Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Foto: vaivara.ee
Laupäeval, 25. veebruaril kell 11.00 toimub Sõtke jõe jääl võistlus “Sõtke jäärada 2012”, mis on ühtlasi 2012. aasta Ida-Virumaa Karikavõistluste II etapp. Võidukihutamise korraldajateks on MTÜ AMV Racing ning MTÜ Sinimäe SK Sõnn.

Võistlusdistants on sama, mis varasematel aastatel ja kulgeb kahe omavalitsuse territooriumil. „Starditakse Sillamäe linnas, vahepeal põigatakse Vaivara valla territooriumile, kuid finišeeritakse taas Sillamäel. Raja selline omapära tuleneb Sõtke jõest, mis läbib neid kahte omavalitsust,” selgitas AMV Racing juhatuse liige Heiki Luts.

Võistlustest lubatakse osa võtta kõigil soovijail, kellel on kehtiv juhiluba. Erandiks on noorteklass, kus võistlusel osalemiseks on nõutav vanema või eestkostja kirjalik luba. Jõudu katsutakse järgmistes klassides: noored kuni 18 a 2WD; naised 2WD; mehed esivedu; mehed tagavedu ja 4WD tänav. Loe edasi: Laupäeval toimub jäärajavõistlus “Sõtke jäärada 2012”

Kääpal peetakse täna vastlapäeva

Täna, 23. veebruaril kell 15.00 toimub Võrumaal Kääpa külas Tornimäel vastlapäev. Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.

Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi. Saab teha tervisepiiksu – kiipkaart kaasa! Kavas on: liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik), võistlused kõige pisematele, isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle. Võistlused liuväljal – võta uisud kaasa!

MTÜ Kating Noored

Hani omma tähtsämba ku pini

Riitsaarõ Lainõ. Foto: Uma Leht

Küläliisi piät iks hoiatama, ku purõja elläi koton om. «Purõja pini» silt sais Lasva valla Paidra küläseltsingu juhi Riitsaarõ Lainõ (68) värehti pääl joba ammust aost. Ku Lainõ külä päält kümne euro iist kats hanipoiga ostsõ, es mõista tä arvada, et näide peräst tulõ kah silt vällä panda.

«Purõja hani» asõmõl sai sildi pääle «Purõja nani», selle et Lainõ niimuudu ummi hannõ kuts. «Hani omma tähtsämbä ku pini, näist om inämb kassu,» selet’ Riitsaarõ Lainõ. «Ku kiäki tulõ, pandva joba kavvõst rüükmä. Ja hani jätä-i kunagi purõmada! Näksäs iks. Üts suur miis tull’ siiä ja ütel’, et timä pelgä-i määnestki hanni. A hani läts’ mano, võtsõ püksist kinni ja naas’ kakma. Sis oll’ taasperilde käük seen! Ma ütli, et tohoh, kae, nüüt pelgäs hanni, esi nii suur miis.»

Hani omma kümnekuudsõ, imäne ja esäne, a olõ-i viil munõnu. «Hani nakkasõ sis munõlõ, ku saava lumbin ujjo, sääl nä kuramiirvä ja sis nakkas munnõ kah tulõma,» tiidse Lainõ. «Mitu om küsünü, kas sa nä jõulus patta ka panõt vai? A no kuis ma näid patta panõ?! Nä mul jo rohkõmb suvõniiri.»

Harju Ülle, Uma Leht

Kirtanilaulja Brenda McMorrow juhendab Sännas õpituba

Brenda McMorrow. Foto: brendamcmorrow.com
Laupäeval, 25. veebruaril juhendab Sänna Kultuurimõisas õpituba rahvusvahelise tuntusega kirtanilaulja Brenda McMorrow (Toronto), keda saadavad Eesti väelauljad. Algus päikeseloojangu paiku, osalustasu annetusena.

Kirtan on üks vanimaid pühasid muusikatraditsioone maailmas. Kirtani kontsertide peamine võlu seisneb kooslaulmises, publik laulab koos esinejaga, mis annab osavõtjatele alati erakordse elamuse. Kõik meloodiad, mantrad ja instrumendid on loodud selleks, et juhtida inimest oma loomupärasesse olemusse, harmooniasse, täiusesse.

