Külauudised

Põlvamaal toimus esimene palvushommikusöök

Lõikustänupüha järgsel hommikul kogunesid hotellis Pesa maakonna erinevate eluvaldkondade esindajad, kes omavahel vesteldes mõtteid said vahetada. Hommiku teemaks oli “Kodu.Pagulus.Võõrsil” ning ettekandega esines eesti kirjanduse ja kultuuriloo professor Rein Veidemann.

“Tänamine on eesõigus, meeleseisund ja elulaad, mis näitab inimese avatust ja julgust tänu laiali jagada” rääkis Kanepi Jaani koguduse õpetaja, abipraost Margit Lail avatervituses tänamise olulisusest meie elus ning juhatas algus- ja söögipalvega hommiku sisse.

Maavanem Ulla Preeden omalt poolt ütles, et palvushommikusööki on plaanis hakata korraldama kord aastas ning tõi selle peamise eesmärgina välja lähendada erinevate elualade inimesi, kes saaksid oma päeva teistsuguse hingamisega alustada ning seejuures omavahel mõtteid vahetada.

Professor Veidemanni ettekanne keskendus pagulastemaatikale seoses eesti kultuurilooga. Keskseks terminiks oli sõna “kodu”, mis on justkui eestlaste südamesõna. Vaatluse all oli näiteks “Tõde ja õigus” kui eestlaste eksistentsiaalne kodu-romaan. Tähelepanu juhiti ka Oskar Lutsu “Kevade” lõpudialoogile Arno ja Teele vahel, kust kangastub “kodu kui kuldne minevik”. Veidemann nimetas ajaloost eesti kultuurinimesi, kes tegutsesid või olid sunnitud oma loominguga tegelema välismaal ning milline mõju võõrsil olemine nendele jättis. Veidemann lahkas põgusalt ka paguluse mõistet, mis oma olemuselt peaks olema ajutine seisund, aga selle pikaajaline kestmajäämine võib tähendada inimese enda olemuse muutumist.

Maakonna ja Eestimaa eest laususid tänu- ja eestpalved erinevate koguduste vaimulikud ning piiskop Joel Luhamets lausus õnnistussõnad.

Muusikaliste vahepalade eest hoolitses Elsa Nagel.

Palvushommikusöök on rahvusvaheline sündmus, mis toimub üle maailma rohkem kui 160-s riigis ning igal aastal ka Euroopa Parlamendis. Palvushommikusöögi eesmärk on pakkuda arvamusliidritele kohtumisvõimalust heade mõtete jagamiseks ning omavaheliseks vestluseks, et ühendada inimesi ja valdkondi, mida keegi esindab.

Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Piibelehe marjad Foto Urmas Saard — Piibelehe marjad. Foto: Urmas Saard

Täna kalmistul lehti riisudes nägin paljude piibelehtede vahel kahte rootsu, mille küljes rippus ühtekokku kuraditosina jagu ahvatlevalt meelitava välimusega punast marja. Enamasti märkan loodust siis, kui edela tuul puhub merevee Pärnu tänavatele, vesipüks puudutab veepinda, tuisulume vaalud kerkivad tavatult kõrgele või juhtub veel midagi harva esinevat. Kevadel olen näinud suurtel aladel maikellukesi õitsemas, aga ei teadnud, et sügise saabudes võib samade varte otsas näha päris punaseid marju. Vikipeedia järgi peaks täpsem värvus olema oranžpunane. Ilmselt ei paista oktoobris maha langevate puulehtede tõttu marjad nii hästi silma, kui valged õied suve tulekul. Teine põhjus võib olla selles, et marjad kukuvad enne märkamist maha.

Uurisin marju lähemalt ja läbi kaamera objektiivi. Kodus püüdsin lugemisega teadmisi täiendada. Rahvapäraste nimede hulgas on ka lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Loe edasi: Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Tallinna teletorni uus ekspositsioon avab universumi saladusi

Tallinna teletorn vahetab talveperioodiks välja oma põhiekspositsiooni ja koostöös Eesti kosmosekeskuse tippteadlastega luuakse teletorni unikaalne universumiteemaline ekspositsioon. Tegemist on Tartu observatooriumi teadlaste poolt spetsiaalselt Tallinna teletornile loodud näitusega, kus on peale visuaalekspositsiooni ka põnev kogemus-tundmuslik osa.

Tallinna teletorn Foto Urmas Saard — Tallinna teletorn. Foto: Urmas Saard

Uus ekspositsioon kannab üldpealkirja “Elus universum” ja saab huvilistele olema avatud 18. novembrist kuni 31. märtsini 2016.

Kosmoseteadlaste poolt koostatud rahvusvaheline näitus on esmakordne sellelaadne Eestis. Näitusel tuuakse välja teaduse uusimad avastused kosmosevallas – alates tehnoloogiast kuni universumi mõistatusteni välja. Lisaks avaneb igal külastajal kohapeal võimalus testida güroskoopi ning esitada küsimusi ja saada vastuseid spetsiaalsetel näitust täiendavatel kohtumisõhtutel teadlastega.

Tartu observatooriumi juhi Anu Reinarti sõnul olid nad Tallinna Teletorni ettepanekust, koostada nende majale spetsiaalne kosmoseteemaline populaarteaduslik näitus, meeldivalt üllatunud. Oma majas Tõraveres on nad näitusi korraldanud juba alates 90ndatest aastatest kuid täismõõdus, kaasaja kosmoloogiat kajastavat näitust, ei olnud nad varem koostanud. “Meie teadlastele oli see huvitav väljakutse, kuidas panna inimlikus keeles kirja astronoomia põhitõed ja uusimad saavutused” kinnitas Anu Reinart. “Kuna hiljuti on toimunud erakordseid saavutused kosmosevaldkonnas, nagu asteroidil maandumine või elu võimaldavate tingimuste leidmine teistel planeetidel, siis pidasime oma missiooniks seda tutvustada kõigile .”

