Vabariigi 96. aastapäeva varahommikul kell 7.15 on kõik inimesed oodatud Kanepisse, et koos päiksetõusuga heisata riigilipp.Pidupäeval tervitavad teid maavanem Ulla Preeden, Kaitseliidu Põlva Maleva pealik kapten Janel Säkk ning Kanepi valla volikogu aseesimees Vaike Meesak.
Vaprate esivanemate mälestuseks asetakse Vabadussambale pärjad ning rahvast õnnistab Kanepi koguduse õpetaja Margit Lail.
Isamaaliste koorilauludega esinevad Kanepi segakoor ja mängib Pühajärve Puhkpilli orkester.
Kanepi Seltsimajas on avatud noortekohvik (kell 7.30-13.00) ning kell 11 algab Seltsimaja eest “Vabariigi matk”.
Piimatootjate karistamine soodsa turuolukorra toel tehtud pingutuste eest kvoodita olukorras konkurentsis püsimiseks pole mõistlik, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Brüsselis toimuval põllumajandus- ja kalandusnõukogul.
“Tootjate täiendav rahaline survestamine viimasel kvoodiaastal on probleem paljude riikide jaoks ja vajab lahendamist,” sõnas Seeder. “Riikide hulk, kes juba praegu kvooti ületavad või selleni potentsiaalselt jõuavad, on kiiresti kasvamas.”
Eesti ettepaneku kohaselt tuleks kasutada olemasolevaid pehmendamisvõimalusi ja korrigeerida rasvasisalduse koefitsienti. Referentsist väiksema rasvasisalduse puhul kasutatavat koefitsienti tuleks Eestis kvoodiületamise ärahoidmiseks suurendada ca 2,5 korda.
Kvoodiületamise probleem viimasel kvoodiaastal puudub Balti riike, Austriat, Iirimaad, Hollandit, Luksemburgi, Poolat, Belgiat, Taanit ja Saksamaad.
2015. aasta aprillist kaob ligi 30 aastat toiminud piima tootmiskvootide süsteem. Piimatootmise praeguste arengute jätkudes jõuab Eesti tänavusel kvoodiaastal (aprill 2013 – märts 2014) kvoodi piiri lähedale ja ületab seda viimasel kvoodiaastal (aprill 2014 – märts 2015) ligi 5% võrra. See tähendab, et kvooti ületavail Eesti tootjail tuleb viimasel kvoodiaastal maksta 11 miljoni euroni ulatuv kvoodiületamise tasu.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed (MISA) kutsub huvilisi 5. märtsil Tallinna Tehnikaülikoli Tudengimajja eesti keele õppe arendamise teemalisele tasuta konverentsile.
Konverents keskendub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toimunud tegevuste kokkuvõtete tutvustamisele. Ühtlasi jagatakse infot käesoleval aastal korraldavate tegevuste kohta. Lisaks tutvustab Haridus- ja Teadusministeerium järgneva programmiperioodi tegevusi ja eesmärke.
“2014. aastal on ESFi-i toel tulemas mitmeid kutseharidussüsteemile suunatud tegevusi nagu näiteks kutseõppurite täiendav eesti keele õpe, kus õppevorm ja viis valitakse õppeasutuste endi ettepanekuid silmas pidades ning kus individuaalne lähenemine õppijale on võimalikult suur,” kommenteeris MISA elukestva õppe üksuse juht Jana Tondi.
Tondi sõnul on tänavu tulemas veel ka kutseõppeasutuste pedagoogide täienduskoolitused, stažeerimine ja nõustamissüsteemi arendamine ning populaarse erialakeele portaali kutsekeel.ee arendamine.
Oma kogemusi eesti keele õppimise kohta jagavad programmi erinevates tegevustes osalenud inimesed.
Tasuta konveretsil osalemiseks on vaja end eelnevalt registreerida hiljemalt 27. veebruaril SIIN! Samalt veebiaadressilt saab lisainfot ka transpordi korralduse ning programmi kohta. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel.
Teisipäeval, 18. veebruaril avatakse Võru kultuurimajas Kannel fotograaf Ingmar Muusikuse näitus “Lõuna-Eesti – elu kahe maailma piiril. Kogukonnad”, mis vaatleb tundliku pilguga Lõuna-Eesti inimeste ja kogukondade olemust, traditsioone ning eluviisi. Fotonäitus, mis valmis Leader tegevusgruppide ja National Geographic Eesti koostöös, läheb pärast kuuajalist eksponeerimist Võrus rändama mööda Eestit.
Rändava fotonäituse pidulik avamine toimub teisipäeval algusega kell 13 Võru kultuurimajas Kannel (Liiva 13, Võru). Näituse avamisel tutvustatakse projekti “Elu kahe maailma piiril”, räägitakse Võrumaa avastamist väärt paikadest ning kuulutatakse välja projekti “Elu kahe maailma piiril” meenekonkurss.
