Skype’i ja IT Akadeemia stipendiaadid on selgunud

Skype ja Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA) andsid IT Akadeemia programmi raames välja kaheksa magistristipendiumit kogusummas 52 000. Skype’i ja IT Akadeemia magistristipendium toetab silmapaistavate informaatika ja infotehnoloogia magistrantide õpinguid.

Sel aastal pälvisid stipendiumi viis Tartu ülikooli informaatika magistriõppekava tudengit: Anastasia Bolotnikova, Annabell Kuldmaa, Jaanus Jaggo, Janno Siim, Sander Siim. Samuti määrati stipendium kahele Tallinna tehnikaülikooli arvutisüsteemide õppekava magistrandile: Andrei Mihnevitšile ning Emmanuel Ovie Osimiryile ja ühele küberkaitse magistriõppekava üliõpilasele Eve Naomi Hunterile.

Ühe stipendiumi suurus on 2015./16. õppeaastal 6500 eurot ja see on ette nähtud eesoleva õppeaasta kulude katmiseks. Rohkem infot magistristipendiumi kohta saab HITSA kodulehelt.

Eesti IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia sihtasutus (HITSA). HITSA eesmärgiks on IT-hariduse toetamine ja tänapäevase tehnoloogia juurutamine kõikide tasemete haridusasutustes, nende varustamine moodsate infosüsteemidega ning kõrge kvalifikatsiooniga IKT-spetsialistide ettevalmistamise tagamine.

Võru linn tunnustas aasta õpetajaid

 

Võrumaa aasta õpetajate tunnustamine: (vasakult) abilinnapea Sixten Sild,Koidu Süvaorg, Janeli Jorro, Ere Tumm, Gaida Vassin ja linnapea Anti Allas.
Võrumaa aasta õpetajate tunnustamine: (vasakult) abilinnapea Sixten Sild,Koidu Süvaorg, Janeli Jorro, Ere Tumm, Gaida Vassin ja linnapea Anti Allas.

Esmaspäeva, 5. oktoobri õhtul toimus Võru kultuurimajas Kannel pidulik vastuvõtt Võru linna õpetajatele. Üritusel anti üle aasta õpetaja 2015 tunnustused.

Aastate õpetaja 2015 tunnustuse pälvis muusikaõpetaja ja koorijuht Helga Ilves, Aasta õpetajad 2015 on Võru Järve kooli õpetaja Gaida Vassin, Võru Kreutzwaldi kooli inglise keele õpetaja Ere Tumm ning Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Koidu Süvaorg. Aasta noor õpetaja 2015 laureaat on Võru Kesklinna kooli klassiõpetaja Janeli Jorro.

Tunnustuse saanutele andsid linnapea Anti Allas ja abilinnapea Sixten Sild üle reisibüroo 600-eurosed kinkekaardid ning kunstnik Eino Mäelti valmistatud klaasist raamatukujulised meened. Autasustamisele järgnes Kõrsikute kontsert ning pidulik vastuvõtt.

Aasta õpetaja konkurssi korraldatakse Võrus kaheksandat aastat. Konkursiga soovib linn tähtsustada õpetaja rolli, tõsta esile edukate pedagoogide tegevust ning tunnustada Võru linna koolide, huvikoolide ja lasteaedade õpetajaid, kelle töö ja isiklik eeskuju on oluliselt kaasa aidanud noorte kujunemisele mitmekülgselt arenenud isikuteks ning kelle tegevus on positiivselt mõjutanud haridusasutuste, Võru linna ja piirkonna arengut.
Kandidaate said esitada kõik juriidilised ja füüsilised isikud.

Maaeluminister kohtub Järva- ja Viljandimaa põllumeestega

Maaeluminister Urmas Kruuse kohtub täna Väätsal põllumeeste esindusorganisatsioonidega ning külastab piimatootmisi Järva- ja Viljandimaal.

Kohtumisel Järva- ja Viljandimaa põllumeestega arutatakse olukorda piimandussektoris ja võimalusi selle leevendamiseks. Minister Urmas Kruuse ütles, et olukorra leevendamiseks on nii Eesti riik kui ka Euroopa Komisjon tulnud välja rahaliste meetmetega, kuid otsida tuleb ka pikaajalisemaid lahendusi.

“Toetused annavad küll ajutist leevendust, kuid pikemas perspektiivis tuleb piimatootjail olukorraga kohaneda ning tulemuse annab ikkagi suurem keskendumine müügile ja ka töötlemisele. Suurema turujõu annaks põllumehele koondumine ühistutesse,” selgitas Kruuse.

Minister külastab visiidil Järvamaal Väätsa vallas asuvat Lõõla suurfarmi ning Viljandimaal Viljandi vallas asuvat Parduse talu ning Abja vallas asuvat Pajumäe talu.

Tunnustati Viljandimaa noorsootöö parimaid

Reedel, 2. oktoobril tunnustati Viljandis Sakala keskuses haridus- ja noorsootöö  tegijaid üritusel “Viljandimaa õpib ja tänab”.

Selle aasta noorsootöö valdkonna parimateks valiti:

Aasta osaluskogu: Viljandi gümnaasiumi õpilasesindus;

Aasta kohalik omavalitsus: Viljandi linnavalitsus;

Aasta huvikool: MTÜ Taibukate Teaduskool;

Aasta noorsootöötaja: Riina Tootsi;

Aasta noor: Eleriin Lõssov;

Aasta sündmus: Viljandimaa osaluskohvik 2014.

VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

AgBusWildswineSeoses intensiivsema küttimisperioodi algusega hakkas veterinaar- ja toidulaboratoorium alates 4. oktoobrist analüüsima seakatku proove ka pühapäeviti. Et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse, hakkas veterinaar- ja toiduamet võtma maakondades kokkulepitud kellaaegadel vastu kütitud metssigade proove ka laupäeviti. Algaval jahihooajal tuleb seakatku tõrjumiseks metsas küttida vähemalt 29 600 metssiga

“Intensiivsema küttimise ajaks oleme pikendanud nii maakondlike veterinaarkeskuste kui ka laboratooriumi tööaega nädalavahetustel, et kõik proovid jõuaksid õigel ajal laborisse ja saaksid võimalikult kiiresti analüüsitud,” ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Olev Kalda. “Veterinaar- ja toiduamet tunnustab jahimeeste poolt seni tehtud tööd. Oleme pidevas koostöös Eestis Jahimeeste Seltsiga kaardistanud kitsaskohti, mis metsas leviva seakatku tõrjumist ja metssigade arvukuse piiramist takistavad.”

VTL hakkas alates 4. oktoobrist analüüsima sigade Aafrika katku proove lisaks tööpäevadele ka pühapäeviti.

“Oleme laborivõimekust aktiivsema küttimise ajaks tõstnud, pikendades tööaega ning tellitud lisaseadmete kohalejõudmisel tõuseb see lähinädalatel veelgi,” ütles veterinaar- ja toidulaboratooriumi direktor Olev Peetsu. “Selleks, et labor jõuaks pühapäeval proovid ära uurida, peavad need jõudma laborisse hiljemalt pühapäeva hommikul kell 10.”

Proovide vastuvõtmise ja laborisse toimetamise korraldavad maakondlikud veterinaarkeskused (lahtiolekuaegasid vaata siit). Kellaaegadest tuleb kinni pidada. Veterinaar- ja toidulaboratooriumi Tartu labor võtab proove vastu ööpäev ringi ning jahimeestel on võimalik proove ka ise laboratooriumisse viia. Prooviga peab olema kaasas kaaskiri.

Loe edasi: VTA hakkab laupäeviti metssigade proove vastu võtma

Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Baltica_logoPärimuskultuuri koolitus teemal “Minu kodupaiga pärimuslik jaanipäev“ toimub laupäeval, 10. oktoobril kella 17-19 Hiiumaal, Kõpu rahvamajas.

Kui te soovite pidada oma pere või paikkonna jaanipidu pärimuslikumalt ning teada saada, kuidas ja mida on sellel suurel pühal kasulik teha – tulge kohale! Otsime koos vastuseid, võttes appi oma pere ja paikkonna pärimusteadmise.
Koolitusele ootame pärimuse huvilisi, õpetajaid, käsitöölisi, kultuuri-, ringide, seltside juhte, eestvedajaid, külaliikumise edendajaid, maaturismi ettevõtjaid.
Rahvusvaheline pärimuspidu BALTICA 2016 toimub järgmise aasta jaanipühade ajal, 22.-24. juuni 2016. See on pidu peo ajal. Pidutseme suvise pööripäeva auks viisil, mil kohtuvad erinevad põlvkonnad, tehes kõike koos ja päriselt. Suvine pööripäev on valguse püha ja lootuse päev. Pärimuspidu Baltica soovib kaasata kõiki Eesti ajaloolis-kultuurilisi piirkondi ja seal elavaid inimesi. Läbi koolituste ja eelpidude kutsume osalejaid vaimustuma oma paikkonna- ja perepärimusest ning mitte unustama, et pärimuses elamine on protsess ja eluviis.

Loe edasi: Eesti Folkloorinõukogu koolituskeskus korraldab hiidlastele pärimuskoolituse

Nädalavahetusel loendati üle 100 000 linnu

Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee
Linnuvaatlus Mehikoormas. Foto: Arne Ader/www.loodusemees.ee

Nädalavahetusel toimunud rahvusvahelistel linnuvaatluspäevadel EuroBirdwatch2015 oli pühapäeva pärastlõunaks laekunud andmetel Eestis kokku loetud üle 100 000 linnu vähemalt 136 liigist.

Vaatamata väga kaunile ja soojale sügisilmale on see tulemus võrreldes varasemate aastatega keskmine. Ilmselt ongi põhjuseks väga soe ilm, mis ei sunni linde massiliselt liikvele. Eesti ühes paremas lindude rände jälgimise kohas Põõsaspea neemel oli vaatlejate sõnul laupäeval lindudel siiski korralik rändepäev ja seda oli seal jälgimas ka kümneid linnuhuvilisi nii Eestist kui ka välismaalt. Seal nähti kokku ligi sada liiki linde. Palju vaatlejaid käis nädalavahetusel ka Pärnumaal Kabli linnujaamas, kus kõige
silmatorkavam oli sookiurude massränne.

