Külauudised

Korteriühistuid vajavad ka väiksemad asulad, mitte ainult suured linnad

Kortermajade korrashoiu probleem pole ainult linnade mure – Eesti väikeasulate kortermajad vajavad samuti korrashoidmist, kuid pahatihti pärsib seda ühistute puudumine. “Ka endistes kolhoosikeskustes, kus elanikke on, tuleb majad korda teha ning lihtsam on ühistud ära moodustada elanikel, kui oodata aastani 2018, mil need riiklikult moodustatakse,” rääkis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. Tema sõnul mängib aga väga suurt rolli ka kohaliku omavalitsuse tugi. Korteriühistud omakorda kujutavad omavalitsusele head partnerit, kellega ühistel plaane ellu viia,” rõhutas ta kahepoolse koostöö tähtsust.

Samal teemal arutleti ka nädalavahetusel Eesti Korteriühistute Liidu seminaril Alatskivil. Seminari juhi, EKÜL Tartu büroo juhataja Dagmar Mattiiseni sõnul võiks väiksemates kohtades samuti ühistute loomisest siiski huvitatud olla. “Korteriühistus saab ühiselt teha ka neid maja korrashoiuks tarvilikke töid, mis muidu osutuksid liiga kalliks. Niisamuti aitab ühistu riske hajutada,” lisas ta. Mattiiseni sõnul tasuks ühe asula mitmel korrusmajal ka üheskoos plaane teha. “Ühistud võiks ühisel kaaluda ju majade juurde ühiselt parklate, mänguväljakute jms rajamist,” leidis ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi uuringu kohaselt on probleemseid kortermaju üle kogu Eesti 302, neist 167 vajavad lammutamist ning 135 renoveerimist. Urmas Mardi sõnul tuleb aga ühistuid, kes kortermaja renoveerimise vastu huvi tunnevad ja selles suunas ka aktiivselt tegutsema hakkavad, aina juurde. “Oleme korraldanud hulga infopäevi, samuti temaatilisi foorumeid ning konverentse – iseäranis viimase paari aastaga on renoveerimisplaane pidavate ühistute hulk märgatavalt kasvanud,” rääkis ta. “Riikliku renoveerimistoetuse taotlejate hulk on samuti kasvanud – nõudlus ületab pakkumise,” märkis Mardi.

Eesti Korteriühistute Liit (EKÜL) asutati 17. aprillil 1996 Rakveres. Organisatsioon esindab ja kaitseb korteri- ja hooneühistute huve riiklikul ja kohalikul tasandil. Tänaseks kuulub Eesti Korteriühistute Liitu rohkem kui 1400 korteriühistut üle Eesti.

Eesti Korteriühistute Liit
Tel: +372 627 5740

Haanjamaa käsitööhuvilised tutvuvad makrameega

Head käsitööhuvilised!

Järgmine käsitöökohtumine toimub juba sel pühapäeval, 1. veebruaril kell 13 Plaani Lodge’is. Sel korral tutvume makrameega. Huvilistel palun kaasa võtta (linast) nööri või tugevat lõnga (jämedus valige vastavalt soovile, peenema nööriga saab väiksemaid ja peenemaid asju, nt prossi teha).

Kohtumiseni Plaanil!
Kärt Salumets
5399 8609

Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

2. veebruaril avatakse Rahvusraamatukogu 6. korruse näitusesaalis järjekordne muusika-aastale pühendatud näitus “Muusikainstrumente Sven Lõhmuse erakogust. Auhinnatud plaate Rahvusraamatukogu muusikakogust”.

Eesti helilooja, produtsendi ja instrumentalisti Sven Lõhmuse erakogust ja plaadifirma Moonwalk kogust on näitusel väljas üle 20 instrumendi – süntesaatorid ja üks trummikomplekt. Näha saab praegu kasutusel olevaid ja tuntud kollektiivide (Laura, Mr. Happyman, Black Velvet jt.) esinemistel kasutatud süntesaatoreid ning vanaduspensionil olevaid või pigem kodusesse majapidamisse sobivaid pille. Eksponeeritakse Jaapanis, USAs, Rootsis, Eestis jm. toodetud süntesaatoreid, millest vanimad on valminud 1970ndatel ning uusim 2014. aastal.

Samas saab vaadata Rahvusraamatukogu muusikakogu väljapanekut parimaks tunnistatud Eestiga seotud plaatidest. Näeb Eesti Popmuusika Aastaauhinna “Kuldne Plaat” laureaate ning Eesti Muusikaauhindade konkursi võidutöid, mille valib žürii ning tunnustab lisaks popmuusikale etno-folgi, džässi-bluusi ja klassikalise muusika kategooria paremaid. Eksponeeritakse ka aasta kooriplaate ning plaate, millel esinenud Eesti muusikutele on osaks saanud rahvusvaheline tunnustus Grammy. Loe edasi: Rahvusraamatukogus näeb süntesaatoreid ja auhinnatud plaate

Halba last ei ole olemas

MTÜ Lastekaitse Liit taunib igasugust laste sildistamist ja halvustamist meedias. Sellist käitumist on kahjuks aga eile õhtusest ETV Pealtnägija saatest alates teinud mitmed meediaväljaanded Nissis elava 14- aastase lapse suhtes.

Ajakirjanikel on alati kohustus töötada lapse parimatest huvidest lähtuvalt ning isegi siis kui lapsevanem ise pakub oma alaealist last puudutavad teemad välja, tuleb neist loobuda kui need kahjustavad lapse huve.

Lisaks on isikuandmete kaitse seaduse § 4 lõige 3 järgi delikaatsed ning avaldamisse mitte puutuvad andmed terviseseisundi või puude kohta, mis tähendab, et avalikkusele on nende jagamine keelatud.