Veel enne seda toimub neljapäeval, 23. veebruaril Sännas 5 rütmi tants elava muusika saatel. Musitseerivad muusikud Eestist, Soomest, Rootsist tshellol, klaveril, trummidel ja didgeridool, kokku umbes 10 muusikut (nende hulgas ka muusikud ansamblist Tane Mahuta). Tantsu algus jääb ajavahemikku 18.00-19.00. Tasu 3 eurot.

Pühapäeval, 26. veebruaril toimub kangastelgede õpituba (kanga ülesvedu, niietamine ja soastamine). Juhendab Lya Veski. Õpituba toimub tasuta. Võta kaasa head-paremat teelauale. Toetab Hasartmängumaksu Nõukogu

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Foto: pelgulinnakunst.blogspot.com
Reedel, 24. veebruaril kell 13.00 avatakse taas Tallinnas lumelinn. Seekord valdavalt professionaalsete kunstnike käe all valmiva lumelinna kavandi autoriks ja peakunstnikuks on skulptor Elo Liiv.

Erinevalt eelnevatel aastatel Shnelli tiigi ääres gümnaasiumiõpilaste abiga ehitatud lumelinnadest, avaneb lauluväljakul vaatajatele suur lumeskulptuuride ansambel, millesse on põimitud ka pisiperele loodud liuge, koopaid, ronimisi ja muidugi mõista ka suur lumeloss. Kunstnikest osalevad veel Ekke Väli, Leena Kuutma, Reino Altrov, Eneken Maripuu, Liis Dvorjanski ja Põvvat Kama. Neid assiteerivad Valgusfestivali lumeinsenerid ja Jäneda iglumeistrid. Sünnipäevahõnguline lumepark on inspireeritud Põhjamaisest mütoloogiast ja pärimuskultuurist.

Lumelinnu ehitatakse Tallinnas juba üle 40 aasta. Pärast mõningast pausi 90ndatel on viimased kümmekond aastat lumelinn kerkinud Shnelli tiigi äärde Toomparki. Seekord otsustas Tallinna Kesklinna valitsus ühildada Lumelinna rajamise Vabariigi aastapäeva pidustuste perepäeval Tallinnas Lauluväljakul. SA Lauluväljaku käsutuses on ka mitmed tõhusad vahendid lumelinna ehitamiseks: lumekahurid, lumetraktor ja veepumbad, rääkimata soojadest riietusruumidest, kus lumemeistrid saavad külmunud näppe-varbaid soojendada. Loe edasi: Tallinna lauluväljakul avatakse reedel lumelinn

Rakvere Teater ootab annetusena kive

Foto: et.wikipedia.org
Järgnev üleskutse võib esialgu mõjuda pisut kummastavalt, aga tegemist ei ole naljaga – teatril on tõepoolest kive vaja. Lisaks kasutamisele mitmekülgsele rekvisiidina lavastuses “Isade maa”, leiavad need lõpuks tee Käsmu õnnekivi kuhja.

Veebruar on Rakvere Teatri sünnipäevakuu. Rakvere Teater avati vabariigi aastapäeval 24. veebruaril 1940. aastal aktuse, kontserdi ja pitsballiga. Nagu vabariik, sündis ka teatrimaja inimeste ühisel jõupingutusel. Ühed esimesed kivid teatriehituse talgutele tõi hobuse ja vankriga Rägavere talunik Jakob Allas juba 27. jaanuaril 1929. aastal.

Nüüd ootab kive Margus Kasterpalu lavastus „Isade maa“, mis esietendub 3. märtsil Rakvere Teatri väikses saalis. Kutsume üles tooma munakive läbimõõduga 5-15 cm. Kivid saavad osaks „Isade maa“ lavast, nad palistavad randa ja silmapiirile kaduvat teed, nendega tekivad helid, mis on isamaa hääleks. Teatrile annetatud kive näeb 22. veebruarist 1. märtsini Rakvere Teatri suure maja kohviku fuajees, edasi rändavad aga „Isade maale“. Peale viimast etendust viiakse kivid Käsmu õnnekivi kuhilasse. Loe edasi: Rakvere Teater ootab annetusena kive

Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Möödunud nädalal selgitati olümpiaadil „Ütski tark ei sata’ taivast” välja paremad võru keele ja kultuuri tundjad. Võitjad on Risto Kööts 11. klassi ja Laura Eiche (mõlemad Võru Kreutzwaldi gümnaasiumist) 8. klassi arvestuses.