Esialgse kiirkokkuvõtte andmetel olid linnuvaatluspäevade kõige arvukamateks liikideks valgepõsk-lagle, metsvint, haned, põhjavint ja aul. Kõige sagedamini nähtud liikideks olid rasvatihane, hallvares, pasknäär, harakas, hakk ja ronk. Selles nimekirjas on üllatav hakk, kes varem pole esiviisikusse mahtunud. Huvitavamateks liikideks olid näiteks valge-toonekurg, lepalind, rukkirääk, randkiur, keltsalind, hangelind, lõunatirk, alk, merirüdi. Liikvel on veel ka suitsupääsukesi ning palju
kuldnokki, linavästrikke, rästaid, kiivitajaid jt.

Nädalavahetusel tehtud linnuvaatluse tulemusi oodatakse 8. oktoobrini. Neid saab edastada online-vaatluvormi abil Eesti Onritoloogiaühingu kodulehel www.eoy.ee või postiga aadressil Veski 4, 51005 Tartu.

Riho Kinks

Verekeskus kutsub rakverlasi doonoripäevadele

image001(4)Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 13. ja 27. oktoobril kella 10-14ni Rakvere kultuurikeskuses (Kreutzwaldi 2) toimuvatele doonoripäevadele.

Regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp juhib ühtlasi tähelepanu, et johtuvalt haiglate tellimustest on viimasel ajal eriti suur nõudlus kõigi veregruppide reesusnegatiivse vere suhtes, kuid täiendamist vajavad ka kõigi teiste veregruppide verevarud.

Viimati käis Regionaalhaigla verekeskus Rakveres 15. ja 29. septembril ning siis külastas doonoripäevi kokku 125 inimest, tervislik seisund lubas verd loovutada 107 doonoril ning kogusime ligi 40 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Iga vereloovutus aitab vähemalt kolme patsienti. Doonorite verd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel, patsientide raviks verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, vähi- ja maksahaiguste, põletuste ning paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada. Eesti haiglates tehakse vereülekanne ligi 20 000 patsiendile aastas.

Lisainfot saab verekeskuse kodulehelt www.verekeskus.ee ning Facebooki fännilehelt “Doonorid ja Sõbrad”

Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Mida ökokogukondade õhtuseminarid endast kujutavad ja kuidas tekkis idee nende korraldamiseks?

Õhtuseminaride formaat ökokogukondlike ideede jagamiseks tekkis MTÜ Eesti Ökokogukondade Ühenduses 2014. aasta KÜSK-i projekti raames. Saime teada, et paaritunnise seminari vormis on väga inspireeriv jagada ökokülade teemalisi muljeid ja tehnikaid, andmaks huvilistele kiiret sissevaadet teema pikemaks uurimiseks.

Toona toimus projekti raames neli seminari ja teemadeks olid Eesti kogukondlikud algatused, Euroopa ökokülad, kogukondlik haridus ja isetehtavad päikesepaneelid. Kuna kõik seminarid olid väga populaarsed ning osalejaid oli alati pea kaks korda rohkem, kui olime oodanud, otsustasime taolist sündmuste formaati meie VÜF-i rahastatava projekti “Tugevamad ökokülad Eestis” raames jätkata. Seekord toimub oktoobris ja novembris samuti neli õhtuseminari.

Millised teemad käsitlemisele tulevad ja kes on lektoriteks?

Keskendume kogukonna loomise tehnikatele ning taastuvenergiale. Lektoriteks on Eesti kogukondade liikmed, kes on õppereiside kaudu saanud välismaistes ökokülades huvitavaid tehnikaid omandada.

Esimesel õhtuseminaril “Ärkame koos”, mis toimub juba 5. oktoobril, saame aimu, kuidas luua grupist tõelist kogukonda ning milliseid tehnikaid saab kasutada, et inimesed grupis tegutsedes või töötades end hästi tunneksid. Õhtuseminari veavad Kadri Allikmäe, Ave Tuisk ja Ergo Tisler kogukonnast “Väike Jalajälg”. Kõik eelnimetatud käisid nädalasel kogukondlike juhioskuste kursusel “Ärkame koos” tänavu juunis.

Teisel õhtuseminaril 19.10 jagab Paavo Eensalu (“Väike Jalajälg”) oma teadmisi ja kogemusi uudsest projektijuhtimise tehnikast “Draakoniunistamine”. Saksamaal “Sieben Lindeni” ökokülas Dragon Dreaming tehnikat õppinud Paavo räägib, kuidas kaasata erinevatesse projektidesse rohkem tähistamist ja unistamist, mis on võit-võit keel ja kuidas teha tõeliselt edukaid projekte. Tehnika on inspireeritud Austraalia aborigeenide maailmapildist.

Loe edasi: Ökokogukondade õhtuseminarid toovad maailmast uut ja põnevat teavet

Ettevõtluskonverents Võrus – “Tuleviku ettevõtlus – linnast kaugel“

Tänavuse Võrumaa ettevõtlusnädala tähtsündmuseks Võrumaal on reedel, 9. oktoobril toimuv ettevõtluskonverents “Tuleviku ettevõtlus – LINNAST KAUGEL“. 

Konverentsi avab Võru maavanem Andres Kõiv.  Teemal  “Uued ideed, tulevikuvõimalused, ettevõtjate ja teadlaste koostöö” teeb ettekande Tartu ülikooli rahvusvahelise ettevõtluse professor Urmas Varblane. Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse arendusjuht ja ettevõtja Kuldar Leis räägib nutikatest lahendustest ja sellest, kuidas sünnivad uued ideed. Ülevaate majanduse olukorrast ja tulevikuprognoosist annab Swedbanki analüütik Tõnu Mertsina. Piia Pääso Eesti maaülikool Polli aiandusuuringute keskusest räägib võimalikest nišitoodetest.