Eesti on alates 1. septembrist 2015 Euroopa kosmoseagentuuri liige ning see tähendab, et kuulume kõrgtehnoloogia arendamise tippseltskonda. Värskel näitusel kajastuvad nii Eesti tippteadlaste rahvusvahelise koostöö tulemused kui maailma uusimad avastused elu võimalikkusest kosmoses.

Näituse koostamisel on lisaks Tartu observatooriumi ja Tartu ülikooli teadustöödele kasutatud pilte ja videomaterjali Euroopa Komoseagentuuri (ESA), Euroopa Lõunaobservatooriumi (ESO), Ameerika rahvusliku komoseagentuuri (NASA) arhiividest. Ekspositsiooni on integreeritud ka Eesti kosmosehuvilise ja hobifotograafi Raivo Heina digitaalfotode näitus, kus tulevad esitlusele ka mitu esmakordselt avalikkusele tutvustatavad kosmosefotot.

Külasta teletorni Facebooki lehekülge www.facebook.com/teletorn.
Lisainfo näituse kohta: www.teletorn.ee

Vali Eesti Inimeste Puu 2015!

Kuni 1. novembrini on igaühel võimalik hääletada internetis Eesti Inimeste Puu 2015 poolt.

Oma hääle saab anda siin: http://arboristidekoda.ee/inimestepuu/haaletus/

Igal inimesel on 1 hääl. Enda hääle kasutamise õigust on keelatud edasi anda. Hääletusperiood lõppeb 01.11.15 kell 00:30.

Vali oma lemmik nende puud seast:

Enim hääli kogunud puu esindab Eestit Euroopa Aasta Puu 2016 konkursil.

Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab seoses Pärnu Briti päevadega 15. oktoobril Sindi gümnaasiumit, kus esineb õpilastele loenguga.

Christopher Bruce Holtby, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi suursaadik Tallinnas, on asetanud veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi ajalamile pärja Foto Urmas Saard — Christopher Bruce Holtby veteranipäeval (2013) Püha Jüri monumendi juures. Foto: Urmas Saard

Varem NATO-s ja Euroopa Liidus töötanud härra Chris Holtby on olnud Briti suursaadik Eestis alates 2012. aastast, kui 21. veebruaril president Toomas Hendrik Ilves võttis Kadriorus vastu tema volikirja. Tallinnas resideeruv Ühendkuningriigi suursaadik Holtby on korduvalt Pärnumaad külastanud, Kihnu saart koguni kolmel korral, aga Sindit väisab esmakordselt. Briti päeva Sindi gümnaasiumis korraldav õpetaja Silva Sikk ütles, et nii kõrge ametiisik austab oma visiidiga nende kooli esmakordselt. Sikk lisas siiski täpsustavalt juurde, et eelmisel aastal külastasid Sindi gümnaasiumit Briti suursaatkonna töötajad ja kool osales ka üle-eelmisel aastal korraldatud Briti päevadel.

Sindi gümnaasium on suurt tuntust kogunud sinimustvalge lipukultuuri tähtsustamisega, aga kool osaleb innukalt ka mitmesugustes rahvusvahelistes projektides: varem oli Comenius, nüüd Erasmus. Täna lendasidki esimesed külalised Türgist ja Itaaliast Eestisse, et osaleda Sindis kuni 15. oktoobrini kestvas Erasmus projektis. Homme saabub peamiselt õpetajaid veel Belgiast ja Poolast. Arvatavasti kohtub suursaadik ka nende Euroopa Liidu kodanikega, lootis Sikk.

Loe edasi: Ühendkuningriigi suursaadik Christopher Bruce Holtby külastab Sindit

Talukultuurikool ootab akende ja uste restaureerimise koolituspäevale

Järgmisel pühapäeval, 18. oktoobril toimub C. R. Jakobsoni talumuuseumi talukultuurikooli kursus, mis seda korda annab teadmisi ning praktilise kogemuse akende ja uste restaureerimisest.

Oma kodu renoveerimisel on tihti lihtsam viis osta hoonele uueda aknad ja uksed, kui vanu taastada. Kuid sageli kestavad olemasolevad avatäited veel pikka aega, kui neid oskuslikult ning õigete töövõtetega renoveerida.

Koolitusel käsitletakse akna restaureerimise erinevaid tööetappe – värvi eemaldamise viisid, lihvimine, puidu parandused, kruntimine, klaasimine, kittimine ja värvimine. Kuna akna restaureerimisel on tööetappe rohkem, siis selle käigus käsitletakse ka ukse restaureerimist.

Osaleja võib kaasa võtta restaureerimist vajava väikese aknaraami, mille peal praktilises osas harjutada saab. Kui endal sobilikku raami pole, on aknaraam kohapeal olemas. Koolituse läbiviijaks on kogenud restauraator Teet Tooming ettevõttest Säästvad Ehituslahendused OÜ.

Koolitus algab kell 10.00 käsitöömajas ning sisaldab 3 tundi teoreetilist ning 4 tundi praktilist tööd. Osalustasu on 10 EUR, toitlustus 3 EUR (vajalik ettetellimine). Eelregistreerimine kuni 14. oktoobrini e-maili aadressil info@kurgja.ee või telefonidel 44 58 171, 58 600 025.

