Külauudised

In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Pärnu-Jaagupi kool 300 Valmistanud kiviraidur Ado Koch — Pärnu-Jaagupi kool 300. Valmistanud kiviraidur Ado Koch

27. aprillil jõudis minuni Tallinna Kesklinna valitsusest leinasõnum, et kunstnik Ado Kochi enam pole. Tema tuttavatest olin esimene, kes üles leiti. Ado lähedaste kohta puudus teave ja kõik selle kurva sündmusega seonduv jäi esiotsa minu hoolde. Esimene mõte viis Ado rahupaiga otsingud tema kivitaieste parki Järvamaa Türi valla Villevere küla Vahemetsa talus. Ado eluteatri lõppvaatus leiabki aset paigas, kus kohtusin temaga esmakordselt 7. augustil 1968. Jutt on äsja mainitud talupargist praeguse Järva- ja Viljandimaa piiril.

Ado elutee vajab uurimist, aga räägin sellest, mida seoses oma kodukoha, Pärnu-Jaagupi kihelkonna ja iseendaga tean. Ado oli tagasihoidlikkus ise ja ta rääkis endast vähe. Nagu aru sain, oli ta Kaukaasia eestlane, kes kasutas kõnelemisel arhailisi tegusõnavorme – küllap taolisi, mida esivanemad väljarändamise aegu. Ta oli õppinud Tartu kunstikoolis ja lõpetanud Taškendis mingi kunstikõrgkooli koguni kolmel erialal – graafika, maal ja skulptuur.

Loe edasi: In memoriam kunstnik Ado Koch (26.05.1942-16.04.2015)

Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Sindis pühitsetakse 4. juunil lipu päeva mälestusega Vabaduse Risti Vendade viimasest kogunemisest Sindis 75 aastat tagasi. Tookordne sündmus oli nii Sindile, Pärnule kui ka tervele riigile märgilise tähendusega põhjusel, et taoline väärikate sangarite suurearvuline kogunemine leidis aset 16. juunil, päev enne Nõukogude armee täiemahulist agressiooni Eesti riigi vastu.

Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres Foto erakogust — Vabaduse Risti Vendade päeval istuti Sindis keset parki kaetud laudade ääres. Foto erakogust

Arvestades juba järgmisel päeval, 17. juunil alanud agressiooniga on tolleaegsetest ajalehtedest mõistetavalt väga vähe lugeda. Siiski teatakse, et erirongi 33 vaguniga saabus Sinti ümmarguselt 800 Vabadussõja sangarit. Raudteejaama püstitati auvärav. Auvalves seisid skaudid ja kodutütred. Linn oli üleüldises lipuehtes. Kui vägev sõjakangelaste rivi muljetavaldavalt läbi linna marssis, tervitas tänavate äärde tihedasse spaleeri kogunenud linnarahvas oma külalisi. Järgnes tutvumine linnaga ja Sindi paisuga, vabriku poolt pandi parki rikkalikult kaetud pikad lauad. Tegemist oli suurejoonelise sündmusega, mis jäi vabas Eestis viimaseks sarnaseks sõjameeste kogunemiseks. Eesti võimsaima sümboli sünnipäeva tähistamine mälestuses koos meie riigi püsimajäämise eest seisnud sangaritega tekitab loodetavasti mõtteliselt uue sümboolse märgi rahva ühismällu.

Loe edasi: Sindi mäletab lipu päeval 75 aastat tagasi toimunud Vabadussõja 800 sangari kogunemist

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järvamaalt

Vasakult Martin Žuravljov (III koht), Günter Kuru (I koht), Dirgis Jõemaa (II koht)

Parimaks noortalunikuks tunnistati teist aastat järjest Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Günter Kuru. Teise koha sai Dirgis Jõemaa, kes pälvis ka parima noore taluperenaise tiitli. Kolmandale kohale tuli Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Martin Žuravljov.

“Valisin põllumajanduseriala, kuna tegeleme kodus loomadega ja mulle meeldivad masinad ja traktorid. Traktorisõit oligi täna minu jaoks kõige kergem ala,” ütles Eesti parim noor taluperenaine Dirgis Jõemaa, Järvamaa Kutsehariduskeskuse esimese kursuse õpilane. “Põllumajandus on elu alus – meie teeme tööd, et teised saaksid süüa ja elada.”

Noorte sõnul andis võistlusel osalemine neile kogemusi ja enesekindlust. “Usun, et see tiitel lisab mu CV-le kaalu ja aitab saada tulevikus paremat tööd,” ütles Eesti parim noortalunik Günter Kuru,Järvamaa Kutsehariduskeskuse teise kursuse õpilane.

“Võistlus läks igati korda ning oli näha, et selle toomine Türile oli õige otsus,” ütles Järvamaa Kutsehariduskeskuse põllumajandusõppe osakonna juhataja Külli Marrandi. “Noored olid võtnud asja tõsiselt ning võistluseks põhjalikult valmistunud. Tulemustest on näha, et põllumajanduslik kutseharidus on meil väga heal tasemel.”

Parima noortaluniku tiitlit püüdis kokku 27 võistlejat Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist, Põltsamaa Ametikoolist ning Eesti Maaülikoolist.

Noored panid oma teadmised, oskused ja kiiruse proovile kümnel võistlusalal : teadmiste test, veiste eluskaalu määramine, või valmistamine, traktori täpsussõit, põllutööriistade haakimine traktorile, põllu suuruse määramine sammudega, palgi saagimine käsisaega, kodumaiste puiduliikide määramine välisel vaatlusel, kartulite noppimine ning ajalooliste talutööriistade tundmine ja viljakoti kaalumine.

Noortaluniku kompleksvõistlust korraldas Järvamaa Kutsehariduskeskus koostöös Põllumajandusministeeriumi ja Sihtasutusega Innove.