Toimuvad esinejate paneeldiskussioonid, kus arutletakse teemal „Tuleviku ettevõtlus – võimalused ettevõtjatele“. Päeva teises pooles räägivad juba uute lahenduste rakendamisega alustanud või juba edu saavutanud ettevõtjad. Päeva lõpetab ettevõtjate pidulik tunnustusüritus “Aasta ettevõtjad 2015“.  Päeva modereerib Janek Mäggi.

Registreeri siin.

 

KÜSK pakub vabaühenduste arendamiseks 300 000 eurot

Kysk_logoSA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) kuulutab välja vabaühenduste arenguhüppe taotlusvooru, mille eesmärgiks on panna Eesti vabaühendusi mõtlema rohkem oma organisatsiooni arendamise peale, juhendada neid arengu planeerimisel ja pakkuda rahalist toetust selle teostamiseks.

Arenguhüppe taotlusvoor on omapärane, kuna lubab vabaühendustel ise öelda, millist kitsaskohta nad oma organisatsioonis toetuse abil parandama soovivad hakata. Seetõttu on see olnud eelneval kahel aastal väga populaarne ja soojalt vastu võetud toetusmeede nii üleriiklikult kui ka piirkondlikult tegutsevate kodanikuühenduste seas ja on kahe aastaga aidanud ligi 100 vabaühendusel oluliselt tugevamaks muutuda.

Varasematel aastatel on arenguhüppe toetusega oma organisatsiooni märgatavalt arendanud näiteks MTÜ Eesti Pagulasabi, mis suudab senisest paremini humanitaarabi pakkuda, MTÜ Noored Kooli, mis on toetuse abil toonud Eesti haridusmaastikule hulgaliselt uusi õpetamismeetodeid ning MTÜ Toila merepääste, mis on KÜSKi toetuse abil Põhja-Eesti merepääste võimekust oluliselt suurendanud.

Rahalisi arengutoetusi pakub KÜSK kokku 300 000 euro eest ning lisaks sellele viib Eestimaa eri paigus läbi ka info- ja koolituspäevi organisatsiooni arendamise teemadel. Rohkem infot: www.kysk.ee

Juba kolmapäeval taas Võrus tasuta Euroopa filmikohvik

inImese mõõt_A3-page-001Võrumaa ettevõtlusnädala raames toob Võrumaa Euroopa filmikohvik vaatajateni emotsionaalselt jõulise loo elust enesest. „Inimese mõõt“ on sotsiaalne draama, mis märkab iga inimese elus ettetulevaid probleeme ning annab hea ja haarava pildi praegusaja prantsuse tööinimeste olukorrast. Film linastub kinos Kannel kolmapäeval, 7. oktoobril kell 19.

Sünopsis: Tõeliselt kaasakiskuva draama keskmes on töö kaotanud sümpaatne prantsuse härra Thierry, kes maandub pärast pikki tööotsinguid kaubanduskeskuse turvamehe ametipostil.  Ootamatult kaasneb kaupluses korra pidamisega aga ka rida ebameeldivaid valikuid ning olukordi, mis panevad mehe eetikapiirid järjest enam proovile ning väärikaks jäämine osutub väga keeruliseks.

Cannes’is parima näitleja auhinnaga pärjatud Vincent Lindoni peen, mitmekihiline ja võimsalt veenev roll toimib niivõrd efektiivselt, et veel päevi hiljem võib tabada end mõtisklemast Thierry tegelaskujule ning küsimustele ja lahendustele, mida elu inimese teele asetab.

Filmi on prantsuse keeles, eesti- ja venekeelsete subtiitritega. Filmi pikkus 93 min.

Pärast filmi on külastajatel võimalik Kandle kohvikus nautida tasuta teed, kohvi ja suupisteid ning arutleda filmis kajastatud teemadel. Üritus on tasuta!

Filmikohvikute sarja korraldavad Europe Direct’i Võru teabekeskus koostöös kultuurimajaga Kannel. Üritust toetavad Euroopa Liit, Riigikantselei, Võru Maavalitsus ja Kultuurkapitali Võrumaa ekspertgrupp.

Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Fotokunstnik+Lüüli+Suuk+II
Fotokunstnik Lüüli Suuk

Substants on lihtsalt aine või ollus, levinuma arusaama kohaselt füüsiline ese. Piltidel olevad kohad paiknevad laiali Eestimaal: Suurupi, Tapa, Kurgja, Vääna, Rummu karjäär, Tuhala… Kohad ei ole määrava tähtsusega. Meile tuttavad igapäevased asjad on asetatud erinevatesse keskkondadesse. Piltidel kujutatu paremaks mõistmiseks peame mõtisklema asjade tähenduse üle. Võib-olla, millest meil puudub jääb, on vaatlusoskus, fantaasia. Seda kõike püütakse vaatlejas arendada.

Lüüli Suuk on näituse kohta öelnud: „Emulsioon koos põhimikuga moodustab filmi. Üks aine jäädvustab teist. Millise vormi ja tähenduse mateeria omandab, sõltub reaalsusest.”