TABi kuraatorinäitus “Keha ehitus / Body Building” ootab viimasel lahtiolekupäeval kuraatoriekskursioonile

"Keha ehitus". Foto: Ardo Kaljuvee — “Keha ehitus”. Foto: Ardo Kaljuvee

Tallinna Arhitektuuribiennaali 2015 peanäitus “Keha ehitus / Body Building” on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud viimast päeva.

Enne näituse sulgemist kutsuvad näituse kuraatorid Sille Pihlak ja Siim Tuksam viimast korda kuraatoriekskursioonile, et kõiki eksponaate lähemalt tutvustada.

“Keha ehitus” tõi seekordsele biennaalile kümne rahvusvaheliselt tunnustatud arhitektuuribüroo ja uurimisrühma hetkel kõige aktuaalsemad tööd, mis pakuvad ulmelist vaadet arhitektuuri ja ehituskunsti võimalikesse tulevikustsenaariumidesse. Kaasaegse andme- ja robottehnoloogia abil on valatud uude vormi loodusest inspireeritud struktuure, mis võimaldavad tulevikus rajada ehitisi, hoides kokku materjali ja ruumi. Uurijad ja arhitektid liiguvad inspiratsiooni saamiseks ja lahenduste pakkumiseks erinevate distsipliinide vahel.

Kuraatoriekskursioon toimub täna, 11. oktoobril kell 16, sissepääs muuseumipiletiga. Näitus on avatud Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2) kell 10-18.

Vest-Agderi kunstistipendium ootab Lääne-Virust ettepanekuid

Lääne-Viru sõprusmaakond Vest-Agder Norrast annab kaheksandat korda välja stipendiumi Lääne-Virumaal tegutsevale kunstnikule.

Lääne-Viru maavalitsus ootab ettepanekuid selle kohta, keda innustada tänavu Vest-Agderi kunstistipendiumiga. Stipendiumi eesmärgiks on kaitsta ja edendada kultuuri- ja kunstikeskkonda maakonnas ning anda kohalikule kunstnikule võimalus edasi areneda. Stipendium võib jaguneda mitme kandidaadi vahel.

Vest-Agderi kunstistipendiumi kaudu on varasema seitsme aasta jooksul toetatud 11 Lääne-Virumaa inimest. Mullu sai stipendiumi noor instrumentalist Ingely Laiv.

Stipendiumi taotlus peab sisaldama kunstniku isikuandmeid (sh pangakonto number), loetelu 2015. aasta tähtsamatest töödest-projektidest ja kirjeldust stipendiumi kasutamise kohta. Lääne-Viru maavalitsuse poolt moodustatud komisjon valib esitatud kandidaatide seast vähemalt ühe kunstniku ning esitab kandidaadi andmed edasi Vest-Agderile. Otsus tehakse teatavaks hiljemalt 1. detsembriks.

Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond ootab vabas vormis taotlusi märgusõnaga “Vest-Agderi kunstistipendium” 30. oktoobriks elektrooniliselt aadressil haridusosakond@laane-viru.maavalitsus.ee või postiaadressil F. R. Kreutzwaldi 5, 44314 Rakvere.

Maitseelamuste Kojas on kolmapäeval hõimutoitude töötuba

Hõimunädala kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub Tartus Maitseelamuse Kojas udmurdi ja soome rahvustoitude meistriklass.

Udmurdi roogasid teeb Ljudmila Ruukel ja soome sööke Jouni Himanen.

Meistriklassi võib kaasa võtta ka lapsed. Osavõtutasu täiskasvanutele 10 eurot, lastele tasuta. Maitseelamuste Koda asub Tartus Lutsu tn 3.

Töötoa korraldamist toetab kultuuriministeerium.

Jõõpres alustati tänavuste Pärnu Briti päevadega juba aegsasti enne 14. oktoobrit

Möödunud aastal MTÜ Estobrit algatusel peetud Pärnu Briti päevad omandavad tänavu juba märkimisväärselt suuremat haaret, millega liituvad ka maakonna pisemad kogukonnad ja nende kõige nooremadki kodanikud.

Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas Foto Urmas Saard — Lavassaare raudteemuuseumi rööbastel olev auruvedur meenutab pisut Sodori saarel jutustatud auruvedurit Thomas. Foto: Urmas Saard

Jõõpre Jõmmu lasteaia mudilased räägivad väikesest vedurist nimega Thomas, aga loetakse teisigi lugusid Inglismaast ja Inglismaalt. Auruvedur Thomase sarja raamatute jutustused on Jõõpre lastele lähedasemad seepärast, et neist mitte kaugel asuvas Lavassaare raudtemuuseumis näeb mitmeid vanu vedureid. Näiteks Sodori saarel buss Bertie’ga võidusõitu tegev Thomas näib raamatu joonistusega võrreldes kuidagi sarnasena ühe Lavassaares konutava auruveduriga.

Jõõpre kooli õpetaja Ülle Haavasaar ütles, et 5. oktoobriks valmis videoklipp teemal Halloween. Selles osalesid 5. klassi näiteringi õpilased. Filmisid ja video panid kokku 9. klassi õpilased Melanie-Anett Toomast ja Samantha Ubakivi. Videoklipp on üks osa 14. oktoobril Paikuse põhikoolis toimuvast konkursist, milles osaleb ka Jõõpre kooli 3-liikmeline võistkond Briti päevadele pühendatud Pärnumaa koolide viktoriinil.

Võõrkeelte kabinetis vahetuvad stendid materjalidega teemal the UK, the Royal Family, Holidays in the UK jms. Inglise keele tundides kasutatakse õppetöös erinevaid veebilehekülgi, näiteks www.projectbritain.com jms. Haavasaar täpsustas, et osa tegevusest, mis sobitub hästi Briti päevadesse, on toimunud juba septembris, aga ta lubas teemat kajastada 12.-16. oktoobri ainetundideski.

