Eesti esitleb Brüsselis handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes

Euroopa päeval 9. mail toimub Brüsselis Euroopa digitaalraamatukogu Europeanat tutvustav üritus, kus osalevad kultuuriminister Rein Lang ja Rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti etnograafiline joonistus Eesti Rahva Muuseumi kogust, mis kujutab handi tüdrukut traditsioonilistes rahvarõivastes.

9. mail Euroopa Komisjoni poolt korraldatava Europeana teavitusürituse põhieesmärgiks on tõsta teadlikkust Europeana võimaluste osas ja tutvustada internetipõhisele kultuuripärandile ligipääsu olulisust. Üritusel osalevaid liikmesriikide kultuuriministreid kutsuti üles esitlema üht valitud teost Europeana kogust. Eesti kultuuripärandit esindavaks teoseks valiti handi tüdruk traditsioonilistes rahvariietes.

Eesti Rahvusraamatukogu osaleb Europeana projektis, mille eesmärk on avalikkuse teadlikkuse tõstmine Europeana ja selles leiduva kultuuripärandi kasutusvõimaluste suhtes. Projekt kestab 2014. aasta lõpuni. Europeana on Euroopa Komisjoni algatusel ja toetusel loodud veebiportaal, mis vahendab avalikkusele Euroopa raamatukogude, muuseumide ja arhiivide digitaalseid kogusid. Selles leidub üle 23 miljoni objekti 2200 kultuuriinstitutsioonist. Europeana kaudu muutuvad kättesaadavaks digiteeritud raamatud, maalid, filmid, tele- ja raadiosaated, museaalid ning arhiivide säilikud.

Eesti Rahva Muuseum on oma loomisest peale tegelenud eesti ja teiste soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisega ning kujunenud soome-ugri uuringute rahvusvaheliseks kompetentsikeskuseks. Koostöö Europeanaga võimaldab soome-ugri kultuuripärandi tutvustamist ning kättesaadavaks tegemist rahvusvahelisel tasandil ning aitab kaasa selle säilimisele. Soome-ugri uurimissuund on Eesti jaoks läbi aegade oluline olnud. Soomeugrilased paiknevad tohutul alal Obi jõest idas kuni Norra mägedeni läänes. Kuna vaid soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik, on imetlusväärne, et rahvad, kes elavad hajutatult suuremate rahvustega asustatud territooriumil on suutnud alal hoida (kes vähemal, kes suuremal määral) oma keelt, kultuuri ja rahvuslikku omapära.

Eestist osalevad või on osalenud Europeanas projektide kaudu Kultuuriministeerium, Rahvusarhiiv, Rahvusraamatukogu, Eesti Rahva Muuseum ning paljud teised muuseumid Haridus- ja Teadusministeerium, Muinsuskaitseamet ja Tartu Ülikool. Europeanas on kättesaadavad ca 70 000 objekti Eestist. Eesti Vabariik on Kultuuriministeeriumi kaudu alates 2008. aastast Europeanasse panustanud 28 500 eurot. 14 projekti kaudu, milles Eesti mäluasutused osalenud või osalevad, on Euroopa Liit finantseerinud tegevust 1 004 089 euro ulatuses.

Europeanast võib muu hulgas leida Eduard Vilde raamatu „Mäeküla piimamees”, Bernt Notke maali „Surmatants”, Rahvusraamatukogu vanade maa- ja postkaartide kogud DIGARis ja palju muud.

Ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi

MTÜ Lastekaitse Liidu ajakiri “Märka Last” kuulutab välja fotokonkursi kõigile, kel vähemalt kaamera telefoni peal on. Kasuks tuleb ka natuke kunstilist mõtlemist.

Konkurss ise on lihtne: otsi poes ajakirja “Märka Last”. Sea see huvitavasse kompositsiooni ja tee kas või oma telefoniga kiire klõps. Pärast saada oma pilt meile ajakiri@lastekaitseliit.ee või läbi Facebooki.

Kõik tööd, mis saabuvad hiljemalt 15. maiks meile, lähevad Facebooki keskkonda üles ja kõik ajakirja sõbrad saavad ise välja valida võitja! Parimale pildistajale on auhinnaks kunstialbum “Laps loob maailma: Laps eesti lasteraamatut illustratsioonidel”.

Head klõpsutamist!

Eesti väitluse meistrivõistlustel näitasid parimat taset Tallinna Inglise Kolledži õpilased

Lõppeva õppeaasta edukaim kool Eesti väitluse meistrivõistluste sarjas oli Tallinna Inglise Kolledž, edestades Hugo Treffneri Gümnaasiumi ja Rocca al Mare Kooli, kes saavutasid vastavalt teise ja kolmanda koha.

Akadeemiline väitlus on võistluslik intellektuaalne harrastus, kus õpilaste või tudengite võistkonnad esitavad kohtunikele argumenteeritud poolt või vastu seisukohti kindlaksmääratud teemadel. Kohtunikud hindavad analüütilise ja loogilise mõtlemise, mõtete sõnastamise ja avaliku esinemise oskusi.