Mida võis fotodel näha? Ühel neist oli maalitud südamed valgustatuna lisavalgusallikast, teisel mängukaardid segamini (ega elus ei teagi, millise kaardi võtad pakist), lestad vee alla jäänud vangla ehiste piiril; kingad, lilled bussipeatuse märgi all, tagurpidi kell sauna trepil, kindla tähendusega raamatud aknalaual, ilma objektiivita leitud fotoaparaat puu otsas.

Loodusfotograaf Arne Kiin oli selle fotonäituse soovitajaks Märjamaale. 120 mm filmile pildistatuna fotod on positiivideks suurendatuna sündinud Nõmme Noortemaja Fotoklubi pimikus. Suuk on 2009. aastast Nõmme Noortemaja Fotoklubi liige. Sealt sai alguse ka tema armastus traditsioonilise mustvalge fotoprotsessi vastu ningnäitusel olevad tööd on valminud sealses pimikus. Suuk tutvustas Nõmme fotoringide tööd: ringiliikmete käsutuses on korralik valgustehnika, arvutid valgustöötluse jaoks ja veel palju võimalusi.Raamatukogu juhataja Ede Talistu tänas Lüüli Suuki mälestusmeenega.

Loe edasi: Mõtteid fotokuusse ja
Lüüli Suuki näituse avamine Märjamaal

Urmas Saard: Sindi linnapea

Marko Šorin ja Viljo Vetik Foto Urmas Saard
Marko Šorin ja Viljo Vetik. Foto: Urmas Saard

Lugesin 30. septembri Pärnu Postimeest seni, kuni jõudsin Kaupo Meieli arvamusloo pealkirjani „Maailma kõige igavam Pärnu linnapea“. Jäin küsivalt mõttesse ja panin lehe kõrvale. Mõni päev hiljem sattus silmapaar uuesti samale pealkirjale ja enda eelarvamust maha surudes lugesin loo peaaegu lõpuni. Tegin hästi, et lugesin, sest üksnes nii sain teada, et artikli sisu loob Romek Kosenkraniusest positiivse kuvandi, mida olingi juba varem mõelnud. Muuhulgas leidis Meiel, et meer ei eksponeeri end mõõdutundetult ega nori avalikkuse tähelepanu, austust ja tänu. Seda lugedes mõtlesin võrdluspildis Sindi linnapead Marko Šorinit.

Aga viimane lõik jäi lugemata, sest naine jõudis töölt koju ja siis kuulus kogu tähelepanu temale. Küsis, kas mäletan ammusest ajast inimest, keda tema enam ära ei tundnud, aga olevat tundunud väga tuttavana. Küsinud, kus me nüüd elame ja kuuldes, et Sindist, läinud unustatud tuttava nägu särama. „See on ju väga vahva linn ja teil pidavat olema hästi tore linnapea,“ vahendas abikaasa Pärnu turult kuuldud uudist minulegi. Umbes samasuguseid uudiseid olen kuulnud varemgi ja mitte ainult Pärnust, vaid maakonna piiridest kaugemaltki.

Loe edasi: Urmas Saard: Sindi linnapea

Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Täna hommikul Sindis Sõpruse pargis toimunud linnuvaatlusel märgati 18 selgesti ära tuntavat lindu, neist vaieldamatult kõige arvukamalt kohati siisikest, kuid sagedamini ka rasvatihast ja pasknääri, päeva alguse väärtuslikumaks linnuliigiks peeti kahtlematult rababistrikku.

Harrastusornitoloog Eedi Lelov Foto Urmas Saard
Eedi Lelov, harrastusornitoloog. Foto: Urmas Saard

Käesoleval nädalavahetusel toimuvad traditsioonilised rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch 2015. Sellega pööratakse tähelepanu lindude sügisrändele ja meid ümbritsevale linnurikkusele. Veebruari Eesti Looduses ütleb Fred Jüssi: „Võime tänaval kohata poisse, kes tunnevad kolmekümmend automarki, aga kes tunneks kaht laululindu, neid me ei leia.“ Üks neist poistest, kel vanust turjal juba peale kuuekümne, olen ka mina. Võibolla väheste eksimistega tunnen ära siiski lisaks tuvile ja varblasele veel mõne linnukese, aga mitte eriti palju. Selles teadmises valmistas head meelt aegsasti levitatud kuulutus, et alanud õppeaastast Sindi gümnaasiumis bioloogiat õpetama asunud Eedi Lelov teeb huvilistele linnuvaatluse hommiku. Halinga valla Kodesmaa külas elav mees on enda sõnul juba alates kolmeteistkümnendast eluaastast sobitanud lindudega väga lähedaseid suhteid. Naljatledes ütles lindude tundja, et kui enam pöialpoisi häält ei kuule, tuleks endale tunnistada vanaduse saabumist. Praegu igaljuhul Tony Blair’i ja Toomas Hendrik Ilvesega samal aastal sündinud mehel seda märgata polnud.

