Külauudised

Soome keele kursus Lihula Rahvaülikoolis

19. veebruaril algab Lihula Rahvaülikoolis soome keele kursused algajatele. Kursused toimuvad teisipäeviti ning kursuse maht on 48 akadeemilist tundi. Õpetajaks on Mare Ots.

Kursuse sihtgrupp: Teenindus-, kaubandus- ja turismialal töötavad inimesed, tööturul mitteaktiivsed täiskasvanud, kellel on madalam haridustase või aegunud kvalifikatsioon. Kursused toimuvad programmi “Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes” nr 1.1.0603.08-0002 raames ja on osalejatele tasuta. Õppija tasub vaid õpiku eest.

Kursuse läbiviimist rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liidu Sotsiaalfond.

Lisainfo: http://rahvaulikool.ee/

Registreerimine: tel +372 5342 6707, e-post rahvaylikool@gmail.com

Algas registreerumine lõimumisaruteludele

Mõttekoda Praxis ja Balti Uuringute Instituut korraldavad aruteluseminarid Eestis elavatele teiste riikide kodanikele. Vene- ja ingliskeelsetele lõimumisaruteludele on oodatud kokku 150 Eestis elamisloaga elavat inimest, kellel ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi kodakondsust või kellel on määratlemata kodakondsus.

Tallinnas, Tartus, Narvas ja Kohtla-Järvel toimuvatel aruteluseminaridel saavad osalejad avaldada oma arvamust haridus- ja tööturuteemadel ning rääkida kaasa keeleõppe, sotsiaalteenuste ja kodakondsusega seotud probleemide ja võimaluste vallas. Enne kohtumist teeb korraldaja kõigi osalejate seas küsitluse, mille alusel täpsustatakse iga lõimumisarutelu teemaringi. Kogutud ettepanekud esitatakse uue lõimumiskava koostajatele.

Kultuuriministeeriumi algatusel koostatakse sel aastal uus lõimumisvaldkonna arengukava „Eesti 2020″. Kava kokkupanek kestab pikka aega ja hõlmab paljusid tegevusi. Lõimumisprotsess eeldab riigi koostööd kõikide huvirühmadega, et luua tervikpilt valdkondliku tegevuse vajadusest, ulatusest ja tarvilikest ressurssidest.

On oluline, et siin elavad teiste riikide kodanikud − näiteks Venemaa kodanikud, aga ka hiljuti siia saabunud sisserändajad − saaksid kaasa rääkida teemadel, mis puudutavad nende igapäevaelu, ning et nende arvamus jõuaks ka otsustajateni.

Osalemiseks täitke registreerimisankeet enne 20. veebruari siin: http://www.etnoweb.ee/arutelud või siin.

Lõimumisarutelude ajakava:

Narva (venekeelne) – reede, 22. märts kell 14.00−18.30
Kohtla-Järve (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – laupäev, 23. märts kell 10.00−15.30
Tallinn (venekeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tartu (ingliskeelne) – neljapäev, 28. märts kell 14.00−18.30
Tallinn (ingliskeelne) – reede, 5. aprill kell 14.00−18.30

Igale arutelule registreeritakse 30 osalejat.

Vajaduse korral hüvitatakse kohaletuleku transpordikulu sama päeva ühissõidukipileti alusel.

Ürituse kava saadetakse registreerunutele, kuid üldjoontes on see järgmine:

Tervituskohv
Küsitlustulemuste tutvustamine ja arutelu
Lõuna
Rühmaarutelu
Lõpetamine

Projekti eestvedajad on poliitiliselt sõltumatud organisatsioonid Poliitikauuringute Keskus Praxis ja Balti Uuringute Instituut, kes on aastaid tegelenud erinevate lõimumisvaldkonna uuringutega ja on kursis riikliku lõimumispoliitikaga. Projekti toetab Euroopa Kolmandate Riikide Kodanike Integreerimise Fond, Kultuuriministeerium ning Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed.

Kontaktisik ja lisateave: Valentina Batueva, Poliitikauuringute Keskus Praxis, e-post valentina.batueva@praxis.ee, tel +372 698 8582

Rakveres avatakse Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja

Esmaspäeval, 18. veebruaril kell 13.00 avatakse Rakveres Eesti taasiseseisvumisaja esimene selleks otstarbeks ehitatud tavandimaja.

Taasiseseisvumisajal on küll rajatud krematooriume koos ärasaatmispaikadega, kuid teadaolevalt on Rakveres avatav esimene omataoline tavanditeenuse pakkumiseks ehitatud hoone Eestimaal.

Hoone rajaja OÜ Rakvere Linnahoolduse juhatuse liige Üllar Vaserik: „Inimese teekond siin maises ilmas on lõplik. Viimastel aastatel on inimeste sündi ja olemist siin ilma peal püütud muuta meeldivamaks. Korrastatud on sünnitushaiglaid, lasteaedu, koole, eluasemeid – rajatud kaasaegseid infrastruktuure, kuid inimese lahkumisele igavikuteele ei ole pööratud piisavalt väärilist ruumilist ja inimlikku tähelepanu.”

Hoone arhitekt Reio Avaste – „Tavandimaja kujundamisel on omavahel läbi põimitud lihtsa klassikalise Eesti maa-arhitektuuri elemendid väärika esindusliku sakraalarhitektuuri omadega, et leida tasakaalukas üleminek mitmes mõttes. Kalmistult linnakeskkonda ruumilise objektina ja olevikust igavikku selles toimuvate tseremooniate toimumispaigana. Lihtsa, kuid mõjuva vormi ja naturaalsete materjalidega peaks hoone seisma vaikse ja mõtliku toena inimestele nende tõsistel hetkedel.”

