Arvamusfestival 2014 ettevalmistused on alanud, paku oma aruteluteema!

Järgmise kolme nädala jooksul ootab Arvamusfestivali korraldusmeeskond kõigilt huvilistelt ettepanekuid, mis teemade üle võiks tänavusel festivalil arutleda. Ettepanekuid saab esitada kuni 24. veebruarini.

“Esimesel aastal aitasid festivali põhiarutelud paika saada eri meediakanalite peatoimetajad. Tänavu ootame teemade kohta ettepanekuid ja ideid ka igalt inimeselt ja organisatsioonidelt,” ütles Arvamusfestival 2014 eestvedaja Kristi Liiva.

Liiva lisas, et organisatsioone ärgitatakse välja tulema oma lavadega, kus päeva või kahe jooksul keskenduda kas kindlale valdkonnale või ühenduse jaoks tähtsatele küsimustele. Nii tulid eelmisel aastal Arvamusfestivalile ettevõtlusteemadega Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja noorte ettevõtlusprogramm ENTRUM, erinevad noorteorganisatsioonid lõid ühise noortelava, ühel laval oli aga tähelepanu all vaid see, mis oluline Järvamaale. Samuti olid oma lavadega väljas suuremad meediaorganisatsioonid nagu Postimees ja Eesti Päevaleht/Delfi, erakonnad ja poliitilised liikumised panid püsti maailmavaatekohvikud, otsestuudiotega olid kohal Kuku ja Vikerraadio.

Aruteluteemasid saavad huvilised pakkuda veebilehel www.arvamusfestival.ee. Ettepanekut esitades palub korraldusmeeskond seda lühidalt põhjendada ning soovitavalt pakkuda ideid, kes oleks värsked ja seniavastama kõnelejad, kes võiksid arutelus osaleda. Oodatud on kõik mõtted haridusest majanduseni, kultuurist rahvaterviseni.

“Oleme väga rõõmsad, kui aruteluideid tuleb üle Eesti ja inimesed erinevatest piirkondadest pakuvad välja oma mõtteid, mis just neile ja nende kodukandile tähtsad,” ütles Liiva. “Eriti oodatud on teemad, mis on ühiskonnas olulised, kuid mille üle pole senini ehk avalikult eriti arutletud.”

Arvamusfestival 2014 toimub tänavu 15.-16. augustil Paide vallimäel, tegemist on ärksate eestimaalaste kohtumispaiga ja mõttevahetuskohaga Eesti ühiskonnale ja inimestele olulistel teemadel. Festivali eesmärk on tuua kokku erinevaid vaatenurki ja ideid, et arutelude tulemusel sünniks uusi teadmisi, alguse saaksid uued ühiskonna jaoks kasulikud ettevõtmised ning areneks arutelukultuur Eestis. Arvamusfestival toimus esimest korda eelmisel aastal, kui kahe päeva jooksul peeti ligi 50 arutelu ja õpituba, arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Lõõdsamiihil om Kikka-aastak

Urvastõn sündünü ja Valgjärvel elänü lõõdsakuninga Kikka Karla sündümisest saa timahava sada aastakka. Võromaa lõõtspillisõbra kuuludi seo aasta Kikka Karla aastas.

Põlva lõõtspillikooli vidäjä, Sabõrna lõõdsamiis Tartese Heino ütel’, et Kikka Karla om kimmähe säänest avvu väärt. «Timä oll’ lihtsä külämiis, a mõistsõ väega häste lõõtsa mängi ja lõõdsa seest vällä võtta sändsit nuutõ, mis olli lõõdsalõ häste umadsõ,» selet’ Heino. «Kikas oll’ ka mu oppaja, ma käve väega pall’o Kikka man. Olli nuur ja es julgu midägi küssü. Timä tahtsõ väega mängi. Ku otsast naksi luu minemä, es saa inämb pidämä!»

23. põimukuul tetäs Kikka sünnüaastapäävä puhul Valgjärvel uhkõ lõõdsapido. Kikka-aasta ots tetti vallalõ joba minevä aasta lõpun, ku päält 300 lõõdsahuvilidsõ pidi Maaritsan timä mälehtüspäivä. Lõõdsakuninga pillimängu om Eesti Raadio arhiivin alalõ umajago. Tuust om plaan kokko säädi plaat vai eski kats.

Kikka Karla luu nakkasõ hel’oma egäl suurõmbal lõõdsapidol ja ka keväjädsel rahvamuusigatüütlüisi festivaalil Moisekatsi Elohelü. Kikka pilliluu võtt sääl mängi seoilmaao üts lõõdsakuningit – Ubina Juhan.

Harju Ülle, Uma Leht

Vanemuine „lennutab“ publiku tasuta Ahhaa 4D kinno

Pühapäeva, 9, veebruari Vanemuise lastelavastuse „Totu kuul“ piletiga saab tasuta külastada Lõunakeskuskuse 4D elamuskino. Pakkumine kehtib kõikidele selle hooaja seitsmele etendusele, mis toimuvad 9. ja 16. veebruaril, 8., 11. ja 22. märtsil ning 9. ja 29. aprillil Vanemuise väikeses majas. Samas on võimalik Ahhaa 4D elamuskino piletiga lunastada pilet „Totu kuul“ etendusele 20% odavamalt.

