Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Üks Saare Maavalitsuse teeneteplaadi saaja on laulja Ivo Linna

Maavalitsuse komisjoni otsusega saavad Saare maavalitsuse teeneteplaadi tänavu kaheksa saarlast.

Roomassaare sadama kapten Kaarel Niine saab teeneteplaadi noorte merehariduse ja purjetamise edendamise eest Saaremaal. Kaarel Niine eestvedamisel hakati 1970-ndatel aastatel aktiivselt tegelema noorte mereringi ja purjetamise edendamisega. Tema algatusel rajati Nasva sadamasse jahtklubi, mille ümber koondus hulk purjetamishuvilisi noori. Roomassaare sadamakaptenina on ta igati hoolitsenud selle eest, et sadam oleks purjetajasõbralik.

Laulja Ivo Linnale määrati teeneteplaat Saare maakonna tutvustamise eest nii mandril kui väljaspool Eestit. Ivo Linna on tõeline Saare maakonna kultuurisaadik, kellel on vaieldamatult suured teened kodumaakonna tutvustamisel ja hea maine kujundamisel. Hoolimata tihedast ajagraafikust leiab ta ikka aega olemaks saarlaste-muhulaste esindaja. Muhulased ise ütlevad, et Ivo on üks hirmus südamlik inimene, kellel on teiste jaoks alati aega.

Saarte Hääle toimetaja Rita Loel saab teeneteplaadi Naiskodukaitse Saaremaa ringkonna taastamise, eestvedamise ning ajaloo uurimise ja talletamise eest. Rita Loel on olnud Naiskodukaitses erinevate ettevõtmiste algataja: Saaremaa ringkonna taastamine, sõduriperede toetusprogramm, sõdurikodu loomine Paldiskisse, Saare maakonna aasta ema ja isa konkurss ning tänuüritused, Naiskodukaitse ajaloo uurimine ja talletamine ning erinevate mälestusürituste läbiviimine. Loe edasi: Saare Maavalitsus jagas teeneteplaate

Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Eile avati 19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseumis (Jaani 16) näitus uisutamisest vanas Tartus. Kes kordki on uisutanud, teab emotsiooni, mida pakub liuglemine helendaval jääl. Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus.

See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest. Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.
Loe edasi: Avati näitus “Uisutamine vanas Tartus”

Tartu otsib ettevõtlikke Daame

Tartu Aastate Daam 2011 Marju Lauristin

Ettevõtlike Daamide Assotsiatsioon (EDA) kuulutab naistepäeval, 8. märtsil taas Athena Keskuses välja Tartu Eduka Daami ja Tartu Aastate Daami ning ootab selleks kõikide ettepanekuid, keda Tartu paljudest tublidest daamidest tõsta esile sel aasta

Tartu Eduka Daami valimine on Tartu Ettevõtlike Daamide Assotsiatsiooni poolt algatatud selleks, et tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi. Tiitel omistatakse naisele, kes on viimas(t)el aasta(te)l olnud silmapaistvalt edukas oma põhitöös või/ja ühiskondlikus tegevuses ning edendanud sellega elu Tartumaal.

Tartu Aastate Daami tiitliga soovitakse tunnustada Tartu ja Tartumaa tublisid naisi, kes on oma põhitöös ja/või ühiskondlikus ametis olnud paljude aastate jooksul silmapaistvalt edukad.

Varasematel aastatel on Tartu Edukaks Daamiks kuulutatud teaduskeskuse Ahhaa looja ja juht Tiiu Sild, lastekodu Käopesa juhataja Tiiu Reek, Tartu abilinnapea Laine Jänes, Tartu Mänguasjamuuseumi algataja ja direktor Tiia Toomet, TÜ Kliinikumi lastefondi juhataja Merike Kaunissaare, sportlane ja võimlemisklubi Janika rajaja Janika Mölder, ärinaine Olga Aasav, Miina Härma Gümnaasiumi lauluõpetaja Kadri Leppoja, Tartu abilinnapea Karin Jaanson, Tartu H.Elleri nim. Muusikakooli direktor Kadri Leivategija ja Estonian Euromanagement Institute direktor Marju Unt.