Möödunud laupäeval, 15. veebruaril tähistas Põlvamaa Omavalitsuste Liit (POL) Põlva Kultuuri- ja Huvikeskuses toimunud balliga oma 20. tegevusaasta täitumist.
Peoõhtu avas POLi vastne esimees Kaido Kõiv: “Mul on väga hea meel, et saame kõik koos tähistada POLi 20. tegevusaasta täitumist. Tahan tänada kõiki neid, kes on rohkem või vähem selle 20 aasta jooksul Põlvamaa Omavalitsuste liidu tegevustesse panustanud. Kõigil teil on täna võimalus hetkeks peatuda ja mõelda tagasi muredele, tulistele vaidlustele, äpardustele, rõõmustavatele üllatustele ning edukatele koostöö momentidele.”
20 aasta tööst tegi kokkuvõtte Liidu endine tegevdirektor Hele Oidermaa, kes pani omavalitsusjuhtidele südamele, et väga oluline on jätkuvalt teha koostööd ja vaadata maakonda tervikuna. Põlvamaa Omavalitsuste Liidu ajaloost rääkides tõi Oidermaa välja mitmeid erinevusi võrreldes teiste omavalitsusliitudega: Põlvamaa oli viimane maakond, kus liit loodi, selle juhatusse kuuluvad kõigi Põlvamaa valdade omavalitsusjuhid ja Liidu juhatuses pole toimunud suuri vahetusi, kuna omavalitsuste eesotsas on pikka aega ametis olnud juhid.
Sõna said ka kõik varasemad esimehed, nende seas kolm Liidu asutajaliiget: Sirje Tobreluts, Lennart Liba ja Peeter Sibul. Lisaks neile on esimehe ametis olnud Aivar Luts (Kanepi endine vallavanem), Andrus Seeme (Kõlleste vallavanem) ja Raul Kudre (Värska vallavanem). Igaühel neist oli võimalus meenutada oma juhtimisaega – kirjeldada toonast olukorda ja tuua välja, mida head sai maakonnas ära tehtud.
Viljandi maavanemale saabus kaksteist ettepanekut väärikate inimeste kohta, keda võiks autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga. Viljandimaa vapimärgi nõukogu liikmetele saadeti esitatud taotlused tutvumiseks ja oma arvamuse kujundamiseks. Komisjon arutas läbi kõikide esitatute kandidatuurid ning otsustas autasustada 2014. aastal Viljandimaa vapimärgiga maakonna inimeste seas lugupeetud arsti Viktor Brini.
Viljandi maavanem Lembit Kruuse ütles, et nõukogu tunnustab ja hindab vapimärgiga tööd, mida Viktor Brin on nelja aastakümne vältel Viljandimaa inimeste heaks töötades teinud.
Viktor Brin on alates 1970. aastast arst-neuroloogina töötanud Viljandi haiglas ning nende aastate vältel pälvinud maakonna inimeste ja kolleegide tunnustuse. Praegu on ta Viljandi sisehaiguste osakonna vanemarst. Dr. Brin on oma tegevusega keerukas neuroloogia valdkonnas kaasa aidanud suure hulga Viljandimaa inimeste ravimisele ja tervenemisele. Viljandimaa inimeste seas on ta tunnustatud ja usaldusväärne arst. Valdkonna spetsialisti ja ühiskondlikult aktiivse inimesena on ta aidanud nii Viljandi haigla kui ka kogu maakonna tervishoiu arengule ning teeb seda jätkuvalt.
Viktor Brin lõpetas Tartu riikliku ülikooli arstiteaduskonna 1970. aaastal ning on sellest ajast peale üle 40 aasta töötanud Viljandi haigas arst-neuroloogina. TRÜ-s arstikutse omandamisel ja kliinilise ordinatuuri läbimisel TRÜ kliinikumi närvikliinikus dr. E. Raudami juhendamisel on Brin täiendanud end Tartus, Tallinnas, Moskvas, Norras Trondheimis ja Saksamaal Mindenis. Lisaks igapäevatööle on dr. Brin avaldanud rea artikleid erialaajakirjas “Eesti Arst”. Ta osaleb Viljandi arstide liidu töös. Viktor Brini on tunnustatud IV järgu Punase Risti teenetemärgiga. Aastal 2009 pälvis ta Viljandi linna elutööpreemia pikaajalise ja südamega tehtud töö eest viljandlaste tervise eest hoolitsemisel.
Maavanema sõnul on kõik esitatud kandidaadid tublid inimesed, kes on oma ameti või ühiskondliku aktiivsusega kaasa aidanud kogukonna ja Viljandimaa arengule.
