Külauudised

Tartu tantsuklubi 6. aprillil: Hiiu kandled

Tartu tantsuklubi: Hiiu kandled
6. aprillil kell 20.00-24.00
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Seekord saavad Tartu tantsuklubis kokku rahvamuusikud mitmelt poolt Eestist, kellele meeldib musitseerida ja tantsuks mängida hiiu kanneldel. Nende muusikute repertuaaris on palju Vormsi labajalgu ning teistest Eesti piirkondadest pärit tuntud ja vähelevinud rahvatantse. Tartu tantsuklubis on hiiu kanneldel kohapeal huvilisi tantsitamas teiste hulgas Cathy Sommer, Eva Väljaots, Johannes Ahun, Kaire Kartau, Leanne Barbo, Maali Käbin, Marko Veisson, Sille Ilves ja Sänni Noormets. Enamik nimetatud muusikutest on võtnud osa hiiu kandle laagritest Vormsil ja ühismängimistest Viljandis. 29.-31. jaanuaril 2016. aastal oli neil viimati suur koosmusitseerimine Viljandis hiiu kandle talvepäevade ajal. Selle kokkusaamise raames toimunud kontserdi “Hiiu kandle talvetrall” kahest viimasest ühisloost on tutvumiseks videosalvestis: https://www.youtube.com/watch?v=_zfkfxAEiVM

Täiendavat lugemist hiiu kandle kohta Krista Sildoja artiklist, mis ilmus ajakirjas “Muusika” nr 5/2003: http://www.rahvamuusika.ee/?s=137

Õhtu jooksul saavad teisedki kohal olevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Mõistlik on enda heaolu tagamiseks kaasa võtta häid tuttavaid, vahetusjalanõud ja miks mitte ka külakosti ühisele teelauale. Tartu tantsuklubisse on oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on tahtmist üheskoos lustida. Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad on kella 20-24 Tiigi seltsimajas:
20. aprillil Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid;
4. mail Tartu tantsuklubi: Ingerimaa kadrillid ja paaristantsud;
18. mail Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid.

Tartu tantsuklubi toimumist toetavad SA Tartu Kultuurkapital, Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupp.

PRIA toetab tänavu 2,5 miljoni euroga linnade majakatustele rajatavaid põlde

Maaeluministeeriumi ja PRIA ametnikud käisid katusepõldude rajamiseks kogemusi omandamas eelmisel suvel Kanadas. Foto: Indrek Nugis

Alates 2. aprillist saavad Eesti nelja suurima linna elanikud taotleda PRIAlt toetust selleks, et rajada oma majade katustele aialapid. Maaeluministeerium on programmi “Põllumajandus linna” jaoks eraldanud tänavu 2,5 miljonit eurot.

Programmi “Põllumajandus linna” eesmärgiks on julgustada linnastunud piirkondade inimesi hoidma sidet maaeluga ja võtma vastutus oma toidulaua katmise eest. Programmi raames ei toetata peenarde tegemist sinna, kus need juba enamasti nagunii on, ehk aedadesse ja aiamaalappidele, vaid majade katustele, kuhu jõuab vähem ka tänavasaastet.

“Kuigi oleme loodusteadlikumaid rahvaid Euroopas, paljudel meist on kas elu- või puhkekohad maal, kus kareda mulla sisse käsi pista, jäävad paljudele inimestele põllutööd siiski järjest võõramaks,” sõnas ministeeriumi agraarlinnaosakonna juhataja Uku Kuuse. “Iidsetest alepõllu harijatest traditsiooniliste põlispõldude pidajateni, see on osa meie pikast pärandist. Miks mitte seda väärtustada ka modernses linnastus?”

Toetust saavad taotleda Eesti nelja suurima linna – Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva – majaomanikud ja korteriühistud, kelle majakatus on lame ja katuse kasutuseta pindala on vähemalt 200 ruutmeetrit. PRIA toetab katusele rajatavat põllupinda 70 euroga ühe ruutmeetri kohta. Programm omaosalust ei nõua. Küll aga tuleb 20 protsenti saagist annetada kolmel esimesel aastal kas Tallinna loomaaiale, toidupangale või vaestele peredele omal vabal valikul.