Üheskoos Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni Tartu klubiga anti 2009. aastal esmakordselt välja Tartu Aastate Daami tiitel, mis omistati doktor Hele Everausile. 2010 aastal sai selle aunimetuse rahvameditsiini au sees hoidja Aili Paju ja 2011 aastal TÜ professor ja poliitik Marju Lauristin.

Kandidaate saab esitada kuni 20. veebruarini meilile: mirjamkippasto@gmail.com

Esimesel Tartu Teatemaratonil on kirjas juba 100 meeskonda

Sellel aastal esmakordselt sõidetava Tartu Teatemaratoni vastu on huvi olnud elav – 10. veebruari keskpäeva seisuga on end üles andnud 100 meeskonda. Registreerimine veel kestab ja kõikidel huvilistel on võimalik ka enda meeskond kirja panna.

Mitmed kollektiivid on välja tulnud rohkem kui ühe võistkonnaga. Kahe võistkonnaga on esindatud näiteks Valio, kelle esimese meeskonna viimast vahetust sõidab Valio tegevdirektor Maido Solovjov ning kahe meeskonnaga näitab eeskuju ka Elva linnavalitsus.

„Olen siiralt õnnelik, et Tartu Teatemaraton on suusasõprade seas juba esimesel toimumiskorral üle ootuste suurt huvi tekitanud. See on märk sellest, et inimestele meeldib asju koos teha ning üheskoos eesmärgi nimel pingutada,“ märkis võistluste direktor Indrek Kelk. Kelk peab positiivseks ka seda, et ettevõtete juhid ise on oma meeskondadega liitunud ning näitavad seeläbi head eeskuju ka kõikidele teistele töötajatele.

Samal nädalavahetusel leiavad endale meelepärase distantsi aga ka kõik teised, kes meeskondlikku teatemaratoni sõita ei saa – toimuvad Avatud Raja 63, 31 ja 16 km sõidud ning ainult Naistele mõeldud Tervis Plussi 11. Tartu Maratoni Naistesõit.

12. veebruaril toimuvale üritustele saab end kirja panna veel täna Klubi Tartu Maraton büroos Tartus, Laulupeo pst. 25 või  interneti teel kodulehel www.tartumaraton.ee ning stardipaikades tund enne starti.

Tartus tutvustatakse sajanditagust uisutamist

Alates 11. veebruarist on 19. saj Tartu linnakodaniku muuseumis avatud näitus uisutamisest vanas Tartus.

Näitus heidab pilgu uisutamisele 19. sajandi ja 20. sajandi alguse Tartus. See talvine ajaviide oli vanas Tartus väga armastatud nii laste kui täiskasvanute hulgas. Uisutati peamiselt Emajõel ja botaanikaaia tiigil. Liuväljal mängis õhtuti muusika, põlesid laternad, tehti ilutulestikku. Tol ajal nimetati uisutamist lumekingadega jooksmiseks, uisujooksmiseks või tritsutamiseks.

Näitusel esitatud kolm lugu uisutamisest maalivad sõnadega pilte, mida fotodena säilinud ei ole. Meeleolukad on G. J. Schultz-Bertrami kirjeldused, Tartu ülikooli keemia professor Friedemann Goebeli poolt Jenasse abikaasale saadetud kirjad ja K. A. Hindrey mälestused Treffneri kooli uisuteest. Väljapanekut täiendavad artiklid kaasaegsest ajakirjandusest, fotod, postkaardid ning valik uiske.

Eksponeeritud materjalid on pärit Tartu Linnamuuseumi, Eesti Spordimuuseumi, Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Kirjandusmuuseumi ja Eesti Ajaloomuuseumi ning kollektsionäär Aivo Aia kogudest.

Näitus jääb avatuks kuni 18. märtsini.

19. sajandi Tartu linnakodaniku muuseum asub Jaani kiriku lähedal Tartu vanalinna ühes omanäolisemas, 18. sajandi esimesel poolel hoonestatud piirkonnas.