Kutse olümpiaadile said novembris veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast” kõige enam punkte kogunud õpilased. 11. klassist lähetati kutse 20 ja 8. klassist 25 noorele.

Mõõtu tuli võtma 34 õpilast kümmekonnast koolist üle vana Võrumaa: 20 põhikooliõpilast ja 14 gümnasisti. Vanema vanuserühma võitja Risto Kööts sai 55,5 punkti 74 saadaolevast ja noorema rühma võitja Laura Eiche 61 punkti 77st.

Esimese kolme hulgas olid veel Lauri Kasak (Võru Kreutzwaldi gümnaasium) 52 ja Sander Erik (Vastseliina gümnaasium) 51 punktiga. Nooremate seas sai teise koha Elis Tiivoja (Rõuge põhikool) 57 punktiga ja kolmanda koha Kristiina Kiidma (Vastseliina gümnaasium) 54 punktiga. Loe edasi: Selgusid paremad võru keele ja kultuuri tundjad

Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Rosma koolipere ootab külla nii vanemaid kui kõiki teisi huvilisi. Foto: Rosma Haridusselts
Rosma Haridusselts kutsub kõiki huvilisi Vanemate Kooli järjekordsesse tundi täna, 22. veebruaril algusega kell 18.00. Rosma koolis toimuva Vanemate Kooli seekordseks põhiteemaks on kooliküpsus ja esimene klass. Seepärast oodatakse eriti neid vanemaid ja vanavanemaid, kelle peres hakkavad lapsed kooliikka jõudma.

Käsitletavad teemad: Milline on õpetus waldorfkooli I klassis? Miks joonistatakse ja kuulatakse palju muinsjutte? Korduma kippuvatele küsimustele vastavad praegune ja tulevane I klassi õpetaja. Võimalus külastada I klassi ruumi ja vaadata väikest näitust õpilaste töödest.

TUNNIPLAAN
18.00 – 18.30 Rütmiline osa / Diana Asur
18.30 – 18.45 Kooliküpsus / Heli Kudu
18.45 – 19.45 Täheõpetus, arvutamine, vormijoonistus. Esimese klassi õppeainetest waldorfkoolis. Miks ja kuidas neid õpetatakse? / Diana Asur ja Raili Toom
19.45 – 20.15 Vormijoonistus osalejatega / Raili Toom Loe edasi: Rosma Haridusselts kutsub täna Vanemate Kooli

Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Eesti Energia tutvustas täna elektrituru avanemiseks tehtavaid ettevalmistusi. Uued avatud turu elektripaketid toob Eesti Energia klientideni tänavu sügisel. Elektriklientidele on oluline teada ka seda, et avatud elektriturg puudutab üksnes elektrienergia osa ehk kolmandikku arvest.

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektriarve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või leppida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

„Usume, et Eestis on elektrikliendid müüja valmimisel aktiivsemad, kui näiteks Põhjamaades, kus üle 2/3 elektritarbijatest ostavad elektrienergiat läbi üldteenuse,“ lootis Rink. Elektriturul ostab elektritarbija üldteenust automaatselt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üldteenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võrguettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info kohaselt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal. Loe edasi: Taustateadmisi lugejale seoses elektrituru avanemisega

Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Liivi Lukas. Foto: Rakvere linnavalitsus
Rakvere Linnavalitsus otsustas anda Rakvere linna teenetemärgi ehk Kroonimärgi tänavu Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna juhile Lembit Kaldale, Rakvere Muusikakooli õpetajale Liivi Lukasele ja Dicro Eesti AS tegevdirektorile Juha Seppälale.

Lembit Kalda asus politseiteenistusse 1991. aastal liikluspolitsei büroo Lääne-Viru rühma. Läbides erinevaid teenistusliine, omandas Lembit Kalda korrakaitsepolitseinikule vajaliku kompetentsuse ning 2008. aasta mais määrati ta Ida Politseiprefektuuri Rakvere politseiosakonna juhiks. Isikliku eeskuju ning heade juhiomadustega ametnikuna on ta täitnud politseile seatud eesmärke ning säilitanud Lääne-Virumaa elanikes turvalisuse tunnet.

Liivi Lukas on töötanud 35 aastat solfedžoõpetajana Rakvere Muusikakoolis, selles 22 kooli direktorina aastatel 1979-2000.

