Laupäeval, 14. septembril 2013 algusega kell 11:00 toimub Mooste rahvamuusikakoolis kohtumine päkarauakandle mängijatega.
Külalisteks on Johannes Arike Järvseljalt ja Eo-Rinaldo Männiste Põlvast. Lisaks kohalikele vanameistritele on oma kogemustest rääkimas ja pillimängu esitlemas külalised-meistrid Tallinnast -Toivo Luhats, Andres Abro, Margus Veenre, Jaagup Kippar ja Tarmo Kivisilla, kes esindavad Räpina pillimeistri Elmar Luhatsi kanneldega seotud kandlepärimust. Loe edasi: Moostes saab kohtuda päkarauakandle mängijatega
Reedel, 6. septembril avab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor loomemajanduse õppetool Viljandi linnagaleriis üliõpilastööde näituse “Ü-DI-3” (üliõpilasdisain nr 3).
Tegemist on tulevaste disainerite näitusega, mis juba kolm aastat sarjana säranud üle Eesti erinevates linnades. Nagu tavaks kujunenud, on vaatajate ees taaskord näha parimaid palasid rõivadisaini, sisekujunduse ja graafilise disaini üliõpilaste töödest nii kahe- kui kolmemõõtmelistena. Tihti algab just sellistelt ülesastumistelt värskete ettevõtlike disainerite küps loometee. Üliõpilastele olid nende ideede loominguks vormimisel, suunamisel ja vormistamisel toeks heade abilistena õppetooli õppejõud.
Ühes näituse avamisega leiab aset Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Viljandi õppekeskuse õppeaasta avaaktus.
Laupäeval, 7. septembril leiab Võru kesklinnas aset ohutusmess “Armasta Elu”, kus päeva jooksul on võimalik jälgida ja jäädvustada jõustruktuuride demonstratsioonesinemisi, simulaatoritel toimuvat, noorjuhtide vigursõitu ja teisi tegevusi.
Ohutusmessi sündmuspaigad on Kesklinna park, Vabaduse väljak ja Lembitu tänav. Päev avatakse kell 11 Kesklinna pargis, kuhu on koondatud lastele mõeldud tegevused.
“Põnevust pakkuvad demonstratsioonesinemised toimuvad Vabaduse väljakul, kus muuhulgas näidatakse avarii teinud autosse lõksu jäänud inimese päästmist, süttinud auto kustutamist, tehakse turvapadja ja mootorratturi turvavesti katseid ja palju muud,” rääkis linnavalitsuse arendusnõunik Tiina Hallimäe.
Täna allkirjastatakse kokkulepe, millega noortespordiga seotud organisatsioonid nõustuvad järgima alaealiste huvide kaitse põhimõtteid spordis ja üleminekute head tava.
Hea Tava eesmärgiks on ühtlustada osaliste arusaamu ning vastastikuseid ootusi alaealistele suunatud sporditegevuses nii, et tulemused oleksid lastele, lastevanematele, korraldajatele ja ühiskonnale parimad.
“Erinevate kooli- ja noortespordiga seotud organisatsioonide kokkulepe on igati tervitatav, sest asjaosaliste vabal tahtel sõlmitud kokkulepped on mõnikord seadusestki tõhusamad,” ütles haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Madis Lepajõe. “Noortespordi esmane ülesanne on laste füüsiline ja vaimne areng, täna sõlmitav kokkulepe ütleb selle selgelt välja. Kui tippspordis tahavad kõik võita, siis noortespordis on esikohal rõõm spordist.”
Eeloleval laupäeval, 7. septembril tähistab Eesti Maanteemuuseum vanavanemate päeva uhke mootorrattaparaadiga. Nõukogude mootorrattamargi IŽ 85. aastapäeva tähistamiseks on muuseumisse oodata palju nii vanemaid kui uuemaid mootoriga kaherattalisi.
“1928. aastal alustati legendaarse Nõukogude Liidu mootorrattamargi IŽ esimese mudeli IŽ-1 loomist,” rääkis muuseumi programmijuht Tuuli Tubin, kutsudes kõiki IŽi omanikke paraadil osalema.