Alanud on registreerimine XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäevale

Kuni 23. märtsini saab registreeruda tänavu 26. mail neljateistkümnendat korda toimuvale Räpina laste laulu- ja tantsupäevale.

“Räpina laste laulu- ja tantsupäev on meie rahvakultuurialast järjepidevust kandev väärikate traditsioonidega vabaõhuetendus laulude ja tantsudega,” selgitas Räpina valla haridus- ja kultuurispetsialist Eva Saar. Tänavune, juba XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäev toimub laupäeval, 26. mail algusega kell 17.00. Osalema on oodatud kõik koolinoorte tantsurühmad üle kogu Põlva maakonna ja Räpina kihelkonna noored rahvakultuurisõbrad Tartumaaltki.

Koolinoortele on hooaega lõpetav Räpina laste laulu- ja tantsupäev heaks võimaluseks näidata aasta jooksul omandatut ning pakkuda kultuurielamust ning vaba aja veetmise võimalust.

Läbi aastate on laulu- ja tantsupäev olnud temaatiline – nii on lapsi endaga lustima kutsunud Jussike ja tema seitse sõpra, Pipi Pikksukk, Buratiino ja teised lastele tuttavad tegelased. Käesoleva aasta Räpina laste laulu- ja tantsupäeva teema on seotud kirjanik Oskar Lutsu juubeliaastaga ning lastele tulevad külla ning päeva juhivad tegelased raamatust „Nukitsamees”. Kontserdile eelneb pidulik kollektiivide ja külaliste ühine rongkäik Räpina Laulupeo salust kontsertpaika Räpina Tuletõrje väljakule.

XIV Räpina laste laulu- ja tantsupäeva ettevalmistused on käivitunud.  Selleks, et peo ettevalmistused paremini sujuksid, ootavad korraldajad kollektiivide registreerumist 23. märtsiks aadressile rahvamaja@rapina.ee. Registreerimiseks vajalikud dokumendid leiab siit.

Selgusid Koigi aasta küla ja teenemärgi saajad

Koigi vallavolikogu esimees Elmar Luha sõnul sai aasta küla tiitli Prandi küla. Luha põhjendas valikut sellega, et kui Prandi on väärt Eesti küla tiitlit, siis on ta kindlasti väärt ka Koigi valla küla tiitlit.

Samuti otsustati anda teenetemärgid kahele inimesele – Rutt Luhale ja Siiri Haugasele.

Vallavolikogu esimees lisas kommentaariks, et Rutt Luha on olnud väga tubli perearst Koigis alatest 1987ndast aastast alates ja Siiri Haugas on samuti 80ndate lõpust tegutsenud rahva poolt väga lugupeetud hambaarst.

Koigi vald asub Järvamaa kaguosas, piirnedes põhjas Kareda ja Koeru vallaga, läänes Paide vallaga, lõunaosas Imavere vallaga ja idas Jõgevamaa Pajusi vallaga. Prandi küla ise asub Koigi vallas Tallinn- Tartu maantee ääres. Kaugus Tallinna 100 km ja Tartusse 89 km. Küla eluoluga saab tutvuda siin.

Allikas: Järvamaa infoportaal

Täna tähistab Euroopa 112 päeva

Euroopa 112 päeval on kõigil eurooplastel suurepärane võimalus tuletada meelde numbrit 112, mis võib päästa elu, kirjutab Päästeteenistus oma kodulehel.

Euroopa hädaabinumber 112 loodi Euroopa Nõukogu otsusega 29. juulil 1991. aastal. Eestis võeti hädaabinumber 112 kasutusele aasta hiljem. Esimestel aastatel sai Eestis hädaabinumbrile 112 helistada ainult mobiililt. Täna tähistatakse kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides hädaabinumbri 20. sünnipäeva.

Kuigi hädaabinumbri loomisest möödub juba 20 aastat, näitas Eurobaromeetri 112-teemaline uuring, et kolm eurooplast neljast ei ole sellise numbri olemasolust informeeritud. Teadlikkuse tõstmiseks korraldatakse 11. veebruaril üle Euroopa 112-teemalisi üritusi.