Noored laulumehed läksid täna hommikul Pärnust teele Lätti ja Leetu

Täna asus Pärnust, Raeküla Vanakooli Keskusest, kontsertreisile Lätti ja Leetu teele projektgrupp “Hakkame mehed minema“. Koosseisu kuuluvad Rääma kooli poistekoor Valter, Raeküla kooli poistekoor ja Vanakooli keskuse ekstreemrahvatantsurühma Viisuke juniorid MiniViisuke.

Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto Piia-Karro-Selg — Foto on tehtud täna hommikul noorte teele asumisel. Foto: Piia-Karro-Selg

Reisiseltskonda kuuluvad vaid noormehed, kelle vanus on vahemikus 6 kuni 16, saatjateks dirigendid Helvi Treiblut ja Sirle Sikk ning tantsutreener Argo Linnaste. Kontsertreisi juhib Vanakooli keskuse arendusspetsialist ja noorsootöötaja Marina Mesipuu.

Kolme päeva jooksul toimub kuus kontserti, millest kaks Läti Vabariigis ja neli Leedu Vabariigis. Esimesel päeval peetakse kontsert Riias – Vecmilgravise eakate päevakeskuses, õhtul juba Vievise (Leedu) gümnaasiumis. Järgmine päev pühendatakse Vievise koorikonkursile ConMoto, mille aukülalisteks on Pärnu noormeestest koosnev projektgrupp. Kolmanda päeva hommikul toimub veel üks kontsert Leedus – väikeses Kietaviške asulas ja tagasiteel koju tehakse ülesastumine ka Läti Bauska linnas.

Eesmärgina nähakse noormeeste hobitegevuse väärtustamist. Osalemine võimaldab eduelamusi, laiendab silmaringi ja lisab isetegemise rõõmu. Ettevõtmise õnnestumisele aitavad kaasa Audru vald ja Sauga vald, linnadest Pärnu, Vievise, Riia, Bauska, samuti Rääma ja Raeküla koolid ning heategevuslikud organisatsioonid Y’s men International klubid Pärnust, Vievisest ning Zonta International klubi Bauska’st.

Noormehed jõuavad kontsertreisilt tagasi pühapäeva hilisõhtul.

Urmas Saard

Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Eilsel Sindi Ajalooklubi kokkusaamisel keskenduti sinimustvalgele lipule, lipu seltsi tegevusele ja jutustati mitme inimese isiklikke mälestusi.

Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski Foto Urmas Saard — Sindi Ajalooklubis räägiti sinimustvalgest lipust ja jätkati samal teemal vestlust pikalt veel kohvilauaski. Foto: Urmas Saard

Kui Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellend tegi ettepaneku rääkida lipu seltsiga seonduvast, palus ta keskenduda rohkem tegevusele väljapool Pärnumaad. Põhjus lihtne: Pärnus, Sindis ja mujal Pärnumaal toimuvast ollakse üsna hästi teadlik. Sellele teadmisele on suuresti kaasa aidanud kodu lähedus ja sagedane ajakirjanduslik kajastus. Siiski ei saa seltsi tegevusest kõneldes Pärnumaad päriselt eirata, sest paljudel juhtudel omab eelkõige Pärnu ja Sindi keskset rolli sinimustvalge lipukultuuriga kokkupuutel.

Lipu seltsi loomisele eelnevatel aastatel puudus mul vähimgi lähedasem side sinimustvalge lipu liikumises osalevate inimestega. Ei viibinud ka 2004. aasta 30. mail Tartu Ülikooli aulas, kus asutati Eesti lipu selts. Ühenduse algatustoimkonda kuulunud tolleaegne riigikogu liige Küllo Arjakas meenutab, et aulas esinenud Tartu meeskoor astus kohe seltsi kollektiivliikmeks. Ülikooli peahoone rõdul rulliti lahti mõõtmetes 7 x 11 meetrine sinimustvalge lipukangas. Arjaka kirjutatud raamatus „Eesti lipp“ pühendab autor lipu seltsile ainult kolm ja pool lehekülge koos paari suure fotoga, aga sellest saab teada kõige olulisema.

Loe edasi: Sindi Ajalooklubis räägiti Eesti lipu seltsi eelloost ja praegusest tegevusest

Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Täna toimus Strand Spa & Konverentsihotellis Pärnu kolledži Väärikate ülikooli lõpuaktus, kus 431 lõputunnistust ootas elukestvatele õppuritele väljajagamist.

Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi Foto Urmas Saard — Henn Vallimäe tänab Pärnu Väärikate ülikooli vabatahtlikke abilisi. Foto: Urmas Saard

Ligemale paar tuhat aastat tagasi

Pärnu kolledži direkor Henn Vallimäe meenutas pöördumises õppurite poole esimese aastasaja lõpul ja teise alguses elanud Vana-Rooma poeeti Decimus Iunius Iuvenalis’t (ingliskeelsena Juvenal), kes kirjutas kuulsa teose ”Satiir” ning on paljuski inspireerinud oma järeltulijaid. Juvenal toonitas, et rikkuse ja võimu tagaajamise ning ilukõnede pidamise asemel peaks tegelema ka oma vaimuga. Sellest ka ütlemine: terves kehas terve vaim (mens sana in corpore sano). ”Täna on siia tulnud kõik need, kes oma vaba aega ei sisusta vaid kulinaaria ja meelelahutusega! Siin hinnatakse ärksat vaimu ja vaimutoitu,“ ütles Vallimäe.

Loe edasi: Pärnu Väärikate ülikooli lõpetanute hulgas oli 86,5 protsenti naisi

Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Täna toimus pidulik sündmus Kaitseliidu Pärnumaa maleva eriorganisatsioonide maja saalis, kus kümne lapse ema Hele-Riin Verlin võttis vastu Pärnumaa aasta ema 2015 tiitli, mille juurde kuulub kingitusena ka suur soe tekk.

Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik Foto Urmas Saard — Hele-Riin Verlinit õnnitleb Surju vallavanem Jaanus Männik. Foto: Urmas Saard

Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna aseesinaine Anneli Rabbi ütles, et Kodutütarde Pärnumaa ringkonna juhatuse algatusel ja koostöös Naiskodukaitse esindajatega valiti sel aastal kolmandat korda Pärnumaal aasta ema. Kaheksa kandidaadi hulgast aitasid valikut teha Kaitseliidu Pärnumaa maleva pealik kolonelleitnant Tõnu Miil koos Kodutütarde ja Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna ning Noored Kotkad Pärnumaa maleva esindajatega. Pärnumaa aasta ema 2015 kandidaadiks esitasid Hele-Riin Verlini perekonnaliikmed, toetusring Väikesed sammud ning Kunsti- ja kultuuriselts Hohloma MTÜ juhatuse liige, vene talu noorperenaine Veronika Meibaum.

Traditsiooniliselt kingitakse aasta emale heegeldatud tekk, mille valmistasid kodutütarde sini-kollastes värvides seekord naiskodukaitse liikmed. Suure teki asetasid Hele-Riin Verlini õlgadele Naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna esinaine Jana Ots ja Kodutütarde Pärnumaa ringkonna vanem abi Aina Tarvis. Muusikaliste etteastetega tervitasid aasta ema kodutütred. Tervitamas olid ka Tõnu Miil, Pärnu maavanem Kalev Kaljuste ja Surju vallavanem Jaanus Männik.

Loe edasi: Hele-Riin Verlin on Pärnumaa aasta ema 2015

Paikuse Mesimummi lasteaia suurt emadepäeva pidu juhtisid leiutajad

Eile kogunes tööpäeva lõppedes Paikuse Mesimummide pere koos lastevanematega lasteaia õuele, kus laulmistele ja tantsudele lisasid emadepäevale pühendatud peole hoogu juurde Lottemaa Oskar ja naelaviiuli leiutaja Silver Sepp.

Kadi Sepp, Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja Foto Urmas Saard — Kadi Sepp, Mesimummi lasteaia muusikaõpetaja. Foto: Urmas Saard

Muusikaõpetaja Kadi Sepp oli õuepeo kava koostamisel mõned päevad tagasi üsna murelik, sest ilmaennustajad olevat lubanud vihmast ilma. Ilmaennustajad pidasid lubadusest kinni ja lasid hommikupoolikul vihmal sabistada, aga lastepeo alguseks kuivasid pilved kokku ja päike ilmus nähtavale.

Kui enne peo algust sobitas meeldivaid suhteid viiuldajaga ühes olnud neljajalgne sõber, siis täpselt õigel ajal otsis läbi inimeste hulga läbipääsu päris mehemüraka mõõtu sama sõbralik koer naabervallas asuvast Leiutajate külast. Laste, emmede ja isside ette astudes küsis ammu tuttava välimusega külaline igaks juhuks kõhklevalt: „Kas olete kuulnud, et olen kuulus leiutaja, Lote isa Oskar?“ Muidugi teatakse naabervallas Lottemaal elavat Oskarit hästi ja tema külla tulek tegi laste meele väga rõõmsaks. Aga juba järgmisel silmapilgul tekitas Oskar veidi segadust kui küsis: „Kas ma sain õigesti aru, et siin hakkavad saabuva emadepäeva puhul kõik emad täna leiutama ja mina kui teadur juhin seda tähtsat õhtut?“ Ei tea kas Oskar oli natuke pettunud Kadi täiendava selgituse peale või mitte, aga näis siiski väga leppivat vahelduseks teaduri kutsumusele ka teadustaja oskuseid proovides. Siiski kasutas ta mitmel juhul võimalust, et lasteaia rühmade lavale kogunemiste hetkedel imepärasemaid leiutamise saavutusi tutvustada.

Loe edasi: Paikuse Mesimummi lasteaia suurt emadepäeva pidu juhtisid leiutajad

Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

Pupimeistri Värtoni Aino. Kuulmetsa Heli pilt, Uma Leht

«Kolm aastat tagasi es mõista ma heegeldägi, a sis sai üte mänguasju tegemise raamadu ja tahtsõ säält õkva midägi tetä. Pidi sis heegeldämise raamadu kah ostma ja tuu tüü selges opma,» kõnõlõs Vahtsõst-Antslast peri Värtoni Aino (69) ja nakkas kastist puppõ vällä nõstma.

Ku ma küsü, et pall’u täl näid om, hõikas Aino: «Kas ma tuud tiiä, loe esi üle!» Suurõmba ja väikumba, egäsugumadsõ eläjä ja pupi saava sohva pääle lakja säetüs: umbõs 100 tükkü.

«Tõnõ niipall’u om mul jo lakja jaetu ja är müüdü, päämidselt Nõiariigin,» seletäs Aino edesi. Aino poig Aivo om Nõiariigi perremiis. «Kae, naid hiiri olõ ma uma 30 tükkü tennü, naid ostõtas häste,» hoit Aino ütte väikeist hiirekeist peo pääl. «Ja jõulõaigu läts’ kah hulga asju minemä. Anti, mu tõnõ poig, kül ütles, et ma anna odavalõ är, a mul om pääasi, et langaraha tagasi saa.

Puppõ jaos ma harutõdut langa ei pruugi, osta õks vahtsõ. Ja sisse topi patju sissu, mul om naid vannu patju kotun küländ. Nuu as’a, mis är läävä – ma tii õkva vahtsõ asõmõlõ. Ma taha, et mul olõs egäst ütest üts asi ka hindäl olõman.»