Liivi Lukas on ise tunnistanud end kutsumuselt pedagoogiks ning see hinnang on kinnitust leidnud nii tema õpilaste kui kolleegide silmis. Tema tööd iseloomustab suur pühendumus, hoolivus õpilaste suhtes, nende individuaalsete võimete hindamine ja tegutsemine vastavalt sellele. Tema koolitatud õpilastest on muusikat edasi õppima läinud üle 60 õpilase ning kellelgi ei ole olnud raskusi vastuvõtukatsete sooritamisega solfedžos.

Liivi Lukase südamlikku ja positiivset, aga samas ka asjalikku olekut hindavad kõrgelt tema endised ja praegused õpilased ja muidugi tema kolleegid, kellele ta on sõbraks ja eeskujuks. Liivi on olnud muusikakooli hea hoidja paljude aastate jooksul. Liivi Lukas on koostanud ka raamatu kooli ajaloost. Ta on olnud linnavolikogu liige. Loe edasi: Rakvere linna Kroonimärgi saab kolm inimest

Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Foto: auto24.ee
Laupäeval, 25. veebruaril algusega kell 11.30 selgitab Eesti Tõukespordi Liit Vudila mängumaal esmakordselt välja Tartumaa parimad koolinoored tõukekelgutamises. Võisteldakse 200-meetrisel sprindidistantsil järvejääl.

Vudilas asuvad võistlustulle Alatskivi, Puhja, Võnnu, Kallaste, Luunja ja Lähte koolide õpilased, kelle hulgast selgusid parimad eelvõistluste käigus. Võistlusklasside aluseks on võetud Rahvusvahelise Tõukekelgu ja Tõukeratta Liidu (IKSA) reeglistik, mille järgi jagunevad 13-15-aastased noored kadettideks ja 16-17-aastased noored juuniorideks. Igast koolist pääsesid finaalvõistlusele võistlusklasside 2 parimat sprinterit (nii poiste kui tüdrukute arvestuses).

Finaalvõistluselt pääsevad nii kadettide kui juunioride arvestuse 2 parimat omakorda Tõukekelgutamise MM-le Soome, mis toimub 9.-11. märtsini Multias.

Eesti Tõukespordi Liit tegeleb tõukekelkude ja tõukerataste kui spordialade tutvustamise ja propageerimisega Eestis. Liit korraldab võistluseid nii rahvusvahelisel kui Eesti tasandil. Eesti Tõukespordi Liit on ka rahvusvahelise alaliidu IKSA liige. Loe edasi: Tartumaa koolinoored võistlevad tõukekelgutamises

Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab Tallinnas ja Harjumaal märtsikuus doonoripäevad ja kutsub nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama.

Doonoripäevad toimuvad:
neljapäeval, 1. märtsil kell 10.00-14.30 Tallinna Tehnikakõrgkoolis (Pärnu mnt 62, Tallinn);
reedel, 2. märtsil kell 10.00-12.30 Tallinna Laagna Gümnaasiumis (Vikerlase 16, Tallinn);
reedel, 9. märtsil kell 10.00-13.00 Tallinna 32. Keskkoolis (Kiili 10, Tallinn);
kolmapäeval, 14. märtsil kell 10.00-15.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis (Suur-Kloostri 7, Tallinn);
reedel, 16. märtsil kell 11.00-14.00 Rautakirja Estonia ruumides (Põikmäe 2, Tänassilma, Saku vald).
reedel, 23. märtsil kell 9.00-12.00 DHL Estonia Asi ruumides (Betooni 6, Tallinn);
teisipäeval, 27. märtsil kell 9.30-14.30 Tallinna Tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5, Tallinn);
kolmapäeval, 28. märtsil kell 10.00-14.00 Tallinna Tööstushariduskeskuses (Sõpruse pst 182, Tallinn).
Loe edasi: Osale märtsis doonoripäevadel Tallinnas ja Harjumaal

Täna toimub maailmakoristuse avalik infokoosolek

Maailmakoristuseaktsiooni "World Cleanuo 2012" avakonverents Tallinnas, 13.01.201. Foto: Teeme ära
Teeme Ära Maailmakoristus 2012 aktsiooniga tegelev meeskond kutsub täna kõiki huvilisi ja kaasalööjaid suurele infokoosolekule Tallinnas Olümpia hotellis Beeta saalis kell 18.00-20.00. Üksikasjalikuma ülevaate saab ligi 200-st vabatahtlikust koosneva meeskonna viimaste kuude tegemistest, uudistest ja edasistest plaanidest.