Pärnu Briti päevad toimuvad 14. kuni 18. oktoobrini.

Urmas Saard

Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Käesoleva aasta jaanuari seisuga kuulub üle riigi tervist edendavate lasteaedade võrgustikku 246 koolieelset lasteasutust, ühendusega on liitunud ka Eesti vanim järjepidevalt tegutsev Sindi lasteaed, kus tervise nõukogu eestvedamisel sisustati tänavune leivanädal mudilastele hästi meeldejäävate sündmustega.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai. Foto: Urmas Saard

Reede hommikul kogunesid lasteaia rühmade Puhhid, Lepatriinud, Pesamuna, Päikesejänku, Tibud ja Mesimumm võimlemissaali, kus lastega vestlesid Punamütsike (Eve Vellner) ja tema abiline (Astrid Närep). Õpetaja Ülle Jantson mängis akordionit.

Lastehommikul vaadati õpetlikku nukunäidendit „Väike kirju kana ja nisutera“, mille on inglise muinasjutu ainetel loonud Jaan Rannap. Lasteaia õppealajuhataja Reine Tänav ütles, et näidend leiti lasteajakirja Täheke 1987. a märtsi numbrist. Kui Punamütsike ja abiline suured peegeluksed kõrvale lükkasid, ilmusid järgemööda nukuteatri lavale kana, kass, koer, part, nisupea. Nähtamatuks jäid Erika Sõrmus, Eda Sillaots, Helle Tõkke, Siiri Sankovski, aga mitte hääletuks. Laval oli vilgast tegevust ja laisklevat tegevusetust ning jutlemist parasjagu. Aga väga lühidalt jutustades leidis väike kirju kana nisutera, siblis tera mulda ja sirmi varjust hakkas kerkima nisukõrs suure viljapeaga. Kui kana viimaks krõbeda pruuni saiaga tuli, tahtsid kõigepealt need saiakääru ampsata, kes midagi selle pätsi valmimise heaks polnud tahtnud teha. Tuleb ette, et nii juhtub teinekord ka päris elus ja mitte ainult muinasjutus.

Loe edasi: Piima- ja leivanädala tegevus koondus Sindi lasteaia Punamütsikese kohvikusse

Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus korraldab neljapäeval, 29. oktoobril kella 12.00-16.00 Narva linnuses (Peterburi mnt 2, Narva) järjekordse doonoripäeva.

Narva linnus Foto Urmas Saard — Narva linnus. Foto: Urmas Saard

Verekeskus tänab südamest juunis Narvas toimunud doonoripäeval verd loovutanud doonoreid ning julgustab tegema järgmisi heategusid 29. oktoobril toimuval doonoripäeval.

“Ootame väga narvakatega kohtumist, sest Narva doonorid on igal korral meie doonoripäevi heatujuliselt ja rohkearvuliselt väisanud ning tõhusalt meie verevarusid täiendanud.” sõnas Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Narvas tänavu 6. juunil ning siis külastas doonoripäeva kogunisti 106 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 85 doonoril ning esmaseid vereloovutajaid oli kogunisti 19, koguti ligi 40 liitrit hinnalist verd. Loe edasi: Regionaalhaigla verekeskus korraldab Narva Linnuses doonoripäeva

Tänati Põlvamaa ainesektsioonide juhte

Ühispildil ainesektsioonide juhid Foto erakogust — Ühispildil ainesektsioonide juhid. Foto erakogust

8. oktoobril toimus Räpina Inkubatsioonikeskuses Põlvamaa õppeasutuste ainesektsioonide juhtide tänuüritus, kus neid tubli töö eest tunnustati.

Ainesektsioonide juhte tänasid ja tunnustasid kinkekaartidega maavanem Ulla Preeden ja Põlvamaa Omavalitsuste Liidu esimees Kaido Kõiv. “Tänan teid töö ja vastutuse eest, mille olete enda kanda võtnud. Teie valmisolek ja tahe panustada haridusse on eeskujuks meile kõigile”, ütles maavanem oma tervituskõnes ja soovis kõikidele ainesektsiooni juhtidele jõudu ja tublidust oma aine tegevusi maakonnas korraldada.

Maakonna ainesektsioonide juhid korraldavad ja planeerivad maakondlike olümpiaade ning õpilasüritusi ja korraldavad oma ainesektsioonide tööd ning koolitusi.

Noortebändi eksperdivoor murrab muusikamüüte ja annab finalistidele viimase lihvi

10. oktoobril toimub Erinevate Tubade Klubis esmakordselt Noortebänd 2015 eksperdivoor, mis on uus avalik vahevoor konkursi viiele finalistile ning nii bändide kui ka muusikasõprade silmaringi laiendamiseks.

Eksperdivoorus saab näha ja kuulda tänavusi Noortebänd 2015 finaliste, kelleks on Abandoned Elysium, Voice of Voices, Von Dorpat, Ol’ Mill ja Lights on the Ceiling.

Eksperdivooru eesmärgiks on finalistide ettevalmistamine 24. oktoobril Kultuurikatlas toimuvaks finaaliks ning seetõttu on bände nõustama kaasatud muusikainimestest koosnev paneel: Mart Normet (ERR), Erik Morna (Raadio 2), Taavi Paomets (Muusikaprodutsent, Avoid Dave), Dace Vofa (I Love You Recordsi eestvedaja), Magnus Andre (Talbot) ja Mihkel Kübar (Intsikurmu festivali peakorraldaja).