«Är tuud panku, tuu om mul üts edimäidsi puppõ ja ei olõ illus!» haard Aino mul üte jõuluvana käest ja käkk kasti tagasi. «Edimäne mänguasi, mis ma tei, oll’ pingviin, ja säält nakas’ki minemä. Pääasi et seletüs, skeema vai asi esi iin om, sis ma või kõkkõ perrä tetä. Esi uma pääga ma vällä ei viisi mõtõlda,» seletäs provva. Loe edasi: Pupimeistri Värtoni Aino käe ei püsü paigal

National Geographic Eesti uurib suhtlemist delfiinidega

National Geographic Eesti mainumbri üheks põhilooks on “Aeg vestluseks”, mis käsitleb teemat: kas delfiinid kõnelevad keerukat keelt? Meie planeedi ühe arukaima olendi häälitsused panevad teadlasi ägedalt vaidlema.

Teised põhiteemad:

Mekongi rakkesse panemine
Enam kui 4000 kilomeetri pikkune Mekongi jõgi pakub vabalt voolates kala ning toodab tammiga tõkestatult puhast elektrit. Selles seisnebki Kagu-Aasia dilemma.

Supermesilase otsinguil
Mesilased on tähtsamaid putuktolmeldajaid, kellest sõltub kolmandik toiduks kasvatatavatest põllukultuuridest. Kas suudame aretada elujõulisema mesilasliigi?

Astudes mööda teed
Palverännak läbi Prantsusmaa ja Hispaania on tänapäeva maailmas elujõulisena püsiv muistne tava.

Lisaks tuleb juttu laktoositalumatusest, vee virtuaalsest liikumisest, sooldunud mullast, geneetiliselt muundatud kartulitest, geenmuundatud kalast, Pangaeast, kliimapõgenikest jpm.

Ajakirja National Geographic eestikeelne mainumber jõudis müügile sel nädalal.

Allikas: www.national-geographic.ee

Algas maanteemuuseumi kevadine liiklusnädal

Tänasest kuni 7. maini toimub Eesti Maanteemuuseumis ohutu liiklemise nädal „Oskan hoida elu!“, mille sihtrühmaks on sel aastal algklasside õpilased ning mis keskendub enam turvalise suve ettevalmistusele ohutuks liiklemiseks. Muuseumi eriprogrammid toimuvad rahvusvahelise liiklusnädala Third UN Global Road Safety Week raames.

„Tänavusel hooajal oleme sihtgrupiks valinud 1.-4. klassi õpilased, et neile enne suure suve algust meelde tuletada olulisi liiklusreegleid uudsel moel,“ rääkis maanteemuuseumi liikluskasvatus pedagoog Triinu Õispuu. „Liiklusprogrammide peamine eesmärk on, et kõik lapsed oleksid teadlikud liikluses valitsevatest ohtudest ning sellest, kuidas nendesse mitte sattuda.“

Selleaastane tegevus toimub erinevates tegevuskeskustes läbi liiklusteemalise maastikumängu, kus õpilased saavad end proovile panna erinevates liiklussituatsioonides, ise samal ajal õppides ja kogedes. Lapsed saavad lapsed testida turvavöö vajalikkust, panna end proovile tõukerattarajal, uurida, missugune on sõidukorras jalgratas ning saada teadmisi liiklusohutusest üldiselt.

Programmid toimuvad 5.-7. mail algusega kell 10:00 ja 13:00. Programmi kestvus 1,5 tundi. Osalemine muuseumipiletiga.

Maanteemuuseumi liikluskasvatuse eesmärgiks on kujundada lastest üksteisega arvestavaid liiklejaid, kellel on ohutu liiklemise harjumused ja kes tajuvad liikluskeskkonda. Muuseum pakub koolidele liiklusteemalisi haridusprogramme, kus vaatluse all on liiklusohutuse põhitõed. “Tulles maanteemuuseumi ja osaledes liiklusteemalises haridusprogrammis, saavad õpilased kogeda kindlasti hoopis teistlaadset õppetundi kui kooliklassis olles,” rõhutas Õispuu.

Allikas: www.maanteemuuseum.ee

Tänasest on taas avatud õpilaste virtuaalne käsitöönäitus

Alates tänasest, 5. maist saab aadressil www.virtuaalnaitus.ee näha virtuaalset õpilastööde näitust, mis sel aastal kannab pealkirja “Sõbralt sõbrale”. Juba neljandat korda Eesti Tööõpetajate Seltsi eestvedamisel toimuva virtuaalnäituse eesmärgiks on kokku koguda ning internetikeskkonnas näitusena üles seada pildid esemetest, mida õpilased töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitöötundides teinud on.

Eesti Tööõpetajate Seltsi juhatuse esimehe Jürgo Nooni sõnul saatsid virtuaalnäitusele oma õpilaste töid üle saja kooli kogu Eestist. “Nagu juba tavaks on saanud olid lisaks töö- ja tehnoloogiaõpetuse ning käsitööõpetajatele kaasatud ka algklassid,” lisas Nooni.

“Eelnevatel aastatel saadud positiivne tagasiside näitab, et tegemist on vajaliku ettevõtmisega, mille kaudu saavad noored käsitööhuvilised oma tundides tehtud paremaid töid ka teistega jagada,“ märkis Nooni. „Mullu külastas virtuaalnäitust esimese kahe nädala jooksul ligi 3000 inimest ja klikke tehti saidil selle aja jooksul üle 2,6 miljoni,” lisas ta.

Eesti Tööõpetajate Seltsi, Eesti Käsitööõpetajate Seltsi „Aita”, Eesti Klassiõpetajate Liidu ja Tallinna Ülikooli tööõpetuse osakonna liikmetest koosnev žürii valib virtuaalnäitusele saadetud tööde seast välja ka oma lemmikud, mille autorid saavad kingiks meene. Virtuaalnäitus “Sõbralt sõbrale” jääb veebikeskonnas avatuks kuni 2015. aasta lõpuni. Õpilaste virtuaalse käsitöönäituse korraldamist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Eesti Tööõpetajate Selts

Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

2014. aastal vähenes toidu ostmine suurematest kauplustest ning kasvanud on väikestest toidukauplustest ja turult ostmine. Keskmiselt ostetakse Eesti peredes toitu ligi neli korda nädalas, selgus täna Põllumajandusministeeriumis tutvustatud tarbijate ostukäitumise uuringust.