Eesti väitluse meistrivõistlused koosnevad kolmest osavõistlusest. Igal etapil tuleb kolmeliikmelisel võistkonnal väidelda viies eelvoorus, parimad saavad edasi finaalvoorudesse. Osade voorude teemad on teada mitu nädalat enne etappi, teised tuleb ette valmistada tunni aja jooksul kohapeal. Käesoleva aasta teemad olid näiteks “Eestis tuleks erakondade rahastamise põhimõtteid muuta”, “Massimeedia peaks rohkem toetama homoseksuaalsuse positiivset kuvandit” ja “Mehitatud kosmoselendude riiklik rahastamine on
põhjendatud”.

Kolme etapi kokkuvõttes näitasid kõige paremat mõtlemis- ja kõneoskust Tallinna Inglise Kolledži õpilased. Kokku osales väitluse meistrivõistlustel 174 õpilast 24 gümnaasiumist. Põhjalikud tulemused leiab Eesti Väitlusseltsi kodulehelt. Tartu Ülikooli Teaduskool on võrdsustanud Eesti väitluse meistrivõistlused riikliku aineolümpiaadiga, seega on parimate tulemustega õpilastele tagatud riigieelarvelised kohad ülikoolides ning nad sõidavad väitluse maailmameistrivõistlustele Eestit esindama.

Silmapaistvaid tulemusi on Eesti väitlejad näidanud ka välismaal, püüdes aktiivse väitlusriigina maailmas kõvasti tähelepanu. “Eesti Väitlusselts on üks tugevamaid väitlusühinguid maailmas. Seda mitte üksnes nende tähelepanuväärse edu tõttu piirkondlikel turniiridel ja rahvusvahelistel üritustel, vaid tänu pikaajalisele tegevusele aktiivsete, informeeritud ühiskonnaliikmete kasvatamisel. Väitlusega tegelevatest õpilastest kasvavad kodanikud, kes keeruliste teemade arutamisel oskavad ja peavad oluliseks kaaluda erinevate osapoolte argumenteeritud seisukohti. Eesti Väitlusseltsi tegevuste ja saavutuste üle võivad kõik eestlased põhjusega uhkust tunda. Ootan pikisilmi oma külaskäiku Tallinna seoses käesoleva aasta septembris toimuva demokraatiapäevaga,” kommenteeris väitlusseltsi tegemisi filantroop George Sorose heategevusraha haldava Avatud Ühiskonna Fondi noorteprogrammide juht Noel Selegzi New Yorgist.

Eesti Väitlusselts on 1994. aastast tegutsev 680 liikmega noorteorganisatsioon, mille missioon on juurutada mõtteviisi, et ühiskondlikus dialoogis saab määravaks tugevam argument, ja arendada selleks vajalikke oskusi. Alates käesolevast õppeaastast on väitlemine Eestis ka riiklikus õppekavas. Väitlusseltsi toetavad Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kalev, Premia ja Aura.

Ööülikooli sarjas ilmub Kristiina Ehini audioraamat ”Vetelkõndimisest”

Kristiina Ehin. Foto: mahtramuuseum.ee

 Raadio Ööülikooli audioraamatute sarjas ilmub luuletaja Kristiina Ehini loeng ”Vetelkõndimisest”. Poeet kehastub selles naiseks, kes oma 100-aasta juubelikõnes pajatab oma elu lemmikharrastusest – vete peal kõndmisest.

 ”Loengu ulmelisus või tõetruudus jäägu kuulajate kujutlusvõime hooleks. Ööülikooli tegijail jääb üle vaid nentida, et meie teadusseierid hakkasid selle peale pöörlema nagu kompassid Bermuda kolmnurga kohal, ja Esna mõis ühes kuulajatega tegi paar tiiru ümber oma telje ning triivis juubilari jälgedes mööda maailmameresid kaasa,” kirjeldas Ööülikooli toimetaja Jaan Tootsen.

 Plaadi muusikaline kujundaja Sofia Joons: ”Kui esimest korda kuulasin Kristiina loengut, ei osanud ma üldse midagi lisada. Kõik oli seal olemas. Kuulasin veel ja sain aru, et ma pean otsima oma eestirootsi ehk siis veelähedasest repertuaarist ja hiiukandle kõlast seda, mis kannaks samasuguseid lugusid ja mõtteretke. Mis oleks tugev, kindel, kerge, habras ja avatud korraga. Ja sõna laiemas mõttes naiselikult julge.”

Audioraamatu helirežissöörid on Külli Tüli ja Teet Kehlmann, kujundaja Mae Kivilo, toimetaja Jaan Tootsen. Plaadi väljaandmist toetab Eesti Kultuurkapital.

Audioraamatu esitlus toimub täna, 8. mail kell 19 Uue Maailma kirjanike maja aias, Koidu tänav 84.

Sel nädalal on võimalus kuulata kahte mõnusat kõrede kontserti

Kõre, ehk juttselg-kärnkonn vajab kaitset. Foto: teadus.err.ee

Üle-eelmisel nädalal eduka alguse saanud kõre kuulamise retked saavad sel nädalal järje. Neljapäeva (10. mai) öösel kuulatakse kõre laulu mitte kaugel Tallinnast ja laupäeval (12.mai) stardib kõre kuulamise retk Haapsalust.
Mõlemal õhtul koguneme kell 21.30, et siis koos sõita kõrede pulmapaika.
Seal ootab kahepaiksete asjatundja. Retked lõppevad südaöö paiku.
Rohkem infot ja kirjapanek: http://talgud.ee/kore-aasta/retked.
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Saame kokku Sännas laada ajal!

