Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.
Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.
Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.
Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.
Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.
Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev (tervitussõnu ütlemas) ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson pärast lepingu allkirjastamist Adavere põhikooli võimlas. Foto: Vahur Kukk
Eelmisel laupäeval sõlmiti Põltsamaa vallas Adaveres Eesti Olümpiakomitee, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgeva maavalitsuse ja Jõgevamaa spordiliidu Kalju vahel ühise tegutsemise leping, mis loob silmapaistvat edu saavutanud treeningruppidele soodsad tingimused edasi tegutsemiseks ning treenerite töö kompenseerimiseks.
Ants Antsoni olümpiavõidule pühendatud kiiruisutamisvõistluse “Kuldne 1500” toimumispäeval allkirjastasid aastateks 2014-2016 lepingu Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli, Jõgevamaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Enn Kurg, Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev ja Jõgevamaa spordiliidu president Toivo Tõnson.
Eesti Olümpiakomitee projekti raames tegutsevad Jõgevamaal viie spordiala treeninggrupid, mida juhendavad vähemalt kuuendat kutseastet omavad või seda taotlevad treenerid. Täiskohaga töötavad kiiruisutamisetreener Väino Treiman Adaveres ja saalihokitreener Marko Saksing Jõgeval. 0,5 kohaga maadlustreener Arved Külanurm Põltsamaal, kergejõustikutreenerid Piret Koll Jõgeval, Lea Vilms Põltsamaal ja võrkpallitreener Toivo Uusna Põltsamaal.
Treeninggrupid on komplekteeritud põhikooli või gümnaasiumi sportlikule saavutusele orienteeritud õpilastest. Treeninggrupi suurus peab olema vähemalt 10 õpilast ja treeningute mahuks vähemalt 12 tundi nädalas. Treeninggruppide üldkoordinaatoriks on Jõgevamaa spordiliit “Kalju”. Gruppide tegevust koordineerib ja kontrollib nõukogu, kuhu kuuluvad Jõgeva maavalitsuse, Jõgevamaa omavalitsuste liidu, Jõgevamaa spordiliidu „Kalju“ ja EOK esindajad.
EOK toetus kõikidele treeninggruppidele kokku on 2560 eurot kuus. EOK toetust võib kasutada treenerite tasustamiseks ning treeningtöö läbiviimiseks. Kohalikud omavalitsused lähtuvad spordimeisterlikkuse treeninggruppide toetamisel vähemalt 800eurosest kohamaksumusest aastas. Treeninggruppide täiskoormusega (24 treeningtundi nädalas) treenerite töötasu alammäär on 890 eurot kuus, millele lisandub töötuskindlustus- ja sotsiaalmaks.
“Toetust saavate treeninggruppide välja valimisel arvestati tulemuslikke (medalid Eesti noorte meistrivõistlustelt) spordialasid ja treeneri kutseastet, kusjuures endise neljanda astme asmel on vaja nüüd kuuendat kutseastet või selle tegemist aasta vältel. Tarvis on ka omavalitsuse tahet toetada spordiala ja treenerit võrdväärselt Eesti Olümpiakomiteega,” ütles Jõgevamaa spordiliidu Kalju juhataja Uno Valdmets. “Võrreldes eelmise lepinguga toetakse uue põhjal ka võrkpallurite treeninggrupi tegevust Põltsamaal.”
“Ühise tegutsemise leping kindlustab silmapaistavte tulemustega ja professionaalsete treenerite juhendamisel tegusevate treeninggruppidele stabiilsuse ja loob eeldused uute võitude saavutamiseks,” märkis Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees, Jõgeva vallavanem Enn Kurg.
