Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele


Lõimumine: ühisühitused, suhtlemine ja üksteise austamine

Narva ja Narva-Jõesuu gümnaasiumide õpilased osalesid projektis, mis oli suunatud määratlemata kodakondsusega noortele või Euroopa kolmandate riikide kodanikele. Kokku osales projektis üle 100 noore Narva ja Narva-Jõesuu 9.-11. klassidest. Projekti peamisteks tegevusteks oli tutvumine Eesti kultuurilooga läbi kaunite kunstide: teater, muusika ja kunst ning tutvumine Eesti riigivalitsemise põhimõtetega. Õpilasgrupid külastasid Riigikogu Tallinnas, Riigikohust Tartus ja Viljandi Maavalitsust. Kaunitest kunstidest olid esindatud kunstimuuseum KUMU Tallinnas, Viljandi Pärimusmuusika Ait ning „Vanemuise“ teater Tartus.

Mis aitaks kaasa eri rahvuste lõimumisele Eestis?

„Tuleb lihtsalt suhelda erinevate rahvuste esindajatega ja reisida mööda Eestimaad“, arvavad Anna Šeško ja Darja Moiseeva, õpilased Narva Vanalinna Riigikoolist. „Tuleb õppida tundma ja austama teiste rahvuste traditsioone“. Projekti raames toimus õpilastele kolm õppeekskursiooni: Viljandisse, Tartusse ja Tallinnasse. Mitmed õpilased olid Viljandis esimest korda: „Viljandis on suurepärane kodune atmosfäär, see on kodune ja ilus linn.“ Viljandi Maavalitsuse võttis õpilasi vastu maavanem Lembit Kruuse. Maavanem rääkis Viljandimaast ja kutsus kõiki seda suvel avastama. Õpilased omakorda kutsusid maavanemat Narva ja Ida-Virumaale külla.  Loe edasi: Lõimumise projekt Narva ja Narva-Jõesuu noortele

Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks

Käesoleval aastal toimub Misso vallas juba järjekorras IX Pulli järve jooks. Nüüdseks on jooks liitunud ka Võrumaa pikamaajooksu sarjaga ning tegemist on sarja III etapiga. Seoses sarjaga liitumisega on muutunud ka distantsi pikkus. Seekord joostakse 2 ringi ümber Pulli järve, mis teeb kokku ca 7,2 km. Põhijooks algab kell 15:00. Muutunud on ka stardi ja finiši asukoht. Jooks algab ja lõpeb Misso Kooli staadionilt.
Loe edasi: Misso vallas toimub IX Pulli järve jooks

Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Toiduainete varjatud talumatust esineb suuremal või väiksemal määral väga paljudel inimestel, kes seda tavaliselt ise ei teagi. Varjatud talumatusele on iseloomulik probleemide süvenemine vananedes. Olete oodatud järjekordsele klubi “Tervis ja Ilu” üritusele teisipäeval, 19. juunil. Seekord on hea võimalus testida oma toidu talumatust. Testimine toimub individuaalselt ja võtab aega ca 1 tund. Testimine toimub voll diagnostikaga.

Võimalik testida ka toidulisandeid, ravimeid jm, mida tarvitate või soovite tarbima hakata – võtke kõik julgesti kaasa. Kasutades sobivaid loodustooteid koos tervisliku toitumisega on võimalik vältida haigusi, parandada enesetunnet ja elukvaliteeti ning tõsta töövõimet. Loe edasi: Klubis “Tervis ja Ilu” saab testida toidutalumatust

Nahaparkminõ – paras vaiv

Naha-alodsõ kõlu maahavõtminõ naas’ Raagi Kaljul sis edenemä, ku tä vana tünnü appi võtsõ. Foto: Uma Leht

«Taa tüü võtt iks inämb aigu ja vaiva, ku arvada mõistsõmi,» ütel’ Mõnistõ muusõumi juht Tulviste Hele vanaperädse nahaparkmisõ kotsilõ, miä om muusõumirahval parhilla poolõ pääl.