„Totu kuul“ on kaasahaarav, lustakas ja seikluslik ulmemuinasjutt. Kuid nagu muinasjuttudes ikka, ei lähe kõik nii nagu plaanitud. Lillelinna marakannid on otsustanud Kuule sõita, ehitanud vägeva kosmoselaeva ja pannud kokku parima lennumeeskonna eesotsas Taibuga. Mis saab siis, kui lennumeeskonnast väljajäetud vähem taibukad Totu ja Pontsu otsustavad öösel salaja raketti hiilida? Kas nad saavad kosmosereisi ikkagi kaasa teha? Kas marakannid avastavad enda ja Kuu kohta midagi uut ja põnevat? Milline on Kuu? Kas kuukad on olemas? Algab ulmeline rännak, mida saadavad nii lustakad kui ka üsnagi ohtlikud seiklused.
Marakann Totu ja tema kentsakate sõprade humoorikad seiklused Kuul pakuvad piisavalt nalja ja rõõmu vaatajatele alates koolieast. Vaata lähemalt: http://www.vanemuine.ee/totu-kuul .

AHHAA 4D elamuskino annab võimaluse ehedalt läbi elada tõeliselt põnevaid seiklusi! Kogetav tunne on sarnane ameerika mägedel sõitmisega, kuid 4D-efekt on veelgi võimsam! Istumise all olev tool kiirendab ja kallutab, näkku puhuvad tuuleiilid ning laest sajab lund! 4D elamuskino viib vaataja sõna otseses mõttes filmi sisse. Vaata lähemalt: http://www.ahhaa.ee/piletid-ja-info-2 .

Allikas: Vanemuine

Lasterikastele peredele tahetakse kinkida ajakirju

Eesti Lasterikaste Perede Liit (ELPL) ja kirjastus Director Meedia alustasid Eestis esmakordse tellimiskampaaniaga, mille eesmärk on pakkuda lasterikastele peredele tasuta ajakirju Director, Psühholoogia Sinule ja Inseneeria. Ajakirju saavad suurperedele kinkida tellijad, kui tasuvad lasterikaste perede eest täiendavalt 15 eurot.

“Suurperedes on iga euro arvel ning nende toetamine ka vaimse toega on erakordselt oluline,” ütles ELPLi president Aage Õunap. “Kõik kolm ajakirja on silmaringi laiendavad ja korrastavad omal moel maailma. Loodan, et paljud nende ajakirjade lugejad panustavad ka meie kampaaniasse hea meelega.”

“Huvi lugemise vastu saab alguse ema-isa poolt loetud unejuttudest. Lapsepõlves alguse saanud lugemisharjumused annavad inimesele oskused, millest on kasu terve elu,” rääkis Aage Õunap. “Seetõttu on käesolev algatus igati tähenduslik, toetades noorte igakülgset arengut ning avardades vanemate silmaringi. Liit garanteerib ajakirjade jõudmise peredeni ning poolte soovil saame sõbrapered ka omavahel kokku viia.”

“Annetamine on lihtne – kui ajakirjade tellija lisab oma tavapärase tellimuse hinnale viisteist eurot, saab sama ajakirja terveks aastaks ka seda ajakirja soovinud lasterikas pere,” selgitas Director Meedia juhataja Taivo Paju. “Aga kahtlemata võidavad ka annetajad – iga heategu muudab heategija paremaks ja helgemaks inimeseks.”

Rohkem infot leiab kampaania kohta veebruari ajakirjades, tellimislehel www.director.ee/telli või telefonil 625 1859.

Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

Foto: Maret Reinumägi
Foto: Maret Reinumägi

24. jaanuaril toimus Põlva Maavalitsuse saalis maakondlike arendus-, maine- ja hariduskomisjonide ühiskoosolek. Arutelu kujunes piirkondade konkurentsivõime tugevdamise meetme ja selle rakendamise maakondliku kavandamise ümber.

Nimetatud meetme prioriteetne suund on tööhõive suurendamise ja ettevõtlusaktiivsuse tõstmise kaudu konkurentsivõime tugevdamine Eesti maakondades. Meetme lõplik väljatöötamine veel toimub, kuid üht-teist on juba selgunud, mis võimaldab ka maakondades tööd alustada. Maavanem Ulla Preedeni ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu (POL) tegevdirektor Veiko Maastiku eestvedamisel kokku kutsutud komisjonide ühiskoosolek oli alles pika protsessi algus.