Kodumaise toidu hoiakuline eelistamine on kümne aastaga tõusnud enam kui 10 protsenti ja ulatus mullu ligi 90 protsendini. Seitse-kaheksa tarbijat kümnest tajub, et kodumaised toidukaubad moodustavad nende sisseostudest suurema osa.

„Me näeme, et Eesti inimene on hakanud enam otsima kontakti otse tootjaga ja Eesti toidu kuvand on aastatega muutunud positiivsemaks,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse. „Eesti toidule ja toidutootjatele teeb see suurt au, kui tarbija tahab rohkem teada oma toidust ja selle saamisloost. Hea uudis on ka see, et sissetulekute kasv on aidanud tarbijal oma toiduvalikut laiendada.“

Päritolumaa ja toidu kodumaisuse tähtsustamine sõltub uuringu tulemuste järgi suuresti vanusest ja haridustasemest – kodumaiseid toidukaupu eelistavad enamasti kõrgema haridustasemega ja vanemad tarbijad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbijad valmis talunike ja tootjate kauba eest ka rohkem maksma, kui see oleks mugavamalt kättesaadav. Loe edasi: Eesti tarbija peab üha olulisemaks kontakti toidu tootjaga

Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Marko Pomerants (vasakul) Foto Urmas Saard — Marko Pomerants (vasakul). Foto: Urmas Saard

Hille Tänavsuu Vähiravifond „Kingitud elu” korraldab sel nädalal mastaapse üle-eestilise suurtalgu “Teema Ära! Kingime elu!”, millega loodab fond koguda ühe nädalaga nii palju annetusi, et kõik Eesti vähihaiged saaksid neile hädavajaliku ravi – võimaluse elada võimalikult täisväärtuslikku elu. Talgud toimuvad internetis kogu nädala ning 9. mail Apotheka apteekide juures Tallinnas, Tartus, Pärnus jm.

9. mail aitavad üle Eesti annetusi kokku koguda ligi 200 vabatahtlikku, teiste hulgas ministrid Sven Sester, Rannar Vassiljev, Margus Tsahkna, Kristen Michal ja Marko Pomerants ning riigikogulased Viktoria Ladõnskaja, Yoko Alender, Jüri Ratas, Deniss Boroditš, Andres Ammas, Helmen Kütt, Kristjan Kõljalg, Martin Repinski, Kalle Laanet, Rainer Vakra, Martin Kukk, Monika Haukanõmm jt.

„Eestimaal pole inimest, kel poleks kokkupuudet vähiga,“ ütles keskkonnaminister Marko Pomerants, kes kogub annetusi Põlva Aster apteegi juures aadressil Jaama 12a. „Heategevusega lisavahendite kogumine selles valdkonnas on väga paljudele inimestele suureks abiks. Täiendav raviraha ei garanteeri tingimata tervenemist, kuid annab kindlasti juurde palju emotsionaalseid ühiseid päevi. Seepärast kavatsen ravimiraha talgutele kulutada ühe laupäeva küll.“

„Kutsun kogu Eesti ühiskonda üles üheskoos oma inimestele elu kinkima. Talgutega ütleme, et iga meie inimene on väärt, et tema elu eest võidelda. Kelleltki ei tohi viimast õlekõrt käest rebida,” ütles vähiravifondi “Kingitud elu” juhataja Toivo Tänavsuu. „2014. aastal kogusime fondi annetustena üle 300 000 euro ning toetasime kõiki haigekassa toeta jäänud vähihaigeid, kes meilt abi palusid. Mitte keegi ei jäänud ukse taha. Talgute eesmärk on kindlustada sama positiivse stsenaariumi kordumine ka 2015. aastal. Loe edasi: Vähiravifond “Kingitud elu” kutsub kõiki eestimaalasi elu kinkimise suurtalgule

Karulan saa suursärki tetä

Karulan naas’ pääle võrokõisi suursärgi tegemise oppus. Karula rahvuspargi keskustõ tull’ edimädsele opipääväle (18.04.) ütessä huvilist.

«Saa viil mano tulla, järgmäne kokkosaaminõ om lehekuu lõpun,» kuts oppusõ kõrraldaja Freibergi Lilian. Võrokõisi hahka suursärki oppas tegemä rahvarõivatundja Küngasõ Carmen Võrolt. Sügüses piässi egäüts hindäle suursärgi valmis saama.

Suursärk om pidolinõ päälisrõivas, miä passis nii rahvarõividõ pääl ku umaette kandmisõs. Oppust kõrraldas Karula Hoitmisõ Ütisüs, tugõ rahvakultuuri keskusõ Vana-Võromaa kultuuriprogramm. Teedüst saa Freibergi Liliani käest tel 517 2646, lilian@karula.com.

Harju Ülle, Uma Leht

Otepää vallavalitsus premeeris kolmekordset maailmameistrit 1000 euroga

Otepäälane Hans Teearu sai Rootsis INASi (Rahvusvaheline Organisatsioon Intellektipuudega Sportlastele) murdmaasuusatamise MMil kolm kuldmedalit. Otepää vallavalitsus premeeris Hans Teearu 1000 euroga ning tema treenerit Kalju Ojastet 500 euroga.

Otepää vallavalitsuse hoone Foto Urmas Saard — Otepää vallavalitsuse hoone. Foto: Urmas Saard

Hans Teearu sai murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel kulla 10km ja 15km vabatehnikadistantsil ning sprindis. Vallavalitsuse preemiad anti üle vallavalitsuse istungil.

“Hans Teearu on hea näide sellest, kuidas pühendumine viib tippu,” sõnas Otepää vallavanem Kalev Laul. “Vallavalitsusel on väga hea meel, et saame premeerida selliste tulemuste tegijat.”