“Tänavuaastane otsus tuli langetada väga tihedas konkurentsis nelja väärika kandidaadi: Viktor Brini, Rein Grünbachi, Feliks Keele ja Helmut Mõtsniku vahel. Viimaseks otsustavaks kaalukeeleks sai tunnustatus ja usaldusväärus Viljandi maakonna elanike seas,” rõhutas Kruuse.
Viljandimaa vapimärk antakse kätte Viljandi maavanema, Viljandimaa omavalitsuste liidu esimehe ja kaitseliidu Sakala maleva pealiku pidulikul vastuvõtul 21. veebruaril.
Vapimärk on Viljandi maakonna kõrgeim autasu Viljandimaal alaliselt elavale inimesele, kes on oma töö ja tegevusega eriti silmapaistvalt kaasa aidanud maakonna arengule. Vapimärgi asutas Viljandi maavalitsus Eesti Vabariigi 85. sünnipäeva auks. Seni on vapimärgiga autasustatuid kümme. Esimene vapimärk omistati kodu-uurija Enno Piirile, eelmisel korral pälvis selle maakonna majanduselu arendaja Andres Veide.
Vapimärk on kuuest kuldsest viljapeast koosnev täht, mille peal on Viljandimaa vapp. Vapimärk on valmistatud juveelihõbedast prooviga 925° (kõik detailid). Viljapead on reljeefsed, kaetud puhta (999°) kullaga. Vapikilp ja kotkas on hõbedast, viimistletud läbipaistva kuumemaili ning kuldamisega.
Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.
“Eriti pannaksegi rõhku bändi lavalisele olekule, dünaamikale ja kõlale ning antakse nõuandeid, mida bänd saaks teha, et soundcheckid oleksid kiired ja produktiivsed,” sõnab Bändilabori projektijuht Kristjan Kaasik. Pärnumaa koolitust viivad läbi Bändilabori mentorid ning tegevmuusikud Viljar Norman, Marek Talts, Heiko Leesment ning Kristjan Kaasik. Lisaks mentoritele annavad nõu ka Bändomaania peakorraldaja Risto Tamm ja helimeeskond.
Pärnu linna ja maakonna bändikonkurss Bändomaania toimub 23. veebruaril ööklubis Sugar. Üles astuvad OL*, John Doe, Tori Hobune, At One Thirty, Prime Animals, Voice Of Voices, Los Libedos Vineros ning Yellow Strong Mustards. Külalisesinejaks on Noortebänd 2013 võitja Ziggy Wild.
Aasta esimeses pooles toimuvad konkursid veel Viljandi-, Lääne,- Tartu-, Harju- ja Saaremaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Piirkondlike konkursside auhinnafondides on lisaks teistele preemiatele edasipääs Noortebänd 2014 konkursile ning osalemine Bändilabori mentorprogrammis.
Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder allkirjastas täna käskkirja, millega peatatakse alates 18. veebruarist kaluri kalapüügiloa alusel toimuv haugipüük Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel, sest lubatud poolaasta saak on ammendunud. Piirang kehtib kuni 30. juunini 2014.
Tänase, 14. veebruari seisuga oli Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel püütud vähemalt 54 tonni haugi. Sellega on piirkonnale lubatud poolaasta saak (60 tonni) ammendunud vähemalt 90% ulatuses ning kalapüügiseaduse (§ 19 lg 6) kohaselt tuleb püük peatada.
Lisaks peatatakse kalapüük nakke- või raamvõrkudega Peipsi järvel kaldast kaugemal kui 1 km ja Lämmi- ning Pihkva järvel kaldast kaugemal kui 500 meetrit, kuna nende püügivahenditega püütakse esimesel poolaastal enamus haugist ja neist püügivahenditest ei ole haugi võimalik elusalt vabastada.
Vastavalt Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisele Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarude säilitamise ja kasutamise alase koostöö kokkuleppele kehtestab valitsus neil järvedel Eestile eraldatud lubatud aastase saagi kalaliikide kaupa. Lubatud saagi võib valitsus kehtestada ka poolaastate kaupa, mida 2014. aastaks on tehtud ahvena, haugi, koha ja latika puhul. Et tagada piisav kalakogus püügi jätkamiseks ka teisel poolaastal, kehtestas valitsus Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järve kalavarusid uurivate teadlaste ettepanekul esmakordselt poolaasta lubatud saagi haugipüügiks. Ettepanek kooskõlastati kaluritega eelmise aasta 7. novembril toimunud koosolekul.
Ministri käskkiri haugipüügi peatamise kohta Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel avaldatakse esmaspäeval, 17. veebruaril Ametlikes Teadaannetes ning see jõustub 18. veebruarist.
Esmaspäeval, 17. veebruaril avatakse Viljandi Linnagaleriis Heldur Lassi värviliste joonistuste näitus „Teetähised“. Näituse kuraator on Aate-Heli Õun.