Paha last ei ole olemas – lapse käitumishäired võivad olla tingitud nii sellest, et lapsevanem ei suuda olla vanemlikult mõjus ning füüsiliselt saab selle eest karistada laps. Enamasti on karistaja ise kogenud lapsena samasugust kohtlemist. Kui inimese vaimsest ja/või füüsilisest piirist lapseeas pidevalt üle sõidetakse, hakkab ta sama tegema teistega. Loe edasi: Halba last ei ole olemas

Tänavu on Kaarel Saha preemia laureaate kolm

Laupäeval, 31. jaanuaril antakse üle Kaarel Saha preemiad, mille sel aastal pälvivad Raul Vaiksoo, Andres Sarv ja Lui Lääts. Preemiad annavad Vanemuise väikeses majas vahetult enne ooperi “Rehepapp” etendust pidulikult üle Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise teatrijuht Toomas Peterson.

Kaarel Saha nimelist eraalgatuslikku preemiat antakse teatrietendusi teenindavale, lavastusi ettevalmistavale ja teatrimaju haldavale töötajaskonnale. Viimase 19ne aasta jooksul on traditsiooniliselt välja antud kaks preemiat – üks Vanemuise teenekale töötajale, teine teatritöötajale väljastpoolt Vanemuise teatrit. Tänavu, mil preemiat jagatakse juba 20. korda, otsustati premeerida lausa kolme inimest.

Kaarel Saha preemia laureaatideks on 2015. aastal valitud arhitekt Raul Vaiksoo – Vanemuise väikese maja sise- ja väliskujunduse eest; Vanemuise valgusala juht Andres Sarv – kauaaegse pühendunud töö eest Vanemuise teatris ning teatri kauaaegne lavastusala juht Lui Lääts, kes töötas Vanemuise teatris 50 aastat ning pälvib selle eest elutöö preemia.

Kaarel Saha preemiat antakse tänavu välja 20. korda. Aastatel 1996-1999 olid selle väljaandjaiks Kaarel Sahk juunior ja Vanemuise Selts, praegu on Kaarel Sahk juuniori partneriks Vanemuise teater.

Kaarel Sahk (1915-1994) oli Vanemuise legendaarne haldusjuht, kelle eestvedamisel tehti eelmisel sajandil korda Vanemuise majad ning kelle teadmiste toel kerkis Ugala teatrihoone. Aastatel 1944-1950 ja 1961-1976 oli ta Vanemuise direktori asetäitja ja aastatel 1976-1989 tehniline direktor. Tänavu tähistatakse Kaarel Saha 100. sünniaastapäeva.

Kodukiri Aasta Kodu Rahvalemmik selgunud

Kodukonkursi Aasta Kodu rahvazürii valis lemmikuks Kertu Rajasaare ja Rainer Sireli oma kätega rajatud kodu Tartus.

Pere elab põnevalt sopilises korteris ajalooga puitmajas. Remontides on esile toodud vanad materjalid, lisatud retromööblit ja moodsaid valgusteid.

Kodukirja peatoimetaja Malle Pajula sõnul jäid silma ka väiksed trikiga detailid, nagu vanast kitarrist kell või aknaklaaside vahel lendavad mängulennukid. “Korterit elavdab ka peret ühendav rockmuusikateema. Vinüülplaadid ja muusikariistad on kujunduses kõikjal esil.”

K-rauta sisekujunduse projektijuht Merike Hirvoja on hääletanud inimeste valikuga päri. “Võidukodus on nii hinge kui hubasust. Toredad ja hästivalitud detailid annavad märku pererahva julgusest ja enesekindlusest. Sisustusest tervikuna kiirgab isetegemise rõõmu, mängulisust ja loomeinimeste mõttelendu,” kiidab Merike Hirvoja ka pere oskust uut ja vana kokku põimida.

Rahva Lemmiku preemia võitja selgus internetihääletusel. Auhinnaks on 650 eurot kodukonkursi peatoetajalt K-rauta kaupluseketilt.

“Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Täna vabaühenduste liidu poolt aasta teoks valitud algatuse “Ukraina heaks” eestvedajate sõnul on eestlaste panus jõudnud Ukraina sisepõgenikeni ka seal, kuhu rahvusvahelised humanitaarorganisatsioonid alati ei ulatu.

Heategevusliku algatuse “Ukraina heaks” taga seisvad kolm vabaühendust pälvisid täna vabaühenduste liidu (EMSL) poolt välja antava aasta teo tunnustuse. Koos Ukraina Kultuurikeskuse ja Eesti Pagulasabiga annetusi kogunud MTÜ Mondo kõneisiku Veronika Svištši sõnul on näiteks Luhanski oblasti sisepõgenike heaks Mondole tänaseks annetatud pea 7000 eurot.

“Oleme tunnustuse eest väga tänulikud ning loomulikult täname ka kõiki annetajaid, kelle toel saime ukrainlastele abikäe ulatada. Meie suurim tänu kuulub aga kohalikule partnerorganisatsioonile Vostok SOS, tänu kellele jõuab eestlaste abi otse kriisipiirkonda Luhanski oblastis – ka küladesse, kuhu rahvusvaheliste humanitaarorganisatsioonide ei pruugi ulatuda” täpsustas Svištš. Loe edasi: “Ukraina heaks” abi jõuab otse kriisikoldesse

Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Eelmisest nädalast on Tallinnas Ülemiste keskuses avatud Lõuna-Eesti fotonäitus “Elu kahe maailma piiril”, mis esitleb fotograafide Jarek Jõepera ja Silver Kommusaare temaatilisi pilte.

Fotonäitus kutsub huvilisi tutvuma Lõuna-Eestiga – piirkonnaga, kus leidub ettevõtmisi, mis kasutavad tavapärasest erinevaid lahendusi ja edendavad jätkusuutlikku eluviisi. Ühtlasi tutvustab näitus Lõuna-Eestit kui piirkonda, mis pakub aastaringi mitmekülgseid võimalusi aktiivseks puhkuseks väga erinevate huvidega inimestele.