Toetuse raames kompenseeritakse mulla ja ökoväetise soetamist, kastesüsteemide rajamist, seemnete ja istikute ostmist jms. Abikõlbulikuks ei osutu katused, mis on kaetud tõrvapapi või eterniidiga. Täpsema info programmi tingimuste kohta leiab PRIA kodulehelt www.pria.ee.

Taotlusi võetakse vastu kuni 30. aprillini. Projektide esitamisega tasub kiirustada, sest 2,5 miljonit eurot jagatakse välja neile, kes oma projektid varem esitavad ehk et raha jagatakse nii kaua, kuni see otsa lõpeb.

Pika traditsiooniga Sindi võimlemispidu taas kätte jõudmas

10. aprillil toimub Sindi Avatud Noortekeskuse korraldusel üheksas Sindi võimlemispidu.

Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja Foto Urmas Saard — Helle Vent paneb koos abilisega võimlemispeo plakateid välja. Foto: Urmas Saard

Noortekeskuse juhataja Helle Vent ütles, et Sindi seltsimaja laval esineb sarnaselt eelmiste aastatega umbes sadakond esinejat. Osalevad Pärnu linna, Kilingi-Nõmme ja Sindi võimlejad, samuti diskotantsijad ning üllatusesinejad.

Korraldajat toetavad Sindi linnavalitsus, Fein-Elast Estonia OÜ, Pajo trükikoda, Sindi seltsimaja, Sindi ANK. 3D graafikas plakati kujundas Heiko Kivila. Organiseerimisega abistavad 15 noort. „Sellele peole vabatahtlikuks tulemine on noorte hulgas väga populaarne väljakutse,“ selgitas Vent. „Näiteks on vaja võimlemispeoks pressida 120 märki. See on päris suur töö! Liisbetil valmivad võimlemispeo šokolaadid jne.“

Vent lisas, et tänavu osaleb nende võimlemispeol ka 4H maskott hiir Hubert. „Noorteühing 4H tähistab sel aastal oma 25. juubelit ja sõbralik Hubert asus üleriigilisele sünnipäevatuurile „Hubert tuleb külla!“ Juubelituuriga alustas ta 22. veebruaril Viljandimaal Kirivere põhikoolist. Edasi kulges teekond Kõpu põhikooli ja Suure-Jaani Noortekeskusesse. Meie käsutusse antakse Hubert 7. aprillil Endla teatris toimuval 4H maakondlikul üritusel.“

Võimlemispidu peetakse pealtvaatajate jaoks tasuta ja loodetavasti jätkub sadade kohtadega saalis ruumi kõigile huvilistele. Külauudised on andnud nõusoleku toimuvast kokkuvõtva reportaaži teha ja varsti pärast etendust saab samast portaalist ka pildigaleriid vaadata.

Urmas Saard

Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passioon” – aasta muusikasündmus!

Hetk lavastusest. Foto: err.ee — Hetk lavastusest. Foto: ERR

Eesti Fonogrammitootjate Ühing korraldas tänavu teist korda Eesti muusikaettevõtluse auhindade jagamise. Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta võitjad kuulutati välja 29. märtsil pidulikul galaõhtusöögil restoranis Merineitsi.