Et Mõnistõ muusõumi truksa rahvas taht rüäjahukohetusõ ja paiukoorõga nahaparkmist selges saia ja tuud sis huviliidsilõ oppama naada, kirot’ Uma Leht kats kuud tagasi. No om opminõ säälmaal, et kats lambanahka omma rüäjahukohetusõ seest vällä võedu ja är vinütedü.

Ku naha är kuiusõ, saa neo är hööveldä ja värvmises paiukoorõmöksi sisse panda. «A et naha olli suurõ villaga, võtt kuiuminõ inämb aigu ku arvsimi, tuuperäst proovimi kõrraga naada ka lühkümbä villaga nahku parkma,» ütel’ Tulviste Hele.
Tüü naas’ pääle joba inämb ku kuu aigu tagasi. «Edimäne paiukoorõ korjamisõ võimalus tull’ lehekuu algusõn esihindäst kätte, ku muusõumi sanna takast vana pai tormiga maaha murdu,» selet’ Tulviste Hele. «Kõik noorõmba ossa kuursõmi är ja koorõ pannimi kuiuma. Saimi teedä, et tuu tüü võtt kõvastõ aigu ja saak om küländ väikene. Kuus väikut pundikõist – kolmõ inemise pia päävä tüü!»

Tulviste Helel oll’ kõrraga selge, et tuust väikust koorõunikust jääs värmi-möksi kiitmises veitüs. Tä kutsõ õkva appi mitu hääd inemist, kiä naksi kah paiukuurt korjama ja muusõummi tuuma.

«Ma ei tiiä, ku pall’o paiukuurt vaia lätt. Tuu tulõ kah perrä pruuvi,» tunnist’ Tulviste Hele. Tõugjasõ Leida ja Nahkuri Liidia, umaaigsidõ parkseppi tütre, kelle käest muusõumirahvas nahaparkmisõ kotsilõ hulga väärt oppust sai, mäledi õnnõ, et kuurt tull’ kor’ada «armõdu pall’o». Koorõst keedeti paks möks ja määriti naha tuuga mõlõmbalt puult kokko. Loe edasi: Nahaparkminõ – paras vaiv

Tolteegi teadjamees jagab Lilleorus iidseid tarkuseid

Tlakaelel. Foto: Lilleoru
Jaanipäeva nädalavahetusel külasteb Eestimaad auväärt Tlakaelel (Francisco Jimenez Sanchez) – tolteegi teadjamees ja vaimne õpetaja Mehhikost. Ta jagab teadmisi ja õpetusi, alustades tolteekide maailmavaatest ja eluviisist, vaimsuse ja teadlikkuse olulisusest. Koos temaga saab osaleda suve alguse tseremoniaalsel tähistamisel Lilleoru ökokogukonnas Harjumaal.

Tseremoniaalsel kokkusaamisel Lilleorus jagab Tlakaelel teadmisi ja õpetusi. Sel korral on keskseks teemade ringiks tolteekide maailmavaade ja eluviis, vaimsuse ja teadlikkuse olulisus, tseremooniate ja ravimtaimede kasutamine, energia nägemine ja sellega töötamine. Teemad arenevad edasi osalejate endi huvidest ja vajadustest lähtuvalt.

Tlakaelel on tuntud oma vahetu tarkuse ja kõnelemise viisi poolest, küsimused võivad ulatuda väga elulähedastest ja kaasaegsetest asjadest kosmiliste ja iidsete nähtusteni. Võimalik, et Tlakaelel viib läbi ka temazkal’i ehk higistamistelgi tseremoonia.

Programm on jagatud Tlakaeleli ja Ingvar Villido vahel, kes viib läbi tseremooniad/praktikad laupäeva ja pühapäeva õhtul. Tõlkega eesti keelde. Loe edasi: Tolteegi teadjamees jagab Lilleorus iidseid tarkuseid

Õpi jaanipäevaks kodust leiba küpsetama

Koduse leivateo huvilisi kutsutakse täna Tallinnas õdusasse õhkkonda koduleiva küpsetamist õppima. Saad teha jaanipäevaks sellist leiba, nagu just sulle maitseb – ürtidega, suitsulihaga või hoopis kuivatatud puuviljadega.