“Sel poolaastal toimuvad kohtumised veel mitmete erinevate huvigruppidega (nt omavalitsused, ettevõtjad). Kindlasti on vaja selle meetme raames üle vaadata ka maakonna arengukava, kuna hetkel on seal prioriteedid sõnastatud üsna üldsõnaliselt. Dokument, mis vastu võetakse on antud meetmest lähtuv piirkonna konkurentsivõime tugevdamise tegevuskava, mis peab olema kooskõlas kehtiva arengukavaga. Lisaks, on tõenäoline, et pehmete tegevuste jaoks saab olema eraldi meede, mille raames koostatakse piirkonna tööhõive ja ettevõtlusaktiivsuse kava,” tutvustas eesseisvaid tegevusi maavanem.  Loe edasi: Põlvas peeti maakondlikku ühiskoosolekut

Saunamaratoni parimad selgunud

Foto: erakogu
Foto: erakogu

2.veebruaril 2014 toimus V Euroopa Saunamaraton Otepääl. Saunamaratoni stardis oli 170 võistkonda, osales ligi 700 saunalist. Kiireim võiskond läbis maratoni 2 tunni ja 29 minutiga.

Esikoha pälvis meeste võistkond “Reeliikvia” ajaga 2.29, teise koha sai eelmise aasta võitjad “Lämma naasõ” – ajaga 2.32, kolmandale kohale tulid võistkond “Lusikas” ajaga 2.36.

Saunamaratonil osales sellel aastal rohkearvuliselt välisvõistkondi – külalisi oli Saksamaalt, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Lätist, Venemaalt, Rootsist, Norrast, jne. Võistles ka USA saatkonna meeskond eesotsas saadiku Jeffrey Leviniga.

Saunamaratonil tuli 4-liikmelistel võistkondadel läbida 22 erinevat saunakohta 7 jääauku ja 8 kümblustünni. Välja jagati kolm esikohta kiirematele ning hulgaliselt muid auhindu.
Auhinnad olid välja pannud Otepää piirkonna saunaomanikud. Saunamaratoonlased valisid ka sellel aastal oma lemmiksauna. Lemmiksauna tiitli sai juba legendaarseks muutunud Sokka suitsusaun, uustulnukana sai teise koha Otepää Golfi restoran mr. Jakob, kolmas oli Kunstimäe Puhkemaja. Rahva lemmiksaunadele pani auhinnaks küttepuud välja Otepää vald.  Loe edasi: Saunamaratoni parimad selgunud

Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) veebilehele lisandus venekeelne osa – aadressil www.sev.ee/ru asuv infovärav siinsetele vene keelt kõnelevatele sotsiaalse ettevõtluse huvilistele.

“Olen alati tähtsaks pidanud vabaühenduste omatulu teenimist, et nad sõltuksid vähem riigi rahakotist. Mida vähem vabaühendused sõltuvad riigi rahastusest, seda selgemad on avaliku ja kolmanda sektori suhted. Sotsiaalne ettevõtlus on üks võimalus, kuidas lahendada ühiskonnas olulisi probleeme tehes seda omatulu teenimise abil. Mul on väga hea meel, et teave sotsiaalsest ettevõtlusest jõuab nüüd rohkemate inimesteni,” kommenteeris portaali avamist regionaalminister Siim Kiisler.

“Eestis elab palju vene keelt emakeelena kõnelevaid inimesi ja nagu SEVi meeskonna senine kogemus on näidanud, tunnevad nemadki sotsiaalse ettevõtluse teemade vastu huvi. Seetõttu otsustasime olulise hulga eestikeelset informatsiooni vene keelde tõlkida,” tutvustas venekeelse veebikeskkonna sünnilugu SEVi kommunikatsioonijuht Külli Kivioja-Ööpik. Loe edasi: Avati sotsiaalse ettevõtluse venekeelne infovärav

Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad on Pimemassööride ühing, Vahur Tõnissoo, Jaan Aps, koostöö Paide kogukonna ja avaliku võimu vahel Arvamusfestivali korraldamisel, Tartu Linnavalitsus ja Reet Aus.

2013. aasta oli Eesti kodanikuühiskonnas eriline: ligi 6000 Rahvakogule esitatud ettepanekut, aprillis toimunud sisukas arutelupäev, mille tulemused jõudsid seadusesse, ning augustikuine Arvamusfestival näitavad eestlaste valmisolekut ja tahtmist oma riigi toimimise üle aru pidada, mõtteid vahetada ja otsustamises osaleda. Samal ajal mõtleb aina enam vabaühendusi oma mõju suurendamisele, juurde tuleb aktiivseid ja oma huvide eest seisvaid kogukondi ning ka avalik võim on julgem kaasamise katsetamisel.

Vabaühenduste Liidu EMSL nõukogu valis heade kodanike esitatud 69 kandidaadi hulgast välja kodanikuühiskonna aasta tegijad:

Aasta vabaühendus: Pimemassööride ühing. EPMÜ on nägemispuudega inimeste endi initsiatiivil toimiv ühendus, mis on 15 tegevusaasta jooksul muutnud ühiskonna suhtumist nägemispuudega inimeste vastu oluliselt sõbralikumaks ning kaasanud nägemispuudega inimesed aktiivsesse (töö)ellu. Massööri elukutse omandamine on Eestis siiani pea ainus võimalus pimedana tööd leida ja avatud tööturule siirduda. Ühingus on saanud koolitust või tööd 86 pimemassööri üle Eesti, muutudes abivajajatest abi andjateks. Lisaks sellele, et ühing toob inimesed tööelu juurde, teenitakse ise tulu oma ühingu majandamiseks. 2013. aastast avas ühing koolituskeskuse, kus pakutakse koolitust ja nõustamist nii eesti kui vene keeles.