Lõuna-Eesti fotonäitus, mis sündis koostöös ajakirjaga National Geographic Eesti, on avatud Ülemiste keskuses märtsi lõpuni. National Geographic Eesti peatoimetaja Erkki Peetsalu ütles näituse fotovalikut kommenteerides, et Lõuna-Eesti loodus, vahelduv maastik ning rikas pärandkultuur pakuvad aktiivse puhkuse huvilisele lugematuid võimalusi seiklusteks ja põnevateks kohtumisteks. “Jarek Jõepera fotod avavad vaid väikest osa neist võimalustest ning emotsioonidest, mida Lõuna-Eestil on pakkuda,” lausus Peetsalu. Silver Kommusaare fotode puhul tõi Peetsalu välja, et pildile on jäänud need nutikad tegemised, mis on sündinud traditsioonilise eluviisi, esivanemate tarkuse ja tänaste tehnoloogiate ühendamisel ning mis võimadalavad kohalikul elanikul ennast teostada, tulu teenida ning peale kauba veel ka maailma parandada. Loe edasi: Ülemiste keskuses avatud fotonäitus “Elu kahe maailma piiril” uurib Lõuna-Eestit

Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Jane Lumiste - Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas — Jane Lumiste – Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas

Viljandi maakonnas esitati Hajaasustuse programmi kokku 88 taotlust, millega sooviti riigi ja KOV poolset toetust summas 315 473,68 eurot.

Viljandi maavalitsuse majandusarengu peaspetsialist ja Hajaasustuse programmi juht maakonnas Jane Lumiste sõnul rahuldati esitatud taotlustest 77, millest riigipoolne toetus moodustas kokku 137 629 eurot. Sama suure summa panid juurde programmis osalenud kohalikud omavalitsused ning kolmandiku summast moodustas taotlejate omafinantseering. Kokku panustatakse abikõlbulike valdkondade rajamiseks ja korrastamiseks üle 412 000 euro. “Kõige enam taotlusi esitati jätkuvalt veesüsteemide valdkonda (65 taotlust), selle järgnesid (31 taotlust) kanalisatsioonisüsteemid ning 11 taotlust juurepääsuteede korrastamiseks. Siinjuures on oluline märkida, et üks taotlus võis sisaldada mitut tegevust, kuid ühe majapidamise kohta oli võimalik toetust taotleda kuni 6500 eurot,” selgitas Lumiste.

Hajaasustuse programmi 2014 aasta voorus osalesid 9 viljandimaa valda. Suuremate summadega osalesid 2014.a. programmis suured vallad. Näiteks Viljandi vald toetas koos riigi toetusega programmi tegevusi 81 380 euroga, Suure-Jaani vald 58 738 euroga ja väiksematest valdadest Kolga-Jaani vald panustas 34 922 euroga. Loe edasi: Viljandi maakonnas rahastati Hajaasustuse programmist 77 majapidamist

Algklassiõpilased hakkavad matemaatikatalguid pidama

Järgmisel nädalal algab Eesti koolides Mate Talgud nimeline võistlus, mille eesmärgiks on motiveerida lapsi õppima matemaatikat ja edendada tehnoloogiliste õppevahendite kasutamist.

Mate Talgud on mänguline võistlus, mille jooksul võivad osalejad kasutada 10monkeys Math World rakendust tasuta. Võistluse periood on 2.2.-24.4.2015. Osaleda võivad kõigi Eesti koolide 1.-4. klasside õpilased. Praeguseks on võistlusele registreerinud ligi 1000 klassi, milles õpib üle 15 000 õpilase. Kampaania korraldaja eesmärgiks on saada osalema vähemalt 50% algkooliealistest õpilastest.

Võistluse korraldajateks on hariduslikke rakendusi arendav 10monkeys, kes on loonud ka talgutel kasutusel oleva Math World rakenduse, ja tehnoloogiaettevõte Lenovo kes on tuntud muu hulgas Yoga tahvelarvutite ja ThinkPad sülearvutite poolest. Võistlus kulmineerub Lenovo poolt välja pandud peaauhinna loosimisega. Lisaks loositakse igal nädalal välja kaks õppimist motiveerivat auhinda Taibula kauplustest.

Vastav üritus korraldati esimest korda Soomes 2014. aasta sügisel. Matikkatalkoot-nimelisest võistlusest võttis osa 80 000 õpilast. Talgud said Soome meedias laialdaselt tähelepanu. Ka koolid andsid ürituse kohta palju positiivset tagasisidet. Küsitluse tulemuste kohaselt peab 96% õpetajatest matemaatikavõistlusi suurepäraseks lapsi õppima motiveerivaks meetodiks. 95% õpetajatest soovitab julgelt Math Worldi ka teistele õpetajatele. Kuna esimesi talguid saatis suur edu, korraldatakse võistlus sel kevadel ka Eestis ja teistest põhjamaades.

“Õppimine ei pea olema tingimata igav ja töömahukas, selleks et olla tõhus. Mängud ja mängulised rakendused on üheks innovatiivseks arengusuunaks, mille abil õppimist edendada,” ütleb 10monkeys’i tegevjuht Katri Björklund.

Konverentsil vaetakse Eesti rannikumere majandamise võimalusi

Neljapäeval, 29. jaanuaril Tallinnas toimuval konverentsil “ Sinise majanduskasvu potentsiaal Eesti rannikumeres” arutatakse, kuidas saaks Eesti rannikumerd praegusest tulusamalt majandada.