Sänna laat 2009. aastal.

Laupäeval 19. mail algusega kell 8 toimub Rõuge vallas Sänna külas kevadine juubelilaat. Müügil käsitöö-, aia-, tarbe- ja muud kaubad.
Laadaprogrammis astuvad üles Vastseliina kandi rahvamuusikud. Rahvast rõõmustab Rodeo härg ja pilku hoiavad laadal peal Rõuge priitahtlikud pritsimehed.
Kell 18 toimub Sänna paisjärve kaldal telesaate “Lauluga maale” salvestus koos ansambliga Kukerpillid. Kell 21 algab simman Sänna saalis ansambliga Seelikukütid.
Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna
Tule kaema või kauplema, laulma või laadaõlut laskma!
Vivian Helekivi

“Öös on kino” rannarahva muuseumis ainult lastele

Kui kõik suured külalised on majast lahkunud, algab alles tõeline kino! 19. mail alates kella 20 vaadatakse rannarahva muuseumi kummalisimas ja põnevaimas paigas öökino, süüakse pannkooke, räägitakse kalamehejutte, mängitakse lauamänge ja tehakse palju muud põnevat.

Kaasa võtta magamisvarustus, sest võib-olla jõuab isegi natuke magada. Kummitusekartus koju jätta, kõik kohal olevad kummitused on äärmiselt heatahtlikud! Suure soovi korral võivad liituda ka kõik lapsemeelsed ja lapseohtu lapsevanemad. Ööbimissoovi korral kindlasti eelregistreerimine aadressil: ilona@rannarahvamuuseum.ee, lisainfo telefonil 5622 5061.

Täna Tartus Prima Vistal

Kell 16 muusikakriitik Simon Reynoldsi esinemine ja vestlusring TÜ raamatukogu konverentsisaalis. Vestlust juhib Tõnis Kahu, esinemine ja vestlus on inglise keeles.

Kell 19 Wolf Biermanni kontsert „Kes ohtu pelgab, saab ses hukka“ Tartu Uues teatris. Esineja juhatab sisse akadeemik Peeter Tulviste. Müügil W. Biermanni luulekogud ja CD-d, autor jagab autogramme. NB! Soovitatav on eelregistreerimine: linda.jahilo@luts.ee või tel 5340 2168.

Üritused on tasuta!

http://kirjandusfestival.tartu.ee/

Narva rallisprint toimub laupäeval, 12. mail

Laupäeval, 12. mail toimub Narvas Eesti rallisprindi meistrivõistluste III etapp „Narva Kevad 2012”. Narva rallisprindi etappi korraldab traditsiooniliselt, üheteistkümnendat korda, Narva Kutseõppekeskus (Narva KÕK) koos Narva linnavalitsuse ja toetajatega. Esmakordselt on Narva KÕK võistlustel väljas kahe ekipaažiga. Narva rallisprindi etappi valmistavad ette autovaldkonna õpilased Kalmer Koemetsa ja Gleb Bogdanovi juhendamisel. Narva KÕK-i autospordi ringist osalevad Gleb Bogdanov (Mitshubishi Colt), Narva KÕK-i autoremondi valdkonna spetsialist ja Jan Varkki (Honda Civic), Narva KÕK-i  autotehnika eriala 3. kursuse õpilane.

Traditsiooniline, 2,8 kilomeetri pikkune asfaltkattega rada läbib Narva tänavaid. Pealtvaatajaile sobivaimad vaatluskohad on Pimeaias, kust on nähtavad nii start, laskumine Sepa tänavalt Narva jõe äärde ja edasi trampliin piki jõge ning tõus piki Linnuse tänavat ja finiš „Rootsi lõvi” juures.

Pärast rallisprindi etappi, kell 14 toimub Joaorus Narva kardiklubi „Klestkart” näidisvõidusõit.

Pealtvaatajaile on võistluste jälgimine tasuta. Võistluste juht ja peakohtunik on Avo Kristov.

„Narva Kevad 2012” algab laupäeval, 12. mail kell 11. Võitjate autasustamine toimub finišis, „Rootsi lõvi” juures, pool tundi peale võistluse lõppu, orienteeruvalt kell 14.

Toomas Kään

Eva Jänese maalidel segunevad tänapäevane ja müütiline Kreeka

Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis on avatud Eva Jänese maalinäitus ”Ilus Hellas. Teema variatsioonidega.” Eksponeeritud on 45 Kreeka valgusest ja müütidest inspireeritud õlimaali.

Kultuurihällile Kreekale on osaks saanud Euroopa murelik ja negatiivne tähelepanu. Kreeka elu on põhjamaalastele raskesti mõistetav: sealne suhtumine igapäevaellu on nii teatraalne ja abstraktne kui ka müütidele toetuv ja religioosne. Kreekas on ilu ja valgust, looduse salapära ja ülevust. See on maailm, kus müüdid on segunenud reaalse eluga. Eva Jänese töödel on jooni ja ilmeid minoilistelt freskodelt ja Kreeka vaasimaalidelt ning need on sümbioosis tänapäeva elu ja inimestega.