Sellel aastal korraldatava, 85 erinevat riiki ühendava ühisaktsiooni, Maailmakoristus 2012 alguseni on jäänud vähem kui kuu. 24. märtsist kuni 25. septembrini korraldavad vabatahtlikest eestvedajad koristuspäevi 85 erinevas riigis. Ühisettevõtmise eesmärk on nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil aidata kaasa prügistamise probleemi leevendamisele ja inimeste teadlikkuse suurendamisele. Lõviosa globaalsest organiseerimistööst teevad ära Eestimaalastest vabatahtlikud, kes juba eelmise aasta algusest on tegelenud aktiivselt uute eestvedajate leidmisega erinevates riikides ja aktsiooni idee tutvustamisega rahvusvahelisel tasandil.

Tänaseks on Eesti 2008. aasta prügikoristustalgutest inspireeritud koristusaktsioonid toimunud juba 16 erinevas riigis, 2,7 miljoni vabatahtliku osavõtul. Maailmakoristus 2012 aktsioonile on teiste hulgas toetava õla alla pannud Estonian Air, Skype, Radisson Blu Hotel Olümpia, Tahe Kayaks ja Europark. Rohkem informatsiooni leiab liikumise kodulehelt: www.letsdoitworld.org

Allikas: Let’s Do It! 2012

Võrumaal saab malevlastele tööd pakkuda

Võru Õpilasmalev 2012 tuleb taas! Sellega seoses otsime tööandjaid Võru linnast, Võru ja Lasva vallast ning selle ümbrusest, kes oleksid nõus pakkuma malevanoortele tööd 4 tundi päevas 25.juunist 6. juulini 2012. Julgustame tööandjaid andma noortele esmane töökogemus. Soovime noortele näidata, et on olemas erinevaid töökohti ning ülesandeid, et noortel ei tekiks väär arusaam töötamisest ning tööst.

MTÜ Võru Noortekeskus

Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Tiigrihüppe Sihtasutuse patroon, president Toomas Hendrik Ilves andis täna sihtasutuse 15. sünnipäevakonverentsil üle Tiigri Tegija 2011 auhinnad parimale õpetajale ja koolile.

President Ilves, kes oli aastal 1996 koos toonase haridusministri Jaak Aaviksooga Tiigrihüppe idee algatajaks, meenutas tänasel konverentsil 16 aasta tagust soovi, et meie noored saaksid õppida arvuti kasutamist ja seeläbi muutub ka väike riik suuremaks.

“Nüüd, 15 aastat hiljem võib öelda, et sellest projektist sündiski midagi suurt. Eesti on erinevate edetabelite järgi üks suurima arvutikasutusega riike ning meil on hästi arendatud e-teenused,” ütles president Ilves.

Eesti riigipea nentis, et kui me mitmetes küsimustes jälgime, mida Euroopa teeb, siis IT-vallas on paljudel riikidel just meie kogemusest õppida. President Ilves rõhutas konverentsil õpetajatele ja haridusjuhtidele reaalainete ja arvutikasutuse õpetamise olulisust.

2011. aasta Tiigri Tegija Kooli auhinna pälvis Konguta kool Tartumaalt, mis on teistele eeskujuks kaasaegsete õppemeetodite ja tehnoloogiate kasutamises. Tiigri Tegija auhinna võitnud kool saab võimaluse ajakohastada 10 000 euro eest kooli IKT taristut.