Avatav Rakvere Tavandimaja paikneb Rakvere linnakalmistuga piirneval kinnistul. Rakvere linnakalmistu pühitsemine toimus 29. aprillil 1806. Tänini säilinud raudväravad valmistas Rakvere sepp Schmiedeberg aastatel 1864-1865. Rakvere linnakalmistu on viimaseks puhkepaigaks väga paljudele Rakvere linna ja Virumaa elus tähtsat osa etendanud hariduse- ja kultuuritegelastele, teadlastele, vabadusvõitlejatele. Peale selle leidub seal ka mitmeid kunstimälestisi. Vanimad säilinud hauatähised pärinevad 1830-ndatest aastatest. Palju tähiseid on tehtud tuntud kiviraidurite poolt, näiteks J. Schvalbe, Casperson, Kopijevski. Mitmed hauatähised on ka eraldi kaitse all.

Tavandimaja rajas Rakvere Linnahoolduse Osaühing. Juhataja Üllar Vaseriku sõnul võib tulemusega vägagi rahul olla. Lisaks kaunile arhitektuurilisele lahendusele on tegemist vägagi kogukondliku ja kohalikule ettevõtluse toel rajatud majaga. „Kõik maja ehitamisega seotud ettevõtted on Rakverest,” sõnas Vaserik. Ehituse peatöövõtt kuulus AS Later GR-le. Tavandimaja sakraalarhitektuursete elementidega uksed tegid eritellimusena Rakvere Metsamajand OÜ meistrimehed, elektritööd Oom Konsult OÜ jne.

Avamistseremoonia algab piduliku lindilõikamisega kell 13.00 ning kulmineerub hoone sisseõnnistamisega. Avamistseremoonia lõpetab kõikide Rakvere koguduste esindajate ühispalve.

Lisainfo:

Arhitektuursetes küsimustes: Reio Avaste, Avaste Arhitektuuribüroo OÜ, Sõpruse pst 9-17, Tallinn 10615, tel +372 6873 136, +372 5018 839, e-post reio@avaste.ee

Organisatsioonilistes küsimustes: Üllar Vaserik, Rakvere Linnahoolduse OÜ, Rakvere J. Kunderi tn 6, tel +372 5087 744, e-post linnahooldus@domus.ee, yllar@domus.ee

Tartu Maratoni laste suusasõitudel osales läbi aegade enim lapsi – ligi 2000 last

Tartu Maraton jätkab rekordite lainel. Täna, 16. veebruaril toimunud 42. Tartu Maratoni lastesõidud tõid kokku esialgsetel andmetel 1921 väikest suusatajat. Eelmisel aastal oli lapsi 1645. Homme toimuvale 42. Tartu Maratonile on registreerinud viimase 25 aasta suurim arv osalejaid – üle 8500.

TILLUsõitudest, kus osalevad kuni kaheksa aastased, võttis osa 1316 suusatajat. Vanematele suusatajatele mõeldud MINImaratonist võttis osa 605 suusatajat.

“On tore näha, et üha enam lapsi võtab osa lasteüritustest ja et üle mitme aasta oli ka ilm ilus. Mis on aga eriti meeldiv, on see, et üritus tõi kokku niivõrd palju erinevaid lapsi ja just neid kõige pisemaid. Tore oli näha, et kohal olid ka turvakodude lapsed SEB Heategevusfondi eestvedamisel, esmakordsed suusatajad ning ka need lapsed, kes ka igapäevaselt tihedalt suusatavad. Lastesõidud on tõesti kõigile!” rõõmustab Klubi Tartu Maratoni projektijuht Kunnar Karu.

6-aastane Luisa põhjendab oma tulekut TILLUsõidule: “Siin õpin suusatama ja siis suurena on mul lihtne suusatada!” Sama vana Ursula on nõus ning lisab: “See on äge!”

42. Tartu Maratoni lastesõidud avasid ühtlasi ka Tartu Mini Neliküritus 2013 sarja. Järgmised lasteüritused toimuvad SEB 31. Tartu Jooksumaratoni raames 11. mail.

42. Tartu Maratoni otseülekannet näeb homme ETV vahendusel nii veebis (http://otse.err.ee/etv/) kui teles kell 10.00-12.55, kell 19.55 on ETV2 eetris kokkuvõttev saade.

Lisainfo: Greete Kempel, 42. Tartu Maratoni pressiesindaja, MTÜ Klubi Tartu Maraton, tel 5592 2183, e-post press@tartumaraton.ee

42 Tartu Maraton_lastesoidud_Ardo Saks (2) — 42. Tartu Maratoni lastesõit Foto: Ardo Säks

Haanja valla vastlapäev

Haanja valla vastlapäev toimub 17. veebruaril algusega kell 12.00 Plaanil.

Kavas on suusa- ja kelguslaalom, täpsuskelgutamine, köievedu, vildivise, saanisõit ja erinevad jõukatsumused. Samuti on ette nähtud mõnusad seltskonnatantsud ning vastlavurri õpituba.

Kõigile osavõtjatele on kosutuseks vastlasupp ja kuum tee!

Vastlapäevale viivad bussid nii Haanjast kui Ruusmäelt. Buss Plaanile väljub Haanjast kell 11.45 ning Ruusmäelt kell 11.15.