Selgeks õpitakse kõik leivateo erinevad etapid. Kogu leivateo protsess võtab muidu aega ca 1,5 päeva (juuretise käärimine (10-12h), taignategu (0,5-1h), kerkimine (2-4h), küpsetamine (1h). Koolitus kestab ca 2,5-3 tundi, aga kõik etapid saab koos läbi tehtud. Osalustasu 10 eurot.

Võta palun kaasa üks väike kaanega suletav karbike, et saaksid kodus oma leiva küpsetamiseks juuretisepoja endaga kaasa võtta. Rõõmsa leivalõhnalise kohtumiseni!

Lisainfo ja registreerimine: signe.israel@gmail.com, tel. 5102474

Polli talu kutsub joogalaagrisse

Foto: pollitalu.wordpress.com
Nädalane laager pakub varahommikust Sadhanat, erinevaid joogatunde, millest igal ühel on oma spetsiifiline mõju, samuti õhtuseid meditatsioone ja massaaži. Aktiivsest tegevusest vabal ajal on võimalik jalutada Lõuna-Läänemaa puutumatus looduses, sõita rattaga, võtta päikest, ujuda meres ning harjutada olemist olevikus.

Polli talu asub Puhtu-Laelatu ning Nehatu looduskaitsealade keskel. Kahel päeval korraldame väljasõite: saartele ning Matsalu rahvusparki, kus jalutame soos, sõidame paadiga roostikus ning õpime tundma tänu inimtegevuse ohjamisele säilinud unikaalset Eestimaa looduspärandit.

Ööbimine on endistes aitades, millest on saanud kahe, nelja ja viie voodiga külalistetoad. Ka oma telgi püstipanek on võimalik. Toidud on vegetaarsed – lisaks piimatooted ja muna. Igal pealelõunal pakume kosuvat ning puhastavat joogi teed. Teretulnud on kõik – ka algajad. Eelnev joogakogemus ei ole vajalik.
Loe edasi: Polli talu kutsub joogalaagrisse

Päts tulõ Ruusalõ

Seo kuu lõpun, 22.–27. piimäkuu pääväl saa Ruusa vanan raudtiijaaman nätä vahtsõt suvõlavastust «Kuurort Ruusa», kon om külälises ka riigivanõmb Päts. Riigivanõmbat mäng tuud innegi elotruult tennü näütlejä Taalmaa Indrek.

«Tükü põh’as omma tõtõstõ sündünü luu 1930. aastist,» ütel’ lavastusõ kõrraldaja Trumsi Marge. Tuuaignõ Eesti kõgõ rikkamb perekund Puhk ostsõ Ruusa mõisa hindäle suvõkodos. Puhki mõtli Ruusast tetä suurõmba ja vägevämba puhkusõpaiga.
Tuus aos oll’ puhkusõpaigana populaarsust kogunu Taivaskua ja Puhkõ ettevõtminõ liiku umbõs saman tsihin. A sis tull’ pääle suur sõda…

Tükü om kirotanu Rahmani Jan, lavastaja om Hansingu Meelis. Päält Taalmaa Indreku mängvä «Kuurort Ruusa» tükün paikligu rahvanäütlejä Põlvast, Verioralt ja Ruusalt: Rüütle Janno, Põvvati Helje, Otsa Pilar, Salfi Taavo, Trumsi Margus, Paulsoni Eduard, Zirnaski Tõnu, Mestiljaineni Sergei, Aia Sirli, Liini Hedy, Peterselli Kristiina, Nargla Leena, Kokmanni Tiia, Leplandi Viktor, Mahlakase Sander ja lõõdsamiis Ojasaarõ Toomas.

Uma Leht

30. juuni raievõistlused tulevad viimase aja kõige osalejaterohkemad

30. juunil toimuvad Eesti raiemeistrivõistlused Rakvere linna keskväljakul.

Kaasa teeb Eesti paremik: Andres Olesk, Taavi Ehrpais, Anto Laas ja palju juunioreid Luua metsanduskoolist. Osalema on lubanud tulla ka võistlejad Lätist, Soomest, Leedust ja Valgevenest. Kokku on viimase aja kõige osalejaterohkemale raievõistlusele Eestis oodata 35 võistlejat.