Aasta vabaühenduse tiitliga kaasneb ka 5000 euro suurune preemia Kodanikuühiskonna Sihtkapitalilt. Loe edasi: Selgusid kodanikuühiskonna 2013. aasta tegijad

Otsitakse regionaalarengu auhinna kandidaate

Regionaalminister Siim Kiisler kuulutas välja konkursi regionaalarengu auhinna kandidaatide leidmiseks.

Auhinnaga tunnustatakse algatusi, mis on panustanud oma piirkonna arengusse ja aidanud nii kaasa kogu Eesti konkurentsivõime kasvule.

Regionaalarengu auhinda väärib algatus või tegu, mille tulemusena on edenenud piirkonna majandus, on loodud töökohti või pakutud piirkonnaspetsiifilisi tooteid või teenuseid; mis on aidanud kaasa piirkonna arengule või piirkonna eripära säilimisele ja tutvustamisele; millel on olnud oluline mõju regionaalarengu tähtsustamisele ühiskonnas.

Konkursile saavad kandidaate esitada nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused kui ka füüsilised ja juriidilised isikud. Auhinna kandidaadiks saab esitada samuti nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutusi kui ka füüsilisi ja juriidilisi isikud.

Konkursile laekunud ettepanekuid hindab regionaalministri moodustatud komisjon, kes esitab regionaalministrile ettepanekud tunnustamiseks. Regionaalminister võib välja anda ühe või mitu auhinda.

Auhinnad antakse üle pidulikul aktusel.

Ettepanekuid oodatakse 21. veebruariks 2014 aadressil heidi.ojamaa@siseministeerium.ee või aadressil Pikk 61, 15065 Tallinn. Kandidaatide esitamise taotluse vorm

Talispordimuuseumis on väljas olümpiakoondise riietus

CAM00478 (2)Tehvandil tegutsevas Otepää Talispordimuuseumis saab vaadata Eesti olümpiakoondise riietust.

Teadupärast on rõivakollektsioon loodud Montoni poolt Sotši 2014 taliolümpiamängude auks. Monton on olnud Eesti Olümpiakomitee ametlikuks sponsoriks juba alates 2004. aastast. Selle aja jooksul on Monton disaininud paraad- ja vabaajarõivaid nii Ateenas, Torinos, Pekingis, Vancouveris kui ka Londonis võistlemas käinud Eesti olümpiasportlastele.

Muuseumi juhataja Jana Mae sõnas, et olümpiariided jäävad Talispordimuuseumis külastajaid ootama vähemalt Sotši olümpiamängude lõpuni. “Sel päeval, kui Sotši olümpiamängud algavad, on ETV hommikuprogrammist “Terevisioon” võimalik vaadata Talispordimuuseumi tutvustust,” rääkis Jana Mae.

Lisaks sellele avatakse 6.veebruaril kell 15.00 näitus olümpiavõitjast, kiiruisutajast Ants Antsonist, kuhu on oodatud kõik huvilised. Näitus on pühendatud Ants Antsoni olümpiavõidu 50. aastapäevale.

 

Memento Võrumaa Ühendus palub abi

25. märtsil möödub 65. aastat 1949. aasta märtsiküüditamisest. Seda paljudele eestlastele traagilist päeva tähistatakse maakondades 14. juunil – üleriigilisel leinapäeval – mälestusrinnamärkide kätteandmisega 1949. aastal küüditatutele ja Siberis sündinutele. Rinnamärkide kätteandmist korraldab Vabariigi Presidendi Kantselei koostöös Eesti Memento Liidu ja maakondlike Memento ühendustega.

Memento Võrumaa Ühenduse soov on 14. juunil Võrus toimuval küüditatute kokkutulekul rinnamärgiga meeles pidada võimalikult kõiki küüditamise ohvreid. Vastavalt Eesti Memento Liidu ja Presidendi Kantselei vahelisele kokkuleppele annetatakse rinnamärgid vaid Memento liikmetele. Memento Võrumaa Ühenduse nimekirjas on praegu 94 küüditatut, kuid maakonnas elab neid tunduvalt rohkem. Kahjuks aga raskendab isikute andmekaitse seadus nimekirjade täiendamist. Siinkohal palutaksegi abi, et täiendada 1949.a. küüditatute ja Siberis sündinute nimekirju. Memento Võrumaa Ühendus peab nimekirja esitama 1. märtsiks Tallinnasse kinnitamiseks. Vajalik oleks teada represseeritu nime ja elukohta (valda). Võimalusel võetakse kodanikuga ühendust ja palutakse luba tema lülitamiseks märgisaajate nimekirja

Andmeid saab saata elektronposti aadressile : silver.sild.002@mail.ee või telefonil 5102242.