Paraadil osalemiseks palutakse end eelnevalt registreerida tel 5635 9637 (Tuuli) või e-post tuuli.tubin@mnt.ee . IŽi ja teiste põrisevate kaherattalistega tulijad saavad üritusele tasuta.
Kell 13 algaval perepäeval leiavad tegevust nii suured kui väikesed külastajad. Lapsed saavad sügisandidest kokku panna vahva söödava mootorratta, lasta keerutada endale lahe tsikliõhupall ja teha palju muud toredat. Külastajatele ja tsikliomanikele toimuvad tasuta ekskursioonid muuseumi näitusekeskkonnas Teeaeg. Sepp Ingmar Noorlaid tutvustab välitöökoda, kus kohapeal valmivad minimootorrattad. Meeleolu hoiab üleval bensiinivaatidel musitseeriv rütmikas Tartu Tünnipunt. Loe edasi: Varbusel valitakse “mIŽ maanteemuuseum 2013”
Populaarne blogija , Facebooki lehekülje“Julgus mõelda, julgus öelda”autor ja noorkirjanikKadri Luiktuleb 14. septembril Ööbikuoru villasse külla.
Kadri on lõpetanud Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja PR erialal. Blogi on ta pidanud aastast 2006 ja “Julgus öelda” lehega tegelenud poolteist aastat, mille jooksul on kasvanud välja n-ö suur perekond (pea 10 000 fänni!).
Tänavu kevadel ilmus Kadri esimene raamat “Must ja valge luik” ja juba oktoobris on oodata teist teost. Kadri on pärit Lõuna-Eestist, Põlvast. Ta on end täielikult pühendanud oma kutsumusele-kirjutamisele ning inimeste abistamisele nende rännakul. Lisaks sellele on tegelenud pikka aega muusika ja poliitikaga. Kadri põhimotoks on: “Sina lood oma reaalsuse!”
Üritus kell 19 ja soovitav on laud ette broneerida, sest kohtade arv on piiratud!
Tallinna Lastehaigla Toetusfond sai Kanadast Inna ja Aadu Randpalult päranduse, mis on ligi 584 000 eurot ning sellega Eesti kõige aegade suurim eraannetus.
Juba oma eluajal toetas lasteta vanapaar Tallinna lastehaigla toetusfondi 83 000 euroga. Randpalud said presidendilt 2009. aastal Punase Risti III järgu teenetemärgid.
“Ükski töö ei kanna vilja kohe – selleks, et midagi suurt korda saata, on vaja järjepidevalt vaeva näha pikki aastaid,” rääkis Tallinna lastehaigla toetusfondi patroon Evelin Ilves. “Tallinna lastehaigla on 20 aasta jooksul ühiskonnale ja annetajatele kinnitanud, kui hindamatu väärtus on toetada neid, kes ise ennast aidata ei saa. Perekond Randpalude pärandus on Eesti heategevuse ajaloo suurim eraisikute annetus. Tallinna lastehaigla toetusfondis oleme kogu aeg olnud veendunud, et me ei tee mitte tööd riigi asemel, vaid riigile lisaks ja koos riigiga. Sest riik, see olemegi meie.”
“Heategevus on tänuväärne täiendus maksumaksjate panusele ning tänu headele inimestele saame aidata rohkem ja kiiremini,” sõnas sotsiaalminister Taavi Rõivas. “Hiigelpärandus Kanadast näitab ka eestlaste ülemaailmse kogukonna hoolivust, et Eestis läheksid asjad ikka hästi ja isamaa on väliseestlastel endiselt südames. Päranduse jätmine lastele – homsele Eestile – on üllas.” Loe edasi: Tallinna lastehaigla toetusfond sai hiigelannetuse
Neljapäeval, 5. septembril toimub Ala-Rõuge külalistemajas kaks avalikku tasuta ettekannet:
11.00-11.30 Pavel Bogdanov “Pelletikütte kasutamine väikeasulate katlamajades”
11.30-12.00 Urmo Lehtveer “Päikeseenergia kasutamise praktilised kogemused”
Peale lõunat jalutuskäik alevikus ja Ööbikuorus: Rõuge taastuvenergia minevik, olevik ja tulevik.