Raievõistluste avaala – langetamine – toimub sel korral metsas. RMK langil Mõedaku spordibaasi lähedal langetatakse eluspuid, nagu seda tehakse ka augusti lõpus Valgevenes toimuvatel raie maailmameistrivõistlustel. Eesti ühe parima raievõistleja Taavi Ehrpaisi arvates muudab puude langetamine metsatingimustes ala jälgimise vaatajale paremini arusaadavaks, sest see sarnaneb enam reaalsele metsas töötamisele.

Ülejäänud raiealade võistlused on Rakvere keskväljakul algusega kell 13, laasimine algab kella 16 paiku.

„Laasimine on vaieldamatult kõige huvitavam ja pingelisem ala, sest selle tulemustest sõltub praktiliselt alati ka võistluste üldtulemus ja seega koht pjedestaalil,“ ütles võistluste projektijuht Mart Kelk. „Võistlejad peavad säilitama veel päeva lõpuski külma närvi, olema kiired ja täpsed,” lisas ta.

Võistluste publikulgi on võimalus omavahel mõõtu võtta ja võita: päeva juht Margus Ader viib pealtvaatajate hulgas läbi viktoriine ja meeleolukaid võistlusi.

Sõru sadam ootab puulaevapeole

Sõru sadam ootab ka sel jaanilaupäeval külla kõiki puulaevu ja puulaevahuvilisi.

Laupäeval, 23. juunil kell 14 algab VII puulaevade pidu. Päeva jooksul on avatud õpitoad ja osa saab võtta mitmetest mereteemalistest tegevustest.

Õhtul jaanituli, tantsuks mängivad Audru Jõelaevanduse Punt ning Teet Kääramees ja Sigrid Leigri. Kõik on lahkesti palutud, nii maad kui ka merd mööda.

Laevaga tulijatele registreerimine tel 5691 2640.

Täpsem info Hiiu Purjelaeva seltsi kodulehelt www.hps.ee

Läänemere halb seisund ohustab merelinde

Tõmmuvaeras. Autor: Mati Kose

Maailma juhtiv linnukaitseühendus BirdLife International avaldas juuni algul rahvusvahelise liikide punase nimestiku (Red Data List) uuendatud linnustiku osa, kus ülemaailmselt ohustatud liikide hulka on arvatud kaks Eestis veel arvukat mereparti aul ja tõmmuvaeras. Selle põhjuseks on nende kahe liigi Läänemerel talvituva asurkonna väga kiire kahanemine viimase paarikümne aasta jooksul.

Samal ajal on Läänemerel oluliselt vähenenud ka teiste mereliste sukelpartide, nt mustvaera, haha, merivardi ja kirjuhaha arvukus. Viimane on juba varem ohustatud liigiks tunnistatud. Nende muutuste üheks oluliseks põhjuseks peetakse Läänemere halba keskkonnaseisundit – õlireostust, sadamate ja meretuuleparkide arendamist, merepõhja kaevandamist jms. Kuna kõigi nimetatud linnuliikide jaoks on Eesti merealad väga oluliseks läbirände- ja talvituspaigaks, on nende liikide säilimisel ja kaitsmisel Eestil suur vastutus.

Aul. Foto: Mati Kose

Muutused linnustikus kinnitavad, et Läänemere seisundi taastamisse ja selle looduse hoidmisse tuleb suhtuda tõsiselt. Vaatamata viimaste aastate uurimisprojektidele on teadmised Eesti avamerealade loodusväärtustest siiski veel napid. Seetõttu on ilmselt suur osa looduskaitseliselt olulistest avamerealadest seni kaitseta. Eesti Ornitoloogiaühing leiab, et merealade kaitse ja kasutamine tuleb riigi tasemel kavandada ühe või mitme suurema planeeringuga. Tuuleenergia-, kaevandus-, sadamaehitus- ja muude
mereliste arendusprojektide elluviimise eel tuleb aga senisest põhjalikumalt kaaluda nende mõju Läänemerele ja selle elustikule.