“Jõgevamaa oli üks esimesi maakondi, millega Eesti Olümpiakomitee 2010. aastal koostöölepingu sõlmis. Uus leping tagab jätkuvalt soodsad tingimused noortele tulemuslikuks sportimiseks erinevatel aladel, treenerite tööde väärtustamiseks ja nende tegevuse majanduslikuks kompenseerimiseks,” ütles Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev. “Meeldiv, et Eesti Olümpiakomitee president Neinar Seli elas kaasa ka traditsioonilisele võistlusele “Kuldne 1500″ ja asutasustas võitjaid.”
“Leping tõestab Eesti Olümpiakomitee usaldust Jõgevamaa sporditegijate, treenerite ja spordielu koordineerivate organisatsioonide ja asutuste vastu. Sportlikud tulemused peaksid nüüd olema sama head kui seni või ka paremad,” lausus Jõgevamaa spordiliidu Kalju president Toivo Tõnson.
Alates 8. veebruarist on maavanema korraldusega Põlvamaa kaitsealade avalikult kasutatavate järvede jääl mootorsõidukitega liiklemine keelatud:
Meelva järv (Meelva maastikukaitsealal)
Mustjärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Valgejärv (Meenikunno maastikukaitsealal)
Saesaare paisjärv (Ahja jõe ürgoru maastikukaitsealal)
Kuulmajärv (Kuulmajärve maastikukaitsealal).
Kaitse eesmärk on hoida kaitsealuseid liike ja ka veekogu ennast, mootorsõidukitega liiklemine võib kahjustada nende veekogude seisundit ning lõhkuda veekogude kaldaid.
Reedel avati SA Võru Pensionäride Päevakeskuses (Lembitu tn 2) uued ruumid, mis loovad linna eakatele inimestele täiendavaid võimalusi elukvaliteedi hoidmiseks ja parandamiseks.
Sel puhul toimus pensionäride päevakeskuse, Võrumaa Puuetega Inimeste Koja ja Võrumaa Pensionäride Ühingu aktiivi kohtumine linnavalituse esindajate ning Europarlamendi saadiku Ivari Padariga.
Vajadus suurema ruumipinna järele tekkis seoses organisatsiooni klientide arvu suurenemise ja tegevuste ulatuse laienemisega. Kavas on tihe koostöö Võrumaa Puuetega Inimeste Kojaga, see võimaldab üritusi senisest paremini organiseerida. Päevakeskuses tegutsevad võimlemisring, käsitööring, tantsuringid Mõnusad Memmed, Hõbõjuus, Memmed ja Meelespea, näitering Päävakene, kapell P.A.A.T., meesteansambel, segakoor Videvik, seltskonnalauluring, ansambel Elurõõm, loovusring, õmblusring ning ring joogahuvilistele.
Peale selle pakub keskus võimalust suhelda eakaaslastega, lugeda ajalehti, vaadata televiisorit, kasutada arvutit, printerit, paljundusaparaati ja videoprojektorit, mõõta vererõhku, osaleda erinevate huvialaringide töös, osaleda koolitustel, loengutel ja üritustel, rääkida oma muredest-rõõmudest, juriidilist nõustamist ning nõu lihtsamates igapäevatoimingutes.
Homme vallutavad Laimjala rahvamaja särasilmsed ja teotahtelised maainimesed Saare- ja Muhumaa igast nurgast, sest toimub üheteistkümnes Saaremaa kodukandipäev. See on Kodukandi liikmeskonnale aasta suurejoonelisim üritus
Vabaühenduste liit EMSL andis esmaspäeval ,3.vebruaril,koos Ene Ergmaga üle kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijate tiitlid. Tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.
2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.
„Maainimesed naeravad väga palju, sest nad saavad nii palju värsket õhku. Ma ei usu, et nende lapsed peavad lasteaias käima, sest neil on kodus õues nii palju värsket õhku. Pealegi nad söövad lilli, sest see on kasulik. Maainimesed paistavad täitsa harilikud, eriti tagantpoolt. Aga kui on udu, siis neid ei ole näha.” Victoria, 6. a.