Eestis kutsub Häirekeskus  koostöös Tallinna Nurmenuku Lasteaia laste ja õpetajatega kõiki Tallinna ja Harjumaa  lasteaedu ja koole, aga ka peresid tegema ajavahemikul 6.-11. veebruarini oma õuele lumest või lumele hädaabinumbri 112.  Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pärnus toimub Noorte Vabaajakeskuses Euroopa 112 päev “Aita end ja teisi abi saabumiseni”. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Pealinlasi kutsutakse täna kell 13.00-15.00 Harjumäe uisuplatsile Euroopa 112 päeva tähistama. Täpsem info ürituse kohta on SIIN.

Haapsalu elanikke ja külalisi oodatakse täna kell 12.00-15.00 Haapsalu RIMI kaubanduskeskusesse Euroopa 112 päevale. Täpsem info ürituse kohta on  SIIN.

Kuidas helistada hädaabinumbrile 112 Euroopas saab lugeda SIIT. Infot Euroopa Liidu riikides kehtivatest kohalikest hädaabinumbritest leiab SIIT. Lisateavet Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 kohta saab lugeda SIIT.

Talupere tubased tegemised Järvamaa muuseumis

Järvamaa muuseumis käivitub 14.-22. veebruarini muuseumiprogramm „Talupere tubased tegemised. Sõbrapäevast vastlapäeva”.

Tunni käigus saavad lapsed teada, miks vastlapäeva vanasti tähistati, millised tööd olid sel päeval lubatud, millised mitte. Milliseid mänge mängiti, milliseid sööke söödi, millised olid vastlapäeva ilmaennustused. Mängime, teeme vastlavurri, maitseme vastlapäeva maiust.

Pikad kelgusõidud tuleb aga ise enne või pärast programmi liumäel teha.

Allikas: jarva.ee

Kullamaal saab vaadata näitusi klaveritest ning kuulsatest pianistidest

Kullamaa kultuurimaja galeriis on avatud näitused ”232 aastat klaveriehitust Eestis” ja ”Eestit külastanud kuulsad pianistid”.

Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi ja Eesti Kontserdi stendinäitused annavad ülevaate Eesti  klaveriehituse ajaloost ja Eestit külastanud kuusatest pianistidest.

Näitus on pühendatud klaveri 300-le aastapäevale ja Ferenc Liszti 200. sünniaastapäevale.

Allikas: laanemaa.ee

Akadeemik Enn Tõugu peab Kapa stuudiumis loengu sellest, kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika valdkonna visionär Enn Tõugu.

Loenguteemat sisse juhatades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest, ehk niinimetatud küberruumist, on suurem kui mistahes teisel riigil. „Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98% kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt. Interneti kaudu täidetakse enamus maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“ Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Raplamaa.ee

Täna tähistatakse Euroopas 112 päeva

11. veebruaril tähistab Euroopa 112 päeva. Hädaabinumber 112 töötab kõigis Euroopa Liidu riikides. 90% eestimaalastest valiks kiire abivajaduse korral Eestis 112, kuid ainult 59% teab, et see number kehtib kõigis Euroopa Liidu riikides. Euroopa hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks tähistataksegi 11. veebruaril kogu Euroopas 112 päeva.

Professionaalide kiiret abi vajavate sündmuste lahendamine algab informatsiooni edastamisest. Seetõttu on Häirekeskuse peadirektori Janek Laeva sõnul ülioluline teada õiget numbrit, kuhu informatsioon abivajadusest edastada.  „Euroopa ühtne hädaabinumber 112 ongi selleks juba 21. aastat tagasi ellu kutsutud, et inimestel oleks vaja abi kutsumiseks meeles pidada ainult ühte numbrit kogu Euroopas. Eestlaste kõrge teadlikkus hädaabinumbrist 112 aitab kindlasti kaasa abi kiirele kutsumisele ka siis, kui seda vajatakse mõnes teises Euroopa riigis“, tunnustab Janek Laev Eesti inimesi.

