foto: Siiri Mägi
Seekordses Tartu tantsuklubis 1. veebruaril algusega kell 20.00 (Tiigi 11) saavad kokku Lõuna-Eesti karmoškamängijad.

Teiste hulgas musitseerivad karmoškadel Aivar Teppo, Alar Sünter, Asso Int, Henrik Hinrikus, Irina Orekhova, Kaisa Kuslapuu, Ruti Kirikmäe, Siim Reedo, Stella Sõmer, Toomas Oks ja Ülo Saaremõts. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja mujalt.

Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2012. aastal kell 20.00–24.00 Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 1. veebruaril, 15. veebruaril, 29. veebruaril, 14. märtsil, 28. märtsil, 11. aprillil, 25. aprillil, 9. mail, 23. mail, 12. septembril, 26. septembril, 10. oktoobril, 24. oktoobril, 7. novembril, 21. novembril, 5. detsembril ja 19. detsembril.
Erandiks on suvekuud (juuni, juuli ja august), mil tantsuklubisid ei toimu.

Tartu tantsuklubi toimumist toetab SA Tartu Kultuurkapital.

Lisateave: Triinu Nutt, tel 5560 2102, e-post triinu.nutt@gmail.com

Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Neljapäeva õhtul, 26. jaanuaril Pääsküla noortekeskuses toimunud trikirataste võistluse “BMX SLAM JAM” võitjaks ja parimaks trikitajaks valiti Andres Lainevool. Teisele ja kolmandale kohale jäid Erik Olev Orgo ja Oliver Kurbas. Üritust jääb meenutama rahulolevad võistlejad ning rohkearvuline publik.

Võistlus toimus jam formaadis, mis tähendab, et võistlejad jagati nelja gruppi ning ratturid konkureerisid esmalt oma grupiliikmetega ning seejärel võtsid omavahel mõõtu iga grupi kaks parimat trikiratturit. Kohtunikud, kelleks olid Sebastian Sepp, Ravel Tammeleht, Silver Haljandi ja Bert Ribul, valisid õhtu jooksul välja kolm parimat ratturit ja lemmiktrikitaja. Õhtut kommenteeris ja juhtis Aleks Issaenko.

„Ratturid olid tasemel,“ kommenteerib võistlust lühidalt Pääsküla noortekeskuse noorsootöötaja ja „BMX SLAM JAM“ korraldaja Kaia Kask, ja lisab, et jäi üritusega väga rahule ning rahulolevad olid ka võistlejad ise. „Palju oli kaasaelajaid, kohtunikud hindasid kõiki osalejaid objektiivselt ning eriti üllatas noori meedia huvi ekstreemspordi vastu. Tänan siinkohal kõiki, kes võistluse korraldamisele kaasa aitasid ja erilised tänusõnad ürituse toetajatele,“ jätkas Kask emotsioonide kirjeldamist. Loe edasi: Trikiratturid olid Pääsküla noortekeskuses tasemel

Värskas peetakse pühapäeval laste laulupäev

Laulups Anete Vabarna Pipina. Foto: Einar Raudkepp
Pühapäeval, 29. jaanuaril kell 17.00 toimub Värska Kultuurikeskuses taas laste laulupäev. Külalisesinejana osaleb sündmusel Birgit Õigemeel.

Oravalt, Mikitamäelt ja Värskast pärit noorte solistide kontsert toimub 19. korda. Traditsioon on algatatud juba 1993. aastal, alates 1997. aastast korraldab sündmust Värska Muusikakool.

Laululapsi saadab muusikakooli õpetajate bänd koosseisus: kitarr – Ott Kaasik, klahvpillid – Elo Toom ja Tiina Kadarpik, bass – Ingmar Päid, löökpillid – Kristjan Priks. Lauljate vahel jagatakse mitmeid eripreemiaid ning selgitatakse välja ka publiku lemmikud.

Toetavad Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp ja Värska valla haridus- ja kultuurikomisjon. Laululapsed ootavad publikut – kontsert on tasuta. Loe rohkem siit.

Lisainfo: Tiina Kadarpik, Värska Muusikakooli direktor, tel: 521 3309, e-post: muusikakool@verska.ee

Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

70 aastat varjus olnud unikaalne käsikiri, Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis Rahvusraamatukogu digitaalarhiivi DIGAR.

Ajaloodoktor Enn Tarvel peab Henriku Liivimaa kroonikat 13. sajandi Eesti ja Läti tähtsaimaks allikaks. Kui Henriku töö oleks kaduma läinud, teaksime õige vähe Baltimaade vallutamise käigust 12. sajandi lõpust 13. sajandi teise veerandi alguseni.

Kroonika originaali pole leitud, küll aga teatakse 16 tervikuna või osaliselt säilinud ärakirja 14.–18. sajandist. Rahvusraamatukogus on Codex Gymnasialis Revaliensis – 1734. aastal Tallinna gümnaasiumi raamatukokku jõudnud käsikiri. Meie ajaloolaste silmist kadus see käsikiri 1925. aastal, mil ta saadeti Riiga kroonika ärakirjade variante vaadelnud Leonid Arbusowile uurimiseks. Arvati, et sinna see kadus. Tegelikult jõudis käsikiri juba toonase Eesti Vabariigi aegu Eestisse tagasi ning vähemasti 1951. aastal oli ta arvele võetuna Riikliku Raamatukogu hoidlariiulil.

Rahvusraamatukogu vanaraamatu spetsialist Sirje Lusmägi tõdes, et Leonid Arbusow jun. oli ilmselt viimane, kes käsikirja uurija pilguga lehitses. Pärast seda on käsikiri 70 aastat varjus olnud. Nüüd, 87 aastat hiljem on huvilistel palju lihtsam oma uudishimu ja uurimisvajadusi rahuldada, sest kõnealuse käsikirja digitaalvariant jõudis DIGARisse. Ajahamba jälgedega, ent ikkagi loetavana.