Kolmekordne maailmameister Hans Teearu tõdes, et iga võistlus on kogemusi juurde andnud ning tänu sellele on ka võidud tulnud. Treener Kalju Ojaste ütles, et järgmine samalaadne võistlus, kuhu plaanitakse minna, toimub Poolas, Zakopanes.

Eelmisel aastal Otepääl toimunud intellektipuudega inimeste murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlustel sai Kalju Ojaste juhendamisel treeniv Hans Teearu samuti kolm kuldmedalit.

Eesti paraolümpiakomitee tunnistas Hans Teearu eelmisel aastal parimaks noorsportlaseks.

Eestisse saabus õppima kümme Afganistani ämmaemandat

Afganistani ämmaemandad Tallinna lennujaamas. Foto: Maari Ross/MTÜ Mondo

Nädalavahetusel alustasid kuuajalist Eesti-visiiti kümme ämmaemandat, kes töötavad õppejõududena Põhja- ja Ida-Afganistani meditsiinikoolides.

Ämmaemandad osalevad MTÜ Mondo ja Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli korraldatud täienduskoolitusel, millest osa on ka vaatlused Ida-Tallinna Keskhaiglas Naistekliiniku erinevates osakondades.

Lisaks koolitusele, mida viivad läbi Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli õppejõud, saavad Afganistani meditsiinikoolid Eesti partneritelt kaasaegseid õppevahendeid ning nõu õppekavade koostamisel. Visiidil olevate ämmaemandate esindatavates meditsiinikoolides õpib kokku 565 tudengit ning hinnanguliselt mõjutab õppejõudude Eesti koolitus tulevikus 50 000 sünnitusabi vajavat naist Põhja- ja Ida-Afganistanis.

“Enam kui pooled Afganistani naised sünnitavad ilma ämmaemanda abita, sest ämmaemandaid on riigis liiga vähe. See põhjustab suure hulga surmaga lõppevaid sünnitusi, mis oleks parema kvaliteediga sünnitusabi korral ennetatavad,” ütles MTÜ Mondo haridusekspert Maari Ross. “Eestis on sünnitusabi väga kõrgel tasemel ja naiste suremus sünnitusel on väga haruldane, oleme selle näitaja poolest maailma tipus,” lisas ta. Kui Eestis sureb 100 000 sünnitaja kohta kaks naist, siis Afganistanis üle 300. Suremuse kõrget protsenti mõjutab ka liiga noorelt sünnitamine, sagedased rasedused ning alatoitumine. Probleemiks on ka naissoost arstide vähesus: vaid 24% kõigist Afganistani arstidest ning 21% meditsiiniõdedest on naised.

Viimase kümne aasta jooksul on Afganistani naiste ligipääs tervishoiuteenustele siiski paranenud: kui aastal 2003 oli terves riigis vähem kui 500 koolitatud ämmaemandat, siis 2012. aastaks oli see arv kasvanud juba 3000 inimeseni. Koolitatud ämmaemanda jälgimise all toimuvate sünnituste osakaal on järk-järgult kasvanud, ulatudes optimistlikumate hinnangute kohaselt 38 protsendini.

Eestit külastavate Afganistani ämmaemandatega on võimalik kohtuda 12. mail MTÜ Mondo kontoris Telliskivi Loomelinnakus, kui toimub emadepäevale pühendatud avalik üritus, kus arutatakse ämmaemanduse üle Eestis ja Afganistanis.

Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Laupäeval, 16. mail toimub järjekorras seitsmes üle-eestiline muuseumiöö, mis sel korral kannab pealkirja “Öös on muusikat”.

Tänavu võtab muuseumiööst osa 155 muuseumit, lisaks muuseumidele teevad oma uksed tasuta lahti mitmed näitusepaigad, arhiivid, kirikud, mõisad – üht või teistpidi teadmiste, ajaloo ning mäluga tegelevad paigad ja organisatsioonid. Eelmisel aastal võttis muuseumiööst osa rohkem kui 84 000 inimest, mis oli kõigi aegade muuseumiöö publikurekord.

Muuseumiöö selle-aastane teema, “Öös on muusikat”, on inspireerinud muuseume tooma üheks ööks tasuta publiku ette põnevamaid muusikaga seonduvaid palasid oma kogudest, kutsuma muuseumidesse esinema bände, lauljaid, muusikuid ning isegi laulukoore. Tartus esineb Rahvusarhiivi katusel Tartu Popi ja Roki Instituut, Tallinnas korraldab Eesti Ajaloomuuseum hääletu disco ning loomulikult on kümnetel muuseumidel kavas nii õpitubasid, eriekskursioone kui tervele perele sobivaid avastamismänge.

Muuseumiöö ühe koordinaatori Külli Lupkini sõnul on aasta suurima Eesti muuseume ühendava ettevõtmise teema sel korral inspireeritud Muusika-aastast: “Tänavune teema pakub väga põnevaid tõlgendusvõimalusi. Muuseumid kutsuvad sel ööl avastama märkama vaikust ja helisid meie ümber, mõtlema sellele, mis on akustika ja kuidas kõrv helisid vastu võtab. Ja kindlasti tuleb juttu heliloojatest, muusikutest ja laulukultuurist.” Loe edasi: Muuseumiöö paneb üle Eesti helisema, laulma ja kõlama 155 muuseumi ja mäluasutust

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub huvilisi linnutornidesse

09.-10. mail on rahvusvahelised rändlindude päevad ja juba üsna mitu aastat tähistatakse seda päeva tornide linnuvaatlusega.

Eesti Ornitoloogiaühing kutsub sel puhul kõiki linnuhuvilisi laupäeval, 09. mail tornide linnuvaatluspäevale. Samal päeval vaatlevad tornides linde ka linnusõbrad Soomes, Rootsis ja Taanis.

Linnuhuvilisi ootavad sellel päeval vaatlustornides üle Eesti juhendajad, kellega saab koos linde vaadelda ja täiendada oma teadmisi piirkonna linnustikust. Igas tornis peetakse ka liiginimekirja ning selgitatakse välja Eesti linnurikkaim linnuvaatlustorn.

