Maikellukese punaste marjadega tasub olla ettevaatlik

Piibelehe marjad Foto Urmas Saard
Piibelehe marjad. Foto: Urmas Saard

Täna kalmistul lehti riisudes nägin paljude piibelehtede vahel kahte rootsu, mille küljes rippus ühtekokku kuraditosina jagu ahvatlevalt meelitava välimusega punast marja. Enamasti märkan loodust siis, kui edela tuul puhub merevee Pärnu tänavatele, vesipüks puudutab veepinda, tuisulume vaalud kerkivad tavatult kõrgele või juhtub veel midagi harva esinevat. Kevadel olen näinud suurtel aladel maikellukesi õitsemas, aga ei teadnud, et sügise saabudes võib samade varte otsas näha päris punaseid marju. Vikipeedia järgi peaks täpsem värvus olema oranžpunane. Ilmselt ei paista oktoobris maha langevate puulehtede tõttu marjad nii hästi silma, kui valged õied suve tulekul. Teine põhjus võib olla selles, et marjad kukuvad enne märkamist maha.

Uurisin marju lähemalt ja läbi kaamera objektiivi. Kodus püüdsin lugemisega teadmisi täiendada. Rahvapäraste nimede hulgas on ka lillikas, karikelled, villvallikas ja lambakeel.

Kirjutatakse, et mürgiseid glükosiide sisaldavad kõik taimeosad, väga palju on seda õites ja seemnetes. Inimese jaoks on eriti mürgised marjad ja seemned. Üllatas, et maikellukese marjad on suus maitsvad. Kuid juba mõne üksiku punapallikese neelamine põhjustab naha- ja silmade ärritust, kõhuprobleeme, oksendamist, kõhulahtisust, peapööritust, nõrkust, pulsi kiirenemist ja südametegevuse häireid. Suurema koguse marjade söömine lõpeb teadvusekaotuse või isegi surmaga.

Taime küljest maha pudenenud hernesuurused marjad võivad tekitada pihlakate läheduses segadust. Just sellepärast kummardusingi hästi lähedalt takseerima, kas marjad kuuluvad ikka tõepoolest sama taime külge. Tihtipeale võimegi kohata pihlakaid ja piibelehti lähestikku kasvamas, sest päikeselised nõlvad, puisniidud, metsatukad passivad mõlemale liigile ühtviisi hästi.

Südamerohuna olevat terve taim, eriti õied väga tugevatoimeline. Piibelehest valmistatakse südamerohtusid ka meditsiiniteaduslikel alustel, aga ilma arsti ettekirjutuseta maikellukeserohtusid seespidiselt kasutada ei tohi.

Erineva kirjanduse lugemisel üllatas veel ööpäevaringselt elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele mõeldud infoliini 16662 selgitus: „Taime maitsmise korral ei teki tavaliselt mürgistust. Kerge mürgistuse korral on sümptomid põhjustatud ennekõike saponiinide ärritavast toimest.
Arvatakse, et suure koguse piibelehe söömisel võivad avalduda ka südameglükosiidide poolt põhjustatud südametöö häired, kuid kaasaegne meditsiinialane kirjandus ei toeta antud väidet. 1-3 marja või õie söömist peetakse ohutuks.“

Urmas Saard