“Uuringud näitavad, et saaksime oma rannikumerd praegusest palju paremini ja tulusamalt majandada,” ütles Kalanduse teabekeskuse juhataja Toomas Armulik. “Näiteks on meil head tingimused vetikakasvatuseks, ravimudast ja püütud kalast ning kalatööstuse jäätmetest kõrge lisandväärtusega toodete tegemiseks. Ressurss on olemas, kuid kasutame seda praegu veel liiga vähe.”

Konverentsil teevad Eesti, Taani ja Norra eksperdid ülevaate rannikumere majandamise võimalustest (nt väheväärtusliku kala väärindamine, vetika- ja karbikasvatus, meremuda kasutamine) ja kasvuvaldkondadest Läänemeres ning maailmas tervikuna.

Septembris 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu teatise “Sinine kasv – võimalused mere ja merenduse jätkusuutlikuks kasvuks” (“Blue Growth – Opportunities for Marine and Maritime Sustainable Growth”). Sinise majanduskasvu eesmärk on leida võimalused, kuidas rannikumerd majandades parandada Euroopa Liidu rahvusvahelist konkurentsivõimet, ressursside kasutamise tõhusust, luua töökohti ning leida uusi majanduskasvu allikad.

Konverentsi korraldab Kalanduse teabekeskus. Konverentsi korraldamist rahastatakse Euroopa Kalandusfondi vahenditest, osalemine on registreerunutele tasuta.

Kohalikud ettevõtjad avavad Asva külas meekeskuse

Ettevõtja Kristo Kiiker koos abikaasa Tiinaga avab mesindushoone, kus hakatakse tootma mesilasvahast kärjepõhjasid ja pakkuma mitmesuguseid meetöötlemise teenuseid.

“Oleme seadmed käima saanud ja praegu on tegevusloa taotlus veterinaarametis menetluses,” ütles Kristo Kiiker Saarte Häälele. Kiikeri sõnul hakkab PRIA investeeringutoetusega rajatud mesindushoone teenuseid pakkuma juba sel sügisel.

Laimjala vallas Asva külas asuva mesindushoone kõige enam kõneainet pakkuv seadeldis on automaatne tootmisliin, mis toodab mesilasvahast kärjepõhjasid ja mille võimsusest piisab terve Eesti mesinduse vajadusteks. Praegu toodab Eestis kärjepõhju kaks ettevõtet, kus kärjepõhju valmistatakse vanemate masinatega. Enim valmistatakse kärjepõhjasid n-ö Eesti mõõtu raamidele, mida kasutavad paljud hobi- ja vanema põlvkonna mesinikud. Edasi loe siit.

Aasta küla tiitel otsib kodu

Aasta küla 2013 Lustivere külade piirkond. Foto: Irina Mägi

Liikumine Kodukant kuulutab taas välja AASTA KÜLA konkursi, mille võitja selgub Eesti Külade XI Maapäeval Järvamaal Säreveres 7. augustil 2015.

Aasta Küla konkursile saavad kandidaate esitada Liikumise Kodukant liikmed, kes teevad valiku oma maakonnas. Mitmes maakonnas on seekordne parim küla juba valitud, kuid nii mõnelgi pool on see veel välja selgitamata. Näiteks Saaremaa kuulutab oma Aasta küla koostöös Saare Maavalitsusega välja 6. veebruaril. Lisaks toimub saarlastel ka rahvahääletus.

Aasta küla konkurss toimub juba kuuendat korda. Algatusega tunnustatakse külasid, kes räägivad aktiivselt kaasa kohalikus arengus, toovad oma piirkonda lisaressursse ning pakuvad maainimesele eneseteostuse võimalusi. Iga maakond esitab hiljemalt 26. märtsiks konkursile ühe küla, külade piirkonna või aleviku, kus on viimase kolme aasta jooksul toimunud nähtav positiivne areng. Liikumise Kodukant hinnangul on algatusega aidatud kaasa külakogukondade arengule ja külasisese koostöö suurendamisele, samuti külakogukondade ja kohalike omavalitsuste koostööle. Loe edasi: Aasta küla tiitel otsib kodu

Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Kolga-Jaani vallas Jõesuus asuv Võrtsjärve külaliskeskus pärjati 18. jaanuaril 2015 Tallinnas Koduomanike Kongressil ühiskondlike hoonete kategoorias energiasäästliku hoone tiitliga.

Rahvusliku programmi “Eesti kaunis kodu” raames korraldatakse alates 2012. aastast ka konkurssi “Energiasäästlik kaunis kodu”, kus tunnustusi jagatakse neljas kategoorias: eramud, kortermajad, ühiskondlikud hooned ja energiasäästliku mõtteviisi edendaja. Kolga-Jaani Vallavalitsus esitas 2014. aastal konkursile Jõesuus asuva Võrtsjärve külastuskeskuse, kes võitiski parima tiitli ühiskondlike hoonete kategoorias.

Võrtsjärve külastuskeskus on ehitatud 3 maakonna piiridesse jääva 7 Võrtsjärve ümber paikneva valla koostöös tolleaegse Võrtsjärve Sihtasutuse juhataja Jaanika Kaljuvee eestvedamisel. Võrtsjärve külastuskeskust võibki pidada Tartumaa, Viljandimaa ja Valgamaale jäävate Võrtsjärve äärsete valdade – Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Puka, Põdrala, Tarvastu ja Viljandi koostöö- ja kooskäimise sümboliks. Huvitav ajalooline fakt on seegi, et külastuskeskus on ehitatud. Võisiku mõisa kõrtsi varemetele. Tänavu mais saab Võrtsjärve Sihtasutus juba 15 aastaseks.