Näitus jääb avatuks 2. juunini.

Rahvusraamatukogu näituste osakond

Kultuuripärandi aasta läbiviimiseks oodatakse ideid

Kultuuriministeeriumi ettepanekul on 2013. aasta kuulutatud kultuuripärandi aastaks. Augusti lõpuni oodatakse ideid ja ettepanekuid kultuuripärandi aasta läbiviimiseks ning tänavuse aasta detsembris toimuva avaürituse korraldamiseks. 

Kultuuripärandi aasta  juhtmotiiv on  „Pärijata pole pärandit”, mille eesmärk on teadvustada ja mõtestada kultuuripärandit laiema avalikkuse, eriti noorte hulgas.  Teema-aasta on mõeldud kultuurimälestiste, pärimuskultuuri, vaimse kultuuripärandi, pärandkultuuri ja ka vähemusrahvuste pärandi tutvustamiseks. Aasta raamidesse mahub pärandit tutvustavaid üritusi mälestiste kaitsest kindakirjadeni. Kultuuripärandi aastat koordineerib töögrupp, kuhu kuuluvad kultuuriministeeriumi ja kultuuripärandi valdkonna esindajad.

Kultuuripärandi aasta ettepanekuid ja ideid  ootab koordinaator  Riin Alatalu 27. augustiks meilile Riin.Alatalu@gmail.com või saata kultuuriministeeriumisse aadressil Suur-Karja 23, Tallinn.

Võrumaa aasta ema on Katrin Parv

Võrumaa 2012. aasta ema  on kolme lapse ema Katrin Parv Varstu vallast.

Katrin Parve kandidatuuri esitas aasta ema konkursile Varstu lasteaed Sipelgas kollektiiv.

„Katrin tegutseb silmapaistvalt oma tööalal lasteaiaõpetaja abina ning oma isiksusega rikastab nii oma kui ka meie lasteaia lapsi,“ märkis Varstu lasteaia direktor Liivi Mõttus.

Katrin on pärit lasterikkast perest, sealt on ta saanud kaasa armastuse ja hoolivuse teda ümbritsevate inimeste suhtes. Ta on alati sõbralik, rõõmsameelne ja väga töökas. Katrin ja Riho Parve pere lapsed on töökad, abivalmid, aktiivsed, head suhtlejad ja tublid õppijad. Raido õpib Vana-Antsla kutsekeskkoolis, Airi ja Kaidi õpivad Varstu keskkoolis.

Katrin Parv on palju lugenud ja laia silmaringiga, teeb alati ettepanekuid, aitab kaasa õppevahendite valmistamisel, ürituste korraldamisel ja uute ideede rakendamisel. Lisaks on tal suurepärane kunstimaitse: valmistab seadeid lauale, aknale, seinale. Kõigile lastele lasteaias jätkub tema armastust, hoolt, eeskuju ja õpetust.

Võru maavalitsus alustas aasta ema aunimetuse välja andmist 2002. aastast. Varem on tiitli pälvinud Ulvi Toomik, Tiia Must, Ene Laube, Hille Saarepuu, Kaja Klooren, Mirjam Dremljuga, Ülle Mõttus, Reet Kangro, Laine Värnik, Klarika Hirv.

Katrin Parve ja teisi Võrumaa tublisid emasid tunnustatakse emadepäeval, 13. mail kell 16 Võru kultuurimajas Kannel. Kontserdil, mis on pühendatud emadele ja vanaemadele, esineb Võru meeskoor ja Põlvamaa meeskoor.

Anneta suveraamatukokku raamatuid!

Tartu loomemajanduskeskus kutsub lahkeid inimesi üles annetama lugemisvara loodava suveraamatukogu jaoks. Oodatud on nii lastele kui ka täiskasvanutele mõeldud kirjandus (juturaamatud, populaarteaduslikud jm ajakirjad, koomiksid jne), mida suvel võrkkiiges lesides mõnus lugeda oleks.

Suveraamatukogu avatakse 20. mail Antoniuse õues. Raamatuid saab tuua Kalevi 15 esimese korruse fuajeesse (avatud E−R 10−17.30, L 10−16) ning Antoniuse õue meistrite maja fuajeesse (Lutsu 3, T−R 12−18).

Pärnakad kutsuvad osalema öörahu algusaja nihutamise küsitluses

Kui oled Pärnu linna või maakonna elanik, külaline või ettevõtja (juriidiline isik), siis osale küsitlusel, mille eesmärk on teha järeldusi erinevate huvigruppide seisukohtadest enne võimalikku öörahu alguse pikendamist.

Erinevad ettevõtjad on teinud linnale ettepaneku pikendada väliürituste kestust kesklinnas ja rannarajoonis ning nihutada öörahu algust kaheksal nädalavahetusel juuni ja augusti vahel (23. juuni-11. august) hilisemaks. Need on 15 reede ja laupäeva ööd, mil öörahu kestus oleks tavapärase kella 24-6 asemel kella 2-6ni.

