
27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.
Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.
Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)