Tiigri Tegija 2011 Õpetaja auhinnale kandideeris mitukümmend õpetajat üle Eesti. Kõige uuendusmeelsemaks õpetajaks tunnistas zürii Valga gümnaasiumi matemaatika-, majandus- ja arvutiõpetaja Eva Tsepurko. Tiigri Tegija auhinna võitnud õpetaja saab võimaluse katta 2000 euro ulatuses enesetäiendamise kulusid välisriigis või IKT vahendite muretsemist.
Loe edasi: Tiigri Tegija 2011 tiitli pälvisid Valga õpetaja Eva Tsepurko ja Konguta kool

Sulalumi ohustab katuseid

Lumi katusel. Foto: taavimiku.blogspot.com
Soojenev ilm ning lumesajule järgnenud sula võib tekitada majade katustele rasked lumekamakad, mis võivad ohustada katusekonstruktsioone ning seada ohtu möödakäijate tervise.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi tuletab kinnistuomanikele meelde, et lumekoristusele ja jääpurikatele katuseräästas peaks erilist tähelepanu pöörama ning rõhutab, et katuselt tuleb üleliigne lumi ja purikad kindlasti eemaldada. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku vastutusest võimalike õnnetuste ees ega katuse hooldamise kohustusest. Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit,” hoiatas Mardi, kelle sõnul läheb katuse remont kindlasti kallimaks kui õigel ajal tehtud lumekoristus.

Katustel lumetõrjetööde teostamise ajaks oleks vajalik kaasata lisajõude, näiteks tööde ohupiirkonnas liiklejate hoiatamiseks. Ohuala tuleb tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Tööde teostamise järgselt on viisakas teedele kogunenud lumi ja jää ka ära koristada,” pani Mardi kinnistuomanikele südamele. Loe edasi: Sulalumi ohustab katuseid

Kodanikuajakirjanduse selts on aasta parima vabaühenduse kandidaat

Eesti kodanikuajakirjanduse selts, mis toimetab õhinapõhiselt Külauudiseid ja on korraldanud kaks ajakirjanduse konverentsi, kandideerib eesti mittetulundusühenduste ja sihtasutuste liidu (EMSL)  poolt valitava aasta enim kodanikuühiskonna arengule kaasa aidanud MTÜ tiitlile.

Aasta tegijaks saab see, kes on ühiskonnas midagi uut liikuma pannud, loonud või muutnud. Ta ei pea mägesid liigutama, tunnustamist väärib ka väike heategu. Mägi oleks muidugi parem…

EMSL korraldab konkurssi juba 1996. aastast. Aastate jooksul on parimaid selgitatud kategooriates, nagu aasta mittetulundusühing, aasta sihtasutus, aasta ettevõte, aasta avaliku võimu asutus, aasta eraannetaja, aasta vabatahtlik, aasta missiooniinimene ja aasta tegu.

Mullu olid kodanikuühiskonna aasta tegija tiitli saajateks vabaühendustest toidupank ja äriettevõtetest EMT. Aasta missiooniinimeseks valiti Liia Hänni ning aasta teoks NO99 teatri “Ühtne Eesti”. Esimest korda välja antud aasta pioneeri tiitli sai Garage48.

Sel aastal valib EMSLi nõukogu parimad 17 vabaühenduse, 19 missiooniinimese, 11 avaliku võimu esindaja, viie äriühingu ja 17 aasta teo seast.

Aasta parimaid pärjatakse 6. märtsil kell 14 Riigikogu valges saalis.

EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) liikmed ja Eesti Terioloogia Selts esitasid sel nädalal vaide sõitjate ja veoste üle Suure väina veo kava
keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande heakskiitvale otsusele. Keskkonnaorganisatsioonid taotlevad Kava KSH aruande osas selle õigusvastasuse tuvastamist ning asja uuesti otsustamist.
Keskkonnaorganisatsioone esindab vaidluses SA Keskkonnaõiguse Keskus. Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2006. a korraldusega nähti ette Kava
koostamine, mille eesmärgiks oleks välja pakkuda kõige sobivam viis Muhu-ja Saaremaa ühendamiseks mandriga. Peamiselt on ühenduse alternatiividena kaalutud mandri ja Muhumaa vahele silla või tunneli ehitamist, alternatiiviks võib olla ka praamiühenduse parendamine.
Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur Väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina
ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – ning eelduslikult on tegemist olulise mõjuga plaanidega, viidi Kavale läbi ka KSH. Oluliseks
osaks KSHst oli Väinamere Natura alale avaldatava mõju hindamine (nn Natura hindamine). Loe edasi: EKO esitas vaide Suure väina veo kavale

Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Täna keskpäeval kuulutati Rakvere Vallimäel välja Metsapealinn 2012, mida Rakvere tähistas lumelinna ehitamise ja kogupere vastlapäevaga.

Tseremoonial osalesid Eesti Metsaseltsi juhatuse esimees Hardi Tullus, Rakvere linnapea Andes Jaadla ning Haapsalu abilinnapea Peeter Vikman.