Küsitlus on anonüümne.

Palun vasta sellele küsitlusele kui oled linna või maakonna ELANIK.

Palun vasta sellele küsitlusele, kuid oled linna või maakonna SUVEKÜLALINE.

Palun vasta sellele küsitlusele, kui oled linna või maakonna ETTEVÕTJA (juriidiline isik).

NB! Varjatud valimi püüdmiseks kasutatakse n-ö lumepallimeetodit. Palun edasta nende küsitluste lingid ka oma tuttavatele, jaga Facebooki seinal jne!

Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Hetk Pajusi külamaja talgutelt. Foto: Jüri Vester

Enamik talguid üle Eestimaa on edukalt lõppenud. Teeme Ära talgupäev tõi kodudest välja rohkem inimesi kui mullu – vähemalt 30 382 eestimaalast. Talgupäeva meeskond tänab kõiki, kes tulid ühiselt välja ning panid õla alla, et kodukoha ja kogukonna heaks midagi olulist ära teha. Tänase päeva jooksul laekunud talgutagasisidet saab vaadata aadressilt www.teemeara.ee/otse.

Talgupäeva raames toimus kokku 1220 talgut, millest võttis tänase tagasiside põhjal osa 30 382 inimest. Tänavuse talgupäeva aktiivseimaks maakonnaks osutus Harjumaa koos Tallinnaga, kus osales kokku 8032 inimest. Saaremaal osales 3138 inimest, Tartumaal 2546, Pärnumaal 2353, Ida-Virumaal 2219, Läänemaal 1877, Lääne-Virumaal 1511, Järvamaal 1469, Raplamaal 1412, Jõgevamaal 1221, Võrumaa 1135, Viljandimaal 1092, Valgamaal 1086, Põlvamaal 832, Hiiumaal 464. Vaata talgustatistikat siit.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liige Tarmo Tüür ütles, et tänane päev näitas taas Eestimaa inimeste hoolivust ja koostöösoovi. „Maailmaparandamiseks ei pea me leiutama uut kõrgtehnoloogilist maailmaparandamiseagregaati. Talgupäeva kogemus näitab, et Eestimaa elukeskkonna parandamiseks ei ole tingimata vaja kümneid tuhandeid eurosid – piisab kümnetest tuhandetest eestimaalastest ja nende hoolivast mõtteviisist. Kui oleme jõudnud sellise mõtteviisini, juhtuvad ülejäänud head asjad juba iseenesest,“ lausus Tüür.

Talgupäeva meeskond helistas täna koos vabatahtlikega rohkem kui tuhandele talgujuhile. „Neid tuhandeid töid ja positiivseid emotsioone sellest vägevast talgupäevast ei saagi üheselt väljendada,“ lausus Tüür. „Teeme Ära talgupäeva meeskond teeb lihtsalt ühe sügava kummarduse kõigile talgujuhtidele ja talgulistele üle Eesti!“ Loe edasi: Tegusal talgupäeval osales üle 30 000 inimese

Põhiteadmised rahaasjadest

“Mulle mõjus hästi, et vanemad mulle taskuraha ei andnud ja meie pere laristada ei saanud – ma pole raha- asjades tuulepea. Kui on ikka oma vaevaga teenitu, siis seda uisapäisa ära ei kuluta,” kirjeldab laulja Koit Toome lapsepõlvekodust kaasa saadud suhtumist rahasse.
Noortele rahaasju selgitavale tarbijaveebile kool.minuraha.ee antud intervjuus kirjeldab Koit Toome, kuidas ta käis taskuraha teenimiseks varases teismeeas suviti
šašlõkirestoranis tööl ning sai isikliku kogemuse varal aimu, et raha saamiseks peab vaeva nägema. Sama mõtet jagab tarbijaveebis ka näitleja Märt Avandi, kes rügas
14aastaselt suvel ehitusel, et kitarri ostmiseks raha koguda.
Nende näidete põhjal võiks sõnastada ühe olulisima nipi, kuidas lastele rahaga ümberkäimist selgitada: omateenitud raha õpetab vastutustundlikkust ja planeerimist
palju paremini kui ema ja isa manitsussõnad, et raha ei tohi niisama laristada.

Küllap on pea kõik lapsevanemad pidanud vaatama lapse paluvatesse silmadesse, kui too õhtul lasteaiast koju tulles nurub endale ilusat Barbiet või vinget Lego-komplekti,
mis oli sõbral lasteaias kaasas. Vanuse lisandudes tulevad nurumisnimekirja Wii, Playstation, nutitelefon, iPad…
Niisiis tuleb rahast, selle väärtusest, osturallidest ja perede erinevatest rahalistest võimalustest rääkida juba lasteaiaeas, sest lapsed puutuvad rahamaailmaga kokku
järjest nooremana. Arvelduskontogi võib avada juba imikule, kuid oma pangakaardi ja õiguse seda kasutada vanema seatud limiitide piires võib laps saada 6–7aasta-
selt. Järelikult peaksid rahaasjade korraldamise põhitõed juba siis enam-vähem selged olema.
Põhitõed on ju lihtsad – tuleb suuta vahet teha oma soovidel ja vajadustel, näiteks kas on vaja suurepäraste tehniliste võimalustega nutitelefoni või piisab ka tagasihoidlikumast mudelist, millega saab helistada, sõnumeid saata ja netis käia. Samuti võiks rääkida, et kui emal-isal raha rahakotist otsa lõpeb, ei saa seda “seina seest” ehk pangaautomaadist piiramatult juurde võtta – kulutada on võimalik vaid nii palju, kui teenid.