Regionaalminister Siim Kiisler saatis ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile omavalitsuskorralduse reformi seaduse eelnõu. Eelnõu sisuks on omavalitsuste koondumine piirkonnas välja kujunenud tõmbekeskuste ümber 2017. aasta sügiseks.
„Tänane omavalitsuskorraldus on nagu peale ununenud käsipidur, mis takistab paljude valdkondade arengut. Reformi elluviimine avab võimalused muuta avalikke teenuseid paremaks ja inimesele kättesaadavamaks ning loob võimaluse kohalikel omavalitsustel senisest rohkem piirkonna arengus kaasa rääkida,“ ütles Kiisler ning lisas, et eelnõu valmimisse on kaasatud sisuliselt kõik Eesti selle valdkonna eksperdid. „See on väga konkreetne plaan, millega saab ja peab edasi minema.“
Eelnõu näeb ette, et selle aasta lõpuks valivad omavalitsused vabatahtlikult välja, millise tõmbekeskusega ühineda. Neis piirkondades, kus selleks ajaks kokkuleppele ei jõuta, lahendab regionaalminister tekkinud erimeelsused. Reformi tulemusena jääb Eestisse pärast 2017. aasta sügisel toimuvaid kohalike volikogude valimisi kuni 63 omavalitsust, milles reeglina elab üle 5000 inimese.
Ministeeriumidelt oodatakse tagasisidet 24. veebruariks, misjärel saab kooskõlastamise käigus tekkinud küsimused lahendada. Pärast ministeeriumide vahelist kooskõlastusringi esitab regionaalminister seaduseelnõu valitsusele ja seejärel parlamendile.
„Ma loodan küll, et see tugeva vabatahtlikkuse elemendiga reform jõuab Riigikokku. Ka otsuse mittetegemine on üks valikutest, kuid siis tuleb endale ka aru anda, et varsti jääbki meil paljudes kohtades ainult riigibuss käima,“ selgitas Kiisler.
Täna on Eestis 215 omavalitsust, enamikus neist elab vähem kui 2000 elanikku. Regionaalministri poolt väljapakutud tõmbekeskustel põhinevat reformi toetab Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse põhjal 45 protsenti elanikkonnast.
Lühikokkuvõte omavalitsusreformi seaduse eelnõust asub SIIN ning seaduseelnõu ise SIIN ja seletuskiri SIIN. Tõmbekeskuste nimekiri asub SIIN ning pdf formaadis tõmbekeskuste kaart SIIN. Kogu omavalitsusreformi puudutav materjal on koondatud ka ajaveebi http://haldusreform.wordpress.com.
Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks. Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.
Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.
Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.
Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.
Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.
Teie ettepanekuid ootame 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn.
Kodukandi Koolituskeskuse tegevuse ja plaanide arutelule on 26. veebruaril oodatud külaliikumise ja kogukondaliku arenguga seotud konsulendid ja koolitajad. Lisaninfo eha@kodukant.ee
Kodukandi koolituskeskus koolitab:
8. veebruaril Aravetel, koostöös Järvamaa Kodukandiga – Külakroonika koostamine http://kodukant.us7.list-manage.com/track/click?u=00c61f8725357bcaa7e2c642c&id=01913737e2&e=2cf9a51227
14. veebruaril Rõuges, koostöös Rõuge vallavolikoguga kohaliku omavalitsuse toimimisest
Eesti Korteriühistute Liit tuletab meelde, et soojem ilm ning lumesajule järgnenud sula võivad tekitada majade katustele rasked lumekamakad. Need aga ohustavad katusekonstruktsioone ja seavad alla sadades ohtu möödakäijate tervise, samuti võivad need kahjustada korteriomanike või nende külaliste autosid.