Kõik finaali pääsenud bändid esitavad oma finaalkontserdi kava, mille põhjal annavad panelistid tagasisidet ja nõuandeid, mida bändid saavad rakendada oma esituse lihvimiseks finaalkontserdil. Lisaks murravad panelistid bändide etteastete vahel enim levinud muusikamüüte – “Hea muusika jõuab ise kuulajateni”, “Muusik olemine ei ole elukutse, vaid hobi” jne.

Üritusele on oodatud kõik huvilised, piletimüük toimub kohapeal ning pileteid (hind 6 €) müüakse piiratud koguses. Õhtut modereerib Helle Rudi (R2). Algus kell 18.00.

Jahimehed said metsas leviva seakatku tõrjumiseks külmikud

Taudistunud jahipiirkondadesse jõudsid esimesed kaheksa Veterinaar- ja Toiduameti poolt tellitud spetsiaalset külmkambrit seakatku tõrjumiseks kütitud metssigade rümpade hoiustamiseks.

Kõik seakatku riskipiirkondades kütitud metssead peavad olema uuritud sigade Aafrika katku välistamiseks ning nende metssigade liha kuni analüüsitulemuste saabumiseni kasutada ei tohi.

“Kuigi suurel osal jahiseltsidest on omal külmkambrid olemas, on seakatku tõrjumiseks suurendatud küttimislimiitide täitmisel tekkinud vajadus täiendavate liha hoiustamisvõimaluste loomiseks,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Külmikute puudumine on seni olnud jahimeeste jaoks oluline kitsaskoht.”

Külmkambrid läksid maksma 48 060 eurot, mis sisaldab nii külmikuid kui ka nende transpordi- ja paigalduskulusid. Kuna tegemist on olulise ennetava meetmega sigade Aafrika katku tõrjumisel metssigade populatsioonis, hüvitab Euroopa Komisjon külmkambrite soetamiseks tehtud kulutused Veterinaar- ja Toiduametile kuni 75% ulatuses.

Esimese kaheksa külmkambri asukohad pakkus välja Eesti Jahimeeste Selts koostöös kohalike jahiseltsidega. Veterinaar- ja Toiduametil on lähiajal plaanis välja kuulutada hange täiendava 20 külmkambri ostmiseks.

Otepää valla aasta ettevõtja on OÜ Toidupada

8. oktoobril toimus üle-eestilise ettevõtlusnädala ja Valgamaa ettevõtlusnädala raames Otepää Gümnaasiumis ettevõtluspäev, kus kuulutati ka välja Otepää valla ettevõtja 2015.

Otepää valla tänukirja ja aasta ettevõtja meene andis OÜ Toidupada perenaisele Krista Tiidole üle Otepää vallavanem Kalev Laul.

OÜ Toidupada on tegutsenud alates 2010. aastast ja on ajapikku saanud üheks tuntumaks toidupakkujaks meie vallas. Toidupaja perenaine Krista Tiido pakub maalähedast, lihtsat ja ehtsat ja väga maitsvat toitu. Toidu toorainetena on kasutatud Eesti oma metsade, aedade ja põldude saadusi. Ettevõte on käinud toitlustamas erinevaid seminare, peoõhtuid, presentatsioone nii Otepääl kui ka väljaspool meie valda. Oma toidud valmistatakse käsitööna, valdavalt vanade ja äraproovitud retseptide järgi. Sellel aastal oli ka avatud Toidupaja suvekohvik. Õdus Toidupada hoov looduskaunis kohas sobib kõikideks sündmusteks, mida tahetakse koos oma lähedaste või sõpradega tähistada ning hiljem hea meelega meenutada. Loodame, et suvekohviku traditsioon jätkub ka järgnevatel aastatel.

OÜ Toidupada perenaine Krista Tiido sõnas, et valla ettevõtja tiitli üle on tal väga hea meel. “Söögitegemise õpetas mulle selgeks minu vanaema, minu isa õpetas mulle töökust. Ettevõtte tegemisel on mind väga palju aidanud lähedased ja sõbrad,” ütles Krista Tiido. “Neile kõigile kuulub minu suurim tänu.”

Otepää vallavanem Kalev Laul märkis, et Toidupada OÜ on heaks näiteks selle kohta, et väikeettevõtlusega on maapiirkonnas võimalik tegeleda. “Tunnustust väärib ka asjaolu, et tegemist on naisettevõtjaga.”

Otepää ettevõtlusauhinda antakse välja 2010. aastast alates. Tunnustuse pälvivad ettevõtjad, kelle tegevus on jätnud positiivse jälje kogukonna ellu.

Veel jõuab registreerida Põlvamaa energeetikakonverentsile

15. oktoobrini kestab registreerimine neljandale Põlvamaa energeetikakonverentsile “Energeetiline isemajandamine – reaalsus või utoopia?”, mis toimub 22. oktoobril kell 10 Mooste mõisa folgikojas.

Konverentsi avaesinejaks on Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli külalisprofessor ning endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas teemaga “Eesti Euroopas – täna ja homme”.

Konverentsil saab muuhulgas teada, mis on energiatõhusus ja mida see Eestile annab, milline on energiaühistute potentsiaal ja sotsiaalmajanduslik mõju ning kuidas on Setomaal kasutatud päikeseenergiat. Samuti räägitakse Põlvamaale rajatavast energiatõhusa ehituse ja looduslike kohalike ehitusmaterjalide tootearenduskeskusest ja väikese biogaasitootja rõõmudest ja muredest.

Ettekannete vahel ja järel on võimalik tutvuda Mooste mõisa meistrite hoovi ettevõtete ja kodadega ning OÜ Starfeld tutvustab ORC-tehnoloogial töötavat koostootmisjaama.