Soovijatel võimalus tellida lõunasöök (ettetellimisel, 8 eurot).
Huvilistel paluvad korraldajad registreeruda hiljemalt kolmapäevaks, 4. septembriks telefonil 5811 6465 või energiapark@rauge.ee (Viivika Nagel).
Ettekanded on osa Eesti-Läti-Vene piiriülese koostööprogrammi projekti “Päike ja tuul: kestva arengu allikad” avaseminarist.
Otepää erivajadustega nimeste päevakeskus tegutseb Otepää vallvalitsuse III korrusel
Varem Otepää hooldekodus tegutsenud erivajadustega inimeste päevakeskus sai uue ruumi – alates suve lõpust tegutseb päevakeskus Otepää vallavalitsuse III korrusel.
Päevakeskus aitab psüühiliste erivajadustega inimestel toime tulla igapäevase eluga. Päevakeskuses õpitakse, kuidas tulla iseseisvalt toime tervishoiu-, sotsiaal-, posti-, finants- ja muude teenuste kasutamisel, kuidas kujundada tööoskusi ja suhtlemisoskust. Päevakeskuses pakutakse ka erivajadustega inimeste lähedastele nõustamist.
Otepää sotsiaalteenistuse juhataja Anneli Salumaa sõnul finantseeris päevakeskuse remonti Otepää vald, vajaminev sisustus saadi Soome Kinnaspunki ja eraisikute abiga.
Õigus saada igapäevaelu toetamise teenust on raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega täisealisel inimesel. Hetkel käib Otepää päevakeskuses üheksa inimest, päevakeskuse tööd koordineerib Otepää vallavalitsuse sotsiaalteenistus. Päevakeskuses töötab tegevusjuht Helen Salumaa, kes õpib Tartu Ülikoolis eripedagoogikat ja psühholoogiat.
Tartu Ülikooli Kliinikumi ja Lõuna-Eesti Haigla koostöö raames alustas täna, 3.septembril silmaarst Aleks Kree ambulatoorseid vastuvõtte Meegomäel. Dr Kree on kogemustega silmaarst ja kirurg, kes on kitsamalt spetsialiseerunud silma eesosa haigustele (glaukoom, katarakt), silmapõhja probleemidele ning keerulisemate silmatraumade ravimisele. Dr Kree teostab silmapõhja angiograafiaid ja silmasiseseid süste.
Kabinetis on olemas silmahaiguste uuringuteks vajalik aparatuur. Silmaarsti konsultatsioonile pöördumiseks ei ole saatekirja tarvis. Ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 5 eurot.
Vastuvõtule pöördumiseks on vajalik eelnevalt registreeruda Tartu Ülikooli Kliinikumis telefonil 731 9100 või Lõuna-Eesti Haigla registratuuri telefonil 786 8569. Septembris ja oktoobris on silmaarsti vastuvõtud avatud teisipäeviti ja kolmapäeviti kell 9.00-16.00.
Eesti Maaülikool kutsub neljapäeval, 5. septembril algusega kell 15.00 kõiki huvilisi Mahekeskusesse Tõnissoni aeda mahepärastlõunale. Tutvustatakse Maaülikoolis läbiviidavaid katseid, kust saab kasulikke nippe mahetoidu tootmiseks. Kaasa saab noppida ka maheaia õunu! Ringkäiku viib läbi prof. Anne Luik.
Tõnissoni maja asub Viljandi ringil Eerikal kohe pärast linnapiiri paremat kätt pargis. Kohale saab liinibussiga nr 7, peatus Eerika. Asukohakaart: http://mahekeskus.emu.ee/uldinfo/kontakt/
Mahepäev toimub jätkusuutliku toidukogukonna arendamise rahvusvahelise projekti (BERAS Implementation) raames. Lisainfo: www.beras.eu
Festivalil võis kohata palju lapsi, kel nägu kaunistamas uhke näomaaling
Kooke ja küpsetisi oli nii palju, et ei suutnud ära valida
Kunstinauding
Värske värvi lõhna võis tunda juba hommikul kell 11. Siin-seal kolisesid metalltalad ning kambakesi pandi kokku telke.