“Eile jõudsid meediasse pildid Tallinnas Mustamäel kortermaja katuselt alla sadanud lumekamakatest. Oli puhas õnn, et need ei tabanud inimesi ega lõhkunud sealsamas maja ees seisnud sõidukeid,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Katusekonstruktsioone võib märja lume korral ohustada juba lumekiht paksusega 0,3 meetrit, seega tuleb katus kindlasti üleliigsest lumest puhastada. Ohuala tuleb Mardi sõnul tähistada silmapaistvalt ja arusaadavalt. “Lindiga piiramine ei vabasta majaomanikku aga mingil juhul vastutusest, kui peaks juhtuma õnnetus,” toonitas Mardi. “Samuti ei pruugi kindlustus alati korvata autole tekitatud kahju.”
Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.
Veebruarist saab alguse tervisevedurite koolitus, mille eesmärgiks on koolitada ja nõustada inimesi, kes oma kogukonnas, piirkonnas või sõpruskonnas terviseõhtuid, grupiprotsesse, terviseteemade arutelusid või muud taolist läbi viia soovivad. Koolitus on mõeldud ka neile, kes tahaksid rohkem kogukonna tervisedendusse panustada.
Koolitus toimub perioodil veebruar-mai käesoleval aastal, viies osas, nädalavahetuseti, algusega 15. veebruar.
Koolituse käigus saab ülevaate nii peamistest tervise alustaladest kui ka sellest, kuidas võimalikult lihtsalt ja kiirelt nii enda kui ka enda poolt nõustatavate inimeste elustiili muudatusi sisse viia. Samuti on eraldi moodul nn ärimudeli kohta, teisisõnu räägitakse sellest, kuidas tervisesündmuste korraldamisest endale lisasissetuleku võimalus välja kasvatada.
Suurim rõhk on tervisekäitumisega seotud grupiprotsesside juhtimisel ja sellel, kuidas oma kogukonnas inimesi kaasata, kuidas neid motiveerivalt nõustada ja seeläbi tervisekäitumist parandada. Koolitustel jagavad kogemusi ka juba varasemalt sarnase koolituse läbinud tervisetoetajad.
Lektoriteks on mitmed tuntud ja armastatud õpetajad mitmelt poolt üle Eesti, näiteks taimetark ja kogukonnatervise eestvedaja Mercedes Merimaa, positiivse psühholoogia õpetajaMarina Paula Eberth, jooksu-ja shindoguru Kristjan Puusild, coach ja nõustaja Kairi Rebane, tervisenõustaja ja terapeut Kaia-Kaire Hunt jpt.
Koolitus toimub Nelijärve Puhkekeskuses.
Esimene koolituskord keskendubki elustiili muudatustele ja sellele, kuidas inimesi nii individuaalselt kui grupiviisiliselt toetada oma tervisekäitumist mutma.
Fotol vasakult Baltazar Montanaro ja Laurent Geoffroy. Foto: erakogu.
Tartu tantsuklubi: Prantsuse tantsud
12. veebruaril 2014 kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)
Duo Laurent & Baltazar esitavad Tiigi seltsimajas (Tiigi 11) toimuvas Tartu tantsuklubis pärimusmuusikat Prantsusmaalt ja omaloomingut. Baltazar Montanaro (viiul) ja Laurent Geoffroy (lõõtspill) mängivad juba üle kümne aasta üheskoos prantsuse pärimusmuusikaansamblis ZEF.
Prantsuse ja gaskooni tantse õpetab pärimusmuusik Leanne Barbo, kes on neid tantse õppinud ligi 10 aasta jooksul suviti tantsufestivalidel Prantsusmaal. Gaskooni tantsudest proovige kodutööna video pealt ära õppida või vähemalt soovitame tutvuda paari tantsuga:
Nende tantsude puhul on oluline nõtke ja mõnus vetrumine põlvest. Lõviosa tantsudest on nimelt jalgades – põrkumine ja vetrumine on märksõnadeks.
Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Soovitame enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid ja sõpru.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.
Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp ja Tartu Kultuuriaken.