Hardi Tullus ütles oma kõnes, et rakverelased võivad oma rohelise linna üle uhkust tunda. „Mõelge metsa peale, mis pakub nii puhkamisvõimalusi kui ka tööd paljudele ümbruskonna inimestele,“ soovitas ta. Metsaseltsi juhatuse esimees kutsus kõiki linlasi kevadel kindlasti ka puid istutama.

„Metsapealinnaks kandideerimise mõte sai altõuke Euroopast, kui linn ühines üleeuroopalise projektiga „Timber in Action“, millega kutsutakse Euroopa linnu väärtustama puitu linnakeskkonnas,“ lausus linnapea Andres Jaadla.
„Leidsime, et saame seda mõtet linlastele paremini edasi anda metsapealinnaks olemisega.“ Üks sündmusi, millega Rakvere kavatseb oma 710.
juubelit jäädvustada, on 7100 puu istutamine linnametsa koos kaitseväelastega.

Peeter Vikman meenutas uhkusega lõppevat metsapealinna-aastat, mil Haapsalu sai paljude aastate järel taas metsaomanikuks ja iga linna saabujat tervitas pilkupüüdev metsapealinna silt. Rakverele soovis ta palju sisukat tegevust, mis aitab kaasa metsa väärtustamisele.

Metsanduslikul võistlusel võtsid omavahel mõõtu moodsa Husqvarna metsatehnikaga varustatud Luua Metsanduskooli õpilased ja Eesti Maaülikooli tudengid – tulemuseks oli viik.
Loe edasi: Rakvere kuulutati metsapealinnaks

Haanja maratonil selgitatakse pikamaasuusatamise Eesti meister

Laupäeval, 25. veebruaril antakse Haanja Suusastaadionil start juubelihõngulisele 40. Haanja maratonile. Kui rahvasportlased saavad
Estoloppeti sarja 5. etapil proovile panna Tartu maratonist alles jäänud jõuvarud, siis võidu peale sõitjaid innustab see, et mängus on ka Eesti
pikamaasuusatamise meistritiitel.

Rahvamaratoni raames Eesti pikamaasuusatamise meistrite väljaselgitamine on Eestis esmakordne. “Varem on küll eraldi meistrivõistluseid peetud 50km distantsil, aga selliselt rahvamaratoni käigus pikamaasuusatamise meistri väljaselgitamine on esmakordne. Kuupäev sai valitud selline, et sobib kõikidele meie tippudele, sest meistrivõistlused on ikkagi meistrivõistlused ja eelinfo kohaselt peaksid nad kõik ka kohal olema,”
sõnas Estoloppeti sarja korraldava Klubi Tartu Maraton juhatuse esimees Indrek Kelk. “Korraldajatele on see muidugi uus väljakutse, sest kui
kaalul on meistritiitel, siis tuleb luua nii eliit- kui rahvasportlastele võrdsed tingimused.”

Korraldaja Urmas Veeroja sõnul on Haanja suusapeoks valmis.

“Nädalavahetusel sai proovida avatud rada ja praegugi on rada vaatamiseks valmis. Lõpliku klassikajälje tõmbame maha nädala keskel, siis jääb aega ka tahenemiseks,” valgustas Veeroja ettevalmistustöid. “Aga Haanja rahvas on valmis – kohalik leib on kerkima pandud ja liha ootab suitsus. Et mängus on ka meistritiitel, siis tuleb võistlus kindlasti kaalukam ja põnevam.”

Klassikalises stiilis peetava 40. Haanja maratoni pikem, 43km sõit saab stardi 25. veebruaril kell 11.00 Haanja Suusastaadionilt ning samas kohas
on ka finiš. Pool tundi hiljem ehk kell 11.30 pääsevad rajale lühema, 22km pikkuse distantsi valinud suusatajad.

Haanja maratonile on võimalik registreeruda veebilehel www.sportinfo.ee kuni kolmapäeva, 22. veebruari südaööni.

Korralduslikku infot Haanja maratoni kohta saab Sportinfo
lehelt<http://www.sportinfo.ee/sportevent/task/detail/id/1140/>ning
HaanjaSuusaklubi lehelt <http://www.haanjamaraton.ee/index.php?id=83&keel=ee>.