2009 aastal valmis Võrtsjärve Sihtasutuse tellimusel ja Jõesuu detailplaneeringu alusel puhkealale struktuurifondide toel peamiselt looduslikest materjalidest ehitatud ja arhitekt Rene Valneri poolt projekteeritud hoone – Võrtsjärve külastuskeskus. Ehitustegevus kestis järjest kümme kuud, 2008 aasta septembrist 2009 aasta juunini. Kõige enam segas tööde teostamist novembri lõpus möllanud lumetorm, mille tõttu jäid mõneks ajaks seisma hoone välitööd. Samuti tegi ehitamise keeruliseks erakordselt soe jaanuar ja kõrgele tõusnud järvevesi, mis lõikas ära ainsa sissesõidutee. Külastuskeskuse hoone jaguneb kaheks pooleteisekorruseliseks hooneks – pea- ja abihooneks, mis on omavahel ühendatud esimese korruse lae kõrguselt 1,1 m pikkuse vahekatusega.

Loe edasi: Energiasäästliku ühiskondliku hoone konkursi võidutiitli pälvis Võrtsjärve külastuskeskus

Eestis korraldatakse ainulaadne tudengite küberlahing

Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja küberturbe ettevõte Vequrity korraldavad Euroopas esmakordselt IKT tudengitele suunatud lahinguõppuse virtuaalkeskkonnas – Küberolümpia. Küberolümpia toimub 14. veebruaril 2015 kell 9.00 Eesti Infotehnoloogia Kolledžis.

Küberolümpia on individuaalne küberkaitsevõistlus, mille raames pannakse 8 tunni jooksul proovile tudengite tehnilised teadmised ja praktilised oskused arvutisüsteemide kaitsmisel. Korraldajad kuulutasid täna välja registreerimise kogu Euroopas ainulaadsele küberõppusele, kuhu on oodatud rakenduskõrghariduse, bakalaureuse ja magistritaseme tudengid. Osalejad pannakse proovile Eesti Kaitseväe küberharjutusväljal.

“Eesmärgiks on Küberolümpia mõne aasta pärast rahvusvaheliseks võistluseks kasvatada, mis kinnistaks Eesti head positsiooni maailma kübermaastikul. Eestis asub ainulaadne Eesti Kaitseväe poolt opereeritav NATO küberharjutusväljak, mille kasutusvõimalusi on mõistlik laiendada ka tudengitele,” ütles Eesti Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop.

“Uus võistlus pakub tudengitele suurepärase võimaluse süveneda küberkaitse valdkonda ning omandada uusi teadmisi ja oskusi põneval ja elevust looval moel. Valdkond on Eesti jaoks oluline ning nõuab järelkasvu noorte ja motiveeritud tudengite näol,” tõstis esile Eesti Infotehnoloogia Kolledži õppejõud Margus Ernits.

“Kübermaailm saab aina olulisemaks osaks nii meie eraelus, ettevõtluskeskkonnas kui avalikus sektoris. Seetõttu on väga oluline alustada selle maailma reeglite tutvustamise ja toimuvate protsesside harjutamisega juba varasel haridusteel. Eriti oluline on kasvatada kaitsevõimekust erinevate pahatahtlike tegijate suhtes – küberrünnakud on kahjuks saanud meie elu igapäevaseks osaks,” lisas Küberolümpia üks korraldajatest Taavi Must Vequritist.

Pealtvaatajad on oodatud alates 12.00st, kui avatakse Küberkohvik, toimuvad lühiettekanded kübermaailma uudistest, õppimis- ja karjäärivõimalustest. Esinevad küberkarjääri majakad: Eesti Infotehnoloogia Kolledž, Tallinna Tehnikaülikool, Vequrity, Cisco, Bytelife, Kaitseväe Küberlabor. Külalistele on avatud robotite töötuba ja häkkimise võistlus.

Esimese Küberolümpia korraldavad Eesti Kaitseministeerium, Eesti Infotehnoloogia Kolledž ja Vequrity. Toetavad Bytelife, EMC, Cisco, HITSA ja Tallinna Tehnikaülikool.

Küberolümpia info ja registreerimine: kyberolympia.ee

Europe Direct’i Võru teabekeskuse “Euroopa filmikohvik” alustab 2015. aastal uut hooaega

Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel jätkavad eelmisel aastal äärmiselt populaarseks kujunenud igakuiste filmiõhtute sarja “Euroopa filmikohvik”.

Esimesel filmiõhtul linastub Prantsuse lavastaja François Ozoni erutav draama “Uus sõbranna” (2014). See on omapärane, südantsoojendav ja erutav lugu sellest, kuidas toime tulla kaotusega, kuidas otsime tuge ning kardame iseenda salajasi ihasid ning soove. Film räägib osavalt punutud loo sellest, kuidas peategelanna avastab oma varalahkunud parima sõbranna mehe ebatavalise saladuse.

Parimad sõbrannad Claire (Anaïs Demoustier) ja Laura (Isild Le Besco) on lahutamatud. Väikeste plikadena uuristavad nad oma nimed puukoorde ja vannuvad igavest sõprust. Kui mõlemad on värskelt abiellunud, jääb Laura haigeks ja lahkub nende seast, jättes maha tillukese tütre Lucy ja murtud abikaasa Davidi (Romain Duris). Claire, kes läheb ühel päeval Davidile külla, et aidata Lucy eest hoolitseda, avastab midagi väga ootamatut.

Film on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Film kestab 1 h 47 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja prantsuspäraseid suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Jälgi üritust Facebookis!

Eestimaa koolides alustas oma kolmandat aastat Prügi VaheTund

Eile startis juba kolmandat hooaega keskkonnateemaline haridusprogramm Prügi VaheTund. Programm sai avalöögi 27. jaanuaril Puhja gümnaasiumis, järgnevad Jõgevamaa koolid. Juba praegu on projektiga ühinenud mitukümmend kooli. Teeme Ära liikumisest väljakasvanud Prügi VaheTund on 5. klasside õpilastele suunatud keskkonnahariduslik programm.