Kogu päev on kõigile tasuta!

Lisainfo: Sirje Pärnapuu, tel 5165 728

Teabepäev Järvamaal: „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”

19. veebruaril kella 13-16.30 toimub Paides Järva maavalitsuses teabepäev „Mahepõllumajanduslik tootmine ja turustamine – võimalused mahetoidu kasutamiseks lasteasutustes”.

Teabepäeva eesmärgiks on viia kokku mahetootjate, -töötlejate, turustajate, omavalitsuste, koolide ja lasteaedade esindajad, et arutada üheskoos mahetoidu kasutamise võimalusi Järvamaa lasteasutustes.

Päevakava
13.00 Tervitussõnad ja mahelõuna
13.30 Mahepõllumajanduse põhimõtetest
14.00 Mahetoidu kasulikkus
14.30 Eesti turul olevad mahetooted
15.00 Mahetoidu kasutamise kogemused Eesti koolides
15.30-16.30 Arutelu mahetoidu kasutamise võimaluste osas lasteasutustes

Lektoriteks on Elen Peetsmann ja Darja Matt. Vestlusringis jagavad oma kogemusi mahetoidu pakkumise osas mahetootjad.

Teabepäeva korraldab SA Eesti Maaülikooli Mahekeskus koostöös põllumajandusministeeriumiga, toetab Euroopa Liit.

Lisainfo: Elen Peetsmann, tel: 5304 4003.

Noored disainerid esitlevad Pirital oma kollektsioone

Homme, 16. veebruaril toimub Pirita vaba aja keskuses noorte omaloominguline moeshow NEO:N ehk Noorte Enda Oma Nägu. Üritusel kohtuvad Tallinna ja Harjumaa moeloojatest noored, et esitleda loodud kollektisoone ning pakkuda publikule vaatemängulist showd.

Noored moekunstnikud vanuses 12-20 esitlevad taustamuusika saatel oma kollektsioone, mille loomisel on korraldajad andnud nii materjali kui ka idee osas vabad käed. Disainerite originaalsust ja fantaasiarikkust hindab kolmeliikmeline žürii kosseisus Maria Vaakmann, Ester Soidla ja Kenneth Bärbel.

„Üritus eesmärgiks on toetada noorte omaalgatust ja loomingulisust, kuid NEO:Ni korraldajad peavad oluliseks rõhutada ka noorte omavahelist suhtlemist ja meeskonnatööd,“ sõnas Dagne Press, üks Neo:ni eestvedajatest. Press lisab, et üritus annab hea võimaluse tunnustada noori nende saavutuste eest ning julgustada moehuvilisi ka edaspidi moeloomisega tegelema.

Ürituse eestvedaja Hanna Mark lubab, et osalevaid disainereid ootab kohapeal üllatus, mis paneb proovile noorte loomingulisuse ning pakub põnevat jälgimist ka pealtvaatajatele. Muusikalist vahepala pakub Tallinna ülikooli ajakirjandustudengite bänd The Journalist ning Dan-Erik Tamm.

Noorte Enda Oma Nägu sai alguse 2005. aastal ning toimub tänavu juba üheksandat korda. Üritus on nii osalejatele kui ka pealtvaatajatele tasuta ning ei toimu tulu teenimise eesmärgil.

Tallinna ja Harjumaa töötutele pakutakse sõltuvusnõustamist

Et parandada tööturule naasmise võimalusi, on alkoholiprobleemiga vanemaealised inimesed oodatud osalema nõustamise, koolituse ja tööpraktika projektis.

MTÜ Eesti Abikeskused Tallinnas viib läbi projekti, mis on suunatud alkoholisõltuvusega 50-74-aastastele Tallinna ja Harjumaa inimestele. Projekti programm koosneb erinevatest tegevustest. Alustuseks oodatakse osalejat psühhiaatrilisele nõustamisele, mille tulemusena määratletakse, milline raviviis on kõige sobilikum tööelu segavast sõltuvusest vabanemiseks. Inimese informeeritud nõusoleku korral on võimalik nn ampulli panemine (ehk depoopreparaadi impantatsioon), millele järgneb taas mitmel korral põhjalik personaalne psühhiaatriline nõustamine.

Edasi aidatakse projektis osalejatel koostada karjääriplaan. Sõltuvalt inimese konkreetsetest vajadustest saab igaüks lisaks psühholoogilist-, sotsiaal-, võla- ja karjäärinõustamist. Projekt jätkub tööklubiga, kus antakse praktilisi näpunäiteid, kuidas tööd otsida, CV-d kirjutada, kuidas käituda tööintervjuul jne. Olenevalt projektis osaleja erialaoskustest aidatakse tal oma oskusi ja teadmisi tänapäevastada ning erialakoolitust läbida või tööpraktika tööandja soovidega kohaneda. Nõustamistegevused toimuvad Tallinnas, praktikakoht sõltub juba aga tööandja asukohast. Kõik nõustamised, tööklubid ja koolitused on osaleja emakeeles, kas eesti või vene keeles. Projekti vältel on osalejale võimalik kompenseerida sõidukulud ning maksta koolituse ja praktika ajal stipendiumi.

Projekti lõpuks on osalejad vabanenud töö- ja tavaelu segavast alkoholisõltuvusest, omandanud paremad erialased ja sotsiaalsed oskused.