Loe edasi: Harrastusornitoloog Eedi Lelovi juhendamisel vaadeldi Sindis elutsevaid linde

Sindi noortekeskuses küpsetavad poisid kooke ja keedavad moosi

Õunamoos ja pannkoogid puha poiste enda tehtud Foto Helle VentSindi Avatud Noortekeskuses töötav Liidia Pihhus ütles, et keskuse juhataja Helle Vent toob pidevalt oma suvila aiamaalt õunu söögiks. Külmkapis on alati koogitainas küpsetamist ootamas. Eile koorisid ja lõikusid õunu Sten Reimann, Steven Reimann ja Siim-Rasmus Lindau ning keetsid Pihhuse juhendamisel neist moosi, mida enda küpsetatud kookidele peale panna. „Tuli täitsa maitsev,“ kiitis Vent moosikeetjaid. „Õunu on suvilas nii palju, et teeme ka talveks ja siis juba rohkem.“

 

Õunamoos ja pannkoogid  puha poiste enda tehtud. Foto: Helle Vent

Urmas Saard

Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Sindi Naisliit tähistas täna koostöös linna seltsimaja ja sotsiaaltöökeskusega eakate päeva, mis ühildati lasteaia kaasalöömisel muusikapäevaga.

Eakad ülekaalus

Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast Foto Marko Šorin
Ülle Jantson oma laululastega Sindi lasteaiast. Foto: Marko Šorin

Esmalt kuulutati rahvusvaheline eakate päev välja ÜRO Peaassamblee poolt 1990. aastal. Maailma rahvastiku ealises koosseisus toimub pidev muutumine ja praegu elab üks kümnest inimesest vanuses 60 või eakamana, aga tulevikku vaatavatel hinnangutel on juba lähema 35 aasta pärast esimest korda inimkonna ajaloos üle 60-aastaseid lastest rohkem. Käesoleva aasta eakate päeva teemaks valiti jätkuv areng ja eakate kaasatus linnakeskkonnas.

Eakate päev ühendati muusikapäevaga

Sindi naisliit otsustas päevast võtta maksimaalse ja pöörata erilist tähelepanu ka muusika tähtsusele ja rollile meie igapäevases elus just nõnda nagu omaaegne Rahvusvahelise Muusikanõukogu president Yehudi Menuhin seda mõtles, kui ta 1975. a algatas üleilmse muusikapäeva tähistamise. Lisaks eakate päevale on 1. oktoober ka muusikapäev. Naisliit kutsus oma poolesajale külalisele esinema Sindi lasteaia suure mudilaspere.

Loe edasi: Sindi naisliidu naised tõid eakate päeval korjanduse kasti seltsimajja

Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

Mihklipäeval paigaldati nurgakivi Jõemänniku elamurajoonile, mis asub Pärnust 7 kilomeetri kaugusel asuvas Paikuse valla Silla külas.

Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale Foto Urmas Saard
Pärnu mavanem Kalev Kaljuste viskab nurgakivi sisse peidetud silindrile betoonisegu peale. Foto: Urmas Saard

Maalilise Reiu jõe kaldal ja kõrgete mändide varjus kerkivate ühepereelamuteni on arendaja oma rahaga ehitanud 900 meetrit uut teed, mis praeguseks on vallale juba üle antud ja loodetavasti saab lähitulevikus ka mustkatte. Arendaja on ehitusala ettevalmistuseks teinud ära suure töö pinnase kuivendamiseks ja selleks kaevanud sügavad sirged kraavid, mis juhivad liigse vee jõkke. Elamute piirkonna sisesed tänavad on juba varustatud tänavavalgustusega. 42 posti küljes on tänapäevased väga vähese elektrikuluga pirnid: kahekümne kahel 56 W, ülejäänud 50 W.

Jõemännikut arendab P-Trucks OÜ, elamud on projekteerinud Pind OÜ ja ehitab Ardis Ehitus, müüjaks LVM Kinnisvara. 29. septembri keskpäevaks kogunesid kõik peamised asjaosalised, aga ka Paikuse vallavanem Kuno Erkmann ja Pärnu maavanem Kalev Kaljuste Kiisa tee 1 valmiva maja ette, kus töömees kaevas peaukse kõrvale väikese süvendi sümboolse nurgakivi kapsli betoonisegusse peitmise tarvis. Piduliku sündmuse käigus asetas Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige, kapslisse ehitust puudutava dokumentatsiooni usus, et sajandite möödudes võiks minevik endast kasulikke sõnumeid edasi anda. Silindrisse mahtusid veel sama päeva Pärnu Postimees, käibel olevad mündid ja paberraha, nimekaardid.

Loe edasi: Pärnumaale rajatav energiasäästlik Jõemänniku elurajoon sai nurgakivi

„Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Tänasest kuni 25. novembrini soojendavad Sindi muuseumi seinasid Maie Tamme lapitekid, mille kohta Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup ütles, et need pole tekid, vaid kunst.

Maie Tamme Kirju-mirju maailm Foto Urmas Saard
Maie Tamme Kirju-mirju maailm. Foto: Urmas Saard

„Kui mul midagi hästi välja kukub, siis tahan seda ka teistele näidata ja jagada,“ jutustas näituse avamisel Maie Tamme, kellel olevat pensionieas hakanud kummalisel kombel rohkem aega kätte jääma, kuigi jätkab koolis geograafia ja bioloogia õpetamist. „Mõtlesin siis, kuidas aega täita ja avastasin enda sees istuva maalimise kuradi, kes kippus välja tulema,“ naeris Tamme ja temaga koos kõik teisedki head kolleegid töö juurest. Kuidas tal senine maalimine on õnnestunud, saab tutvuda veel terve kolletamiskuu jooksul Sindi Linnaraamatukogus.