Kui mõnes vanalinna kohvikus maksab tükk kooki 4€, siis Uue Maailma festivalil saab sama raha eest neli korda rohkem ja paremat. Õuehoovides päikese käes peesitades proovitud koogid ja pirukad olid imehead ning imekenad. Leidlikud Kelmiküla kassijaama daamid mõtlesid ka oma kookidele välja selliseid põnevaid nimesid nagu näiteks „Lõhetätoveeringuga kass“ ja „Krämpsu kräsupea“. Loe edasi: Zombie kõhust päästetud käbid ehk muljeid Uue Maailma festivalilt
Noored muusikud saavad võimaluse end taas proovile panna – juba 1. septembril algas üle-Eestilise konkursi Noortebänd 2013 demovoor.
Demosid saab esitada septembri lõpuni, eelvoorud toimuvad oktoobris ning Noortebänd 2013 tiitli omanik selgub novembri lõpus.
Konkursist saavad osa võtta kõik kuni 26-aastastest noortest koosnevad ning omaloomingut viljelevad kollektiivid. Osalemiseks tuleb oma bänd registreerida www.noorteband.ee/web/et/page/Frontpage
Demovoorus osalenud bändide seast valib žürii välja 25 kollektiivi, kes võistlevad edasi Tartu ja Tallinna eelvoorudes.
2013. aasta esimeses pooles toimunud maakondlikel konkursitel valiti välja seitse kollektiivi, kes on juba endale koha eelvooru kindlustanud: A3 Pärnumaalt, Dethvipera Läänemaalt, Saphran Viljandimaalt, Wilhelm Tartumaalt, the Boondocks Saaremaalt, Ziggy Wild Harjumaalt ja Tuli Virumaalt.
Konkursi parimad bändid saavad ka väärikalt premeeritud – auhindadeks on muuhulgas salvestusajad ja esinemised mitmetele erinevatele muusikaüritustele.Noortebändi konkursilt on tuule tiibadesse saanud näiteks Animal Drama, Bedwetters, Sibyl Vane ja Tenfold Rabbit. Muusikalist tähelendu teeb ka eelmise aasta võitja Slippery Slope, kes lisaks arvukatele esinemistele esitles mõned päevad tagasi oma värskelt valminud muusikavideot.
Noortebänd toimub tänavu juba 13. korda ning on pikima traditsiooniga noorte bändide konkurss Eestis.
31.oktoobril toimub Valga Kultuurikeskuses IV piirialade ettevõtjate partneriaat. Partneriaat on kohtumine, kus igale ettevõtjale leitakse teiselt pool piiri sama valdkonna koostööst huvitatud ettevõtja. Vastavalt ajagraafikule korraldatakse päeva jooksul läbirääkimised, mille käigus osapooled otsivad ühishuvi edasiseks koostööks.
Partneriaadi korraldamise eesmärk on pakkuda ettevõtjatele võimalusi oma tegevuse laiendamiseks üle piiri, rahvusvaheliste koostööpartnerite leidmiseks uute toodete väljatöötamisel või ühisturunduseks, jm.
IV partneriaadi valdkonnad on
– Puidutöötlemine ja puittoodete, mööbli tootmine
– Metalltoodete tootmine
– Toiduainete tootmine
– Turism
– Infotehnoloogia
Partneriaadi korraldajad on MTÜ Euregio Pskov-Livonia koostöös nelja maakonna arenduskeskustega (Põlva, Valga, Võru, Viljandi). Vene ettevõtjate sõidu organiseerib Pihkva Oblasti Kaubandus-Tööstuskoda, Läti koordinaator on Euregio Pskov-Livonia Läti sektsioon. IV partneriaadil osalevad ka ettevõtjad Valgevenest, kutsed on saadetud Soome, Taani ja Poola ettevõtlusorganisatsioonidele.
Registreeruda saab siin kuni 20.septembrini. Osalustasu 20 eurot.
SA Erametsakeskus korraldab metsaomanikele mõeldud tasuta seminaride sarja “Puidu turustamine ja ühismüük”.
Seminarid toimuvad 05.09. Rakveres, 06.09. Tallinnas, 12.09. Võrus ja 13.09. Tartus.