Häirekeskus kutsub Euroopa ühtse hädaabinumbri teadlikkuse tõstmiseks kõiki koole ja lasteaedu, samuti peresid tegema lumest või lumele hädaabinumbri 112. Läbi mängulise tegevuse õpetatakse lastele hädaabinumbri tundmist, kes on ju tulevased, vahel ka praegused helistajad, kes aitavat numbrit meenutada tihti ka vanavanematel. Häirekeskus palub edastada lumest või lumele 112 tegemisest pilte e-posti aadressile: lumest112@112.ee. Pildid pannakse üles Häirekeskuse facebooki kodulehele www.facebook.com/hairekeskus. Kõigi pildi saatjate vahel loosib Häirekeskus 15. veebruaril välja hulga auhindu.

Juuru Lastekülale pandi nurgakivi

Täna, 10. veebruaril pandi nurgakivi Juuru Lastekülale, millest saab järglane Maidla Lastekodule.

Nurgakivi paneku tseremooniast võtsid  osa sotsiaalminister Hanno Pevkur, maavanem Tiit Leier, Juuru vallavanem Margus Jaanson, Maidla Lastekodu juhataja Valve Viljak jt. Nurgakivi silindrisse pandi pildid praegusest Maidla mõisast, nimekiri Maidla Lastekodu elanikest ja töötajatest, natukene münte. Rapla maavanem pani silindrisse maakonna logoga võtmehoidja just selle mõttega, et tulevase lasteküla uksed oleksid abivajajatele alati avatud, sotsiaalminister lisas ministeeriumi poolse kirja, Juuru vald pani juurde veel maakonna ajalehe „Nädaline“. Silindri nurgakivisse asetas sotsiaalminister koos lastekodu kasvandikuga. Peale nurgakivi paneku tseremooniat toimus koosviibimine Maidla Lastekodu ruumides, kus lastekodu juhataja Valve Viljak rääkis mõisa ja lastekodu ajaloost.

Raplamaa.ee

Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub teise koolitundi

Terve Pere Kooli esimene tund Võrus.

Laupäeval, 11. veebruaril ootab Võrus huvilisi taas Terve Pere Kool, kus otsitakse ja jagatakse innustavaid teadmisi ning kogemusi väikelapse arengu mõistmiseks ja suunamiseks, et kasvada koos rõõmsateks ja loovateks isiksusteks – terveks pereks.

Kell 11.00-14.00 Lembitu tn 2 (II korrusel Võru Loovuskooli ruumes) toimub loengusarja “Eelkooliealine laps” teine loeng-vestlusring RÜTM JA MÄNG, mille teemadeks:

– Kindla päeva-, nädala- ja aastarütmi mõju lapse arengule.
– Ajataju kujundamine. Tervise ja vitaalsuse seos päevakavaga.
– Mängu tähendus ja olulisus eelkoolieas. Sekkumine mängu. Vabamäng. Mängu etapid.
– Kujutlusjõude äratavad lihtsad mänguasjad.

Loengu viib läbi kogenud pedagoog Heli Kudu. Osalema on oodatud väikelaste emad-isad, vanaemad-vanaisad, lasteaiaõpetajad ning kõik teised huvilised. Loengu tasu annetuslik (2-5 EUR). Lastel on võimalus iseseisvalt või koos hoidjaga mängida mängutoas. Loe edasi: Võrus tegutsev Terve Pere Kool kutsub teise koolitundi

Presidendi avvomärk lõõtspilli vahtsõ elo iist

Heino Tartes.

Põlva lõõtspillikooli hing, lõõdsapäivi kõrraldaja ja pillimeistri, Savõrna lõõdsamiis Tartese Heino saa lõõtspillimängo vahtsõst avvo sisse nõstmisõ iist presidendi käest Valgõtähe V klassi teenetemärgi.

Teno Tartese Heino vidämisele ja härgütämisele om lõõtspillimängohuviliisi nii pall’o saanu, et Põlva muusigakooli ruumi tüküse näile ahtakõsõs jäämä.

Tartese Heino herät’ vahtsõlõ elolõ ka Teppo-tüüpi lõõtspille meisterdämise.