Edasi saab lugeda ajakirjast “Märka Last”

Homme algavad Lool Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises

Sel pühapäeval toimub Loo kevadlaadaga koostöös esimene võistlus sarjas Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest. Kokku korraldab Eesti grilliliit rahvalike meistrivõistluste sarjas kuus regionaalset ja suured lõppvõistlused Pärnus 9. juunil. Võistlema ja pealtvaatajateks on oodatud igaüks, osalemine ja sissepääs on kõikjal tasuta.
Jõelähtme vallavalitsuse ja grilliliidu koostöös läbiviidavad Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest algavad pühapäeval, Loo Kevadlaadal kell 10. Seitsmetunnisel võistlusel süütavad võistlustule 15 võistkonda. Võistluse võitja pääseb 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal toimuvale lõppvõistlusele, kus osaleb 38 võistkonda Eestist ja välisriikidest nii grillimise kui rahvabarbecue kategooriates.

Sel aastal võisteldakse meistrivõistluste sarjas kolmes voorus – Rakvere searibi, Talleggi kanaliha- ja Kaupmehe fantaasiavoorus. Rahvalikus koolitunnis “Eesti rahwa grillikool” tutvustatakse hooaja uusi grillitooteid, avatud on meisterküpsetajate Grillisemude grillirestoran ja kõikjal esinevad head artistid.

“Eesti grilliliit korraldab regionaalseid grillivõistluseid neljandat aastat ja nüüd võime uhkusega öelda, et grillimine on tõeliselt massidesse läinud. Sel aastal on ettevõtete ja sõpruskondade huvi rahvalikel võistlustel osalemiseks sedavõrd suur, et näiteks kahel esimesel, Põhja ja Kesk-Eesti võistlusel, oli lisaks 15 osalevale võistkonnale veel ka ootelehel võistkondi, kahjuks kõik võistlema ei mahugi”, rääkis Eesti grilliliidu juhatuse liige ja peakohtunik Enn Tobreluts.

Võistlussarja “Eesti meistrivõistlused grillimises – Grillfest 2012” toimumiskohad: Põhja-Eesti meistrivõistlused grillimises: 6. mai, Jõelähtme vald, Loo kevadlaadal, Kesk-Eesti meistrivõistlused grillimises: 12. mai, Rapla, (M)Elumessil, Lõuna-Eesti meistrivõistlused grillimises: 19. mai, Valga, Keskraamatukogu platsil, Ida-Eesti Meistrivõistlused Grillimises: 27. mai, Jõhvi, Kontserdimaja platsil, Lääne-Eesti meistrivõistlused grillimises: 2. juuni, Haapsalu, Lossiplatsil, Eesti Saarte Meistrivõistlused Grillimises: 7. juuli, Hiiumaa, Hellamaa rannas. Aasta lõppvõistlus toimub 9. juunil Pärnus, Vallikääru aasal, koostöös toidukultuuri festivaliga hea toidu festival “Grillfest”. 8. juunil peetakse samas paigas rahvusvahelised koolidevahelised meistrivõistlused grillimises – Grillium.

Grilliliidu korraldatavate võistluste eesmärgiks on propageerida isetegevuslikku toiduvalmistamist ja vabas õhus ning heas seltskonnas maitsva ja tervisliku toidu nautimist ning pärjata riigi parimad grillimeistrid.

MoKSi külaliskunstnik Izabela Ołdak paneb Mooste bussipeatuse särama

Mooste Külalisstuudiosse (MoKSi) resideerima tulnud Poola kunstnik Izabela Ołdak maalib üle Mooste bussipeatuse ootekoja. Tema maalingus põimuvad kokku Eesti rahvusmustrid ja kunstniku enda looming.

Aprillis saabus kaheks kuuks MoKSi oma loometööd tegema Izabela Ołdak Poolast, kes pakkus välja, et pisut väsinud välimusega Mooste bussipeatusele võiks anda uue sära. Selleks sai ühendust võetud Mooste vallaga, kes pani kohe lahkelt ka oma õla ettevõtmisele alla. Peale selle on Izabela kutsunud kuulutuste kaudu ka kõiki kohalikke huvilisi kaasa lööma, kommenteerima ja nõu andma. Praeguseks on ootekoja maaling, kus kohalikud rahvusmustrid põimuvad kunstniku käe läbi kompleksseteks ornamentideks, juba osaliselt valmis, Izabela on lubanud selle täiustamist veel jätkata.