60. juubelit tähistav kunstnik Heldur Lassi ütleb, et tema loomingu peamiseks liikumapanevaks jõuks on igapäevased tunded ja kogemused. Loomingust saab tema jaoks elu läbitunnetamise ja hingerahu leidmise vahend, omamoodi isikliku vabaduse akt. Kunstitöödest saavad teetähised endasse uskumise teel.
Näitusel eksponeeritavatel pliiatsijoontega tihedalt läbitöötatud piltidel on läbi põimunud abstraktne ja kujutav, suur ja väike, vorm ja värv. Peentest joontest moodustuvad üksteisest läbikumavad hõrgud maailmad.
Näitus jääb Viljandi Linnagaleriis (raamatukogu III korrus) avatuks 8.märtsini.
MTÜ Rõuge Kool tellimusel ja eestvedamisel on valminud Rõuge laste ja noorte mänguväljaku ehitusprojekt.
Kõigile ohutusnõuetele vastava, visuaalset nauditava ja Rõuge kaunisse keskkonda sobiva mänguväljaku projekti on heaks kiitnud Rõuge vallavalitsus. Ehitusprojekti valmimist toetas rahaliselt kohaliku omaalgatuse programm.
Rõuge laste ja noorte mänguväljaku projekteerimine on mänguväljaku ehitamise esimene etapp. Mänguväljak rajatakse Rõuge kooli juurde MTÜ Rõuge Kool, Rõuge põhikooli hoolekogu, Rõuge vallavalitsuse, kohalike ettevõtjate ja kogukonna koostöös. Mänguväljaku ehitamise eesmärgiks on parandada kohalikku elukeskkonda.
22. veebruaril korraldab Pilkuse küla Otepääl Pilkuse lahtised karikavõistlused talvises kalapüügis, kuhu on oodatud nii suured kui ka väikesed kalastajad.
Üks korraldajatest, Pilkuse küla elanik Marika Ein ütles, et võistelda saavad mehed, naised, noored (13- 16 aastased), lapsed (kuni 12 eluaastani) ning võistkonnad (kolm võistlejat).
Individuaalse võistlusklassi võitjat autasustatakse karikaga ja kolme paremat medaliga. Kavas on ka üllatusauhinnad. Kõigil võistlejatel peab olema harrastuspüügiõigus, võistlejad ning pealtvaatajad on jääl omal vastutusel.
“Tegemist on kogupereüritusega, mis annab võimaluse kõigil pereliikmetele kalapüügiga kätt proovida,” ütles Marika Ein.
Võistluste reeglitega saab tutvuda Otepää valla kodulehel www.otepaa.ee
Täna Tallinnas toimuval rahvusvahelisel turismimessil Tourest sõlmitakse koostööleping Lõuna-Eesti Turismi ja Pihkva Oblastivalitsuse vahel.
Koostööleping allkirjastatakse Lõuna-Eesti ja National Geographicu koostööprojekti tutvustamisel ning Lõuna-Eesti kultuuri- ja ajaloomarsruudi avamisel. Koostöölepingu eesmärgiks on tõhustada turismialast koostööd ja infovahetust Lõuna-Eesti regiooni ja Pihkva oblasti vahel. Koostöölepingule kirjutavad alla SA Lõuna-Eesti Turism nõukogu liige Kajar Lember ja Pihkva Oblastivalitsuse Turismiinfokeskuse direktor Jana Nassar.
Tourest messil kasutavad Lõuna-Eesti erinevad piirkonnad kujunduskontseptsioonis National Geographicu kollaste akende elemente, et rõhutada regiooni erinevaid avastamist väärt paikasid. Projekt “Elu kahe maailma piiril” jutustab lugusid põnevatest paikadest ja inimestest Lõuna-Eestis ning toob messipinnale kokku avastamist väärt paigad ja turismiteenuste pakkujad kogu Lõuna-Eestist. Külastajad saavad end messil pildistada läbi kollaste akende.
Sel nädalal rõõmustab teaduskeskus AHHAA oma külalisi enneolematu sõbraprogrammiga, mis kulmineerub sõbrapäeval, kui avatakse mobiilifotode näitus ning külastajatel on võimalus piiluda ehtsasse südamesse.
Töötoas „Sukeldume südamesse“ saavad julgemad AHHAA külastajad uurida koos giidiga päris seasüdant. Töötoas otsitakse vastuseid küsimustele, kas ka tegelikkuses on meie kõige tähtsam organ südamekujuline ning kuidas see täpselt töötab.
Reedel avatakse Pihkva fotograafide mobiilifotograafia näitus, mis on inspireeritud sõprusest ja armastusest. Näituse toob Eestisse Pihkva fotograaf ja huviringi juht Dmitri Tolkachjov.