“Kuna eelnevate aastate programm sai nii head tagasisidet, on suur osa koole meid juba kolmandat korda tagasi kutsunud,” räägib Liisa Toompuu programmi jätkamisest. “Ka see aasta jätkame juba alustatud suunaga, kus meie koolitajad tutvustavad lastele keskkonnateadlikku mõtteviisi neile omases keeles,” lisas Toompuu.

Kui Eestist alguse saanud ülemaailmne prügikoristusaktsioon Let’s Do It! World kogub maailmas üha enam populaarsust, siis eestlaste seas tegeletakse koristamise asemel juba üha enam selle tekkimise ennetamisega. “Nii on programmigi valitud just uudishimulikud ja arenevad viiendikud, kes on sellises eas, kus nende käitumist on veel võimalik mõjutada. Need lapsed saavad olema eeskujuks ka vanematele põlvedele, loomaks üheskoos puhtamat ja paremat ühiskonda,” tõi Dreimann välja programmi sihtrühma kuuluvate õpilaste olulisuse.

Programmijuhi Toompuu sõnul on tänavune Prügi VaheTund mängulisem: “Eelkõige just selle poolest, et lapsed ise saavad pärast programmi läbimist jätkutegevusena luua erinevaid omanäolisi taaskasutusteemalisi lauamänge.” Parimale lauamängule, mis vastab reeglitele ja on õpetlik ning kaasahaarav, paneb žürii välja 500 eurot, mille eest saab võitja valida endale ise sobiva auhinna.

Lisainfo: www.teemeara.ee/prygivahetund

Keskkonnaharidusprogramm Prügi VaheTund on 5. klassi õpilastele suunatud 45minutiline koolitund, kus koolitajad räägivad asjade tootmise ja tarbimise mõjust elu- ning looduskeskkonnale. Kogu programm on üles ehitatud lastele huvitavas võtmes, sisaldades endas foto- kui ka videomaterjale ja andes lastele näpunäiteid ise midagi prügivähendamise vallas ära teha. 2013. aastal kahe aktivisti, Liisa Toompuu ja Kristiina Dreimanni, poolt alustatu on nüüdseks kaasanud juba üle 200 kooli üle Eesti.

Projekti läbiviimist toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ.

Tartu tantsuklubis vihutakse täna saksa tantse

Ave Mets tantsuklubis ebareeglipäraseid masurkasid tutvustamas. Foto: Ruti Kirikmäe

Täna, 28. jaanuaril kell 20.00-24.00 tutvustab tantsuklubi saksa tantse Tiigi seltsimajas (Tiigi 11). Tartu tantsuklubis tutvustatakse seekord huvilistele kontratantse Põhja-Saksamaalt ja paaristantse Lõuna-Saksamaalt. Pearõhk on Baierimaal laialt levinud Zwiefache variantidel. Sissepääs on 2 eurot, osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Zwiefache on tants, kus vastavalt muusikale vahelduvad kaks või enam erinevat tantsusammu ning muusikast tuleb ära kuulda, milline samm parasjagu tuleb. Tantsumuusika võib üsna keeruline ja ebareeglipärane olla ehk tantsijad peavad olema tantsupõrandal alati ärksad ja tähelepanelikud.

Tantse õpetab Ave Mets, kes on pikaajalise ja mitmekülgse tantsukogemusega, mille ta on saanud Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis ja Belgias tantsukursustel osaledes ning tantsuõhtuid külastades. Tantsuõpetaja Ave Mets tunneb sügavat huvi erinevate rahvaste tantsukultuuri ja rahvatantsude vastu ning käeoleval aastal toimuvad folkloorse tantsu õhtud Tartu Maarja koolis, kus huvilised saavad õppida Ave Metsa juhendamisel erinevate rahvaste tantse. Kavas on balkani, iisraeli, armeenia, bretooni, prantsuse, rootsi ja baski tantsud.

Tartu tantsuklubis mängivad tantsuks Elsa Trumm (viiul) ja Kaisa Kuslapuu (karmoška, tinavile, torupill). Õhtu jooksul tantsitakse lisaks hulgaliselt juba tuttavaid ja tuttavlikke rahvatantse 19. sajandi teisest poolest ja 20. sajandi algusest, mida tavatseti tantsida külapidudel Eestis ja palju kaugemalgi. Seega meelepärast tegevust jagub paljudele. Teisedki rahvamuusikud, kel on mahti ja lusti, on oodatud Tartu tantsuklubisse musitseerima. Oodatud on külakost ühisele teelauale.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

Üleskutse: Eesti 100. sünnipäevaks igale vallale TOP 10

Rein Sikk, Kadrina vallalehe Kodukant toimetaja

Tõenäoliselt on Kadrina üks esimesi omavalitsusi Eestis, kus rahvas selgitas avalikul hääletusel välja valla tähtsaimad vaatamisväärsused, parimad paigad kogemiseks, ilma mida nägemata pole te Kadrina valda näinudki. Tean ja näen: see lihtne samm on me inimeste kodupaiga patriotismi täna kenakesti õhutamas, oma väärtuste sisu selgitamas. Nii astus Kadrina teadlikult samasse ritta Londoni, New Yorgi ja Pariisiga, kus oma vaatamisväärsuste TOP 10 kogu ilmale näitamiseks ammu olemas, külalisi õhutamas.

[pullquote]Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhuta- vast liikumisest võrsuvat vaimutulu.[/pullquote]Kodutundele hoogu andnud samm polnud üldse raske, ega nõudnud suurt raha. Kuu aja jooksul detsembrist jaanuarini toimus kolmekümne võimaliku turismimagneti vahel hääletus valla raamatukogudes. Alevike ja külade kultuurikantsid jagasid paljundatud hääletuslehti rõõmu ning entusiasmiga. Lisaks said inimesed oma soosikuid valida vallaveebis, Google hääletuskeskkonda kasutades ja ka Faceboooki Kadrina kogukonnas. Kokku anti 2786 häält, mis on enam kui pool vallarahva arvust. Osaluse arvukuse üle võib uhkust tunda.