Info registreerimise kohta: http://polva.maavalitsus.ee/energeetikakonverents

Puidu- ja mööbiltööstuse teadmised koonduvad Võrumaal Tsentrisse

9. oktoobril kell 12 avatakse Võrumaal Väimelas Võrumaa kutsehariduskeskuse kompetentsikeskus TSENTER.

Väimela vana mõisalaut on saanud uue hingamise. Seal on saanud omale värske kodu puidutootjaid ja mööblitööstusi moodsa masinapargi ning kompetentsiga toetav TSENTER. TSENTRI eesmärk on kasvatada Eesti puidu- ja mööblitööstuse ettevõttete konkurentsivõimet. Lähiajal käivitatakse maailmatasemel masinad: laserlõikepink, viimistlusliin, laboriseadmed, erinevad lihvimismasinad ning UV-tindiga pinnatrükimasin. Tootja peaks saama TSENTRIST kindluse, kas investeeringut on mõtet teha. Suurtel ettevõtetel on TSENTRIS koht tootearenduse testideks, väikeettevõtetel võimalus kindlustada maksimaalne kvaliteet. TSENTRI uus juht Kalev Kaarna kutsub kõiki külla, et oma uusi ideid testida, arendada ning turule tuua. Olgu selleks lahenduseks nutikas mööbel või muu innovatiivne mõte puiduvaldkonnas.

3,7 miljonit eurot maksma läinud Võrumaa Kutsehariduskeskuse kompetentsikeskuse TSENTRi uue maja ehitust rahastasid EAS ja Võru maakonna kohalikud omavalitsused.

Miks mitte heisata eesti naiste vilgaste näppude vahel õmmeldud sinimustvalget

Tartus Vilde kohviku jahisaalis toimunud EENA (Eesti Ettevõtlike Naiste assotsiatsiooni) Tartu klubi koosolekul kiitsid ettevõtlikud naised üksmeelselt heaks ettevõtlusminister Liisa Oviiri ettepaneku heisata 8. oktoobril sinimustvalged lipud.

“Ettevõtlike naistena oleme kokku puutunud dilemmaga, kuidas ühendada harmooniline pereelu ning riskirohke ettevõtlus,” on EENA ühine seisukoht. “Seda enam on tervitatav naiste julgus ja soov võtta ette uusi tegemisi ja vastutust nii ettevõtluses kui ka kogukondlikult. Oli ju esimese sinimustvalge lipu valmistajagi naine – Põltsamaa käsitööõpetaja Emilie Beermann.”

Eesti lipu 130. sünnipäeva auks avati eelmisel aastal Põltsamaal Emilie Beermanni lipuväljak. Põltsamaal asuva majutusasutuse Carl Schmidti majas on üks tubadest nimetatud Emilie Beermanni auks Emilieks ning hotellis on võimalik külalistel tutvuda ka Eesti lipu ajalooga. Carl Schmidti maja perenaine Ülle Saksniit kuulub EENA Tartu klubisse.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni liikmed on uhked nii Emlie kui ka kõigi teiste ettevõtlike eestlaste, eriti ettevõtlike naiste üle ning heiskavad oma kodudes kindlasti 8. oktoobril Eesti lipu sooviga toetada loovat, uuenduslikku, riskijulget ja saavutustele orieneeritud eluhoiakut, rõhutas EENA.

Ajalooline järjepidevus on seegi, et praegu ühe suurima liputootjana tuntud ettevõttes Tameo töötab samuti EENA Tartu klubi liige Sirje Peiker.

„Meie valmistatud lipud on jõudnud nii Kesk-Pamiiri ülikooli mäetippu kui ka Mount Everestile,” sõnas Sirje Peiker. “Ka suurim iga päev lehviv Eesti lipp Otepääl on meie valmistatud. Oma toodetega oleme toetanud “Teeme Ära” kampaaniat, TÜ Kliinikumi Lastefondi, tantsukooli “Shate” ja alates 1995. a rahvusvahelist võimlemisturniiri ”Miss Valentine“, tundes rõõmu ettevõtlusminister Liisa Oviiri algatuse üle.”

EENA liikmed Ülle Saksniit, Riina Piigli ja Lilian Saage

HITSA digiõppepäev veebis: Miks küsib Google minu telefoninumbrit?

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) korraldab 14. oktoobril Täiskasvanud Õppija Nädala raames digiõppe päeva veebiseminari “Miks küsib Google minu telefoninumbrit?”. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas näpunäiteid, kuidas ohutult nutiseadmetes ja internetis tegutseda.

Tegu on veebipõhise seminariga, mille netilink avatakse 14. oktoobril vahetult enne algust veebilehel http://innovatsioonikeskus.ee/et/miks-google-kusib-minu-telefoninumbrit.

Riigi Infosüsteemi Ameti tehtud uuring nutiseadmete kasutajate turvateadlikkusest näitab, et ca 40% tahvlite ja nuhvlite kasutajatest on digiturvalisuse suhtes ükskõiksed.

“Digiõppepäevaga tahame parandada täiskasvanute teadlikkust ja oskusi digiturvalisuse tagamisel, jagame infot ja näpunäiteid selleks, et me saaksime iseennast ja oma lähedasi interneti ja nutiseadmetega seonduvate ohtude eest kaitsta,” ütles digiõppepäeva korraldaja, HITSA projektijuht Marit Dremljuga-Telk.

Digiturvalisuse veebiseminar toimub kolmapäeval, 14. oktoobril kella 15-16ni. Osalejad on oodatud kõikjalt Eestist. Seminaris jagab tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas praktilisi nippe, mida igaüks saab enda kasuks tööle panna. Miks logib tark kasutaja Facebookist pärast kasutamist välja, mida saab ennetavalt ise teha selleks, et oma kaotatud telefon tagasi saada, miks küsib Google telefoninumbrit – nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastuse digiõppe päeva veebiseminaris. Lisaks saavad kõik huvilised proovile panna argielu puudutavad teadmised digiturvalisusest värskelt valminud rakenduse abil.