Kõigil külastajatel on võimalik sõbrapäeval ka ise teha endast ja sõpradest meeldejääv foto koos lõhkeva õhupalliga. Igale AHHAA külastajale on see sõbrapäeval tasuta (üks pilt inimese kohta).
Lisaks saavad külastajad kuni nädala lõpuni valmistada valguse abiga kaarte, meisterdada südamekujulisi seepe, küünlaid, imemaitsvat šokolaadi, suussulavaid karamelle ning lindude maiust. AHHAA teadusteater näitab igal päeval sõbrateemalisi teadusetendusi.
Kõigi sõbranädala külastajate vahel läheb loosi hulgaliselt AHHAA auhindu ja pileteid ning AHHAA Facebooki lehel saab osa võtta AHHAA-teemalisest arvamismängust.
Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutuse Meie Inimesed (MISA) tellimusel valmis pedagoogilis-psühholoogiline õppematerjal ja tehnikaalane eesti keele kursus.
“Pedagoogilis-psühholoogiliste ainete õppematerjal koos eesti-vene sõnastikuga” (koostajad Svetlana Gordijenko ja Nelly Randver) on mõeldud õpetajakoolituse erialade eesti keelest erineva emakeelega üliõpilastele iseseisvalt lugemiseks ja õppimiseks. Õppematerjal koosneb pedagoogilis-psühholoogilistes ainetes kasutatavatest erialastest mõistetest, terminitest ja definitsioonidest ning iga peatüki lõpus on erinevad ülesanded koos vastustega.
“Õppematerjal on mõeldud eelkõige Tartu Ülikooli Narva Kolledži õpetajakoolituse erialade esimese kursuse üliõpilastele. Täpsemalt tulevastele klassiõpetajatele, kes hakkavad õpetama mitmekeelses koolis või lasteasutuses ja ka humanitaataineid andvatele tulevastele pedagoogidele, kelle klassis on eesti keelest erineva emakeelega õpilasi,” selgitas MISA elukestva õppe üksuse koordinaator Liilika Raudhein. Materjali saab tasuta alla laadida MISA veebiraamatukogust ning portaalist kutsekeel.ee.
Lisaks valmis Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži tootmise automatiseerimise, kütuste tehnoloogia ja rakendusinfotehnoloogia erialade üliõpilastele Moodle keskkonnas loodud tehnikaalane eesti keele veebikursus. Kursuse
“Tehnikaalane eesti keel” peamised teemad on matemaatika ja füüsika terminoloogia ning leiutised ja innovatsioon. Veebikursus sisaldab lugemis-, kuulamis- ja videoülesandeid ning teste, mille abil saavad üliõpilased arendada eestikeelsete tekstide mõistmise ja akadeemilises stiilis kirjutamise oskust ning suudavad paremini osaleda tehnikateemalistes vestlustes. Tehnikaalane eesti keele kursus on huvilistele kättesaadav õpikeskkonna Moodle veebilehelt.
Õppematerjal ja veebikursus valmisid Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Keeleõppe arendamine 2011–2013” toel tegevuse “Kõrgharidustaseme õppurite täiendav keeleõpe” raames. Programmi tegevuse vältel valmis kõrgharidust omandavatele üliõpilastele seitse e-õppekursust ning kolm õppematerjali. Eesti keele täiendava kursuse läbisid kolme aasta vältel kokku 525 kõrgkoolide õppurit.
Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa Vapimärgi pälvis tänavu Viktor Puolakainen ja teenetemärgi Aare Hõrn.
Viktor Puolakainen töötab Võrumaa kutsehariduskeskuses üldainete õpetajana. Ta on töötanud ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetajana Fr. R. Kreutzwaldi nimelises Võru 1. keskkoolis ja Vastseliina gümnaasiumis. Õpilased hindavad tema erudeeritust, laia silmaringi, inimlikkust, heatahtlikku suhtumist ja õpilaste probleemidest arusaamist. Kooli direktorina on Viktor Puolakainen töötanud Nursi 8-kl koolis, Võru kaugõppekeskkoolis, Parksepa 9-kl koolis, Võru 2. keskkoolis ja Vastseliina sanatoorses internaatkoolis.
Parksepa 9-kl kooli direktorina valmis koolile koostöös lastevanemate, õpetajate, rajooni juhtkonna ning Võru EPT ja Väimela näidissovhoostehnikumiga 1991. aastal uhke juurdeehitus ning 1992. aastal täismõõtmetega võimla. Tänu nendele ehitustele võis Parksepa kool hakata kandma Parksepa keskkooli nime.