Linn jätkab Tamula järve rannaala heakorrastamist

IMGP5931Võru linnavalitsus kavatseb sel aastal jätkata Tamula järve hea seisundi säilitamiseks vajalikke tegevusi, korraldades selleks otstarbeks riigihanke.

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaasrahastatava projekti aluseks on varasemad uuringud. Töömahukas ettevõtmine puudutab Juudi pargi ja Võlsi teega piirneva rannaala keskkonnakaitselisi tegevusi. Nimetatud rannaalal on kavas nö Niidu tänava pikendusele kanali süvendi rajamine ning liiva- ja mudapüünise ehitus. Peale selle puhastatakse väiksemad kraavid ja abajas ning tehakse puude kujundusraie.

Enne seda niidetakse vaadeldavalt alalt roostik ja võsa ning tehakse ettevalmistused settemuda paigaldamiseks. “Esialgselt väljatõstetud settemuda ja pinnas tõstetakse veepiirist vähemalt 10 meetri kaugusele, et vältida settemuda kandumist järve tagasi. Väljatõstetud pinnas peab enne laialilükkamist nõrguma ja tahenema,” täpsustas projektijuht Aivar Nigol.

Hiljem on kõnealune rannaala kavas heakorrastada, et see sulanduks Juudipargiga.

Lõuna-Eesti noored saavad tasuta karjääriõppekursust

Karjääriõppekursus 10.03-02.04.2014Käivitub projekt “Noorte elukestvas õppes osalemise ja tööhõive suurendamine Tartu -, Põlva-, Jõgeva- ja Võrumaal.”

Projekti raames korraldatakse 16-29-aastastele töötutele noortele, kelle haridustee on katkenud hiljemalt 2010/2011 aastal ja kes elavad Tartu -, Jõgeva-, Põlva- või Võrumaal, tasuta karjääriõppekursus Tartus. Lisaks kursusele hüvitatakse sihtgruppi kuuluvatele noortele sõidukulu, mis noorel võib tekkida koolituspaika sõitmisel ning makstakse iga osaletud päeva eest noorele ka stipendiumit 3.84 eurot.

Kursus toimub kokku kaheksa korda, mille jooksul saavad noored:

  • leida motivatsiooni iseeneses
  • infot õppimisvõimaluste ja töömaailmas toimuva kohta
  • juhiseid enda paremaks tundmaõppimiseks ja tuleviku planeerimiseks
  • peronaalsel juhendamise koostada CV ja osaleda tööintervjuu simulatsioonil
  • osaleda Tartu Kutsehariduskeskust tutvustaval ringkäigul
  • tunnistuse kursusel osalemise kohta.

Info karjääriõppekursuse kohta asub siin, kursusele saab registreeruda siin.

Lövvämi ütenkuun järgmädse Uma Pido sõnomi!

Neläs võrokeeline laulu- ja rahvapido Uma Pido tulõ 2016. aastaga keväjä Põlvan Indsikurmun. 

Uma Pido taht kõnõlda tuust, miä om võrokõisilõ tähtsä! Tuuperäst küsütäs inne kõrraldama nakkamist inemiisi arvamist.

Talgo’, talgo’! Oodami ildampa 28. veebruaris 2014 häid mõttit IV Uma Pido sõnomi kottalõ. Nuu’ võissi anda’ vastust ütele vai mitmõlõ sändsist küsümüisist:

– Määne võinu olla’ IV Uma Pido sõnnom / idee / sälgruuds / teema / sümbol?

– Määndse’ omma’ jutu’ / laulu’ / legendi’ / inemise’ / sündmüse’ / märgi’, midä piässi pidol nätä’ olõma?

– Miä pututas täämbädsel pääväl inemiisi süänd? Miä om parhilla mu jaos tähtsä?

Tego om mõttidõ korjamisõ talgoga. Saadõt mõttist ots pido toimkund vällä nuu’, miä tulõvadsõ pido kõnõlõma pandva’. Toimkund ja pido lavastaja võiva’ pruuki mitmit mõttit kuun vai mõnt jako mõttõst eräle. Pruugit mõttidõ välläkäüjä’ saava’ avvuhinnas kutsõ IV Uma Pidolõ ja nimmatas är’ IV Uma Pido kavavihun.

Talgo tulõmusõ’ kuulutadas vällä timahavadsõ imäkeelepäävä (14. märts 2014) aigu. Kõiki osaliisi tennätäs. Uma’ mõttõ’ pallõmi saata e-aadrõsi triinu.ojar@wi.ee pääle vai postiga Uma Pido toimkunnalõ Tartu 48, 65609 Võro.

Uma Pido toimkund

Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Eelmisel nädalal teavitati Riigi Infosüsteemi Ametit ja politseid esimestest CryptoLockeri juhtumitest Eestis, seisab pressiteates. See pahavara cryptolockermuudab andmed loetamatuks ning lahtikrüpteerimise eest nõutakse bitimünte, raha MoneyPaki või teiste sarnaste teenuste kaudu.