Seminaril käsitletavad teemad:
*Puiduturu võimalused ja eripärad Eestis ning lähiümbruses
* Puidu ühismüügi võimaluste tutvustus
* Puidu ühismüügi ja metsa ülestöötamise toimimise näide metsaühistu praktika põhjal
* Lepingulised suhted metsaomaniku ja metsaühistu vahel
Seminari täpsem päevakava ja eelregistreerimine aadressil www.eramets.ee
Seminaride läbiviimist toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Täna, 2. septembril toimusid Otepääl enamikes haridusasutustes kooliaasta avaaktused.
Toimus traditsiooniline pannkoogipäev – Otepää vallavalitsuse töötajad jagasid vallamaja ees kooliõpilastele, lasteaialastele ja lapsevanematele pannkooke.
Koogitegemist lõid kaasa Otepää naiskodukaitsjad ja Otepää Naisselts.
Tänavu suvel korraldas Otepää Avatud Noortekeskus konkursi uue logo leidmiseks.
Otepää Avatud Noortekeskuse juhataja Jana Rohumetsa sõnul tekkis vajadus uue logo järele seoses keskuse kolimisega. Noortel on kokkusaamiseks nüüdisaegsed ruumid Otepää vallavalitsuse majas.
Konkursile laekus kuus tööd, millest neli oli ühelt autorilt Pukast, kes saatis kavandid postiga, kaks tööd laekus Otepää noortelt. Kavandid olid noortekeskuses teadetetahvlil üleval seitse päeva. Selle aja jooksul valisid noortekeskust külastanud noored oma lemmiku. Noorte lemmikuks sai Liina Laaseri saadetud logo, arvutisse sisestas logo Paul Poderat.
Reedel, 13.septembril kell 19 algab Sargvere mõisas uus hooaeg kinoga.
All saalis saab näha Norra seiklusfilmi Kon-Tiki (2012), üleval saalis linastub J.Põldma-H.Ernitsa “Lotte ja Kuukivi saladus” (2011).
Parima võõrkeelse filmi Oscarile kandideerinud Norra seiklusfilmi Kon-Tiki aluseks on kuulsa maadeuurija Thor Heyerdahli legendaarne Kon-Tiki ekspeditsioon, mille eesmärk oli tõestada, et Polüneesia võisid asustada Lõuna-Ameerika indiaanlased. 1947. aastal jälgis kogu maailm põnevusega hulljulge norraka ettevõtmist, kes võttis koos väikse kaaskonnaga ette eepilise reisi üle Vaikse ookeani seilates õblukesel balsapuust parvel 101 päeva ja üle 8000 kilomeetri.
Vaata treilerit: http://www.youtube.com/watch?v=e4DZ7svBw7I
Pärast kino on avatud kohvikunurk.
Vajadusel ja võimalusel aitame korraldada transporti 20 km ümbrusest Sargverre ja tagasi.
MTÜ Sargvere Maakultuuri Edendamise Selts
7-12 aastasi lapsi oodatakse pärimusringi Kaval Käsi selle sügise esimesele kokkusaamisele teisipäeval, 10. septembril kell 15 Eesti Rahva Muuseumi käsitööklassi (Kuperjanovi 9, Tartu). Käsitöö- ja rahvamuusikaõpetajate juhendamisel tehakse igal teisipäeval kella 15-17 rahvuslikku käsitööd, õpitakse väikekannelt, regilaule ja ringmänge. Tutvutakse ERMi uute näitustega ja uuritakse muuseumi püsiaardeid. Õpitud pilli- ja lauluoskusi on võimalus näidata muuseumi üritustel. Kevadel korraldatakse näitus valminud käsitöödest.
Õnnehaldja Mängumaa (asukoht Tartu tn 23, Võrus) kutsub õpetajaid ja lapsevanemaid osalema vestlusringide sarjas. 5. septembril on teemaks ”Koolikiusamine”, 19. septembril vesteldakse teemal ”Laps ja meedia”.
Vestlusringidega tahetakse pöörata tähelepanu sellele, et iga laps on oluline ja teda tuleb näha sellisena nagu ta on. Arutletakse teemadel, kuidas märgata kas lapsel on lasteaias või koolis probleeme eakaaslastega suhtlemisel, kuidas lapsevanem või õpetaja saaks last toetada ja talle nõu anda.