Projektis osalejate vastuvõtt toimub Tallinna arstlikus perenõuandlas aadressil Suur-Ameerika 18a. Osalemiseks saab end registreerida ning lähemat infot küsida telefonil 6999 691 või e-posti teel mari-liis.mand@1220.ee.

Projekti „Tallinna ja Harjumaa vanemaealiste alkoholisõltuvusega töötute tagasitoomine tööturule“ rahastus tuleb Euroopa Sotsiaalfondist meetme „Kvalifitseeritud tööjõu pakkumise suurendamine“ kaudu.

Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Külli Volmer,
õpetaja

Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde. Miks? Sest täiskasvanuina võime me eelkirjeldatud maailmaga enam-vähem hakkama saada, laps aga ei saa sellega hakkama, sest inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Näiteks – et liigvarasele intellektuaalsele arengule rõhudes maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega. Waldorfkoolid ja lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse. Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik. Muuseas, mitte ükski tööga seotud Eesti vanasõnadest ei kinnita vastupidise toimimisviisi mõistlikkust!

Waldorfkool on tegutsev kool. Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavad läbi tegutsemise. Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita. Kool on ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küüni. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendusoskust ning laiemat maailmapilti. Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas. Loe edasi: Millega seletada waldorfkooli populaarsuse kasvu?

Jututarõ kõmri keelest ja keelepoliitikast

Puulpäävä, 23. veebr kell 18.00 Tarto Ülikooli Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskusen (Lossi 3-134, Tarto) jututarõ kõmri (walesi) keelest ja keelepoliitikast. Küläline om Kali Stuart, jutt tulõ inglüse keelen. Tarvidusõ perrä lühküid seletüisi võro keelen.

Kõmri ja võro keele huvilinõ ja mõlõmba keele mõistja Tarto/Helsingi keeletiidläne Santeri Junttila um kirotanuq teema tutvustusõs: „Kõmrimaal ehk Walesin ommaq kõmrikeelidseq joba viiskümmend aastakka tagasi uma keele kaitsmisõs organisiirünüq. Pall’o om kätte võidõt: näütüses opvaq pia kyik Walesi latsõq koolin kõmri kiilt kas imä- vai vyyrkeeles, nink pia egän liinan ommaq kõmrikeelidseq kooliq. Aga 2011. aastaga rahva kokkolugõmisõl oll’ kõmri keele kynõlõjidõ hulk siski vähämbäs jäänüq: kyigist Walesi elänikest mõist ynnõ 19% kõmri kiilt kynõldaq, a kümme aastakka varrampa mõist’ 21%.

Keele kaitsjaq olõ-i passiivsõs jäänüq. Om kõrraldõt suuri meeleavalduisi egäl puul Kõmrimaad nink nõvvõt vahtsõt muudu keelepoliitikat. Walesin toimuvast tulõ meile kynõlõma parhillaq Baltikumin elläv waleslanna Kali Stuart.“

Tulkõq kullõma ja üteh kõnõlõma!

Manoq saa küssüq: juvasul@ut.ee, santeri.junttila@helsinki.fi

Jüvä Sullõv

Meremäe tervise teisipäeval valmistati lihata kotlette

Meremäel toimus 12. veebruaril Meieselts Meroosi õpitoas tervise teisipäev. Osa võttis hulk tublisid perenaisi, kes teadsid tervislikust toidust nii mõndagi.

Meremäe tublid naised esitlesid omatehtud lihata kotlette. Üheskoos mekiti kaasavõetut ja avaldati koosviibijatele kotlettide valmistamise saladusi ning koostist. Vahetati omavahel retsepte ning Lea kaalikakotlett, Eevi punapeedi, Lilia kaerahelbe, Liisi punapeedi , Ruthi aedvilja kotletid olid kiiduväärselt maitsvad.

Esmakordselt MS Meroosi üritusele tulijad avastasid töötoast enda jaoks palju huvitavat. Oldi üllatunud, et on välja pandud palju kauneid ja huvitavaid käsitöö esemeid, mis on kohapeal ja seltsi naiste poolt valmistatud. Nii mõnigi kaalus otsust lüüa kaasa edaspidi MS Meroosi ettevõtmistes ja töötubades.

Lahkuti rõõmsameelselt ning sooviti taaskohtumist samalaadsetel üritustel.

Milvi Jõe

Tartu Maratoni finišijoone ületavad esimesena metsamehed

Sel pühapäeval annab Metsapealinn 2012 Rakvere metsapealinna tiitli üle Elva linnale. Tiitli üleandmise tseremoonia toimub Elvas Tartumaa Tervisespordikeskuses Tartu Maratoni võistlejate finiši eel.

“Maratoni finiš on selleks väga hea koht. Terves metsas on terve vaim – mets, sport ja tervis käivad pea alati käsikäes,” ütles Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Metsapealinna tiitli üleandmise tseremooniat alustavad neli suusatavat saemeest, kes toovad finišisse Metsapealinna lipu ja saevad läbi Metsapealinna ja Tartu Maratoni finiši „avapalgi“. Korraldajate poolt on tagatud see, et saepuru ei hakka segama suusatajaid. Peale palgi lõikamist annab Rakvere linnapea lipu üle Elva abilinnapeale. Elva jahimeeste püssidest antud kogupauk tähistab pealinna tiitli üleminekut Rakverelt Elvasse.