„Õmblemine on mul kogu elu olnud. Alates kuuendast klassist olen ma endale alati riideid ise õmblenud. Alguses ema muidugi juhendas. Lastele õmblesin samuti. Tahtsin, et minu lapsed oleksid teistest ilusamini riides,“ rääkis Tamme, kes tahtnud õpetajakski saada eelkõige sellepärast, et õpetajad nõnda ilusasti riides käivad. „Sõjaaegsed õpetajad oskasid vähesest kõike teha ja kaunilt tikkida. Oli üks õpetaja, keda ma jumaldasin, sest tal olid nii ilusad riided. Hiljem mõtlesin, et tegelikult olid tal lihtsad riided, aga väga hästi tehtud, tikitud ja kaunistatud. Ja rullidega soeng meeldis samuti. Kuidas saad sa olla õpetaja ja mitte ilusti riides käija? Ikka tegin ise.“ Aga õmblemine tõi vahel talle isegi leiva lauale.

Loe edasi: „Kirju-mirju maailm“ on Sindis avatud Maie Tamme käsitööde näituse pealkiri

Eedi Lelov ootab laupäeval Sindi loodusesõpru lindude sügisvaatlusele

Linnuvaatluse eestvedajaks on Sindi gümnaasium ja retkejuhiks kooli progümnaasiumi osa bioloogiaõpetaja Eedi Lelov, Pärnu linnuklubi Buteo president ning harrastusornitoloog. Lindude sügisvaatlusest huvitatud rahvas koguneb 3.oktoobri hommikul kell 8.00 Sindi raehoone juurde.

Rändlinnud kogunevad parvedesse Foto Urmas Saard
Rändlinnud kogunevad parvedesse. Foto: Urmas Saard

Lelov soovitab panna selga ilmale vastav riietus. Kellel olemas, võtku kaasa binokkel ja lindude välimääraja, mida on eesti keeles ilmunud omajagu.

Mihklikuu Sindi Sõnumid lugejatele ütleb Lelov, et meis kõigis on uudishimu ümbritseva kohta. „Järjest rohkem linnastuvas Euroopas tunneb rahvas tõmmet loodusesse. Inimest paelub aasal lendav liblikas, veest väljahüppav kala ja üle taevalaotuse lendavad linnuparved.  Kevad ja sügis on pilkupüüdvad  ja vast kõige enim emotsioone tekitavad aastaajad. Mõlema aastaaja üheks märksõnaks on lindude ränne.“

Järgnevalt selgitab ta, et juba aastakümneid organiseeritakse Euroopas ja aeg-ajalt ka Euroopaga piirnevatel aladel viinakuu esimesel nädalavahetusel rahvusvahelisi linnuvaatluspäevi – birdwatch. „Oktoobri alguses on sügisränne kõige silmatorkavam. Sel ajal on võimalus vaadelda ja mõtiskleda looduse väärtuste ja tema säilimise üle. Minnakse rannaaladele, parkidesse, põldudele, et saada osa looduse ürgsest vaatemängust.“

Eesti linnuhuvilisi ühendav Eesti Ornitoloogiaühing koordineerib linnuvaatlusi üle riigi ja tänavu toimub organiseeritud linnuvaatlus ka Sindi linnas.

Urmas Saard

Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Välisministeeriumi nõunik ja Eesti lipu seltsi esimees Jüri Trei kohtus täna Sindit külastades linnapea Marko Šoriniga, tutvus linna vaatamisväärsuste ning muuseumi väljapanekutega. Trei tõi Sindi gümnaasiumisse Eesti lipu 120-ks aastapäevaks valminud rändnäituse, esines õpilastele loenguga, tänas lipu seltsi aukirjadega linnavalitsust ja linnapead koostöövalmiduse eest lipukultuuri edendamisel. Ühtlasi sai Tori põhikool kingituseks 10 sinimustvalget kandelippu.

Presidendi kellast ja lipu päevast

Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest Foto Urmas Saard
Jüri Trei tänab Pille Usinat Tori põhikoolis tehtud töö eest. Foto: Urmas Saard

Jüri Trei on töötanud viimased paarkümmend aastat ja pisut pealegi välisministeeriumi teenistuses, esmalt protokolliosakonna esimese sekretärina. Selles ametis vastutas ta riiklike suursündmuste ja kõrgetasemeliste riigivisiitide eeskujuliku korralduse eest. Alates käesoleva aastatuhande teisest aastast on Trei välisministeeriumi pressi- ja avaliku diplomaatiosakonna nõunik. Kuid tänasele visiidile saabus ta esmajoones lipu seltsi esimehena, keda kutsusid kolmepoolselt nii Sindi linnavalitsus, Sindi gümnaasium kui ka lipu seltsi Sindi osakonna liikmed.

Kohtumisel ajaloolises raehoones vestlesid Šorin ja Trei põgusalt päevapoliitilistel teemadel, seejärel jutustas linnapea Presidendi kella saamise lugu ja tutvustas hoonet üldisemalt. Jalutuskäigul renoveeritud endiste raudteejaama hoonete juures rääkis Šorin ainulaadsest muinsusväärtuslikust hoonetekompleksist, mille sarnast terves riigis kusagil mujal sarnasel kujul säilitatud pole. Samas paigas tervitas juunis 75 aastat tagasi sadu Vabaduse Risti Vendade kokkutulekule tulnud sõjasangareid kogu linnarahvas ja selle mälestusväärse päeva meenutuseks toimus lipu seltsi liikme Lembit Roosimäe ettepanekul käesoleva aasta 4. juunil võimas lipu päeva paraad.