*Maratonid Estoloppeti sarjas 2012: *

28.01.2012 – 28. Viru Maraton

11.02.2012 – 14. Alutaguse Maraton

19.02.2011 – 41. Tartu Maraton

25.02.2012 – 40. Haanja Maraton

04.03.2012 – 14. Tallinna Suusamaraton

11.03.2012 – 15. Tamsalu-Neeruti Maraton

Tornimäel toimub sõbralik vastlapäev

23. veebruar kell 15:00 toimub Kääpa külas Tornimäel vastlapäev

Sooja annab lõke ja tuju hoiab mürtsuv muusika. Saab sooja suppi, teed ning pirukat. Võta münditasku kaasa.
Igal osalejal palume kaasa võtta meene auhinnafondi Saab teha tervisepiiksu- kiipkaart kaasa!

Kavas on:
liulaskmise võistlus (individuaalne ja meeskondlik)
võistlused kõige pisematele
isetehtud liulaskmisvahendite võistlus. Pane oma fantaasia tööle 🙂
võistlused liuväljal. Võta uisud kaasa!

Klubi Tartu Maraton vabandab puuduliku teleülekande eest

19. veebruaril toimunud 41. Tartu Maratoni teleülekannet varjutasid tehnilised probleemid. Teleülekande tootmise eest vastutasid Klubi Tartu Maraton ja Balti Video OÜ, ETV roll oli olla telekanaliks, kes ülekannet edastab, seega ülekande tootmise eest ETV ei vastutanud, seisab pressiteates. Televaatajate ja meedia tugev kriitika ETV suunal pildi kvaliteedi osas ei ole põhjendatud ja vabandame nii televaatajate kui ka Eesti Rahvusringhäälingu ees!

Teleülekande ebaõnnestumise detailsed põhjused on väljaselgitamisel, kuid suures plaanis on selliste suurte teleülekannete Eestis tootmise põhimureks rahapuudus, mis ei võimalda vajalikku tehnikat piisavalt kaua enne otseülekannet põhjalikult testida. Sellise mastaabiga teleülekannet ei ole Eestis varasemalt keegi edukalt tootnud ja kahjuks ei olnud ka sellel aastal tulemus piisavalt hea.

Kuigi eilne teleülekanne oli parim, mis Tartu Maratonist on kunagi tehtud, ei vastanud see ootustele ja lootustele, mida ülekande planeerimise faasis püstitati: „Teleülekande planeerimisel oli meie soov ja eesmärk pakkuda televaatajale 4,5 tunni jooksul samasugust elamust ja naudingut nagu televaataja saab vaadates Rein Taaramäed Tour de France’il, kuid kahjuks meie tehnilised võimalused, oskused ja rahakott seekord seda tulemit ei toonud,“ sõnas 41. Tartu Maratoni võistluste direktor Indrek Kelk.

Täna toimub kogunemine EKA uue maja toetuseks

Mõttetalgute tulemusena on Eesti Kunstiakadeemia tudengid otsustanud täna läbi viia rahumeelse meeleavalduse uue maja püstitamiseks vanasse kohta Tarrtu Maanteel. Facebookis olevas üleskutses seisab:

“Tudengid, õppejõud, töötajad, vilistlased ja toetajad kogunevad Viru tunnelis. Täpselt kell 19.00 väljutakse tunnelist ja moodustatakse inimkett EKA krundi ümber. Inimketi ühest otsast hakkab liikuma küünal, mida hoides saab igaüks panna sinna oma mõtted ja soovid seoses maja ehitusega. Edasi liigub küünal keti lõppu, kus süüdatakse sama küünla abil kuumaõhulatern, mis lastakse lendu. See on ühtlaselt ka aktsiooni lõpu märguandeks.

Eesmärk on näidata, et EKA Uue Maja toetajad on reaalselt olemas. Et me oleme rahumeelsed ja kultuursed inimesed, kelle soov on, et EKA Uus Maja valmiks sellele krundile 2015 aasta sügiseks.

Oled tahtnud juba ammu näidata, et sa oled olemas ja hoolid EKA-st? No tule siis ja näitame koos!”

Samuti on kirjas, et kui registreeritud osavõtjaid on alla 200, jääb üritus ära, sest see ei annaks soovitud efekti.

Üöeskutsega saab tutvuda siin.