Esialgne ajakava on järgmine (ajakava võib muutuda sõltuvalt võistlevate suusatajate liikumiskiirusest):

*11:25 – Metsapealinna sõnumitoojad rajal
*11:33 – Metsapealinna ja 42. Tartu Maratoni finiši “avapalgi” saagimine
*11:35 – lipu üleandmine ja tervituskõne metsapealinnalt
*11:42 – Finišiala on võitja saabumiseks avatud

Allikas: Eesti Metsaselts

Tasuta enesearenduskursused Tartus

Tartu Rahvaülikoolis toimuvad sel semestril tasuta enesearenduskursused madala ja aegunud kvalifikatsiooniga töötajatele.

Tegemist on 5 aastat kestnud programmi „Täiskasvanute koolitus vabahariduslikes koolituskeskustes“, mida finantseerib Euroopa Liit ja Eesti riik, viimaste kursustega. Mõlemas grupis on veel mõned vabad kohad.

Enesemotiveerimine meditsiinitöötajale

Kursus aitab õppida enam väärtustama ennast ja enda tööd, tunda end tasakaalus ja säilitada ning suurendada positiivset suhtumist. Kursusel analüüsitakse ka tööalaseid suhtlemissituatsioone ning leitakse tõhusaid lahendusi.

Toimumisajad ja koht: 5., 11.03 kell 10.00-17.15, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/257/859/enesemotiveerimine-meditsiinitootajale

Enesearenduskursus – Uuesti õppima

Kursuse eesmärk on arendada oskuseid, mis aitavad leida endale sobiv eriala, tõsta konkurentsivõimet tööturul, suurendada enesekindlust ja motivatsiooni edukaks tööeluks. Kursus on maksimaalselt üldkeskhariduse omandanud või aegunud kvalifikatsiooniga inimestele.

Toimumisajad ja koht: 26.02-2.04.2013, graafiku alusel, Tartu Rahvaülikool

Lähem info ja registreerumine http://www.rahvaylikool.ee/kursus/3/252/818/enesearenduskursus-uuesti-oppima

Allikas: Tartu Rahvaülikool

Eesti Rahvusraamatukogu teeb uksed lahti

20.-22. veebruaril saab kiigata Eesti Rahvusraamatukogu köögipoolele ja minna läbi ustest, mis viivad lugemissaalidest edasi, saab näha ja kuulda asju, mida iga päev ei näe ega kuule.

Ekskursioonidel saab näha raamatu teekonda lugejani ning paberi muutumist digitaalseks, käia Toompea lossis, heita pilk raamatukogu varasalve, avastada ühiskonna toimimise põhitõed ning tutvuda Igor Volke juhtimisel tundmatute objektidega Rahvusraamatukogus. Koolitused aitavad infootsingul majandus- ja õigusteabes. Töötubades õpetatakse pikendama raamatu eluiga ning kasutama Eesti õigusbibliograafiat.

Õhtupoolikutel toimuvatel loengutel tutvustavad Larissa Petina Rahvusraamatukogu harulduste kogu pärleid ning Piret Lotman ja Sirje Lusmägi eestikeelse kirjasõna kujunemist 17. sajandil, kirjanduskriitik Maire Liivamets räägib mälust ja mäletamisest eesti kirjanduses. Neljapäeval meenutavad Rahvusraamatukogu hoone saamislugu Ivi Eenmaa, Mihkel Reial, Mati Kibin, Sulev Vahtra jt.

Lisaks saab tellida endale kontserdi, osaleda infotundides ja viktoriinidel, osa saada Viini kohvikukultuurist, kohtuda Ivari Padariga, kuulata Jan Kausi, tutvuda haruldaste leidudega raamatukaante vahel ning kõigi näitustega.

Lahtiste uste päevad on avaürituseks Rahvusraamatukogu juubeliaastal, mil tähistatakse raamatukogu 95. sünnipäeva ning 20 aasta möödumist Raine Karbi projekteeritud hoone avamisest.

Rahvusraamatukogu lahtiste uste päevade kavaga saab tutvuda siin.

Veeda sõbrapäev tähistaeva all

14. veebruaril ootab Tartu tähetorn kõiki huvilisi osa saama sõbrapäevaõhtust „Kahekesi tähistaeva all“.

Võta oma kallis kaaslane või armsad sõbrad kaasa ning minge tähetorni planetaariumisse, kus ootab teid soe astelpajujook, meeleolukas muusika ning planetaariumietendus, mille vältel Margus Aru Eesti astronoomia seltsist räägib taevalikust armastusest ehk mütoloogilistest armuseiklustest tähtkujudes. Avatud on tähetorni muuseum ning filmiekraanilt saab vaadata Universumi tekke ja arengu saladusi tutvustaid filme.

Planetaariumietendused kestavad 30 minutit ja toimuvad algusega kell 18, 19, 20, 21 ja 22. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine e-posti aadressil tahetorn@ut.ee. Registreerumine suletakse 14.02 kell 15. Kohtade arv on piiratud ning pileti hind kahele on 12 eurot.

Lisaks on sobivate ilmastikutingimuste korral võimalik soetada ka taevalatern ning mõne südamesooviga see tähetorni hoovist tähtede poole teele saata.

Kaunist sõbrapäeva!

Kõik vana Võromaa omavalitsused saavad võrokeste lipu

15. veebruaril kell 15 toimub Võrus Võro instituudis võrokeste uue lipu pidu.