Nakatunud arvutitele puudub ravi: kui andmed on juba krüpteeritud, saab need lahti ainult pahavara kontrolliv kurjategija. Nõutud tasu maksmine ei taga aga andmete taastamist, kuid toidab kuritegelikku majandust. Seega on CryptoLockeri või sarnase pahavaraga krüpteeritud andmeid võimalik taastada üksnes siis, kui need on eelnevalt varundatud. Riigi Infosüsteemi Amet soovitab teha andmetest regulaarselt varukoopia, sest see kaitseb andmeid mitmesuguste intsidentide ebameeldivate tagajärgede eest. Loe edasi: Eestisse jõudis pahavara, mis muudab andmed püsivalt loetamatuks

Tartu loodusmajas toimub loodushommik

Tartu loodusmajas toimub laupäeval, 1. veebruaril algusega kell 10 ja 12 järjekordne väikelaste (4-8 aastased) loodushommik. Seekord kohtume kodudes laialt levinud lemmiklooma – meriseaga. Meisterdame

taaskasutatud materjalidest ning tutvume eesti rahvatraditsioonides oluliste talvetoimetuste ja -toitudega.

NB! Loodushommikule on vajalik eelnev registreerumine telefonil telefonil 736 6120 või e-posti aadressil info@teec.ee.

Hind 4 € lapse kohta, vanemad tasuta.

Väikelaste loodushommikute sarja toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tuleb turvalise interneti konverents

Meriton Hotell Tallinna Konverentsikeskuses toimub 11. veebruaril 2014 algusega kell 09:30 „Targalt Internetis“ projekt

targalt-internetis-logo

i raames Turvalise Interneti päeva konverents „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“, kus võetakse luubi alla erinevad IT- ja mobiilsideteenused ning pakutakse lahendusi küsimusele, kuidas turvaliselt tarbida internetiteenuseid.

Konverentsil räägitakse mobiiliäppide varjatud külgedest, samuti sellest, kuidas jälgida, et pangakaardid ei hakkaks elama oma elu. Lisaks tuleb jutuks mobiil-ID kasulikkus ja mis on „õngitsemine“.

Esinejate hulka kuuluvad teiste seas nii tunnustatud IT-turvalisuse spetsialistid, samuti Kaitseliidu küberkaitse üksuse ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Kohal on ka telekommunikatsioonifirmade ja pankade esindajad, kes ekspertpaneelis vastavad publiku küsimustele. Üritust modereerib tehnoloogiaajakirjanik ning Digitunni saatejuht Mart Parve.

Kõigil konverentsil osalejatel on võimalus kohapeal sõlmida tasuta mobiil-ID leping ning see ka koheselt aktiveerida.

Konverents on tasuta.

Kõige pisematele konverentsikülalistele on avatud lastehoid.

Osalemiseks registreeri siin.

Loe edasi: Tuleb turvalise interneti konverents

Rõuge noortekeskus aitab noori karjääriotsinguil

CV-koostamise töötuba noortele

CV-koostamise töötuba on suunatud eelkõige noortele, kes ei õpi ega tööta. Kuid oodatud on ka õppivad noored, kes sooviksid leida suveks tööd ning noored, kes valmistuvad keskkooli/ülikooli vastuvõtu intervjuuks. Koolitus toimub Rõuge noortekeskuses 5.veebruaril algusega kell 12.00, õpituba lõpeb ühise ärilõunaga Ööbikuoru Villas. Koolitus on tasuta. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 3. veebruariks.

Haridusmessi Intellektika külastus

15.veebruaril külastab Rõuge noortekeskus Tartus toimuvat haridusmessi Intellektika. Messilt on võimalik leida vastuseid küsimustele: Kelleks saada? Mida õppida? Kuidas leida tööd? Bussisõit on tasuta. Nende Rõuge valla noorte eest, kes ei õpi ega tööta, tasub messipileti Rõuge noortekeskus. Täpsem info väljasõidu kohta registreerumisel. Oma osalusest tuleb teavitada hiljemalt 10.veebruariks.

Lisainfo: www.intellektika.ee

Ühisettevõtmistele registreerumine: raugeank@gmail.com või tel 53403309

Alates 7. veebruarist saab Põlvamaal tasuta energianõustamist

IMG_0110
Energiaseminar, esiplaanil Tartu regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas
Foto:Põlva Maavalitsus

Täna, 28. jaanuaril toimunud energiaseminaril tutvustasid Tartu Regiooni Energiaagentuuri esindajad Põlvamaal alates 7. veebruarist alustavat energiateemalist nõustamisteenust.

Päeva avanud maavanem Ulla Preedeni sõnul kuulub energiateema rohelisema elu maakonna prioriteetide hulka. Põlvamaal toimuvad energiakonverentsid on olnud väga populaarsed nii Põlvamaal kui ka väljaspool maakonda ning eesrindlikena on Setomaal asutud uurima ja analüüsima oma energia tootmise võimalusi.