Nüüd on meil igale külalisele öelda, et valla vaatamisväärsuste tippu troonib Kadrina kirik, aga väärika koha said ka Neeruti mäed ja järved, Kadrina emakeeleausammas ja vabadussammas. Nüüd püüame oma TOPi hoolega levitada ja enesele oma väärtuste sisu ja lugu enam teadvustada, et seeläbi ka me külalised teaksid, mida virulased siinkandis hindavad.

Mu üleskutse on aga lihtne: Eesti 100 = TOP 10! Ehk valigem Eesti sajandaks sünnipäevaks igale vallale oma TOP 10. Vaimusilmas näen juba valdade veebikülgi ja voldikuid, buklette, kõigil kiri TOP 10. Hinges loodan kogeda ja ajakirjanikuna jagada sellest kodupaiga patriotismi õhutavast liikumisest võrsuvat vaimutulu. Imeilus oleks ju isamaa sajandal sünnipäeval hoida pihus üllitist, kuhu kõigi me omavalitsuste tähtsimad paigad talletatud. Toimetagem siis koos.

Olen tänulik iga teate eest, kus teil Eesti ja oma koduvalla asja ajades läheb. Veel parema Eestini!

rein.sikk@kadrina.ee

Suur osa eestikeelsest internetist arhiveeritakse

Rahvusraamatukogu alustas esimest suuremahulist .ee domeenil asuvate veebisaitide arhiveerimist, mis tehakse kättesaadavaks Eesti Veebiarhiivist. 28. jaanuaril korraldatakse ka veebiarhiveerimise teemaline rahvusvaheline seminar. Arhiveeritakse ligi 70 000 .ee domeenil asuvat ja vabalt kättesaadavat veebisaiti. Neid saab kasutada Eesti Veebiarhiivist alates käesoleva aasta juunist.

Sellist suuremahulist arhiveerimist kavatsetakse edaspidi teha igal aastal. “See võimaldab teadlastel uurida ühiskonnas ja kultuuris aset leidvaid muutusi, näiteks keelekasutuse, poliitilise kultuuri või kasutatava tehnoloogia osas,” ütles Rahvusraamatukogu veebiarhiveerimise juhtiv spetsialist Jaanus Kõuts. “Veebisaidid nõuavad erilist tähelepanu, kuna nad on kiirelt muutuvad ja lühikese elueaga väljaanded,” lisas ta.

Veebiarhiveerimisest saab lähemalt kuulda 28. jaanuaril Rahvusraamatukogus toimuval rahvusvahelisel seminaril “Web Archiving: Preserving the History of Data-Driven Society” . Seminarile järgneb kahepäevane veebiarhiveerimise tarkvara NetarchiveSuite arendajate ja kasutajate koosolek.

Lähtudes sundeksemplari seadusest, alustas Rahvusraamatukogu valikulist Eesti kultuurile oluliste veebilehtede arhiveerimist 2010. aastal ning avas veebiarhiivi kasutajatele 2013. aastal.Maailmas on kokku umbes poolsada veebiarhiivi. Eesti Rahvusraamatukogu kuulub ka veebiarhiive ühendavasse organisatsiooni International Internet Preservation Consortium , mis otsib lahendusi veebiarhiveerimise tehnilistele ja õiguslikele väljakutsetele, loob standardeid ning arendab tarkvara.

Aialinnuvaatlusel vaadeldi üle 42 000 linnu

Möödunud nädalavahetusel kuuendat korda Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatud talvisel aialinnuvaatlusel vaadeldi esialgsetel andmetel üle 42 000 linnu vähemalt 61 liigist. Esmaspäeva hommikuks olid oma vaatlused edastanud 1745 linnusõpra kes tegid aialinnuvaatlusi 1150 paigas üle Eesti. Vaatlusi saab edastada kuni 1. veebruarini.

Kõige arvukam liik oli taas rasvatihane, kes moodustas üle 24% vaadeldud lindude koguarvust. Sarnaselt eelmistele aastatele mahtusid esiviisikusse veel põld- ja koduvarblane ning rohevint. Paljude vaatlejate tähelepanekute kohaselt oli püsiva talveilma puudumise tõttu linde vaatluskohas tavapärasest vähem, nii mõnedki vaatlejad teatasid, et ei ole lindude talvise lisatoitmisega veel alustanud. Põnevamatest liikidest kohati hallhaigrut, värbkakku ja aasta lindu hiireviud. Suurim tõusja oli aga tänavu tavapärasest hiljem Eestisse jõudnud siidisaba, kes saavutas ligi 1000 isendiga arvukuse edetabelis 8. koha.

Eesti Ornitoloogiaühing tänab kõiki aialinnuvaatlusel osalejaid ja tuletab meelde, et vaatlustulemusi oodatakse kuni 1. veebruarini. Neid saab sisestada aialinnuvaatluse kodulehel www.eoy.ee/talv/vaatlused või saata postiga (Eesti Ornitoloogiaühing, Veski 4, Tartu 51005). Viidatud kodulehel saab reaalajas jälgida kõiki juba sisestatud vaatlusi ja nende paiknemist kaardil. Oodatud on ankeedid ka nendest vaatluskohtadest, kus vaatlustunni jooksul ühtegi lindu ei kohatud, sest lindude puudumine on sama oluline info kui lindude olemasolu. Lõplik kokkuvõte avaldatakse veebruari lõpus.