Lipuvalmise korraldanud Võro selts tänab rahvahääletusele läinud kahe lipukavandi autoreid ja kõiki lipukonkursil kaasa löönud ja abiks olnud inimesi. Võrokeste uue lipu saavad kingitusena 26 omavalitsust ja neli maavalitsust, mille maadel vana Võromaa tänapäeval on.

Lipuvalimisest räägivad Kaido Kama ja seda nõustanud ning abiks olnud riigikantselei sümboolikanõunik Gert Uiboaed.

Uus võrokeste lipp on kuusemetsavärvi tausta ja valge kaheksakannaga selle keskel, mis sümboliseerib vana Võromaa 8 kihelkonda (Kanepi, Urvastõ, Karula, Harglõ, Rõugõ, Vahtsõliina, Räpinä ja Põlva). Esimest korda tõmmatakse võrokeste lipp masti Põlva kihelkonnas Kääpa põhikooli ees 14. veebruaril kell 9.50.

Peale lipujagamise on 15. veebruari peol veel plaanis kuulata Parksepa segakoori ansamblit Silja Otsari juhatamisel ja Uma Pido lavastajat Tarmo Tagametsa, kes räägib sellest, kuidas Umal Pidol uus võrokeste lipp välja tuuakse. Lisaks võtab Urmas Kalla üles rahvalaulu ja tervitama tulevad külalised Seto- ja Mulgimaalt.

Ain Raal räägib tervendavatest puudest

Kolmapäeval, 20. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Põlvamaa Keskkonnamajas (Kalevi 1a, Räpina) loodusõhtu „Tervendavad puud meie metsades”.

Meie metsade tervendavatest puudest räägib Ain Raal. Kuulda ja näha saab rohkesti pilte tervendavatest pühapuudest ja
hiitest. Loengu teises osas tuleb juttu puudega seotud uskumustest ja kommetest.

Ain Raal on Tartu ülikooli farmakognoosia dotsent ja on ravimtaimede uurimisega tegelenud üle kolmekümne aasta. Tema sulest on ilmunud raamatud “Seitse tervendavat puud” (2012), „Maailma ravimtaimede entsüklopeedia“(2010), „Farmakognoosia“ (2010), „Teekond taimede taha“ (2007), „Tervist ja vürtsi maailma maitsetaimedest“ (2005) jpm.

Loodusõhtu korraldamist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. Osalemine on kõigile tasuta.

Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

15.veebruaril kell 19.00 korraldavad kolm Otepää Gümnaasiumi tüdrukut Otepää Gümnaasiumis heategevusliku sõbrapäeva kontserdi „Märkame ja aitame üksteist“.

Kontserdi tulu läheb jagamisele Otepää valla abivajavate perede vahel. Idee teha kontsert sündis Maiken Vähil, Mari-Ly Kapil ja Lisett Segaril kooli uurimustööd tehes. „Kontserdiks on kõik valmis, vaja on veel printida kavalehed ja teha muud väiksemad ettevalmistused,“ rääkis Lisett Segar.

Eelnevalt viisid tüdrukud läbi Otepää Kultuurikeskuses korjanduse, mida rekaalmiti Facebooki ja vallalehe Otepää Teataja abil ning mille vastu tunti suurt huvi. Korjandusele toodi kõike – riideid, jalanõusid, mööblit, serviise ja mänguasju. Annetusi tehti isegi SmartPosti abil.

„Tahame tänada kõiki, kes tõid korjandusele asju, kes aitasid heategevusprojekti läbi viia ja toetasid meid hea sõnaga,“ ütles Lisett Segar. Kõik korjanduse käigus kogutud asjad jagatakse Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistuse kaasabil abivajajate vahel laiali. Loe edasi: Otepää Gümnaasiumi õpilased korraldavad heategevuskontserdi

Tartus toimub Trallami talvepidu

16. veebruaril toimub Tartus Tiigi Seltsimajas Tartumaa Trallami talvepidu, mis on ühtlasi rahvusvahelise folkloorifestivali Baltica eelfestival.

Trallami talvepeol lustivad Tartu linna ja maakonna folkloorirühmad ja rahvamuusikud. Tartlastele toovad külakosti Järvamaa, Viljandimaa ja Virumaa folkloorirühmad. Talvepeole on registreerunud üle 300 laulja, tantsija, pillimehe ja jutuvestja.

Trallami talvepeo piduline kogeb seda, mida pakub suvel toimuv XXVI rahvusvaheline folkloorifestival BALTICA 2013. Suvine festival toimub 3.-7. juulini Tartus, Sangastes, Iisakus ja Tallinnas.

Festival avatakse Tartus. Kesklinn täitub festivalil osalejate ja külastajatega ning lisaks avapeole Vanemuise Kontserdimajas toimuvad X Tartumaa Trallami raames kontserdid ja õpitoad erinevates festivalipesades.

Baltica eesmärk on väärtustada oma rahva ehedat ajaloolist rahvapärimust ning hoida paikkondlike traditsioonide eripära. Tänavuse festivali tunnuslauseks on “Igal linnul oma laul”.

Baltica on pikkade traditsioonidega pärimuspidu, mis pakub sisukat programmi ning toob kokku pärimuskultuurikandjaid mitmelt maalt. Sel aastal Eestis toimuvale Balticale on oodata tantsijaid, lauljaid ja pillimehi Indiast, Jordaaniast, Keeniast, Venemaalt, Soomest, Sloveeniast, Lätist ja Leedust.