Energiateemalist nõustamist hakkab Tartu Regiooni Energiaagentuur pakkuma Põlvamaal alates 7. veebruarist kord nädalas reedeti Põlvas, maavalitsuses (Kesk 20) ja alates 14. veebruarist kord kuus Räpinas, haldushoones (Kooli 1). Nõustamine on inimestele tasuta ning oodatud kõik energiatarbijad ja väiketootjad.

Energiateemalisel konsultatsioonil on võimalus spetsialisti käest nõu küsida nii energiasäästu, energiajuhtimise, energiatootmise, renoveerimise ja hangetega seotud energiaküsimustes ning teiste energiaga seonduvate teemade kohta. Nõustamist finantseeritakse Tartu Energiaagentuuri projektide kaudu ning partnerina toetab tegevust Põlva Maavalitsus. Praegu pakub Tartu Regiooni Energiaagentuur nõustamist lisaks Tartule, ka Viljandis ja Jõgeval.

Energiaseminaril tutvustas Tartu Regiooni Energiaagentuuri direktor Martin Kikas agentuuri kompetentsi, teenuseid ja tehtud töid. Kikase sõnul tuleb energiasäästlikkuse teema üha enam päevakorda ning energiasäästliku tegevuse eesmärgiks ei ole mitte energia tarbimise vähendamine, vaid eelkõige energia tõhusam ärakasutamine.

Tartu Regiooni Energiaagentuuri ekspert Kalle Virkuse hinnangul moodustab üle poole kogu tarbitavast energiast soojusenergia ehk siis kulub suur osa energiast hoonete kütmisele. Seetõttu on hoonete soojustamisel ja energiasäästlikumaks muutmisel otsene kulude vähendamise efekt. Energiakasutamise hindamisel tuleb silmas pidada, et energiat tarbivad inimesed mitte hooned ning energiatarbimine sõltub isiklikest eelistusest ning seetõttu võib inimeste energiatarbimine erineda kordades.

Tartu Regiooni Energiaagentuur on väljatöötanud tarkvara energiatarbimise analüüsimiseks. Rakendus E-Jälg on interneti keskkonnas kõigile kättesaadav aadressil www.trea.ee/monitor/ . E-Jälg võimaldab oma hoone energiatarbimise näitajad programmi sisestades vaadata hoone energiatarvet ning võrrelda seda teistega. Kuna E-Jälje rakendus asub agentuuri infoserveris, saavad tarbijad sealsete andmete põhjal agentuurile oma küsimusi esitada.

Haanjamaa suitsusaunanädala eelteade

800px-Smoke_sauna
Suitsusaun. Vikipeedia

Augusti teisel nädalavahetusel toimuva IV Haanjamaa suitsusaunanädalani on küll veidike veel aega, kuid varakult tuleb valmistuma hakata.

Kui kellelgi on suitsusaun ja  kui keegi tunneb huvi suitsusaunanädala vastu, siis oodatakse Teda 26. veebruaril kell 18.00 Haanja rahvamajja. Üheskoos soovitakse arutada sellel aastal toimuva suitsusaunanädala korraldamise üle.

Kui kohaletulek ei ole võimalik, kuid huvi ürituse vastu on olemas, siis tuleks endast märku anda Eda Veerojale telefonil 503 2341 või e-posti teel eda.veeroja@gmail.com

Edaspidi info: Haanjamaa suitsusauna nädal

Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Tänasest töötab varjupaigataotlejate majutuskeskus Väike-Maarja vallas Vao külas. Keskus kolis Vao külla Illuka vallast, kus varjupaigataotlejaid majutati alates 2000. aastast.

Varjupaigataotlejate majutuskeskuse teenuse osutaja AS Hoolekandeteenused rajas Vao külla 7 korteriga majutusüksuse, mis pakub keskuse elanikele senisest paremaid elamistingimusi, kuid eelkõige mugavamat ligipääsu avalikele teenustele.

Majutuskeskuse korterid on 2-4-toalised ning toad omakorda on 1-2-kohalised, nende hulgas 2 peretuba peredele. Lisaks on majutuskeskuses selle elanike kasutuses õppeklass, spordisaal ja huvitegevuste tuba.

Majutuskeskus kolis hoonesse, kus varem osutas AS Hoolekandeteenused Aavere hooldekodu erihooldusteenust psüühilise erivajadusega inimestele. Majutuskeskuse renoveerimiseks kulus 275 000 eurot, mille eest muuhulgas muudeti hoone energiasäästlikuks.

Loe edasi: Varjupaigataotlejate majutuskeskus kolis Vao külla

Otepää matkad alustavad taas

t2_2009-05-23_-_keskkonnaameti_matk_76
Foto: Katrin Lipp

Populaarsust kogunud ja juba traditsiooniks saanud Otepää matkad alustavad uut hooaega. Esimene matk on kavas 9.veebruaril 2014, mis saab alguse Otepää Talispordimuuseumist.