Vestlusringe aitavad läbi viia Võrumaa Õppenõustamiskeskuse psühholoogid.
Osalemine on tasuline.
Kerli Kallas
Heidi Uustalu ja Tarmo Mere uute mäesuusakiivritega.
Kiviõli 1. Keskkooli pere sai annetusena 15 uhiuut mäesuusakiivrit, mille andsid koolile üle Matkaspordi juhatuse liikmed Anneli ja Tarmo Mere. Kiivrid on üks osa Spordipealinn 2013 heategevuskampaaniast “Kiviõli lapsed mäele”.
Sügisest hakatakse Eestis esmakordselt Kiviõli põhikooli vanemas ja gümnaasiumiastmes lastele mäesuusatamist õpetama. Ettevõtlikku ja kirglikku mäesuusatajast kehalise kasvatuse õpetaja leidmiseks on Kiviõli 1. Keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul käimas hetkel ka konkurss.
Koolirahu kuulutati välja Kuressaare keskväljakul, kus traditsioonilisel tseremoonial kirjutasid ühisele koolirahu sümboliseerivale lepingule alla haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu, lastekaitse liidu president Loone Ots ja Eesti õpilasesinduste liidu juhatuse esimees Britt Järvet. Samuti allkirjastasid koolirahu lepingu Kuressaare õpilaste esindajad ja direktorid, kes saabusid keskväljakule oma koolide juurest rongkäikudega.
Kuressaare keskväljak oli kaasaelajatest tulvil ja märg ilm koolirahu väljakuulutamist ei seganud.
Koolirahu väljakuulutamise tseremoonial Kuressaares astusid üles laulja Grete Paia, näha sai õpetajate teadusteatrit ning üheskoos lauldi Rein Rannapi laulu “Rahu”. Pärast ametlikku osa jätkus kontsert, kus esinesid tantsukooli Semiir tantsijad ning Kuressaare muusikakooli pop-jazz osakonna õpilased.
Sel aastal on koolirahu moto “Koos on kena!”, millega Kuressaare õpilased rõhutavad koolides positiivse õhkkonna olulisust ja usaldust õpilaste ja õpetajate, noorte ning täiskasvanute vahel, et hoida üksteist arvestavat ning toetavat koolikultuuri – et kõigil oleks koolis kena olla ning hommikul saaks rõõmsal meelel kooli tulla ja sealt rahuoluga lahkuda.
Koolirahu liikumise eesmärk on saavutada üheskoos turvaline ning sõbralik koolikeskkond. Koolirahu toetab kooli enese initsiatiivi koolikeskkonnast tulenevate probleemide lahendamisel, propageerides rõõmsameelset ja turvalist keskkonda, kus kõigil on hea olla.
Varasematel aastatel on koolirahu linna tiitlit kandnud Tallinn, Tartu, Põltsamaa, Viljandi, Valga, Narva, Tartu, Pärnu, Põlva, Elva, Jõgeva ja Sillamäe. Kuressaares kuulutati välja koolirahu linn 2014, milleks on Viljandi. Esmakordselt toimus aktsioon 1999. aastal Tallinnas.
Kutselised kalurid saavad sellest sügisest püüda 10 tonni haugi enam. Mullu oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel tänavuseks haugi püügivõimaluseks 155 tonni. Seda suurendati 10 tonni võrra, seega on uueks püügivõimaluseks 165 tonni.
Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna juhataja Kaire Märtin selgitas, et kutseliste kalurite jaoks pikenes sügisene püügihooaeg eeskätt nakkevõrkudega püügil, mis muidu tulnuks püügikvoodi täitumisel varem lõpetada. Püügivõimalust suurendati, kuna varu seis on väga hea ja ka paari aasta järelkasv on heal tasemel.
2013. aastal esimese seitsme kuu jooksul on püütud 92 tonni haugi.
Noored muusikud saavad võimaluse end taas proovile panna – juba 1. septembril algas üle-Eestilise konkursi Noortebänd 2013 demovoor.