Tartumaa Trallami talvepidu algab keskpäeval kell 12 ja kestab õhtuni. Keldrisaalis on avatud kohvik. Tänu Eesti Kultuurkapitali ja Tartu Kultuurkapitali toetusele on sissepääs kõigile prii.

Tartu Maratoni 5890. lõpetaja saab Suusatava Hundi

Metsapealinn 2013 annab Tartu Maratoni 5890. lõpetajale auhinnaks Suusatava Hundi puukuju

Tähistamaks Metsapealinna tiitli üleandmist, autasustavad Elva linn ja Eesti Metsaselts Tartu Maratoni 5890. lõpetajat Suusatava Hundi puukujuga. „5890 on Elva linna jaoks tähtis arv – nii palju on Elvas hetkel elanikke,” ütles Elva linnavolikogu esimees Leelo Suidt. „Suusahuntideks kutsutakse häid suusatajaid ja hunt on ka käesoleva aasta loom,” lisas Eesti Metsaseltsi projektijuht Mart Kelk.

Suusatava Hundi kuju autor on tuntud puukujude tegija Ott Olesk. Kuju lõplikku viimistlemist saab näha 42. Tartu Maratoni finiši alas 17. veebruaril.

Sel pühapäeval (17.02.2013) annab Rakvere linn vahetult Tartu Maratoni finiši eel Metsapealinna tiitli üle Elva linnale.

Vaata ka, kuidas valmistub Eesti Metsaselts metsapealinna tiitli üleandmiseks siit.

Kirjanik Margus Karu
hakkab Eestis uut supermodelli otsima

Pildil modelliagentuuri MeediaMarketing esimodell Marie-Heleene Ventsel

Hiljuti Eestis filiaali avanud Itaalia juurtega rahvusvaheline modelliagentuur ICON alustab 16. veebruaril Tallinnas üle-eestilise modelliotsinguga, et leida siit modelle, keda maailma moelavadele lähetada. Firma ridades aitab talente leida ka pikaajalise reklaamitootmise ning castingute korraldamise kogemusega noorkirjanik Margus Karu.

ICONi modelliotsingud külastavad esmalt nelja Eesti linna: Tallinnat, Pärnut, Tartut ja Rakvere. Castingule on oodatud neiud vanuses 14-22, kel pikkust vähemalt 173 senimeetrit, ning noormehed, kes on pikemad kui 183 senimeetrit ning kel vanust 16-24 eluaastat.

“Otsime eelkõige inimesi, kes on piisavalt eripärased ja isiksustena huvitavad ning piisavalt tugeva iseloomuga, et maailma suurtel moelavadel läbi lüüa,“ ütles Margus Karu, kes liitus ICON Nordic’u meeskonnaga selle aasta alguses. “ICONil on võimalused aidata neil oma unistusi teostada, kuna firmal on laialdane klientide ja kontaktide pagas üle maailma – ICONi modellid on olnud Armani, D&G, Cavalli, Valentino ja paljude teiste tuntud kõrgmoe brändide moeshowdes ja reklaamidel.”.lisas ta.

Firma juhi Terje Kissa, kes on töötanud ka Itaalia ICONis, sõnul ei otsi nad Eestis n-ö klassikalisi iludusi.

“Head modelli ei tee vaid välimus, sellest enam loeb isikupära ja karismaatilisus,” ütles Kissa. Tema eesmärk on hakata potentsiaalsete noortega nii tõsiselt tööle, et neil oleks võimalus jõuda moemaailma tippu, Tiiu Kuiki, Karmen Pedaru ja Claudia Meriküla kõrvale.

Castingute ajad:
16.02 Tallinn – Clubi Prive’s (Harju 6) kella 13-18
18.02 Pärnu – Pärnu Kontserdimajas kella 15-19
20.02 Tartu – Cafe Werneris (Ülikooli 11) kella 15-19
21.02 Rakvere – Rakvere rahvamajas kella 15-19

Lisainfo: Terje Kissa, kissa@iconmodels.it, tel 5557 8570.

Teatriskäiguks saab toetust taotleda

Järva maavalitsus võtab programmi „Teater maale“ raames vastu toetuse taotlusi teatrietenduste korraldamiseks maakonnas ja külastusgruppide lavastuse statsionaari viimiseks. Käesolevaks aastaks on Järva maakonnale määratud toetussumma 5750 eurot.

Haridus-ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Elve Sarap (pildil) ütles, et 2012. aastal oli toetussummaks 5655 eurot ja sellest kasutati ära ca 85 protsenti. Suurema osa toetusest said koolid õpilaste viimiseks statsionaaris toimuvatele etendustele. Seda võimalust kasutasid üheksa maakonna kooli. Teatrietenduste korraldamiseks kohtadel kasutasid toetusevõimalust viis kultuuriasutust ja mõned külaseltsid. Sarapi sõnul on toetusi taotlusi võimalik esitada aastaringselt. Käesoleval aastal on laekunud juba kaheksa taotlust. „Tegevuste kirjeldus toetuse taotlemiseks on üksikasjaliselt kirjas Rahvakultuuri Keskuse koduleheküljel, aga alati võib maavalitsusest nõu küsida,” lisas Sarap.

Programmi „Teater maale” eesmärk on parandada professionaalse teatrikunsti kättesaadavust Eesti maaregioonides. Alates 2012. aastast rakendab programmi Rahvakultuuri Keskus.

Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Riigikantselei tellimusel on valminud Rahvakalendri nutirakendus, mis muudab tähtpäevade tähistamise meeldejäävaks ja lihtsaks.