1994-1999 oli Viktor Puolakainen Võru linnavalitsuse abilinnapea haridus- ja sotsiaalvaldkonna alal. Sellesse perioodi jääb tema eestvõtmisel Võru Järve kooli rajamine ja sõprussidemete loomine Iisalmi linnaga Soomes. Viktor Puolakainen on olnud Võru džuudoklubi Rei asutamise juures, tema antud nime kannab tantsutrupp Katariina. Loe edasi: Selgunud on Võrumaa vapimärgi ja teenetemärgi kavalerid
Reedel, 14. veebruaril kell 20.00 toimub Haanja rahvamajas peoõhtu “Meri põlvini”. Külla tuleb rohkearvuline Rõuge isetegevuslaste seltskond. Külaliste poolt pakutav programm saab olema väga rikkalik.
Pilet eelmüügist 5 EUR ning peoõhtul kohapeal 7 EUR.
Neljapäeval, 27. veebruaril algusega kell 18.00 toimub Otepää looduskeskuses (Kolga tee 28, Otepää) loodusõhtu “Alam-Pedja lugu ja lumm” – Arne Ader.
Veebruarikuus saab suurim kaitseala 20-aastaseks. Loodusemehe Arne Aderi vahendusel kogetakse mälupilte, slaide ja digipilte Alam-Pedjalt aastatest 1983-2013.
Arne Ader: „Armusin Alam-Pedjasse kümmekond aastat enne kaitseala sündi. Siis kutsuti seda paika Laeva sooks. Üliõpilaspõlves sai võimalust mööda põgenetud sohu – mõnikord isegi nädalateks. Elasime väikese sõpruskonnaga Rehessaare metsavahitalus keset Laeva sood. Tol perioodil tehtud loodusvaatlused olid muuhulgas olulised kaitseala sünniloos. Ja veelgi olulisem oli, et meie sõpruskonna ühest liikmest – Einarist – sai Alam-Pedja kaitseala ülesehitaja ja esimene valitseja.”
Sissejuhatus loodusõhtusse toimub Otepää Muusikakooli õpilaste poolt.
Loodusõhtu on tasuta. Korraldajaks Keskkonnaamet koostöös Otepää Muusikakooli ja Otepää Kultuurikeskusega, ürituse läbiviimist toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Lisainfo: Margit Turb, Keskkonnaameti keskkonnahariduse spetsialist, tel 518 6747, margit.turb@keskkonnaamet.ee
Alates 3. veebrurist saab esitada taotlusi Rahvakultuuri maakondlikku toetusprogrammi, mis suunatud rahvakultuuri püsimisele ja arengu toetamisele maakondade tasandil. Programmi rahaline maht on 63 912 eurot, seejuures on igale maakonnale eraldatud kindel summa. Taotluste esitamise viimane tähtaeg on 21. veebruar.
Riigi poolt maakonnale eraldatava toetussumma suurus sõltub konkreetse maakonna rahvaarvust ja Kultuuriministeeriumi poolt välja töötatud koefitsiendist.
Programmi summadest toetatakse rahvakultuuril põhinevate maakondlike ja üleriigiliste ürituste korraldamist; rahvakultuurialaste koolituste, õpikodade, ümarlaudade, foorumite, õppepäevade ja õppereiside korraldamist; laulu- ja tantsupeo protsessi järjepidevusele ning maakondliku identiteedi hoidmisele suunatud projektide läbiviimist; maakondlike organisatsioonide ja maakondlike rahvakultuuri kollektiivide tegevust.
Rahvakultuur hõlmab Eesti pärimuskultuuri ja rahvuslikel traditsioonidel põhinevat harrastustegevust, rahvuslike ja paikkondlike kultuuritraditsioonide uurimist, hoidmist ja jäädvustamist, avalikke kultuurisündmusi ning rahvakultuurialast seltsitegevust, koolitust ja täiendõpet.
Rahvakultuurialaste maakondlike tegevuste osaline toetamine toimub Rahvakultuuri Keskuse maakondades töötavate rahvakultuurispetsialistide võrgustiku kaudu. Toetuse saajad võivad olla riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende allasutused, avaõiguslikud juriidilised isikud, äri-ja mittetulundusühingud, sihtasutused ning füüsilisest isikust ettevõtjad.
Taotlused palume esitada digitaalselt allkirjastatuna või saata postiga Rahvakultuuri Keskuse rahvakultuurispetsialistile Võru maakonnas maie.pau@rahvakultuur.ee
Programmi tervikteksti ning toetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda Rahvakultuuri Keskuse veebilehelhttp://www.rahvakultuur.ee/?s=33
Reedel, 14. veebruaril toimub Tartus Dorpati konverentsikeskuses kolmas RMK teadusseminar, kus antakse ülevaade värskeimatest teadusuuringutest looduskaitse ja säästva metsanduse vallas.