BirdLife International (BLI) on maailma suurim keskkonnaorganisatsioonide ühendus, mis on esindatud enam kui sajas riigis üle maailma. Kõigi ca 10 000 maailma linnuliigi ohustatust hindab BLI iga nelja aasta järel. Eestis on BLI ametlik partner Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). EOÜ on 1921. a. asutatud mittetulundusühing, mille eesmärk on Eesti linnustiku uurimine, kaitsmine ja tutvustamine. Ühingusse kuulub üle 400 liikme Eestist ja välismaalt.

Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Võru instituut, Tartu ülikooli keeleteaduse, filosoofia ja semiootika doktorikool ning konsortsium ELDIA (European Language Diversity for All) korraldavad 25.–27. oktoobril 2012 Võrus rahvusvahelise konverentsi „Keelte paljusus ja elujõud“.

Konverents keskendub väikese kõnelejaskonnaga keelte väljavaadetele tänapäeva mitmekeelses ühiskonnas. Konverentsi teljeks on uurimisprojekti ELDIA (Euroopa keeleline mitmekesisus kõigile) tulemuste tutvustamine, mis toimub konverentsi teisel päeval ja kuhu on kuulajatena oodatud kõik Võrumaa ja Setomaa inimesed, kes oma keele säilimise pärast muret tunnevad. ELDIA küsitles 2011. aastal võru ja seto keele kõnelejaid Eestis, karjala ja vepsa keele kõnelejaid Venemaal, karjala ja eesti keele kõnelejaid Soomes, eesti keele kõnelejaid Saksamaal jne. Vaatluse all olid seega nii põlised vähemus- ja regionaalkeeled kui ka uusümberasujate keelekogukonnad.

Konverentsi töökeeled on läänemeresoome keeled ja inglise keel. Ettekandeid ei tõlgita. Loe edasi: Tulekul on keelte paljususe ja elujõu konverents

Tulekul on fookusseminar „Miks investeerida Ida-Virumaa turismi just täna?“

Fotol Kiviõli seiklusturismi keskus

Ida-Virumaa on muutuste lävel ning nüüdsest tasub kursis olla Kirde-Eesti kiirete arengutega. Esimestele arendajatele, investeerijatele ja ettevõtjatele on pakkumisel suurepärased võimalused.

Just niimoodi arvavaid inimesi kohtabki 19. juunil Jõhvi kontserdimajas toimuval fookusseminaril, sest kõik osalejad teavad: ei ole probleeme, on vaid võimalused! Ida-Virumaa lubab ainult asjatundjatel oma söötis maa üles harida.

Fookusseminaril esitletakse piirkonna seniseid edulugusid, tutvustatakse praegu veel paberil olevaid turismiobjekte, sekka ekspertide võrdlevad hinnanguid nii Eesti, Soome kui ka teiste Euroopa turisminäidete põhjal. Sõna saavad erinevad arvamusliidrid ja spetsialistid.

Päeva modereerib Aivar Haller – tunnustatud koolitaja ja mentor.

Päevakava:

10:00-10:10       Riho Breive l- Ida-Viru maavanema tervitussõnad

10:10-10:50       Piia Tamm – Jõhvi kontserdimaja direktor “Ida- Virumaa turism täna

10:50-11:30       Kirsti Rautio – Lappeenranta WIRMA, Lappeenranta turismidivisjoni direktor “Lappenranta piirkonna turismi edulugu – GoSaimaa”

11:30-12:00       Rait Remmel – LuxExpressi müügidirektor “Est/Rus piiriüleste turistide osakaal ja perspektiivid”

12:00-12:30      Tõnu Valdur – Valgeranna ja Nõmme seikluspargid/ kehakultuurlane  “Sport loob sünergia ja toob turistid”

12:30-12:50      Energiapaus “Kohalik Viru toit”

12:50-13:20      Raul Rebane – kommunikatsiooniekspert “Ida- Virumaa turismipotentsiaal ja -võimalused”

13:20-13:50     Rein Lang – EV kultuuriminister “Kultuur ja kultuuriobjektid turismi teenistuses”

13:50-14:20     Anti Talves – Swedbanki hotelli- ja turismisektori juht “Turismisektor muutuste tuules”

14:20-14:50    Tõnu Palm – Nordea panga peaökonomist “Eesti maailmamajanduse muutuste tuules“

14:50-15:20    Aivar Haller – päeva moderaator võtab päeva kokku “Päevakaja”

15:20-15:50    “Kiirkohting  fuajees”- kontaktide vahetamiseks ning enda ja oma ettevõtete  risttutvustamiseks palutakse kaasa võtta piisaval hulgal visiitkaarte.