Seitsmeteistkümne erikategooria seas oli üheks kaalukamaks kahtlemata aasta muusikasündmuse auhind, mis läks žürii otsusel Arvo Pärdi – Robert Wilsoni “Aadama passiooni” lavastusele. Auhinna võttis galal vastu Eesti Kontserdi juhatuse liige Jüri Leiten.
Eesti muusikaettevõtluse auhindade 2016. aasta nominendid ja võitjad valis välja üle 40-liikmeline žürii, mis koosnes Eesti erinevates muusikavaldkondades aktiivselt tegutsevatest isikutest.
See on Eesti Kontserdile neljas suurem tunnustus käesoleval hooajal: Saaremaa ooperipäevad on valitud Lääne-Eesti aasta turismiteoks ning Eesti Turismifirmade Liit on tunnistanud ooperipäevad aasta turismiobjektiks. Eesti Rahvusmeeskoor ning peadirigent Mikk Üleoja on riigi kultuuripreemia laureaadid.

“Aadama passioon” on Arvo Pärdi ja Robert Wilsoni muusikateatrilavastus, mille Eesti Kontsert tõi partnerluses Milano tootjafirmaga Change Performing Arts maailma-esiettekandele Noblessneri valukojas 12.–16. mail 2015.

“Aadama passiooni” esitasid dirigent Tõnu Kaljuste, Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester. Peaosades olid legendaarne tantsija ja koreograaf Lucinda Childs ning Michalis Theophanous. Eestist osales üle 30 näitleja ning teatri- ja tantsukoolide üliõpilase. “Aadama passiooni” saatis suur publikuhuvi, saal oli kõigiks viieks etenduseks (kuueks, kui arvestada ka peaproovi) välja müüdud, kokku 5910 külastajale.

Etenduse valmimist toetasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, BLRT Grupp, Kultuurkapital ja Kultuuriministeerium.
Lauri Aav

24. juulil toimuvale avatud talude päevale on registreerinud juba üle 100 talu

24. juulil toimuvale üle-eestilisele avatud talude päevale on registreerinud juba rohkem kui 100 talu ja põllumajandustootmist.

Avatud talude päeval saavad külastajad näha nii suuri farme kui ka väiksemaid talusid, tänapäevast põllumajandustehnikat ja väiketööstusi, erinevaid loomi ja taimi. Kohapeal saab maitsta ehedat talutoitu ja osta kaasa kohalikke tooteid.

“Registreerunute nimekiri on juba praegu väga mitmekesine alates kanepi- ja moonikasvatajatest ning lõpetades Baltimaade ühe suurima piimafarmiga,” ütles Kristo Mäe maaeluministeeriumist.

Praeguseks on enim registreerunuid Harjumaal (19), Pärnumaal (15), Lääne-Virumaal (14), Tartumaalt (10) ja Põlvamaalt (9). Ainsa maakonnana pole talusid registreerunud veel Hiiumaalt. Registreerunute nimekirja leiab http://www.maainfo.ee/?page=3760.

Talud ja põllumajandustootjad on 29. märtsil oodatud Jänedal toimuvale avatud talude päeva ettevalmistavale infopäevale. Lisainfo Maamajanduse Infokeskuse veebilehel.

Talud ja põllumajandustootmised saavad enda osalemisest avatud talude päeval anda teada kuni 1. maini (reve@maainfo.ee).

Mullu juulis toimunud esimesel üle-eestilisel avatud talude päeval avas külastajatele oma väravad 147 talu ja põllumajandustootmist ning kokku tehti nendesse ligi 45 000 külastust.

2016. aasta avatud talude päeva korraldavad maaeluministeerium, maamajanduse Infokeskus, Eesti põllumeeste keskliit ja Eestimaa talupidajate keskliit.

Avatud talud päev Facebookis

Lääne-Viru ideede laat keskendub tänavu taaskasutusele

7. aprillil kell 10 algab Rakvere ametikoolis Lääne-Viru maakonna suurim noorteüritus ideede laat. Üritusele registreerimine kestab 4. aprillini.

Lääne-Viru maavanema Marko Tormi sõnul on Virumaa üks suurimaid noorteüritusi ideede laat suurepärane näide erilisest ideest, mõttejõust ja korraldajate energiast.