Oma osalusest digiõppe päeva veebiseminaril palume ka eelnevalt teada anda, registreerimine on avatud siin: http://bit.ly/1FRo8gs!

Digiõppe päeva (varasemalt e-õppe päeva) korraldab HITSA alates 2003. aastast eesmärgiga populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema. 2015. aastal on digiõppe päev liitunud ka üleeuroopalise Code Week nädalaga, mis toimub 10.-18. oktoobrini ning kuhu on registreeritud juba ligi 40 sündmust üle Eesti.

Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskus avab uksed

9. oktoobril toimub Rakvere Targa Maja hoone avakonverents ning pidulik lindilõikamine.

Konverents keskendub intelligentse hoone ja targa linna kontseptsioonile, erilist tähelepanu pööratakse liginullenergiamajale. Lisaks tutvustatakse Eesti juhtivate ülikoolide poolt tehtud temaatilisi uurimistöid.

Konverentsi peaesinejaks on Siim Kallas , kes räägib lähemalt Euroopa Komisjoni initsiatiividest targa linnaruumi ja jätkusuutliku arengu valdkonnas.

“Targa Maja keskuse rajamine on paistnud võimatu missioonina paljudele,” sõnas SA Virumaa Kompetentsikeskus juhatuse liige Kalle Karron 2012 aastal. “Käivitada tehnoloogiate arendamisele fookustatud teadus- ja arenduskeskus piirkonnas,
kus majandust on ajalooliselt vedanud low-tech-ettevõtted, on kahtlemata ambitsioonikas ettevõtmine.”

Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

17. oktoobril algusega kell 19:00 toimub Pärnu Nooruse Majas šoti peotantsude õhtu, kus tantsuks mängib Tallinna Keilibänd.

Möödunud aastal tantsiti keilit Café Grand'is Foto Urmas Saard — Möödunud aastal Café Grand’is. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Samas esitletakse šoti kilti, mida pole sünnis teadmatusest nalja visates seelikuks nimetada.[/pullquote]Tänavu teist aastat aset leidvad Pärnu Briti päevad annavad taas võimaluse keilit tantsida. Selgituseks, et šotlased ütlevad peotantsu kohta ceilidh, mis eestlaste suus kõlab lihtsalt keili. Enamasti on keilitantsud kiiretempolised, mõned siiski ka rahulikumad, aga kindlasti lõbusad. Šoti keilitantsuks sobilikke riile, džiige, tusteppe ja teisi muusikapalasid mängivad kontrabassi, akordioni ja viiuliga Jaagup Kippar, Sulev Reisberg ja Enrik Visla. Kippari sõnul pole eelnev tantsukogemus oluline. Tantsud sobivad edasijõudnute kõrval hästi ka algajatele. Vajaduse korral lubas Kippar ettehõikajana kõndida iga tantsu eelnevalt ilma muusikata läbi: korra või kaks või seni, kuni liikumine lõpuks selgeks saab. „Ja siis läheb lahti bändi saatel do-si-dootamiseks ja paju koorimiseks,“ naljatas Kippar.

Loe edasi: Šoti peotantsud Pärnu Nooruse Majas

Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Pärnumaa ettevõtlusnädala ühe osana korraldati eile Tulevikutegijate ideekonkurss „Keskkonnasõbralik ettevõte kodukohta Pärnumaal“, mis toimus taas traditsioonilises paigas, Port Artur 2 aatriumis.

Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna Foto Urmas Saard — Sindi õpilased peavad vajalikuks loomahoiu asutamist oma kodulinna. Foto: Urmas Saard

Ideekonkurssi korraldavad Pärnu kolledž, Pärnumaa majandusõpetajate ainesektsioon ja MTÜ Ettevõtlushariduse Selts. Tänavu osalesid Pärnu Koidula gümnaasium, Pärnu ühisgümnaasium, Vändra gümnaasium, Sindi gümnaasium ja Pärnjõe põhikool. Žürii hindas eraldi kolme vanuseastet: algklasse, põhikooli osa ja gümnasiste.

Algklasside arvestuses 1. “Loomahoid”, 2. “Kosmosemaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Teade taskusse”, juhendaja Pärnjõe põhikooli õpetaja Eve Sikka.

Põhikoolide arvestuses 1. “Hea tuju maja”, 2. “Mehaaniline õunapurustaja”, juhendaja Sindi gümnaasiumi õpetaja Eneli Arusaar. 3. “Varjupaik-pood”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok.

Gümnaasiumide astmes 1. koht ja Swedbanki eripreemia “Dogiforta”, juhendaja Vändra gümnaasiumi õpetaja Silja Enok ja Riina Sikkal. 2. koht ning Pärnumaa ettevõtlus- ja arenduskeskuse eriauhind “Keskkonnasõbralik parkla”, 3. koht “CFA”, kahe viimase juhendaja Pärnu ühisgümnaasiumi õpetaja Mari Suurväli.

Loe edasi: Mari Suurväli: Pärnumaa Tulevikutegijate ideekonkursil tegi „puhta töö“ Sindi gümnaasium

Lastefond toetab sügava puudega tüdruku transporti hoiukodusse

SA TÜ Kliinikumi Lastefond aitab tasuda sügava puudega kaheksa-aastase Kohtla-Järve tüdruku transpordi eest Jõhvi hoiukodusse. Nii saab last ööpäev ringi hooldav ema veidigi hingetõmbeaega.