Koduteel ootab huvilisi uudistama Kiviõli seiklusturismikeskus. Kostitatakse eriliste paladega otse grillilt. Vaata lisaks: [www.tuhamagi.ee & www.motokross.ee]

Osalemiseks registreerige Ida-Virumaa Ettevõtluskeskuse koduleheküljel hiljemalt 18. juuniks.

NB! Kui soovite osaleda Kiviõli seiklusturismikeskuse külaskäigul märkige registreerumisel väljale Sisu JAH

 

Sest esimestel päralejõudjatel on tohutu konkurentsieelis!

Saame kokku Ida-Virumaal!

Lisainformatsioon:

Terje Bürkland, TerTur OÜ juhataja, e-mail: terje@tertur.ee  tel: 51 84803

Jõhvi kontserdimaja, Pargi 40, Jõhvi

Vaata kalakotkast reaalajas: munadest on koorunud pojad

Eesti kuulsaimale kalakotkale on koorunud poeg. Lindude tegemisi saab reaalajas jälgida siit: http://pontu.eenet.ee/player/kalakotkas.html

Alates 2012 kevadest saab veebikaamerate kaudu jälgida Eesti ning Läti kala- ja merikotkaste pesaelu, samuti jätkatakse reaalajas ülekannet Eesti kotkaste talviselt söötmispaigalt. Tegu on Eesti-Läti ühisprojektiga “Kotkad riigipiire ei tunnista”.

Läti kalakotka tegemistesse saab piiluda siit: http://pontu.eenet.ee/player/zivju-erglis.html

Miia-Milla-Manda sünnipäevanädal jätkub

Üks väike puust sammaste ja torniga maja keset Kadrioru parki on oma olemasoluga lapsi rõõmustanud juba 75 aastat. Samuti on Tallinna linnamuuseum, mille koosseisu muuseum Miia-Milla-Manda kuulub, tähistamas oma 75. sünnipäeva. See väärib tähistamist! Kõik päevad on täidetud põnevate tegevustega nii majas sees kui maja ees õuel. Kolmel õhtul etendub ka spetsiaalselt selleks puhuks loodud tantsulavastus.

Kõigil päevadel alustatakse kell 12.

Õues toimuvad tegevused iga päev kella 17ni. Hoovi pääseb tasuta. (v. a. 13., 15. ja 16. juunil, kui hoovis on kell 19 tantsuetendused, kuhu pääseb eraldi piletitega.)

Muuseum on avatud T-P kella 12–18 (piletikassa suletakse kell 17.30). Sissepääs muuseumipiletiga.

Laupäev 16.06 FILMIPÄEV ja KADRIORU SUVEÕHTU

See päev tõotab tulla eriliselt pikk ja vahva. Muuseum on avatud suisa kella 21ni. Seoses Eesti filmi 100. sünnipäevaga on see päev pühendatud filmiteemadele. Külla tulevad Nukufilmi lastestuudio ja kino Artis. Vaata kava siit: filmipäev.

Kell 19 tantsuetendus „Miia-Milla-Manda lugu“

Pühapäev 17.06 MUUSEUMIPÄEV

Sel päeval tulevad külla lastemuuseum, Tartu mänguasjamuuseum ja Iloni imedemaa. Oodata on külalisi Soomestki. Vaata kava siit: muuseumipäev.

Rakvere linn saatis koos Euroopa 30 linnapeaga Riosse ühissõnumi

Rakvere linn koos 30 linnapeaga 30 erinevast riigist saatsid oma ühisdeklaratsioonis Riosse välja jõulise sõnumi energiamajanduse muutmise teemadel.