RMK juhatuse esimehe Aigar Kallase sõnul on fookus RMK poolt rahastatavate teadustööde praktilisel kasutusel. “Näiteks on lõppemas kolm aastat kestnud uurimisprojekt turberaiete kohta, mis peaks metsaomanikele andma paremaid teadmisi metsade loodussõbralikuks majandamiseks kohtades, kus lageraie erinevatel põhjustel pole soositud, näiteks kaitsealade piiranguvööndi metsades,” sõnas ta.
Eelmisel aastal rahastas RMK kolme olulist teadustööd, neist mahukaim tegeleb metsise elupaigakasutust piiravate ja soodustavate teguritega metsamaastikus. Eesti teadlased uurivad ka kuivendatud metsade rolli kliimamuutustes ja töötavad välja metoodikat lageraiete mõju hindamiseks ja võimalike konfliktide ennetamiseks maastiku tasandil.
Lisaks tutvustatakse seminaril kuusekändude juurimisega kaasnevaid keskkonnamõjusid ning kuusekändude potentsiaali toormeallikana energiatootmises. Oma teadustöödest annavad ülevaate ka Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli maateaduste ja ökoloogia doktorikooli doktorandid. Loe edasi: Tartus esitletakse metsanduse ja looduskaitse teadusuuringuid
Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport.
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.
Eesti eksportis 2013. a põllumajandussaadusi ja toidukaupu rohkem kui sajasse erinevasse riiki. Suurimateks eksportturgudeks on endiselt meie naaberriigid Läti, Soome ja Venemaa, neile järgnevad Leedu, Saksamaa ja Holland.
Maailmaturu suur nõudlus kajastus nii Eesti piimatööstuste kasvanud ekspordis kui ka jätkuvas toorpiima ekspordis Leetu. Kokku kasvas piima ja piimatoodete eksport aastaga 23%, ulatudes 209 miljoni euroni. Loomakasvatussaadustest kasvas ka liha ja lihatoodete eksport (10%), ulatudes möödunud aastal 61 miljoni euroni.Loe edasi: Maailmaturu nõudlus tõstis taas Eesti põllumajandustoodete eksporti
Europe Directi Võru teabekeskuse ning kultuurimaja Kannel koostöös korraldatud “Euroopa filmikohvikute” sarja teise filmina linastub 26. veebruaril kell 19:00 Kandles 2010. aastal Saksamaal vändatud film “Võõras”, mis lahkab paralleelselt kultuurikonfliktide ja isikliku vabaduse küsimusi. Film püüab lepitada tõsiuskliku perekonna traditsioone ning kaasaegse ühiskonna vabameelseid kombeid.
Umay on noor kena naine, kes on sündinud Saksamaal, kuid elab taas oma päritolumaal Türgis koos väikese armsa poja ja abikaasaga. Tema abielu ei ole õnnelik. Vastupidi, ta mõistab, kui patriarhaalselt rõhuv võib olla tema tulevik, kui ta peaks veel koduriiki jääma ja milliseks võib kasvada tema poeg, kes näeb kui igapäevaselt “normaalne” ja tavaline on naise mõnitamine ja löömine. Naine pakib asjad ja läheb Istanbulist tagasi Berliini oma vanemate juurde. Armastus ja rõõm tütre jällenägemisest on suur, kuni pere saab teada tütre külaskäigu tegeliku põhjuse ning seda, et ta ei soovigi enam Türki naasta. Umay ei anna järele ja otsustab oma poja nimel jääda Saksamaale.
Film valiti 2010. aasta parimaks Saksa filmiks ning esitati Saksamaa poolt parima võõrkeelse filmi Oscari kandidaadiks. Samuti pärjati film 2010. aastal Euroopa Parlamendi auhinnaga PRIX LUX.
Filmikohvikute toimumise järel on külastajatel võimalik nautida tasuta teed ja kohvi ning vestlusringis arutleda filmis kajastatud teemadel.
Filmiõhtu on kõigile huvilistele tasuta!
Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp. Filmi linastust toetab Euroopa Parlamendi Infobüroo Eestis.
Eesti Muusika Päevad korraldavad tänavu 28. ja 29. märtsil Tallinn Music Weeki raames kaks esitluskontserti, mis tutvustavad praeguste eesti heliloojate muusikat siinsele publikule ja loovad ka uusi rahvusvahelisi kontakte. Esimest korda toimub koostöökontsert Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds, mille eesmärk on lähendada nüüdismuusikat teiste muusikstiilidega.