“Kõik kokkupanduna on loodud maakonna noortele suurepärane väljund oma ideede realiseerimiseks ja teisalt ka sisend oma kogemuse ja praktikate jagamiseks omaealistega. On Ideede laat ju oma 1005 osalejaga Virumaa üks suurimaid noortesündmusi ja tunnistatud eelmisel aastal ka Eesti aasta noorteürituseks,” sõnas Torm. “Soovin aktiivset osavõttu, avatud meelt ja häid ideid sellesse päeva. Mis veelgi olulisem – julgust ja jõudu nende ideede ellurakendamiseks.”

Ideede laada koordinaatori, Lääne-Viru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakonna vanemspetsialist Merle Maimjärv-Mirka märkis, et viiendal ideede laadal on esimest korda tehnika- ja teadusalaste töötubade kõrval fookusesse tõusnud erinevad taaskasutuse ja keskkonnateemalised töötoad. Uue suunana on seekordsel laadal töötubade valik õpetajatele. Samuti saab ka sel aastal näha teadusteatrite vaatemängulisi ja õpetlikke etendusi.

Loe edasi: Lääne-Viru ideede laat keskendub tänavu taaskasutusele

Saabuv kevad toob Karula rahvusparki Ähijärve kaldale ainukordse festivali MAI

21. mail toimub Karula rahvuspargis maalilise Ähijärve rannaalal omanäoline ja kordumatu festival MAI, mille külalised saavad ühe ööpäeva jooksul osa Karula kandi kaunist loodusest ja eluolust, kvaliteetsest kohalikust toidust ning heast värskest muusikast.

Ähijärve rannas avab oma uksed ainulaadne kohalikul toorainel ning värsketel hooajalistel maitsetel põhinev festivalikohvik. Maitsvaid ja tervislikke sööke valmistavad Kolme Sõsara Hõrgutistest tuntud õed Kerti, Kadri ja Triin Vissel. Festivali toimumine langeb kokku üle-euroopalise rahvusparkide kampaaniaga „Looduse maitse“. Lisaks kohvikutoitude maitsmisele kutsutakse külalisi loodusandidega tutvuma ka aiandusekspert Tiia Trolla juhitud metsaretkele.

Toimuvad jalgsi- ja jalgrattamatkad ümbruskonna metsa- ja külateedel, õpitoad ja loengud põnevatelt persoonidelt ning ka Raadio Ööülikooli avalik salvestus. Kohal on ka Emajõe Lodjakoja viikingilaev Turm, mis viib järvele looduse ilu nautima. Avatud jalgrattarent võimaldab huvilistel aga omal käel rahvuspargi võlusid avastada. Lisaks on festivalil ka lasteprogramm, kus põnevaid meisterdamisi ja avastamisi jätkub ka kõige pisematele külalistele. Külalistele on avatud telkimis- ja ujumisvõimalused.

Loe edasi: Saabuv kevad toob Karula rahvusparki Ähijärve kaldale ainukordse festivali MAI

Maavalla koda korraldab korjanduse
hiite ja usuvabaduse kaitseks

Taarausuliste ja maausuliste Maavalla koda korraldab karjalaskepäeva korjanduse, et koguda raha ja vara hiite uurimiseks ja hoidmiseks, kodulehe, teabevahetuse, trükiste, loengute jt sündmuste ning muude tegemiste tarvis.

Maavalla koja eesmärgiks on meie maa pärimusliku loodususu ja meie oma iidsete tavade hoidmine, uurimine ja tutvustamine.

Koostöös Soome omausuliste ühinguga Taivaannaula on ettevalmistamisel uurali rahvaste ühispalvus pärnakuus (juunis) Lahti ligidal soome-ugri rahvaste VII maailmakongressi puhul. Selle ning muude suursündmuste tarvis püüab koda leida ka projektirahastust, kuid selle saamine on teadmata.

Jälle on tõusnud päevakorda arendused Paluküla hiiemäel ning usuõpetuse koolides kohustuslikuks muutmine.