Otepää valla spordispetsialist Harald Laidre sõnas, et sellel hooajal on kavas 11 matka, nende hulgas öömatk 18. mail.

Matkamine toimub sarnaselt eelmistele aastatele, kus igal osalejal tuleb vabalt valitud liikumisviisil (suusatades, jalgsi, joostes, kepikõnd, rattaga) läbida matka sihtpunkt. Sarnaselt eelmise aastaga on ette antud soovituslik tähistatud matkade marsruut.

Kõik matkajad saavad esimesel osalemiskorral endale matkapäeviku kas Talispordimuuseumist või sihtpunktist Poslovitsast.

Matkapäevikust leiab infot matkade toimumise kohta ning kuhu kogutakse osalemist kinnitavaid templeid. Matkapäeviku alusel matkahooaja lõpetamisel ootavad parimaid matkajaid (rohkem marsruute läbinud) auhinnad. Sihtpunktid on avatud kell 09.00-11.00 ja nendes ootab matkajaid sooja tee või värskendava joogiga matkajuht Helle Tallo.

“2014. aasta on valitud Valgamaa Eesti Spordipealinnaks ja meie valla matkasari kuulub Spordipealinna ürituste kavasse,” selgitas Harald Laidre.

Otepää Talispordimuuseumi juhataja Jana Mae andis teada, et esimene Otepää matk algab kell 9.00 muuseumist, muuseumi 3.sünnipäeva puhul on muuseumi külastamine kõigile tasuta. Matkalistele ja muudele huvilistele räägib seoses Tartu Maratoni avatud raja sõiduga esimese Tartu maratoni naisarvestuse võitja ja matkasatja korraldaja Helle Tallo oma sõidust.

Loe edasi: Otepää matkad alustavad taas

Küünlapäeva tähistamine Vapramäe Loodusmajas

file65345672_6e18326a
Foto: Karin Kaljuläte

2.veebruaril tähistatakse talve selgroo murdumise päeva Vapramäe loodusmajas.

Kavas on:

  • rongakronksu  kuulamine (kui kronksutavad);
  • uuritakse, kuidas on lood kõrte lumevihkamisega;
  • kesktalve uskumuste ja töökeeldude üle arutamine;
  • rahvamängude mängimine;
  • odrapudru mekkimine;
  • küünla keerutamine.

Küünlapäeva tähistamine saab alguse kell  11.00 loodusmaja juures Vapramäel. Selga panna soe ja mugav riietus ning kaasa võtta rahvamängudeks sobilik lust!

Vajalik on eelnev üritusele registreerimine. Registreerida saab e-maili teel kyllikink@gmail.com või telefonil 5669 0186.

Küünlapäeva viib läbi VVV SA retkejuht Külli Kink.

Epp Maria Kokamägi avas Pärnus näituse “Retrospektiiv”

Pilt_Epp_M_Kokam2giEilsest on Ammende Villas avatud tuntud maalikunstniku Epp Maria Kokamägi autorinäitus “Retrospektiiv”. 55. juubeli puhul on Epp Maria kokku pannud valiku oma parimatest töödest. Tagasi vaatava näituse peamisteks märksõnadeks on naiselikkus ja ingellikkus.

“Viiekümne viie aastaga poleks justkui midagi muutunud ― ikka armastan inimest ja looma ning tunnen suurt respekti looduse ees,” räägib Epp Maria oma inspiratsioonidest aastate vältel, “Küll aga on kõik selle näituse maalid valminud Pärnumaal, inspireeritud siinsest valgusest ja aastaaegade vaheldumisest.” See on kandunud ka Epp Maria värvidesse ― maalides on kasutatud kuld-hõbedast kuma, mis inspireeritud mereäärsest valgusest, peegeldusest, sealsest loodusest ja inimestest. Pärnuga on Epp Maria seotud juba aastaid. Pärnu Sepamaa talus elamine ja võimalus seal aastaringselt ka töötada, on üks Epp Maria täitunud unistustest. Näitusele on oma osa andnud ka Epp Maria abikaasa Jaak Arro enda käsitsi valmistatud disainraamidega.

Mitmed teosed, mida Epp Maria kunstihuvilistega Ammende Villas jagab, on eelnevalt ka maailma näinud ning üle piirigi positiivset tagasiside saanud. Ülle Juhi, läinud aasta Epp Maria Kokamäe ja Jaak Arro ühisnäituse korraldaja sõnul kannavad tööd endas armastust, ilu, headust ja võlu. “Kunstniku enda olemus ja nägemus ümbritsevast peegeldub igast Epp Maria teosest. Kohati salapärane, uskumatu ja seejuures üdini positiivne on emotsioon, mis iseloomustab Epp Maria loomingut. See annab igale näitusekülastajale võrratu ja unustamatu elamuse,” kirjeldab ta Epp Maria maalikunsti.

Kõik pärnakad ja linna külalised saavad Epp Maria juubelinäitust Ammende Villas vaadata kuni suveni.