Rahvakalendri rakenduses on iga tähtpäeva kohta võimalik avada kalendriaken, mis jagab muu hariva informatsiooni hulgas nii kasulikke näpunäiteid, kuidas vanarahva kommetest tänapäeval rõõmu tunda, kui ka põnevaid soovitusi, mida tähistamise tarbeks ette võtta.

„Rahvakalendri rakendus tuletab meelde, et eestlastel jagub pööripäevade vahele piisavalt palju põhjuseid tähistamiseks ning paneb võrdse elevusega ootama nii riiklike tähtpäevi kui rahvakalendri sündmusi,“ sõnas Rahvakalendri idee autor ja Riigikantselei nõunik Jaanus Rohumaa.

Lisaks rahvakalendri tähtpäevadele on Rahvakalendris ära märgitud ka riiklikud tähtpäevad ja lipupäevad. Loe edasi: Rahvakalender mahub nüüdsest taskusse

Eesti Lastekirjanduse Keskuses avati kaks illustratsiooninäitust

282671_502409213131204_2000790632_n — Marko Pikkat näituse avamisel

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Illustratsioonigaleriis saab näha kujunduskunstniku ja illustraatori Tiia Metsa (1973) suurejoonelist isikunäitust „Pildid sahtlist”.

Tiia Mets näitusest: „„Pildid sahtlist” on väike tagasivaade kümne aasta jooksul joonistatule. Esimene illustratsiooninäitus, millel osalesin, oli 2003. aastal toimunud Tallinna Illustratsioonitriennaal „Pildi jõud”. Osa pilte on sündinudki vaid eksponeerimiseks. Olles küll raamatutekstidel põhinevad illustratsioonid, on need teostatud vabamas vormis ja suuremas formaadis, et oleksid huvitavad vaadata ka näitusekülastajale. Spetsiaalselt raamatu jaoks tehtud pildid on rangema lahendusega, arvestades trükkimiseks vajalike omadustega. Näitus on pühendatud raamatu, sõna ja pildi olulisusele kultuuriloos, tänu millele teame möödunud aegade inimeste elust, tavadest, elukeskkonnast.” Käesolev on autori kuues isikunäitus.

Eesti Lastekirjanduse Keskuse Trepigaleriis on väljas noore kunstniku, Tallinna Ülikooli kunstiõpetuse eriala üliõpilase Marko Pikkati (1987) isikunäitus „Kuupuu”.

Marko Pikkat tegutseb karikaturistina (Nelli Teataja nädala karikatuur, kaastöö huumoriajakirjale Pilkaja) ja koomiksiautorina, teeb kaastööd lasteajakirjadele, on illustreerinud ka ühe lasteraamatu (Eve Rist. „Külakoolikell”, 2009). Kujundab kaarte, kutseid jm, joonistab tellimisel pilte. Alates 2010 annab välja autorikalendrit (ise kirjutab muinasjutud, illustreerib ja kujundab).

Marko Pikkat näitusest: „See on minu kolmas isikunäitus. Näitust iseloomustavad kõige enam sõnamängud. Eesti keel on väga rikkalik ja mänguline ning see on mind alati paelunud. Nii ongi viimasel ajal sündinud palju mitmetähenduslikke pilte – ühendades enda lemmikteemad. Need on kõik iseseisvad tööd, mille läbiv joon on siirus ja soojus. Natuke naiivsed ja kohmakad tegelased oma laias mängumaailmas.”

“Ettevõtlik naine 2012” on talunik Piret Pihel

22dad6ca968996b56e7b167933f9ab16 — Laureaat Piret Pihel

Mittetulundusühing ETNA Eestimaal andis 8. veebruaril juba kuuendat korda välja ettevõtliku naise tiitli, mille tänavu pälvis Tapa valla talunik ja sealse kultuurielu üks vedajaid Piret Pihel, seisab pressiteates.

“Võib öelda, et Piret on naine nagu orkester: ta peab talu, mille suurus on koos rendimaadega 150 ha, sõidab ise traktoriga ja harib maid. Teisalt osaleb ta aktiivselt Tapa valla kultuurielus, korraldades möödunud aastal Tapa valla kultuurikonverentsi ning valla muusikapäeva,” põhjendas valikut MTÜ ETNA Eestimaal esinaine Sirje Vällmann.

Piret Pihel on ka Lehtse Talunike Seltsi esinaine ning ta kuulub Eesti Talupidajate Keskliidu juhatusse, samuti on ta Tapa vallavolikogu liige. Samuti oli Piret Pihel kunagise Lehtse valla vallavanem, olles toona üks vähestest naisvallavanematest Eestis.

Sirje Vällmanni sõnul on Piret ääretult sihikindel inimene, mida kinnitab ka asjaolu, et Piret Pihel tegutses aastaid tipptasemel laskespordiga.

Piret Pihel sai lisaks ettevõtliku naise tiitlile ka hõbesõle Riigikogu Naisteühenduselt.

2003. aasta jaanuaris tegevust alustanud MTÜ ETNA Eestimaal eesmärk on toetada maapiirkondades tegutsevaid naisettevõtjaid ning ettevõtlusega alustada soovivaid naisi.

Tiitlit Ettevõtlik Naine on ETNA Eestimaal välja andnud juba kuuel korral ning eelnevatel aastatel on tiitli pälvinud Heli Viedehof, Kristel Habakukk, Kaja Kesküla, Piret Talistu ja Reet Maadla.