«Tä tege lõõtspille umbõ häste ja tõistmuudu varatsõmbist lõõdsameistrist om nõun ummi tiidmiisi ka lahkõlõ jagama,» kitt Tartese Heinot Haanist peri lõõdsamiis Noormaa Tarmo. «Heino man käü kuun ka lõõdsameistride klubi, kon sis ütstõsõ tiidmiisi tävvendedäs. Heino om hää, lahkõ inemine ja tä mõist hindä ümbre luvva väega hää õhkkunna. Tuuga om tä käümä touganu tävveste lõõtspillirevolutsiooni. Või üteldä, et tä om lõõtspilli vaim vai hing. Sändsit sädeinemiisi tulõ hoita.»

Harju Ülle

ylle@umaleht.ee

Sindi aastainimene on Helle Artel

Sindi Linnvolikogu otsustas neljapäeval, 9. veebruaril, määrata Sindi aastainimese aunimetus kauaaegsele Sindi spordielu aktiivsele eestvedajale Helle Artelile. Aastainimese tiitlile esitas Helle Arteli Sindi Naisliit. Sindi Linnavolikogule esitatud taotluses märgitakse, et Helle Artel on teinud tublit tööd Sindi Spordiklubi Kalju pikaaegse juhi ja liikmena. Ta on olnud tegev paljude linna spordiürituste korraldajana ja eestvedajana. Samuti oli Helle Artel algatajaks kepikõndimise ürituste organiseerimisel ja tema juhendamisel tegutseb ning käib iganädalaselt koos täiskasvanute võimlemisring. Aunimetus ja sellega kaasnev rahaline preemia antakse traditsiooniliselt üle Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud pidulikul kontserdil, mis toimub 22.veebruaril Sindi Seltsimajas.
Viktor Kaarneem
Foto: parnupostimees.ee

Tartu tantsuklubis õpitakse seekord prantsuse tantse

Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard.

Tartu tantsuklubi tuleb taas kokku 15. veebruaril Tiigi seltsimajas.
Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse. Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
http://www.myspace.com/video/philippe-plard/scottisch-d-accord-pas-d-accord-compo-p-plard/24076925
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Lisateavet saab e-postiaadressil triinu.nutt@gmail.com

Karakatitsa toimub taas

SIBULATEE MARTS 2011 12 300x200 Karakatitsa 2012Laupäeval, 25. veebruaril toimub Kallaste linnas Peipsiveere talvine tähtsündmus “Karakatitsa 2012″.
Esmakordselt on võimalus osaleda karakatitsa ja kaunilt restaureeritud soome kelgu oksjonil.

Toimub talvelaat, põnev kontserdiprogramm Kallaste kultuurimajas, pakutakse kuuma suppi ja on võimalus osaleda pannkoogi küpsetamise võistlusel! Õhtul 80ndate tantsuõhtu! Võta sõbrad kaasa toredat talvepäeva veetma Kallastele!

Kell 11 Talvelaada algus
Kell 11-12 karakatitsate kogunemine Sõpruse ristmikul
Kell 12 paraadi algus
Kell 12.15 Karakatitsa 2012 avamine
Pannkookide küpsetamise võistlus
Soomekelgu ja karakatitsa oksjon
12.30-14.30 kontsertprogramm
14.30 autasustamine
15.00 esineb Sergei Maasin
18.00 80ndate tantsuõhtu kutsekooli sööklas

Üritus on tasuta!

Üritust korraldab Kallaste linn.

Avalik pöördumine Käsmu meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu meremuuseum 20aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Saan sel aastal 70aastaseks. Loomulikult paneb selline iga mind muretsema,  mis saab pärast mind. Minu kindel soov ja tahtmine oleks kinkida kollektsioon eesti rahvale. Olen seda arutanud kultuuriministeeriumi ja Eesti meremuuseumi esindajatega.  Nüüd tahaks seda ka teiega arutada.

Minu soov oleks, et Käsmu meremuuseum jätkaks Eesti meremuuseumi osana siinsel mereäärsel maalapil, mis oleks ka tulevikus kõigile avatud.

Suunan oma pöördumise ka neile, kellest sõltub muuseumi tulevik ja edasine käekäik.