Pärnumaa Kutsehariduskeskus kutsub osa saama aianduse eriala õpitoast, mis toimub teisipäeval, 18. veebruaril algusega kell 15 Voltveti Koolituskeskuses Tihemetsas (Peahoone tee 2), klassis 111. Kestvus 45 minutit. Läbi viib aianduse kutseõpetaja Erna Gross.
Sisu:
aedniku kutse-eetika ehk taim on elusolend
taimede paljundamine toataimede näitel
taimede paljundamine pookimisega, silmastamisega
seemneümbriku voltimine
taimekrae valmistamine
Info: Erna Gross, tel 53414426, erna.gross@hariduskeskus.ee
Olete oodatud esmaspäeval, 10. veebruaril kell 12 Aasta Puitehitise konkursi võidutööde näituse avamisele Riigimetsa Majandamise Keskuses (Tallinn, Toompuiestee 24). Näitus tutvustab viimase kümne aasta puitarhitektuuri paremikku.
RMK uue peahoone fuajee pakub nauditavat ja rahulikku keskkonda näitusega tutvumiseks. Näitusele on välja pandud tänavu 12. korda toimuva konkursi “Aasta Puitehitis” esimese 10 aasta võidutööde fotod. Eesti arhitektide loodud silmapaistvaid puitehitisi esile tõstes soovib konkursi korraldaja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit näidata puitmaterjalide kasutamise võimalusi ehituskunstis.
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu Puuinfo programm on kümneaastase tegutsemise jooksul pidevalt meelde tuletanud puidu voorusi ja selles peituvaid võimalusi, jaganud teadmisi ja inspiratsiooni, et puidust ehitamisest saaks eestlaste loomulik elamise viis.
Näitust saab külastada tööpäeviti kell 9-18 ja see jääb avatuks kuni märtsi lõpuni. Näitus on tasuta.
7.-9. veebruaril 2014 toimub Riias rahvusvaheline turismimess Balttour 2014 , mis on Lõuna-Eesti regiooni jaoks oluline turismimess. Järgnevatel aastatel oodatakse turistide arvu kasvu Lätist ning nende korduvkülastuste arvu suurenemist kogu Lõuna-Eestis. Messipinna suuruseks on 21 m2 ja kujunduskontseptsioonis kasutatakse National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollase akna.
SA Lõuna-Eesti Turism osaleb messil koostöös Valgamaa (Sangaste Rukkiküla, Valga Militaarteemapark, Otepää), Setomaa Turismi, Mõniste Muuseumi, Eesti Maanteemuuseumi ja Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumiga.
Valgamaa pakub külastajatele võimalust soetada endale postkaart, mis annab võimaluse külastada tasuta järgmisi turismiobjekte: Valga Militaarteemapark, Rahvusvaheline Valga Militaarajaloofestival, Sangaste loss, Barclay de Tolly Mausoleum, Otepää Talispordimuuseum.
Messikülastajate tähelepanu köitmiseks valmistatakse ja pakutakse kohalikust toorainest tehtud putru, Sangaste Rukkiküla pakub rukkitooteid, Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseum õpetab sule ja tindiga eestikeelseid sõnu kirjutama, Eesti Maanteemuuseum võtab lastele kaasa muuseumile iseloomuliku auto ja valmistab koos külastajatega märke ja magneteid. Mõniste Muuseum jäljendab läbi tegevuste kiviaega.
Materjale saadavad Lõuna-Eesti ühispinnale Vudila Mängumaa, Hotell Räpina ja Kiudoski Restoraan, Pokumaa ja Võhandu Maraton.
Messiks valmisid uued trükised: Lõuna-Eesti Tähtsündmuste kalender 2014 (lat ja rus), Puhka lastega Lõuna-Eestis (lat ja rus), Lõuna-Eesti avastamist väärt paikadega marsruudikaart kultuuri- ja ajaloohuvilisele (lat ja rus).