Juhendajaga tornide asukohad, külastusajad jm leiab EOÜ kodulehelt http://www.eoy.ee/node/839. Linnutorne külastada soovivad huvilised end eelnevalt registreerima ei pea. Ilma juhendajata vaatlustornides võib linnuvaatlust ja liiginimekirja teha ka omal käel. Sel juhul tuleb vaatlustulemused edastada koordinaator Thea Permile laupäeval hiljemalt kell 17.00 e-postiga aadressil thea@tallinna-linnuklubi.ee. Kirja tuleb panna vaatluse koht ja kellaaeg, kohatud liikide nimekiri, vaatlejate nimed või arv ning kontaktisiku telefon.

RMK kutsub metsa rogainima

Pühapäeval, 17. mail toimub kuues kohas üle Eesti RMK rogainipäev ehk seikluslik orienteerumismatk, millest on oodatud osa võtma igas vanuses ja erineva sportliku tasemega 2-5-liikmelised võistkonnad.

Rogainipäeva ühe korraldaja Lauri Leppiku sõnul sobib rogainimine nii tulihingelisele sportlasele kui ka rahulikumale looduses liikujale. “Rogain on suurepärane võimalus looduses põnevalt aega veeta, mille käigus jõuab ka kohtadesse, kuhu tavalise jalutuskäigu ajal ei pruugi sattuda,” sõnas ta. “Iga võistkond saab ise omale sobiva raja ning liikumise tempo valida, kontrollpunktides jagatakse osalejatele ka veidi metsatarkust.”

RMK rogainipäeva start antakse pühapäeval, 17. mail kell 12 kuues kohas üle Eesti: Harjumaal Aegviidus, Läänemaal Perakülas, Põlvamaal Kiidjärvel, Pärnumaal Raekülas, Ida-Virumaal Kurtna järvede piirkonnas ning Lääne-Virumaal Lahemaa rahvuspargis. Võistluse alguses jagatakse osalejatele kaart, mille abil tuleb metsast kolme tunni jooksul üles leida võimalikult palju erineva väärtusega kontrollpunkte. Kõige suurema punktisumma kogunud võistkondi premeeritakse RMK metsamaja kasutusõigusega, kõikide osalejate vahel loositakse välja auhindu.

Rogainipäeval osalemiseks tuleb kokku panna 2−5-liikmeline võistkond ning registreerida see veebiaadressil www.rmk.ee/rogain . Võistkonna võib kokku panna pereliikmetest ja sõpradest, samuti saavad ettevõtted võistlusele välja panna oma meeskonnad. Matkale on oodatud kõik hästikäituvad lemmikloomad. Kuni 10. maini on registreerimistasu 3 eurot ning 11.-14. mail 5 eurot ühe inimese kohta. Allameetrimehed saavad seiklusmatkale tasuta. Osalustasu sisaldab raja kaarti ning võistluse lõppedes sööki-jooki.

Rogainipäeva korraldab RMK koostöös heade partneritega: Tallinna orienteerumisklubi TA OK, OK Põlva Kobras, OK Rakvere, seiklusspordiklubi X-TEAM, MTÜ Aktiivikeskus ja orienteerumisklubi West.

Lisateavet RMK rogainipäeva kohta saab aadressilt www.rmk.ee/rogain.

FC Helios Võru tähistab sünnipäeva

Äsja viieaastaseks saanud jalgpalliklubi FC Helios Võru tähistab oma sünnipäeva kolmapäeval, 6. mail Võru spordikeskuses staadionil toimuva üritusega, mille naelaks on Eesti väikeste karikavõistluste 1/32-finaali mäng Narva meeskonna JK NPK-ga.

Külalisi oodatakse staadonile kella 18.30. Lisaks kell 19 algavale jalgpallimatšile korraldatakse pealtvaajatele erinevaid mänge ja esinevad tantsutüdrukud. Õhtujuht on Margus Ader.

Mullu, oma debüüthooajal, õnnestus FC Helios Võru meeskonnal väikeses karikasarjas teatavasti poolfinaali jõuda. Samaväärse saavutusega pole hakkama saanud ükski teine Võrumaa jalgpallimeeskond.

FC Helios Võru on alustanud juba ka tänavusi IV liiga mänge – lõunatsooni esimeses voorus alistati võõrsil Tartu JK Tammeka II meeskond 2:0.

Eesti noorte meistrivõistlustel mängib tänavu seitse FC Helios Võru võistkonda ehk rohkem kui kunagi varem.

FC Helios Võru treeninggruppides käib umbes 300 last. Lisaks toimuvad jalgpalliringid seitsmes lasteaias, kus on jalgpalliga hõivatud veel umbes 150 last. Lisaks Võrule korraldab klubi treeningud Rõuges, Sõmerpalus ja Vastseliinas.

Euroopa päeva juhatab sisse euroviktoriin

Sel nädal, 4. – 9. mail korraldavad Europe Direct Põlvamaa teabekeskus ja Põlva maavalitsus Euroopa Liidu teemalise elektroonilise viktoriini.

Maavalitsuse Facebooki fännilehel on alates tänasest ja neljal järgneval päeval hea võimalus panna proovile oma Euroopa Liidu alased teadmised. Osaleda võivad kõik huvilised – nii õpilased kui täiskasvanud.

Igal hommikul esitatakse Facebooki lehel üks küsimus ja kõigi õigesti vastanute vahel loositakse järgneval päeval välja auhind.

Euroopa Liidu teemaline viktoriin on pühendatud 9. mail toimuvale Euroopa päevale. Euroopa Päeva tähistamise traditsioon sai alguse 9. mail 1950. aastal kui Prantsusmaa toonane välisminister Robert Schuman kutsus Prantsusmaad, Saksamaad ja teisi Euroopa riike üles koondama oma söe- ja terasetootmine ning sellest sai alguse Euroopa Liit.