Izabela Ołdak on kunstnik-kuraator, kes on huvitatud arhetüüpsetest mustritest ja kordustest. Uurides traditsioonilisi ornamente, loob ta neist uusi ning kasutab neid oma installatsioonides, (seina)maalides ja performance’eis. Peale maalimise kasutab Izabela oma kunstis palju ka Poola traditsioonilist käärilõiketehnikat, luues sel moel imelisi paberornamente. Selliseid lõiketehnikaid õpetas Izabela 28. aprillil MoKSis ka kõigile kokku tulnud huvilistele. Izabela Ołdak töötab MoKSis mai lõpuni.

Mooste külalisstuudio on loovisikute enda eestvõttel toimiv kunstikeskus, mis hõlmab ateljeesid, näitusepindu, töökodasid ja raamatukogu. MoKS tegutseb nii Moostes (külalisateljeed, toiduklubi, õpikojad) kui ka väljaspool seda. MoKSi tegevust rahastavad 2012. aastal Eesti Kultuurkapital, Hasartmängumaksu Nõukogu, Kultuuriministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Põhjamaade Ministrite Nõukogu, Briti Nõukogu, Euroopa elukestva õppe programm Grundtvig.

Allikas: Siiri Kolka, MTÜ Mooste Külalisstuudio, www.moks.ee

Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Tartu Eesti Seitung
Täna 130 aastat tagasi kirjutati Peterburis ilmunud ajakirjas ”Elektritšestvo”, et Wiegandi tehas Tallinnas kavatseb gaasivalgustuse asendada elektrivalgustusega. Tegu oli Eestis elektri kasutamise esmamainimisega kirjasõnas.

1882. aastal ilmunud ”Elektritšestvo” andmetel plaaniti elektrivalgustust lisaks tehasele rakendada ka raudteetehastes, mõnel raudteeülesõidukohal ja Kadrioru kuursaalis. Samal aastal märgiti Tartu Eesti Seitungis, et elektrivalgus plaanitakse kasutusele võtta ka Kreenholmi vabrikus. Seitungis kirjutati järgnevat: ”Meie Kreenholmi vabrikut saab seniaegse gaasi tulede asemel varsti elektri valgus valgustama, mis gaasi tulest neli korda odavam ja sada korda valgem.”

Eesti Energeetikaveteranide ühenduse juhatuse esimehe Roomet Hausmanni sõnul on tähtpäev Eesti jaoks mitmes mõttes tähelepanuväärne. “Elektroenergeetika areng juba 130a taguses Eestis oli muljetavaldavalt kiire – Edisoni esimene töökindel elektrihõõglamp valmis 1879 aastal ning juba kolm aastat hiljem räägiti selle rakendamise plaanist Eestis. Paljud hilisemad leiutised on meie maile jõudnud märksa suurema viitega,” kommenteeris sündmust Hausmann.

”Selliseid eesrindlikke tähiseid võib leida veelgi varasemast ajast näiteks 1858 aastal Kreenholmi Manufaktuuri ketrusmasinate käivitamiseks paigaldati kaks 360 HJ 10 m läbimõõduga 100 tonnist metallist vesiratast, mis jäidki tehnikaajaloo võimsamateks maailmas. 1868.a. asendatakse vesirattad 1300 HJ hüdroturbiiniga, mis jäi maailma võimsamaks järgnevaks 27 aastaks kuni anti käiku Niagara hüdroelektrijaam. Tänu kiirele arengule, eriti peale taasiseseisvumist olemegi täna jõudnud sinnamaale, et kasutame kõige kaasaegsemaid ja esmakasutusel olevaid seadmeid ning saame oskusteavet, eriti põlevkivi energeetikas, ka mujal maailmas uhkusega tutvustada,” lisas Hausmann. Loe edasi: Möödub 130 aastat elektri kasutuselevõtu esmamainimisest Eestis

Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Hetk tänastel Kadrina saunatalgutelt. Foto: Kadrina Saunaklubi
Tänane üle-eestiline Teeme Ära talgupäev läks kohe hommikust hooga käima ja inimesi on kodudest välja tulnud rohkem kui talguveebi kirja pandud. Lõunaks talgupäeva staapi laekunud esmase info kohaselt osaleb talgutel üle Eesti kindlasti rohkem kui 20 000 inimest. Värsket talgutagasisidet saab jälgida talguveebist aadressil www.teemeara.ee/otse, kus info uueneb pidevalt kogu päeva vältel.

Talgupäeva eestvedaja, Eestimaa Looduse Fondi juhatuse liikme Tarmo Tüüri sõnul koguneb talgupäeva staapi kuhjaga uusi muljeid ja emotsioone käimasolevatelt talgutelt. „Tunda on, et taas toimub üle Eestimaa üks mõnus talgupäev – inimesed on kokku saanud, naudivad värsket õhku ja koostegemise rõõmu,“ lausus Tüür. „Talgupäeva meeskonnal on tõesti hea meel, et maikuu esimene laupäev on kujunemas iga-aastaseks hoolimise päevaks – päevaks, mil inimesed näitavad välja oma hoolivust kodukandi ja kogukonna suhtes!“

Hommikul alustatud talgutel peetakse paljudes kohtades lõunapausi. Tänavuses menüüs on lisaks talgusupile väga levinud talgupannkoogid ja kringel, mitmel pool lähevad koogid just ahju. Traditsioonilise talgusupi asemel pakutakse mitmel pool ka teisi maitseelamusi, Mustamäe talgutel on näiteks turgutuseks heeringavõileib.