31. jaanuaril 2013 kuulutas kultuuriminister Urve Tiidus pidulikul auhinnatseremoonial välja Eesti Muuseumide Aastaauhindade 2013. aasta konkursi laureaadid, kelle valisid välja kultuuriministeeriumi muuseuminõukogu teemakomisjonid. Välja anti ühtekokku 10 auhinda, parimaks näituseks tunnistati Eesti Ajaloomuuseumi filmimuuseumi näitus «Siin me oleme! Eesti filmi esimene sajand».
Eesti Põllumajandusmuuseum korraldas 26.-30. juunil 2013 rahvusvahelise konverentsi, mille peakorraldajateks olid Sille Sepmann ja Merli Sild.
Rahvusvaheline konverents «Põllumajanduse ja maaelu muuseumid kui maakultuuripärandi säilitajad ning nende roll rahvusvahelise turismi arendamisel» võitis Eesti Muuseumide Aastaauhindade konkursil Aasta teadusauhinna ürituste kategoorias. Professionaalsel tasemel läbiviidud konverentsil toimusid maaeluteemalised õpitoad, teaduslike ettekannete päev, tähistati Eesti Põllumajandusmuuseumi 45. aastapäeva.
Täna annavad Lastefond ja Selver Tartu Ülikooli Kliinikumi Silmakliinikule üle Eestis unikaalse silmaaparaadi elektrofüsioloogiliste mõõtmiste tegemiseks.
Nägemisvõime aluseks on silma võrkkestas olevate valgustundlike rakkude, kolvikeste ja kepikeste, võime salvestada valgust. Selle “nägemisime” aluseks on keemiline reaktsioon valgustundlikus rakus mille käigus muundatakse valgusenergia neuroelektriliseks impulsiks.
Silmakliiniku juhataja Kuldar Kaljurand rääkis, et uue aparaadiga tehtavad elektrofüsioloogilised mõõtmised võimaldavad objektiivselt hinnata võrkkesta nägemisvõime aluseks olevat neuroelektrilist võimekust. See on vajalik näiteks «laisa silma» varaseks diagnoosimiseks.
Kuna seade on väga kallis, siis on Eesti senised võimalused piirdunud Tallinnas, Ida-Tallinna Keskhaigla Silmakliinikus oleva aparaadiga, mis on sõna otseses mõttes möödunud sajandist. Nüüd lõpuks saab mõõtmisi teha ka Tartus.
«Sellistel mõõtmistel saadud info on aluseks erinevatele haiguste diagnoosimisele, nende ravivõimalustele ja ka nägemisvõime väljaarenemise prognoosile,» ütles Kaljurand. «Roland Consult elektro-retinograaf on vahend oma võimaluste ja kvaliteedi poolest sellelaadse riistvara kõige teravamast tipust.»
59 500 eurot maksnud aparaat soetati Silmakliiniku ja Lastefondi ühisel panustamisel, nii fond kui Kliinikum maksid mõlemad sellest poole. Ka Roland Consult andis oma panuse, alandades tunduvalt masina alghinda.
Fondile oli rahakogumisel suureks abiks Selveri kaupluste korraldatud kampaania «Koos on kergem». Selle abil õnnestus Selveril koguda silmaaparaadi ostmise toetuseks 13 730 eurot.
SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond on laste ravitingimuste parandamiseks annetusi kogunud alates 2001. aastast ning seega üks vanimatest Lõuna-Eestis tegutsevatest heategevusfondidest. Kolmeteistkümne tegevusaasta jooksul on kogutud üle 1,5 miljoni euro annetusi ja toetatud hulganisti abivajajaid.
Regionaalministri valitsemissalas välja töötatud ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) rakendavast hajaasustuse programmist saavad lastega maapered riigilt ligi miljon eurot toetust vee-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemi ning teede rajamiseks.