Interneti abil leiame Henriku Liivimaa tõlgendusi mujaltki. Google Books pakub näiteks selle üldse esimest teaduslikku editsiooni – nn Gruberi ladinakeelset versiooni aastast 1740.

Eesti Rahvusraamatukogu andmebaasis Digar on ilmselt seni ainus Henriku Liivimaa kroonika käsikirja digitaalvariant. Loe edasi: Henriku Liivimaa kroonika käsikiri jõudis digitaalarhiivi

NG Eesti heidab iseseisvuspäeva eel pilgu lähiajalukku

National Geographicu eestikeelne ajakiri meenutab kohe lugejateni jõudvas veebruarinumbris Eesti iseseisvuspäeva eel arhiivilooga neid ärevaid aegu, mis eelnesid iseseisva Eesti Vabariigi taastamisele 1991. aasta 20. augustil.

Novembris 1990 – kaks aastat pärast Eesti NSV suveräänsusdeklaratsiooni vastuvõtmist – avaldas National Geographic artikli, kus vanemajakirjanik Priit Vesilind tutvustas miljonitele lugejatele üle maailma Eesti, Läti ja Leedu iseseisvuspüüdluste tagamaid. Nüüd jõuab see esimest korda eestikeelsena siinse lugejani ja võimaldab läbi teha omalaadse ajarännaku – alles see ju oli…

Ajakiri National Geographic, mis ilmus esmakordselt 1888. aastal inglise keeles, avaldab uurimuslikke artikleid kultuuri, looduse, teaduse ja tehnoloogia teemadel. Ajakirjal on 60 miljonit lugejat üle maailma. Ingliskeelsele väljaandele on siiani lisandunud 32 keelt, milles National Geographic ilmub – teiste seas jaapani, hispaania (eraldi Hispaania ja Ladina-Ameerika jaoks), itaalia, heebrea, kreeka, prantsuse, saksa, poola, korea, portugali (eraldi Portugali ja Brasiilia jaoks), taani, rootsi, norra, hollandi, hiina (nii traditsiooniline kui ka lihtsustatud hiina keel), soome, türgi, tai, tšehhi, ungari, rumeenia, vene, horvaatia, malai, bulgaaria, sloveenia, serbia, leedu ja araabia keel. Eesti keel on 33. kohalik keel, milles ajakiri mullu sügisel ilmuma hakkas.

Allikas: NG Eesti, www.national-geographic.ee

PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

2011. aastal maksis PRIA ligi 90 toetusmeetme raames toetusi 22 640 kliendile. Koos osaliselt ettemakstud toetustega maksime välja 286,4 miljonit eurot põllumajanduse, kalanduse, metsanduse ja maaelu edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse toetamiseks.

Kui võrrelda lõppenud aasta toetuste üldsummat 2010.a omaga, siis jõudis 2011.a toetusesaajateni üle 26 miljoni euro rohkem. Suurima osa väljamakstud summast moodustas Euroopa Liidu eelarvest rahastatav ühtne pindalatoetus – 16 291 põllumeest said kokku 80,4 mln eurot. Lisandus veel 35,8 mln eurot täiendavaid pindala- ja loomatoetusi Eesti riigieelarvest.

Maaelu arengukava 2007-2013 (MAK) keskkonna- ja loomatoetustena maksis PRIA välja üle 56 mln euro, sellest 8,8 mln ebasoodsamates piirkondades põllumaa kasutajatele, 22,8 mln keskkonnasõbralikult majandajatele, 10,1 mln mahetootjatele, üle 4 mln poollooduslike koosluste hooldajatele, 3,8 mln NATURA 2000 aladele jäävate põllu- ja metsamaade majandamiseks.
Loe edasi: PRIA maksis mullu toetusteks üle 286 miljoni euro

Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub kõiki linnusõpru osalema 28. ja 29. jaanuaril toimuval talvisel aialinnuvaatlusel TALV 2012. Osalema on oodatud kõik, kes tunnevad või tahavad tundma õppida talvel koduümbruses esinevaid linde.

Aialinnuvaatlusel osalemine on lihtne ja võtab aega vaid ühe tunni. Selleks tuleb valida endale aias või pargis hea nähtavusega vaatluskoht, mis on soovitavalt lindude toidumaja või toitmispaiga läheduses ning leida 28. või 29. jaanuaril üks tund vaba aega valitud kohas lindude tegevuse jälgimiseks. Nii võib toidumaja umber askeldavaid linde vaadelda kasvõi toast läbi akna ja seda võib teha nii üksi kui koos pere või sõpradega. Selle tunni jooksul tuleb kõik vaatluspaigas kohatud linnuliigid ka kirja panna ning iga liigi puhul üles märkida vaid kõige suurem korraga nähtud isendite arv. Tulemused tuleb sisestada aialinnuvaatluse kodulehel asuvasse on-line ankeeti http://www.eoy.ee/talv/Vaatlusankeet.html või interneti puudumisel saata ürituse koordinaatorile (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005).

Lisaks harivale küljele on talvisel aialinnuvaatlusel ka teaduslikum eesmärk. Sel viisil on võimalik saada teavet aialindude arvukuse muutuste kohta, jälile jõuda nende muutuste põhjustele ning vajadusel võtta ette samme aialindude heaolu parandamiseks. Samuti aitab aialinnuvaatlus juhtida tähelepanu sellele, et meie aiad ja pargid on talvel palju liigirikkamad kui esmapilgul võib tunduda. Loe edasi: Nädalavahetusel toimub talvine aialinnuvaatlus