Euro info jagamiseks maakondades on loodud üle euroopaline teabekeskuste võrgustik. Põlva maavalitsuses tegutseb sellesse võrgustiku kuuluv Europe Direct Põlvamaa teabepunkt kuuendat aastat. Teabekeskuse eesmärgiks on jagada piirkonna elanikele üldist teavet Euroopa Liidu, eri võrgustike ja infoallikate kohta. Selgitada EL institutsioonide toimimist ja rolli, anda suuniseid ja selgitada prioriteete ning rahastamisvõimalusi. Loe edasi: Euroopa päeva juhatab sisse euroviktoriin

Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

SA TÜ Kliinikumi Lastefond toetas ambuteeritud labakäega 6-aastasele Markusele müoelektrilise käeproteesi ostu, tasudes riikliku toetuse juures pere omaosaluse summa.

Müoelektrilise käeproteesi puhul on tegemist lihasimpulsside abil juhitava proteesiga, millel on haarav kolme sõrme funktsioon: müoelektrilised sensorid võtavad vastu patsiendi olemasoleva käeosa lihastes tekkinud elektriimpulsid, mis saadakse kätte nahapinnal asetsevate elektroodide kaudu. Neid võimendatud impulsse kasutatakse jäsemeproteesi elektrooniliste komponentide juhtimiseks. See võimaldab tehiskäega asjadest kinni haarata ning näha oma sõrmi liikumas nagu päris käel.

Seesugune igale patsiendile personaalselt valmistatud protees on aga väga kallis. Markuse tehiskäsi maksis 17 130 eurot. Sellest summast 90% katab Eesti Haigekassa, 10% tuleb tasuda perel omaosalusena. Antud juhul jäi üksinda kahte last kasvatava ema kanda märkimisväärne summa – 1713 eurot. Toetuse saamiseks pöördus pere nii kohaliku omavalitsuse kui Lastefondi poole, kes otsustasid Markust aidata: Tallinna linnavalitsus tasus 5% omaosaluse summast ning Lastefond samuti 5% ehk 857 eurot. Loe edasi: Lastefond aitas muretseda 6-aastasele poisile elektrilise tehiskäe

Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

Koostöös MTÜ Pärnu Shalomi Abikeskuse, MTÜ Helma lastetoa ja Pärnu sõpruslinna Oskarshamni industriaalkooliga kingiti täna Sindi vähekindlustatud peredesse 8 jalgratast.

Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha Foto Urmas Saard — Per Anton Nilsson tõstab järgmise jalgratta autolt maha. Foto: Urmas Saard

Pärnu Shalomi juhataja Anne Aas rääkis, et nende ühingul toimib juba mitmendat aastat väga hea koostöö Sindis tegutseva MTÜ Helma lastetoaga, mida juhib Helga Mitt. Möödunud aastal eraldati ühingu vahendusel Sindile 2 jalgratast. Täna jagati Helga valikul välja 8 ja lähipäevil saab Sindis veel keegi ühe ratta. „Viimase ratta saaja otsustas täna nõu pidanud Sindi Noortevolikogu algatusgrupp,“ ütles Anne, kes oli esmakordselt nende noortega kohtunud 1. mail Sindi laadal. „Vastasin noorte poolt koostatud küsimustele ja pean nende aktiivsust kiiduväärseks. Loodan edaspidigi heale koostööle noortevolikoguga,“ jagas Anne tunnustavaid sõnu hakkajate noorte aadressil. Helga rääkis, et vähekindlustatud peredega kohtumiseks leidis ta hea võimaluse kevadpühal peetud laadal, kus liikus korraga väga palju tuttavat rahvast ja nii sai eelnevalt kokkulepitud nendega, kellel näis abi kõige vajalikum.

Loe edasi: Rootslased kingivad Pärnumaa vähekindlustatud peredele jalgrattaid

BC Lietuva võitis Paikuse valla Karikavõistlused korvpallis

Paikuse valla esimestel korvpalli karikavõistlustel mängis kümme meeskonda üheringilises turniiris, milles kõik võistkonnad kohtusid omavahel ühe korra. Põhiturniiri järel pääsesid 8 paremat veerandfinaalidesse ja play-off süsteemis selgitati parimad.

BC Lietuva, Paikuse valla esimese korvpalli karikavõistluse võitja Foto Urmas Saard — BC Lietuva, Paikuse valla esimese korvpalli karikavõistluse võitja. Foto: Urmas Saard

Turniiridega alustati möödunud aasta 9. novembril mõni nädal varem suure pidulikkusega avatud uhiuues Paikuse Spordikeskuses. Eile selgitati lõplik paremusjärjestus. Rändkarika võitis BC Lietuva, kellele jäi alla AK Spartak. Mäng lõppes tulemusega 60:52. Kolmanda ja neljanda koha kohtumises olid vastakuti Kõwa ja Tori 60:34.

Edasi reastusid kohad järgmiselt: Raba viies, BC Pärnu kuues, Kamex Puit seitsmes, Mariine Auto kaheksas; SK Tünamo üheksas ja SK Altius kümnes. Kohamängu ja korvitabamuste arvestuses: 5.-6. koht Raba – BC Pärnu 74:52; 7.-8 koht Mariine Auto – Kamex Puit 67:71; 9.-10 koht SK Tünamo – SK Altius 37:28.

Võistluste lõppedes nimetati ka turniiri parim mängija, kelleks osutus Janar Roman BC Lietuva klubist. Lisaks võeti eeskuju Audrust ja anti lohutav eriauhind üheksandale kohale mängijale, SK Tünamole. Selles võistkonnas mängib ka Paikuse põhikooli matemaatika- ja klassiõpetaja Tarmo Tõnismann, kes on uue spordisündmuse ellukutsuja ja võistluste peakorraldaja.

Loe edasi: BC Lietuva võitis Paikuse valla Karikavõistlused korvpallis