Möödunud aasta sügisel said hajaasustusega piirkondades elavad pered taotleda kuni 6500 eurot toetust kommunikatsioonide ehitamiseks või korrastamiseks. EASi Regionaalarengu keskuse direktori Monica Hankovi sõnul oli huvi programmis osalemise vastu väga suur. „Kokku osales 125 omavalitsust ja esitati 719 projektitaotlust. Rahastatud projektide kogumaht oli 3 miljonit eurot, millest riigipoolne toetus oli 991 923 eurot, omavalitsused panustasid 992 057 eurot ning toetuse saajate omafinantseering moodustas 1 058 395 eurot,“ lisas Hankov.
EASi esindaja tõdes, et kõige enam pakkusid hajaasutuse elanikele huvi vee- ja kanalisatsioonisüsteemide rahastamine. 356 pere said omale veeühenduse, kanalisatsioonisüsteeme rajati 304 ja juurdepääsuteid 75 kodu juurde, autonoomse elektrisüsteemi said aga 4 pere. Toetuse saamiseks pidi taotleja omalt poolt panustama vähemalt kolmandiku kogu projekti maksumusest, millele riik ja kohalik omavalitsus lisasid kumbki kolmandiku, kokku kuni 6500 eurot. Loe edasi: Hajaasustuse programmist saab toetust ligi 700 maaperet
Sännäst peri Adsoni Arturi 125. sünnüaastapääväs panti timä luulõlooming kokko raamatuhe «Varjuliste puie all». Päält 500 lehekülega raamatun omma seen pia kõik Adsoni kirotõdu luulõtusõ. Nuu omma kõik võro keelen, õnnõ punt latsiluulõtuisi om eestikiilne.
Raamat om kujondõt Adsoni hindä tsehkendüisiga, minkast inämbüst olõ-i varramba är trükit. Noidõ pilte pääl om nätä nii Sännät, Tal’na-lähküidsi suvituspaiku ku Roodsi kotussit. Pildi omma peri Eesti kirändüsmuusõmi ja Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ kogost.
Adsoni luulõkogo edimäne näütämine tulõ 3.02. kell 12 Nõmmõl Underi ja Tuglasõ kirändüskeskusõ muusõumiosakunnan (Adsoni hindä ehitet maja). Adsoni luulõt lugõ Sommeri Lauri, välän om Adsoni tsehkendüisi näütüs.
5.02. kell 10 saa raamatut nätä Võro keskraamadukogon. Sännän om plaan tetä Adsoni ja Jaigi Juhani ütine kirändüspäiv.
Raamadu «Varjuliste puie all» om kokko säädnü Kepi Õnne, keeletoimõndaja oll’ Allasõ Tiia. Raamadu välläandja omma Underi ja Tuglasõ kirändüskeskus ja Võro instituut.
Tsooru miis Jõela Jarek uma viie eesti tõugu hobõsõga. Foto: Harju Ülle, Uma Leht
31. vahtsõaastakuu pääväl nakkas pääle hobõsõaastak. Seo võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ, kedä om Vanalõ Võromaalõ veidü alalõ jäänü.
«Ma naksi hobõsõpidämisega nullist pihta: poiskõsõna olli saanu kõrra hobõsõ sälgä, ku kartulikuurma keldri manu viidi, ja Muhumaal olli kah kõrra sadulan istnu,» julgust’ hobõst võtma Järve talo perremiis Jõela Jarek (37) Tsoorust. Täl om parhilla viis eesti tõugu hobõst: Ralla (23), Vigur-Vagur (6), Adru (3), Ambur (2) ja varss Aksel (1).
Mõnõ aasta tagasi oll’ Jarekil Vana Võromaa kõgõ suurõmb eesti hobõsõ kari. «Avasti, et 17 hobõst om kõrraga saanu, ja kolm varssa tull’ suvõ pääle manu,» selet’ Jarek. «Sis nakas’ tuu asi üle pää kasuma. 30–35 kärutäüt sitta vällä vidädä, nädälivahetusõl pia kolm tunni, tuud oll’ vähä pall’u. Nii sis oll’gi, et kes võtsõ imä, sai varsa päälekauba, ja sai otsi kõvastõ kokku tõmmatus.»