Muutused linnade energiamajanduses on alanud ning kohalikud omavalitsused on muutuste peamised eestvedajad. Kuu enne 20.-22. juunit Rio de Janeiros algavat ÜRO säästva arengu konverentsi Rio+20 toimus Portugalis, Guimarãesis Energy Cities konverents.

Portugalis arutati muuhulgas küsimust, kuidas mõjutab kultuuritaust seda, kuidas energiat kasutatakse ning mida võiks õppida teistelt riikidelt ja linnadelt. On oluline, et oma piirkonnas ümberkorralduste tegemine võimaldab mõjusalt ja samal ajal toime tulla nii majanduslike, sotsiaalsete kui ka keskkonnaalaste väljakutsetega.

Linnapeade poolt väljapakutud 30 uuenduslikku ideed kohaliku energiatarbe teemadel panustavad otseselt Rio+20 läbirääkimistesse ja pakuvad selge vastuse kriisi ületamiseks.

30 Euroopa linnapea hulgas Eestist ühislähetuse saatnud Rakvere linnapea Andres Jaadla märkis, et sellisel Euroopa juhtivate linnade ühisläkitusel on oluline tähendus. „Välja tuleb selgitada oma kohalik energiapotentsiaal, et elada vastavalt oma võimalustele“, sõnas Jaadla ühisavalduses.

Rakvere linn liitus aastal 2009 ühena esimestest Euroopa linnapeade paktiga ja juba samal aastal valmis linna säästva energia kava. Rakvere linn on võtnud eesmärgiks koos teiste Euroopa linnadega 20-protsendilise süsinikdioksiidi emissiooni vähendamise aastaks 2020. Rakvere on teinud palju, et hoida keskkonda ning vähendada inimtegevuse mõju kliimale. Suurendatud on linna omandisse kuuluvate hoonete energiatõhusust ning kõigis linna avalikes hoonetes ja tänavavalgustuses kasutatakse üksnes rohelist energiat. Osaletakse aktiivselt rahvusvahelistes kliima- ja energiaprojektides. Aastal 2010 oli Rakvere linn Euroopa säästva energia auhinna konkursil kõrgel kohal – kuue parema linna hulgas.

Täpsem info: http://rio20.net/en/iniciativas/energy-cities

Külastusmäng “Unustatud mõisad 2012”

Külastusmängu “Unustatud mõisad” vältel avavad kümned mõisakoolides tegutsevad koolid kuuel päeval suve jooksul oma uksed kõigile külastajatele ja huvilistele. Räpina Muusikakool on Eesti Mõisakoolide Ühenduse ainus huvikool – tulge uudistama!

16. juunil 2012 on mõis avatud 10.00 kuni 18.40, igal täistunnil toimub giidiga jalutuskäik, avatud on miljonivaatega rõdukohvik.
Kell kolm on muusikasõbrad oodatud kella kolme kontserdile!

Külastustasud: pered 3,20, täiskasvanud 1,60, õpilased ja pensionärid 0,90.

Eesti Külaliikumise Kodukant uus projekt

Eesti Külaliikumine Kodukant alustas projekti Eesti külad 2013 raames
külade ja valdade koostöö kaardistamist.
Liikumine Kodukant maakonnaühendused uurivad, kas valdades on loodud
vabaühenduste katusorganisatsioone. Uuringu eesmärgiks on kaardistada
külade esindajate koostööühendused ning tutvustada avalikkusele
toimivaid ühendusi. Väljaandes Külakiri on ilmunud juba esimesed lood
Vastseliina valla külade ühendusest (veebruar 2012), Rae valla alevike-
ja külavanemate seltsist ning Avinurme külavanemate kojast (juuni
2012). Külakirju saad lugeda ka elektroonselt www.kodukant.ee. Peale
jaanipäeva alustatakse külade andmebaasi koostamisega. Kaardistatakse
külades olevad seltsid, majad ja vanemad. Projekti rahastab
regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, toetab
Põllumajandusministeerium. Projektijuht on külakultuuri valdkonna juht
Külli Vollmer.