Loe edasi: Sindis vaadati sinimustvalge lipu näitust ja Tori koolile kingiti 10 kandelippu

Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Täna keskpäeval lähetati 472 pedaalijat Pärnu Kesklinna silla juurest kaheksandale Pärnumaa rattaretkele võimalusega valida kolme erineva pikkusega teekonna vahel.

Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud Foto Urmas Saard
Sindi pedaalijad on Pärnusse jõudnud. Foto: Urmas Saard

Tänavu saabuti igal sügisel toimuvale maakonna rattaretkele Tori, Sindi, Paikuse suunalt esimest korda ühissõidul. Torist asuti Pärnu poole liikuma juba 9.30. Sindi vahele jõudes põigati linna raekoja juurde, mille ees sooritati mõned auringid. Muusikahelid tervitasid kogunevaid rattureid ja peaukse ees registreeris Sindi seltsimaja juhataja Anneli Uustalu oma linna rattureid. Paberile kanti 9 nime ja iga nime kirjapanija sai rinda Sindi linna vapiga märgi. Kõige arvukamalt oli esindatud Sindi linnavalitsus: 5 naist ja 1 mees. Kõigil kuuel oli seljas ühesugune valge T-särk, mille esist ja seljatagust kaunistas suur linna vapp. Kell 10.30 saatis linnapea Marko Šorin nii teekonda alustanud kui vahepeatuse teinud kaugemalt tulnud ratturid heade sõnadega Pärnu poole väntama.

Paikuse alevis ühineti naabervalla inimestega.

Tervislikke eluviise hindavad jalgratturid valisid vastavalt meeleolule ja jõuvarudele 9-, 20- või 42kilomeetrise asfaltlindi. Poolteist tundi enne ühisminekut toimusid lühikesed lastesõidud.

Loe edasi: Pärnumaa Spordiliit korraldas kaheksanda Pärnumaa rattaretke, suur pildigalerii

Eestist võistleb automudelismi maailmameistrivõistlustel neli sõitjat

Teisest kümnenda oktoobrini toimub Tšehhi Vabariigi pealinnas Prahas ISRA 2015 MM juhtrajasõidus.

Sindi automudelismi ringrajal Foto Urmas Saard
Sindi automudelismi ringrajal. Foto: Urmas Saard

Võisteldakse 4 klassis: PR-24 (meeskonnasõit, 2 võistlejat meeskonnas); F1-32; ES-32 ja ES-24. Eestist osaleb sel aastal 4 võistlejat: Kaiar Tammeleht Sauelt, Margus Jõgilaine Haapsalust ja Pärnu maakonnast Andy Aron Sindist ning Karmen Mets Jõõprest. PR-24 meeskondadena sõidavad Kaiar ja Margus ning Andy ja Karmen. „Teele asume pühapäeval peale lõunat, et saaksime mõne päeva uuel rajal enne võistlusi trenni teha,“ rääkis Johannes Mets, Sindi automudelismi keskuse juhataja.

Võistlusi saab jälgida ka internetti logides. Valides ISRA 2015 ja sealt alla kerides klikkida lõppu paremal pool servas Live ning avanevadki veebikaamerad. Otselink: http://isra2015.com/webcam

Urmas Saard

XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti

Täna toimusid Paikuse spordikeskuses XIV Leo Kreinini mälestusvõistlused kreeka-rooma ja naistemaadluses. Traditsiooniliselt läheb rändkarikas 130 kg kehakaalu parimale, kelleks sedakorda oli Liepaja maadleja Uldis Glazins.

Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno Foto Urmas Saard
Kauri Mitt, Tiia-Triin Tomson, Polina Sahno. Foto: Urmas Saard

Tänavu sügisel tuli maadlusmatile 124 võistlejat Eestist, Lätist, Leedust. Muidugi oli sarnaselt eelmistele aastatele seegi kord arvukalt maadlejaid Pärnu maadlusklubist Leo, kes on mälestusvõistluse peakorraldaja.

Neidude vanusegrupis 2000 ja nooremad ning kehakaalus 44 kg jäi MK Leo maadleja Tiia-Triin Tomson SK Tapa vastase Polina Sahno paremusele küll alla, aga võitles siiski sitkelt. Samal võistlusel maadles Tiia-Triin Tomson möödunud sügisel neidude 40 kg kategoorias ja autasustamisel astus siis pjedestaali kõige kõrgemale astmele.

Noormeeste vanusegrupis 2002 ja hiljem sündinute kehakaalus 22 kg oli võidukas Markkus Maripuu MK Leost.

Põnev oli jälgida ka MK Leo vendade Randel ja Raimond Uibo võitluslikku vaimu, sest alles eelmisel kuul osalesid noormehed Turus Kalle Mäkineni XXXII mälestusvõistlustel kreeka-rooma maadluses. Pärnu Postimees kirjutas, et Raimond võitis 42 kg kaalus esimese vastase juba esimese minuti lõpus seljaga, tehes eelnevalt soomlasele nii “peeglit” kui ülerinnaheidet. Teises matšis pani ta samuti avaminuti lõppedes selja peale Abergi klubi poisi ja esikoht oligi käes. Täna tal nii hästi ei õnnestunud ja pidi samas kaalus leppima 7. kohaga.

Loe edasi: XIV Leo Kreinini mälestusvõistluse rändkarikas läks Lätti