Talvist aialinnuvaatlust toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Nädala foto

Pastellidega talvevalgusesse. Foto: Aare Puht — **Pastellide ja söega talvehelkidesse sukeldud.** Foto: Aare Puht

Vaata eelnevaid nädala fotosid siit.

Johannese Kooli Rosmal 8.-9. klass alustab ringreisi

"Naeruväärsed eputised" Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits — “Naeruväärsed eputised” Rosma koolilaste esituses. Foto: Mati Määrits

Johannese Kooli Rosmal 8. ja 9. klass suunduvad käesoleval nädalal ringreisile mööda Lõuna-Eestit. Esitatakse Moliere`i „Naeruväärseid eputisi“.

Näidend on juba pikemat aega töös olnud. Septembris alustati draamatundidega, mille sisuks olid hääl, liikumine, lavalised žestid ja etüüdid. Esimese veerandi lõpul jagati osad kätte. Siis algas tõeline draama! Tuli osad selgeks õppida, lisaks lavalist liikumist harjutada. Sellega tegeleti terve novembri. Esietendus toimus 5. detsembril, lisaks etendati näidendit veel 8. ja 9. detsembril. Siiski tundus nii näitlejaile kui publikule, et kolmest korrast jäi liiga väheseks. Tekkis mõte minna ringreisile.

Eesti Kultuurkapital annab rohelise tule
Esitati taotlus ettevõtmise rahastamiseks. Kohalik Põlvamaa Kultuurkapital andis rohelise tule, toetades ringreisi 200 euroga. Kuigi õpilaste plaanid olid lennukamad, piirdusid õpetajad kolme pakkumisega: 29.jaanuaril etendutakse Mooste Põhikoolis, 30.jaanuaril Tartu Maarja Koolis ja Viljandi Vabas Waldorfkoolis.

Tavaliselt põhikoolis klassinäidendeid ei tehta, kuid waldorfkoolis kuulub see õppekavasse. Eesmärkidena võib nimetada koostöö arendamist ja kultuuri loomist (versus kultuuri tarbimine). Igal juhul on tore, et üks Lõuna-Eesti waldorfkool saab minna ringreisile!

Erik-Jürgen Määrits
Johannese Kool Rosmal, 8. klassi õpilane

Lastekaitse tugevdamine vajab nii riigi kui ka kohaliku omavalitsuse panuse suurendamist

Uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu.

Neljapäeval kogunesid Põlva maavalitsuse ja omavalitsuste esindajad sotsiaalministeeriumi lastekaitse ja -hoolekande arengute teemalisele infopäevale. Kokkusaamisel räägiti uuest lastekaitseseadusest ning algava Euroopa Liidu finantsperioodi lastekaitsega seotud toetusmeetmetest.

Lastekaitse valdkonna suundadest ja eesmärkidest ning uuel aastal kehtima hakkavast seadusest rääkis sotsiaalministeeriumi laste õiguste juht Tõnu Poopuu. Poopuu rõhutas lastekaitse valdkonna arendamisel valdkondade ülese koostöö ning nii riigi kui kohaliku omavalitsuse panuse suurendamise vajadust. Sotsiaalministeerium ei näe, et igal väiksel omavalitsusel peaks oma lastekaitsetöötaja olema, küllaga võiksid omavalitsused mõelda ühiste spetsialistide palkamisele.

Täna ei ole ka riikliku struktuuri, mis riigi kõiki lastekaitse ülesandeid täidaks. Selle parandamiseks luuakse alates 2016. aastast sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitseüksus ning neli regionaalset rakendusüksust, mis hakkavad paikema Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Jõhvis. Ühe ülesandena hakkavad sealsed spetsialistid kohalike omavalitsusi lastekaitse teemadel nõustama ning keeruliste juhtumite korral abi pakkuma.

Rohkem rõhku plaanitakse panna ka lastekaitsetöötajate pädevusele ning kohalike omavalitsuste lastekaitsetöö toetamiseks plaanitakse luua riigipoolne täiendkoolitussüsteem ning toetus lastekaitsetöötajate töönõustamiste läbiviimisele.

Kohalikel omavalitsustel on võimalus uuel Euroopa Liidu finantsperioodil, alates käesolevast aastast taotleda, erinevaid toetusi uute lasteaedade ja lastehoiu kohtade avamiseks ning puudega laste tugiteenuste arendamiseks. Samuti ootavad lähiaastatel ees mitmed muudatused ja programmid laste asendushoolduse valdkonda.

Maret Reinumägi

Arutleti Roosi kooli riikliku rahastamisvõimaluse üle

Haridus- ja teadusministeeriumi esindajad otsivad Roosi koolile sobivaimat riikliku rahastamisvõimalust. Foto: Põlva maavalitsus.

23. jaanuaril arutlesid maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning haridus- ja teadusministeeriumi esindajad Roosi kooli edasiste rahastamisvõimaluste üle. Põlva Roosi Kool on lastead-põhikool mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Tänu suurte kogemustega personalile ja renoveeritud ruumidele on Roosi koolis väga hea keskkond ja tingimused erivajadustega laste arendamiseks.

Kuid Roosi kool on munitsipaalkool ning pole võrreldes riigikoolidega saanud samaväärselt toetust, mistõttu õpilase kohamaks on Roosi koolis kõrgem. See omakorda on tinginud olukorra, kus enamasti just kulude kokkuhoiu tõttu mitmed omavalitsused saadavad oma erivajadustega õpilased kaugematesse riigikoolidesse.

2013. aastal oli Põlvamaal 45 intellektipuudega õpilast, kellest 33 õppis väljaspool maakonda ning vaid 13 Roosi koolis. Sel aastal õpib Roosi koolis 12 erivajadusega õpilast ning 8 last on vastavas lasteaiarühmas, kuid hoone ja personali võimalused lubaksid võtta vastu rohkemaid õpilasi.

Maret Reinumägi