Aarne Vaik

Kirjutatud 2012. aasta talvel Käsmus. 09.02.2012

Vaata-kuula Ott Sandraku intervjuud Aarne Vaiguga siit.

Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Möödunud sügisel kodanikualgatuse korras Lääne-Virumaal käivitatud Kohaliku Info Keskus peab pisitasa laienemisplaane ning naudib sissesaadud hoogu ja lugejate kasvavat huvi.

Internetiaadressil www.kohalik.info leviv Kohaliku Info Keskus keskendub peamiselt Haljala, Kunda, Sõmeru ja Viru-Nigula piirkondlike uudiste ja ametlike teadete avaldamisele, kuid suurt rolli mängivad portaalis ka Eesti uudised, arvamused, sport ja kultuur.

Portaali käivitaja Kaido Veski sõnul on värske veebiajalehe eesmärgiks anda piirkondlikule informatsioonile uus mõõde ning olla lihtne, kvaliteetne ja sõbralik infoallikas.

“Me leiame hõlpsasti üles küll oma koduvalla või linna veebilehe ning saame sealt kätte suuremal või vähemal määral vajaliku informatsiooni, kuid pahatihti piirdubki see vaid oma vallaga,” sõnas Veski.

Naabrite tegemisi on tema sõnul hoolimata paljudest erinevatest võimalustest juba keerulisem jälgida. Aga siiski – miks?

“Aga miks mitte paigutada kaardile üks uus mätas, mille otsast ümbruskonnas toimuval silma peal hoida?”

Lehe tulevikuplaanide hulka kuulub ka soov anda oma pisike panus kogemuste ja ideede priilt levimisele – oma rubriigid on reserveeritud nii põnevatele ideedele kui ka väärt nõuannetele.

Loe edasi: Ranna-Viru kohalikud said info tarbeks oma portaali

Kapa stuudiumis esineb akadeemik Enn Tõugu

Pühapäeval, 12. veebruaril kell 15 algab Kohilas Tohisoo mõisas akadeemiliste loengute sarja Kapa stuudium kevadsemester. Loenguga „Kuidas kasutavad teadmisi inimesed ja arvutid“ esineb akadeemik ja informaaatika
valdkonna visionäär Enn Tõugu.

Loenguteemat tutvustades ütles akadeemik, et Eesti ühiskonna sõltuvus internetist ja seal toimuvatest protsessidest ehk n-n küberruumist on suurem kui mistahes teisel riigil.

„Ei kodanikud ega ettevõtted saa Eestis tegutseda enam ilma interneti toeta: üle 98 protsendi kõigist pangaoperatsioonidest tehakse meil elektroonselt,” ütles Enn Tõugu. Interneti kaudu täidetakse enamik maksudeklaratsioone, kasutatakse avalikke teenuseid, saadakse infot, peetakse sidet, allkirjastatakse dokumente, osaletakse valimistel.“

Loengus püüab Enn Tõugu heita pilku tulevikku ja ära arvata, milliseks kujuneb inimese ja arvuti vahekord mõnekümne aasta pärast.

Enn Tõugu on teaduste akadeemia liige alates 1981. aastast, tema uurimistöö peasuunad on juhtimis- ja projekteerimissüsteemide tarkvara; programmide automaatne süntees; deklaratiivsed keeled; tehisintellekt jm. Alates
2000. aastast on Enn Tõugu Eesti kõrgema kommertskooli professor ja alates 2005. aastast Küberneetika Instituudi juhtivteadur.

Loeng on tasuta ja avatud kõigile huvilistele, pärast loengut on väike kohvilaua vestlusring, kus soovijad saavad lektoriga privaatsemalt mõtteid vahetada.

Algab rahvusvaheline metsandusviktoriin
“Noored Euroopa metsades”

Tänasest avatakse registreerimine metsanduslikule viktoriinile “Noored Euroopa metsades”, mille eesmärgiks on suurendada õpilaste teadmisi Euroopa metsadest, metsandusest ja looduskaitsest.