Lõunasupi kõrvale puhutakse omakandi jutte või kuulatakse sajandivanust talgulugu vastilmunud talgulugude kogumikult. Sel aastal ongi kõlama jäänud, et talgulugude jutustamine ja talgupärimuse jagamine on saanud ühise päeva lahutamatuks osaks.

Enamik talgujuhte kiidab ilma ja kinnitab, et kohale on tulnud rohkem inimesi kui arvatud – eriti noori, kuid ka palju eakamaid, sest talgud vanust ei tunnista. Paljudest talgukohtadest on laekunud positiivne kommentaar prügi vähenemisega seoses. Ja esile on tõstetud sedagi, et talgud on kõigile tõepoolest väga ühendav kogemus. Loe edasi: Talgupäeval on kodust välja tulnud üle 20 000 inimese

Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Mulluse talgupäeva algus Keilas: tööhoos on Miikaeli koguduse esimees Margus Välja. Foto: Valdur Vacht
Täna toimub ühine Teeme Ära talgupäev, mille raames korraldatakse üle Eesti kokku 1216 talgut. Varahommikuse seisuga on end talgutele kirja pannud 16 543 talgulist. Vaatamata väikesele hommikusele vihmasajule mõnes Eestimaa nurgas kutsub talgupäeva korraldusmeeskond kõiki inimesi kodust välja tulema, et pere ja sõpradega koos midagi kodukandi ja kogukonna heaks ära teha.

Kõige rohkem talguid peetakse Harjumaal ja Tallinnas, kuhu plaanitud 252 talgule on end kirja pannud üle 4000 inimese. Eriti aktiivselt osaletakse talgupäeval Saaremaal, kus toimub 133 talgut, millele on end kirja pannud ligi 2000 talgulist. Samuti Tartumaal, kus 110 talgule on registreerunud üle 1200 talgulise. Rohkem kui 1200 inimest on talgutel kirjas ka Läänemaal, Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Lääne-Virumaal ja Järvamaal on registreerunud talgutele üle 800 inimese, Valgamaal ja Raplamaal on end kirja pannud üle 600 inimese.

Neile, kes sõidavad talgutele ühistranspordiga, pakub Edelaraudtee 5. mail võimalust sõita talgutele rongiga 50% odavamalt. Soodustus kehtib kõigile, kellel on rongi tulles kaasas talgutöövahend (luud, labidas, reha vms aiatööriist) või töökindad. Kõik need, kel sõlmitud Edelaraudteega ID-kaardiga Püsireisijaleping, saavad talgutele sõita päris tasuta.

Esimesed talgulised alustavad tööd kell 9, enamik talguid algab kell 10 või kell 11, mõned talgud peetakse pärastlõunal või õhtupoolikul ja mõned ka pühapäeval. Talgupäeva meeskond koos Tehnilise Järelevalve Ameti ja Päästeametiga kutsuvad talgulisi teada andma ohtlikest katmata kaevudest päästeala infotelefonile 1524.

Talgupäeva käiku saab jälgida nii Vikerraadio talguprogrammi kui Kuku Raadio talgusaadet kuulates. Vikerraadio talguprogramm on eetris kl 10-11 ja kl 12-14, Kuku Raadio Ilmaparandaja saade on eetris kl 14-15. Loe edasi: Tuhanded talgulised osalevad täna talgupäeval üle Eesti

Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss avavad 10. mail Iisraelis Tel Avivis Shenkari Tehnika- ja Disaini Kolledži kutsel ehtenäituse RITUAAL.

Eesti Kunstiakadeemia Ehte- ja sepakunsti osakonna tudengid ning rühmitus õhuLoss maabuvad oma teostega Iisraeli, et mõtestada läbi rituaali-temaatika Eesti ehtekunsti olemust ning tutvustada meie hingelist kultuuriruumi. Tegu on ühe mahukama eesti ehtekunsti näitusega väljaspool Eestit üldse – eksponeeritud on ligi 150 ehte- ja sepakunsti tudengite, õppejõudude ning vilistlaste viimasel kümnel aastal loodud teost. Näituse fookus on kontseptuaalsel ja uuenduslikul unikaal-loomingul.

ÕhuLossi liikmed (professor Kadri Mälk, Tanel Veenre, Piret Hirv, Eve Margus-Villems, Kristiina Laurits, Villu Plink) on tihedalt seotud Eesti Kunstiakadeemiaga ning neli neist on ka ehte- ja sepakunsti osakonna õppejõud. Näituse raames toimub 8. mail Shenkari Kolledžis professor Kadri Mälgu ja Tanel Veenre loeng Eesti kaasaegsest ehtekunstist. Lisaks viivad Piret Hirv ja Tanel Veenre läbi ka viiepäevase töötoa.

Rituaali korrastav ja süvitsiminev toime, mis aitab mõtestada minapilti ning haakida end ühisteadvusega, on valitud selle näituse teemaks avamaks eestlase identiteeti ja lokaalset eripära. Loe edasi: Iisraelis avatakse Eesti ehtekunstnike näitus