Mustpeade majas toimuval Eesti Muusika Päevade esitluskontserdil saab reedel, 28. märtsil kell 19 kuulda René Eespere, Mirjam Tally, Märt-Matis Lille, Arash Yazdani, Marianna Liigi, Mariliis Valkoneni ja Weekend Guitar Trio muusikat. Mustpeade majas toimuva esitluskontserdi kunstilised juhid on helilooja Erkki-Sven Tüür, Klassikaraadio peatoimetaja Tiia Teder ja Eesti Muusika Infokeskuse juht Evi Arujärv. Nende valik võimaldab igal aastal saada ülevaate eri põlvkondades eesti heliloojate loomingust, kes parasjagu aktuaalsed, sealjuures väga heade eesti muusikute esitustes.
Lisaks juba traditsiooniks kujunenud heliloojate autorikavadele keskenduvale esitluskontserdile korraldab Heliloojate Liit laupäeval, 29. märtsil kell 20 Rotermanni kvartali Uues jahulaos koostöös Rootsi festivaliga Göteborg Art Sounds (GAS) esitluskontserdi, kus nüüdismuusika saab kokku improvisatsiooni ja jazzmuusikaga. Kontserdi kuraator on GAS Festivali kunstiline juht, rootsi helilooja ja helikunstnik Staffan Mossenmark, kes on oma paljude eksperimentaalsete teoste hulgas loonud näiteks Kontserdi 24-le jäätiseautole ning Kontserdi 100-le Harley Davidsoni mootorrattale. Loe edasi: Eesti Muusika Päevad tutvustavad Tallinn Music Weekil eesti nüüdismuusikat
28. veebruarist 1. märtsini toimub Tihemetsal nahaõmblemise koolitus, mille eesmärgiks on tundma õppida levinumaid Eesti etnograafiliste nahkrõivaste traditsioonilisi käsitsivalmistamise võtteid.
Korraldajad eeldavad kursusel osalejatelt, et neil on olemas varasem tekstiili õmblemise kogemus.
Nahatöötlemise kursuse teoreetilises osas tutvustakse: Eesti etnograafilisi nahast esemeid, traditsioonilise nahaõmblemise mõisteid, töövahendeid ja materjale ja etnograafiliste nahkrõivaste lõikeid ja nahakasutust.
Kahel päeval valmistatakse traditsiooniliste nahaõmblusvõtetega kaks erinevat tööproovi koos nahast kinnitusdetailidega. Tööproovidel kasutatud õmblus- ja kaunistusvõtted pärinevad erinevate etnograafiliste nahkrõivaste detailidelt. Loe edasi: Tihemetsal saab õppida nahaõmblemist
Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.
Loomakasvatustoodangu väärtus (428,6 mln EUR) suurenes aastaga 12%, peamiseks mõjutajaks piima kokkuostuhinna tõus kõrgeimale tasemele alates Euroopa Liiduga liitumisest 2004. aastal. Viimased suuremad piimahinna tõusud olid aastatel 2004/2003 (33%) ja 2010/2009 (32%). Kui 2012. aastal pidid piimatootjad leppima hinnalangusega, siis eelmine aasta tõi nii rekordilise piimatoodangu (762 347 tonni), keskmise väljalüpsi lehma kohta aastas (7824 kg) kui ka kokkuostuhinna 338,1 EUR/t. Piimatoodangu väärtus (241,6 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest 27%, mis on ühe protsendi võrra kõrgem viimase 15 aasta keskmisest.
Taimekasvatustoodangu väärtus (366,5 mln EUR) vähenes aastaga 14%, peamiseks mõjutajaks teravilja tootjahindade 30%-line langus. Teraviljatoodangu väärtus (143,5 mln EUR) moodustas põllumajandussektori toodangu väärtusest eelmisel aastal 16% (2012. aastal 23%). Hea aasta oli kartulitootjatele – väiksemal pinnal toodeti rekordiline hektarisaak 18 875 kg/ha ja seda realiseeriti kolm neljandikku kallima hinnaga kui 2012. aastal.
Tootjate kulutused suurenesid jätkuvalt (6%), peamiselt elektrihinnatõusu tõttu.Tootmistegurite (maa, tööjõud, kapital) kasutamise efektiivsus vähenes kokkuvõttes 13%, kuigi tootmistoetuste maht suurenes 3%.
Põllumajandussektori majandustulemuste täiendatud prognoos 2013. aasta kohta valmis Põllumajandusministeeriumi ja Statistikaameti koostöös.
Eesti Rütmimuusika Hariduse Liidu poolt läbiviidav mentorprogramm Bändilabor alustab esimeste ansamblite juhendamisega 15. veebruaril Pärnus, kus keskendutakse nädal hiljem toimuval Bändomaanial osalevate ansamblite konkursiks ettevalmistamisele.
Sel nädalal rõõmustab teaduskeskus AHHAA oma külalisi enneolematu sõbraprogrammiga, mis kulmineerub sõbrapäeval, kui avatakse mobiilifotode näitus ning külastajatel on võimalus piiluda ehtsasse südamesse.