Lika sündis suulaedefekti ja ulatusliku neelupiirkonna kasvajaga, mida opereeriti, kui laps oli seitsmekuune. Operatsiooni järel tekkisid tüdrukul kodus aga hingamisprobleemid ning ta sattus lämbumise tõttu kliinilisse surma, mis tõi tüsistusena kaasa kõne puudumise ja liikumispuude. Praegu kaheksa-aastase Lika vaimsed võimed on kolmeaastase lapse tasemel, ta ei ei liigu iseseisvalt, sööb vaid püreestatud toitu ning tal puudub arusaadav kõne.

Tüduku ema on lapse hooldusvajaduse tõttu kodune ning hoolitseb tema eest ööpäev ringi üksinda. Kuna Lika vajab pidevat tõstmist kõikide igapäevatoimingute juures, on emal lapse kasvades tekkinud probleemid seljaga. Pere vajaks väga toetavaid teenuseid, nagu lapsehoiuteenus, transporditeenus ja isikliku abistaja teenus, mis seni ei ole olnud nende kodukohas perele kättesaadavad.

Lastefondi rahastatud hoiuteenuse pakkumine Jõhvis on avanud Lika emale võimaluse laps aeg-ajalt lähedalasuvasse sügava ja raske puudega laste hoiukodusse viia, et ise veidi puhata ja taastuda. Teises keskkonnas viibimine mitmekesistab ka lapse maailmapilti, annab võimaluse arendada sotsiaalseid oskusi ning harjuda teiste laste ja täiskasvanutega.

Kahjuks aga puudub perel endal lapse hoiukodusse transportimise võimalus ning neil tuleb selleks kasutada hoiukodu teenust. Selle eest tasumine käib aga perele üle jõu, mistõttu aitab neil selle eest tasuda Lastefond. Fond katab nelja kuu jooksul kord nädalas lapse transpordikulud hoiukodusse toetades perekonda kokku 335 euroga.

TTIP-vastane kampaania kogus üle 3 miljoni allkirja

Euroopa kodanikualgatus TTIP ehk Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse vastu kogus Euroopass 3 263 920 allkirja. Allkirjad anti sümboolselt üle täna, 7. oktoobril Brüsselis. Eestist koguti 2895 allkirja.

Täna ennelõunal andis sõltumatult organiseeritud Euroopa kodanikualgatus “Stop TTIP” Euroopa Komisjonile Brüsseli peakontoris sümboolselt üle rohkem kui 3,2 miljonit allkirja.

““Stop TTIP” kogus rohkem allkirju kui ükski teine Euroopa kodanikualgatus seni — me nõuame, et Euroopa Komisjon pööraks CETA- ja TTIP-vastastele häältele kohast tähelepanu. Me soovime, et TTIP läbirääkimised peatataks ja et CETA kaubanduslepet ei ratifitseeritaks,” ütles Michael Efler, sõltumatu kodanikualgatuse juhtkomitee liige.

“Kõigest ühe aastaga koondasime kolm korda rohkem inimesi, kui oli Euroopa kodanikualgatuse jaoks Euroopa Liidu reeglite järgi vaja,” lisas Susan George kodanikualgatuse juhtkomiteest. “Me ületasime ka nõutud seitsme Euroopa riigi kvoorumi ja saime vajaliku hulga allkirju kokku 23 liikmesriigis. “Stop TTIP” kodanikualgatust toetab üle 500 organisatsiooni üle kogu Euroopa Liidu. Algatuse edukus näitab, kui suureks on paisunud vastuseis TTIP ja CETA suhtes Euroopas. Kui lubadustes muuta läbirääkimised läbipaistvamaks ja kaasata rohkem kodanikuorganisatsioone on kübekegi tõtt, siis peavad ELi asutused korraldama küsimuste arutamiseks Euroopa Parlamendis eriistungi ja Euroopa Komisjon peab võtma ette samme lepingute peatamiseks.”

Brüsselisse kogunenud “Stop TTIP” kodanikualgatuse aktivistid asetasid kilode kaupa kogutud allkirju hiiglaslikule kaalule — täpselt niipalju, et kodanike hääled kaaluksid üles rahvusvaheliste suurettevõtete huvid, mida väljendasid vastanduvale kaalukausile asetatud liivakotid. Aktsioon toimus sildi all “Let’s TTIP the scales” (tõlkes umbes “TT(IP)aome kaalud kinni”).

Kodanike endi organiseeritud “Stop TTIP” algatus kutsub üles Euroopa Liidu asutusi ja liikmesriike peatama Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelise vabakaubandusleppe (TTIP) läbirääkimised ja mitte ratifitseerima Euroopa Liidu ja Kanada vahelist vabakaubanduslepet (CETA). Algatus käivitati kodanike poolt täpselt aasta eest (7. oktoobril 2014), mil Euroopa Komison teatas, et lükkab tagasi taotluse ametlikuks Euroopa kodanikualgatuseks. Euroopa Komisjoni seisukohalt ei või Euroopa kodanikualgatus olla negatiivses sõnastuses ega suunatud käimasolevate lepinguläbirääkimiste vastu. “Stop TTIP” on Euroopa Komisjoni nimetatud otsuse vaidlustanud Euroopa Liidu kohtus.

Eestis koguti kodanikualgatusele 2895 allkirja, mis on 64% nõutud kvoorumist. Kvoorum jäi ületamata ka Lätis (17%), Leedus (38%), Maltal (25%) ja Küprosel (36%), kuid vanadest ELi riikidest nt Saksamaal ületati kvoorum 20kordselt (2177%), Austrias, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Hollandis samuti 5-10-kordselt.

Eestis koordineerib kampaaniat Eesti Roheline Liikumine.