Rakveres saab piima automaadist

Rakvere rahval on põhjust rõõmustada, sest Põhjakeskuses töötab Eesti esimene toorpiima automaat.

“Kolmandat nädalat on masin üleval. Katsetame alles,” jääb osaühingu A Piim juhatuse liige Alo Altermann tagasihoidlikuks hoolimata sellest, et Maalehte jõudnud kuulduste kohaselt edeneb toorpiima müük automaadist väga hästi.

Olgugi et alguse asi, Altermann müüdava koguse üle ei nurise. Nädalavahetustel läheb 50–60, argipäevadel 30–40 liitrit päevas. Reklaami pole tehtud sendi eestki. “Enne tee, siis alles kiida ja hõiska,” on automaadi püstipanijate moto.

Praegu on ostjaskond suhteliselt juhuslik, kuid kui ajapikku püsiklientuur tekib, saab ühest automaadist müüa 150–200 liitrit piima päevas. Loe edasi: Rakveres saab piima automaadist

Kümned tuhanded allkirjad püüavad murda põllutoetuste ebavõrdsust

Baltimaade põllumeestel on käimas aegade suurim ühine protestiaktsioon. Kolmes riigis on Brüsseli vastu kogutud kümneid tuhandeid allkirju. Eestimaa kauplustes saab põllumehi oma allkirja andes toetada kuni pühapäevani.

„Mind ei huvita põllumeeste toetused, huvitab odavam toit!” hüüab üks proua Jäneda poodi kadudes. Et põllumeeste eurotoetustel ja toidu hinnal võiks olla seos, ta vist ei aima.

Peaaegu proua kõrval seisab plakat, mis annab teada kavatsusest maksta Eesti põllumeestele 2020. aastal hektari põllumaa harimiseks toetust 156 eurot. Hollandi põllumehed saavad aga 420 eurot. Euroliidu keskmisena seisab Brüsseli toetuskavas 266 eurot.

Ebaõiglus missugune, leiavad Baltimaade põllumehed, kes koguvad praegu allkirju ebaõigluse lõpetamiseks. Ainuüksi Eestis on kampaaniaga liitunud enam kui 200 toidukauplust, kus saab toetusallkirju anda. Tänaseks peaks Baltimaades juba koos olema umbes 30 000 põllumehi toetavat allkirja.

http://www.epl.ee/news/eesti/kumned-tuhanded-allkirjad-puuavad-murda-pollutoetuste-ebavordsust.d?id=64539028

Kodukandi sõbrad Avinurme Puiduaidas

15.06.2012 koguneb Liikumise Kodukant Sõprade Klubi Avinurme Puiduaidas. Läbi aegade on olnud Kodukandiga seotud paljud huvitavad inimesed, kes on panustanud organisatsiooni käekäiku erinevatel viisidel – juhatuse liikmetena, projektijuhtidena,
koostööpartneritena jne. Tänavune aasta on Kodukandi juubeliaasta jõuame oktoobris 15nda verstapostini. Sellest ka meie idee Kodukandi Sõprade Klubi kokkukutsumisest. Miks kutsume sõbrad kokku: et arutleda, kuhu oleme jõudnud ja millised on võimalused edasiminekuks; kuulame oma sõprade häält; peame plaani, kuidas ühte tulla ja ühes olla.
Sõprade kokkukutsumise idee on saanud kutsututelt ohtralt kiidusõnu. Üritus toimub projekti „Ühtetulemine“ raames. Projekti rahastab regionaalministri valitsemisala ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Avatud külaväravad Sadalas

„Sadala sabatantsuga alustame õuest üritust, kus minnakse üksteise järel rahvamuusika ansambli saatel ja tantsitakse just seda sammu, mida tantsuõpetaja ütleb, olgu see siis labajalg, jenka või galopp, tantsitakse läbi maja ja õues ja see kordub päeva jooksul mitu korda,“ kirjeldab Jõgevamaa Sadala küla aktivist Pille Tutt, mis hakkab 21. juulil Sadalas Avatud külaväravate päeval toimuma. Loe edasi: Avatud külaväravad Sadalas