No om tuu au Mõnistõ mehe Lepä Reinu käen, kinkal om kuus eesti hobõst. Eesti hobõsit omgi Võromaal kõgõ inämb Antsla-Mõnistõ nukan. Muial peetäs noid üte- vai katõkaupa. Kõgõ inämb eesti hobõsit peetäs Saarõ- ja Hiiumaal.
Naasõ suuv jäi pääle
Jarek naas’ hobõsit pidämä 11 aasta iist, ku Taanist tagasi tull’. «Sai pisik manu võetus, et sünnikotun nakassi majandama ja remonti tegemä ja jõudsõ ka tuuni, et taad mäekülge olõssi vaia hooldada,» selet’ tä. «Arotimi, kas võtta hobõsõ vai šoti mägiveise, a tõnõpuul arvas’, et võtami iks hobõsõ: saat sadula sälgä visata vai säet saani paika ja viskat hobõsõ vehmride vahele, panõt taosse ja looga kah pääle ja tiit tuu mõnõ tsõõri.» Loe edasi: Hobõsõ aastak võissi tulla parõmb Eesti umalõ hobõsõlõ
Tänasest on Tartu Kaubamajas müügil spetsiaalne tee, mille ostuga toetavad kliendid raske ja sügava puudega laste hoiukodude loomist.
Täna algav kampaania kannab nime «Tee süda soojaks», ning selle raames saab kuni veebruari lõpuni Tartu Kaubamaja keskuse poodide kassadest osta Kubija ürditalu Kogu pere teed. Teepaki hind on 2 eurot ja igalt pakilt läheb 1 euro Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefondile.
Kõik kampaania kulud ja osaliselt ka teepaki kulu katab Tartu Kaubamaja, mis on Lastefondiga edukalt koostööd teinud ja puudega lapsi toetanud juba 2009. aastast.
«Tegemist on tugeva ühiskondlikke väärtusi hindava ja edasikandva organisatsiooniga kes loob võimalused hoolida ka kõige nõrgematest», rääkis Jeedas, miks on kaubanduskeskus otsustanud ühiste kampaaniatega jätkata. «Meil ja meie keskuse kõikidel poodidel on hea meel anda oma panus esimese hoiukodu loomisele.»
Teepakkide müügist saadud tulu läheb Lastefondi 2014. aasta põhikampaania «Unistuste puhkus» tarbeks, millega kogutakse raha raske ja sügava puudega lastele hoiukodude loomiseks. Esimene selline hoiukodu plaanitakse avada juba märtsis Tartus Käopesa perekodus. Loe edasi: Tartu Kaubamaja toetab TÜ Kliinikumi Lastefondi
Ajakirja National Geographic Eesti veebruarinumber avab tippteadlaste vahendusel põhjalikus uurimisloos inimaju saladusi. Uued tehnoloogiad võimaldavad valgust heita elu suurele lahendamata mõistatusele: kuidas inimaju tegelikult töötab.
Teised põhilood avavad järgmisi teemasid:
Brunelleschi kuppel
Kuidas lõi üks keevaline kullassepp Firenze imelise ehitise?
Yukoni kullapalavik
Kullaotsijad tungivad Kanada suurele kõnnumaale.
Rahvahulga karma
Indias toimuvale hinduistide kogunemisele voolab kokku miljoneid palverändureid, kes leiavad rahvamurrus sisemise rahu.
Kaasa toodud meened
Teadlased ei suuda suveniiridele vastu panna. Siin toodud näited on kaunid ja harivad.
Lisaks tuleb juttu elevandi hammastest, kinoast, kortsude kasulikkusest, tsunamivarjendist jpm.
Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.
“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.
Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.
Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.
“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”
Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.