Teist aastat toimuv kahest voorust koosnev võistlus viiakse ka sel aastal läbi 11s Euroopa riigis. Kui 2010. ja 2011. aastal oli osalejaid üle 9000, siis sel aastal loodetakse 10 000 piir ületada. Osalema oodatakse 13-19aastaseid õpilasi kahe- või kolmeliikmelistes võistkondades. Õppematerjalid tutvustavad noortele 19 Euroopa riigi metsakorraldust, ökosüsteeme, peamisi liike, jahindust ja looduskaitse olemust.

Võistlus toimub kahes voorus. Eesti voorus saavad osaleda kõik koolid, kes registreerivad võistkonnad hiljemalt 23. märtsiks metsainfo.ee kodulehel. Võistkondade arv kooli kohta ei ole piiratud. 50 küsimusest koosnev viktoriin toimub 4. aprillil. Eesti voorus parima tulemuse saanud võistkond pääseb “Noored Euroopa metsades” finaali, kus osalevad kokku 11 riigi noored. Võistluse võitja selgitatakse välja viktoriini ja oma riigi metsandust tutvustava ettekande alusel. Rahvusvaheline finaal toimub 26. – 27. septembrini Sagadis.

Info, õppematerjalid, registreerimislehe ja täpsemad reeglid leiate siit<http://www.metsainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=1304&Itemid=232>.

Lisainfo: Kristi Teppo, Eesti Metsaseltsi “Noored Euroopa metsades” projektijuht, e-post: kristi.teppo@metsaselts.ee

Põllumajandusmuuseum uurib maakinokülastajaid

Eesti põllumajandusmuuseum kutsub Nõukogude ajal maakinosid külastanud inimesi kirja panema oma mälestusi maakinovõrgu tegevuse kohta.

Küsimused on mõeldud kirjutamisel pidepunktideks, oodatud on ka vabas vormis kirjutised. Võimalikud on ka intervjuud.

  • Kus näidati filme ja kui kaugel asus see koht Teie kodust?
  • Kui tihti seal filme näidati ja kui sageli vaatasite Teie?
  • Milliseid üritusi toimus enne või pärast kinoseansse (tantsuõhtud, loengud, pallimängud jne)? Kui olulised need inimestele kinoga võrreldes olid?
  • Milliseid teisi võimalusi kokkusaamiseks leidus ümbruskonnas?
  • Kust saite informatsiooni filmide näitamise kohta?
  • Kas rahvas sai filmide valikul ise osaleda?
  • Millised mängufilmid inimestele kõige rohkem meeldisid? Nimetage kõige enam meeldejäänud filmid.
  • Mida mäletate kinomehhaanikutest, kinovõrgu ühiskondlikest organisaatoritest?
  • Millistel kellaaegadel toimusid seansid? Kas neid toimus ka hommikuti?
  • Kas korraldati temaatilisi linastusi või festivale? Milliseid?
  • Milliseid populaarteaduslikke ja harivaid filme näidati? Kas neid näidati ainult enne mängufilme või oli neist ka eraldi programme?
  • Mida mäletate põllumajandusteemaliste filmide kohta? Kas majandid tellisid neid eraldi esitusteks? Kas neist oli kasu?
  • Kas Teie piirkonnas tegutses valgusleht (käsitsi filmilindile kirjutatud teateleht, mida esitati enne filmiseanssi ekraanil)? Millist informatsiooni see vahendas?
  • Kuidas kinovõrk ja kinoskäimine aja jooksul muutusid? Mis muutus, kui hakkas levima televisioon?

Oodatud on ka fotod, kinopiletid, plakatid jne.
Vastused palutakse saata hiljemalt 1. septembriks 2012. a. aadressil Eesti Põllumajandusmuuseum, Pargi 4, Ülenurme vald, 61714 Tartumaa või kaarel.vissel@epm.ee .

Kogumise tulemused tehakse teatavaks 22. novembril, kui Eesti põllumajandusmuuseumis toimub maakinoõhtu, kuhu
kõik on oodatud. Esitatakse filmiprogramm Nõukogude põllumajandusteemalistest filmidest ja avatakse näitus. Linastub film „Ideaalmaastik” (1981).