Koja tegevuse aluseks on vabatahtlik töö ja põhiliseks sissetulekuksannetused. Seepärast on koja liikmed tänulikud igasuguse abi eest.
Annetada on võimalik Maavalla koja pangaarvele nr EE523300333805270003 Danske Pangas, samuti kodade kokkusaamistel ning eelneval kokkuleppel mujal. Igale annetajale, kes lisab maksekorralduse selgitusse oma postiaadressi, saadetakse tänutäheks tänavuse aasta sirvikalender (vt http://www.maavald.ee/maausk/maausust/sirvide-koostamisest).

Karjalaskepäeva korjandus toimub mahlakuu jooksul (1.-30. aprill). Rahvakalendris on karjalaskepäev (23.04.) üks nn postipäevi, mis jagab majandusaasta talve- ja suvepooleks. Karjalaskepäevast algab suviste tööde poolaasta.

Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

Kõik huvilised on oodatud nautima etendusi, sealhulgas muusikale Kagu-Eesti maateatripäevadele Vastseliina rahvamajja 9.-10. aprillil.

Maateatripäevade kava:

LAUPÄEV, 9. APRILL

09.00 – 09.10 Teatripäevade avamine

09.10 – 10.25 Alle Saija Teatristuudio – „PROUA DAAM”
Autor ja lavastaja – Janno Puusepp

10.25 – 10.45 VAHEAEG

Loe edasi: Kagu-Eesti maateatrite päevad Vastseliinas 9.-10. aprillil

2. aprillil toimub Tallinna perekonnaseisuametis teemapäev

Laupäeval, 2. aprilli kella 11-16 toimub Tallinna perekonnaseisuametis teemapäev.

Terve päeva jooksul annavad perekonnaseisuameti töötajad nõu kõigis perekonda puudutavates küsimustes. Majaesisele paigutatakse lumivalge 4m hobutõld ja neli kõige ilusamat autot LaitseRallyPargi suurest kollektsioonist.

Maja on täis pulmakorraldusega seotud firmasid ja kell 13 on pruutkleitide moedemm. Pruutkleiti on lubanud demonstreerida otse Hispaaniast Eestisse selleks kohale sõitnud Erika Salumäe tütar Sirli Salumäe. Väliskülalistest on veel esindatud otse siidile maalitud pruutkleitide disainer Leedust Raimonda Sile.

Maarja-Magdaleenas toodi teatrilavale Eesti naisluuletajad

kuuetajad etenduses — Wiera teatri näitlejad paremalt vasakule luuletajate rollides: Anni Zimermann, Greteliis Gerve Ingel Liis Hedger Haljas, Ilme Roosmäe, Sirje Simenson. Fotod: Maarja-Magdaleena Maarahva Selts

Lavastaja, kunstnik ja dramaturg Ene Luik-Mudist on näidendi tegelasteks valinud luuletajad Lydia Koidula, Anna Haava (nii noorena kui eakana), Marie Underi, Betti Alveri, Viivi Luige, Doris Kareva, Liisi Ojamaa ja Kristiina Ehini. Etenduses esitavad luuleklassikud ja tänased poetessid üksteise luuletusi vastastikku. Näiteks Koidula loeb Kareva ja Kareva Koidula luulet.

Ene Luik-Mudistil olid lavastamisel abiks professionaalsed teatrimehed Toomas Lõhmuste ja Raivo Adlas.

„Esietendusele kogus sedavõrd palju pealtvaatajaid, et tuli tuua ka lisatoole,” ütles Ene Luik-Mudist.

Koidula Maarja-Magdaleenas — Ingel Liis Hedger Haljas Lydia Koidula osas

Etendust „Kahe sajandi kirjad” mängitakse ka Palamuse kirikus ja kavakohaselt ka kirjandusloolistes muuseumites.

Maarja-Magdaleenas tegutsev Wiera teater on saanud nime sellest paigast võrsunud esimese Eesti kutselise teatritegelase August Wiera järgi.

Jaan Lukas

Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Eilsel TÜ Pärnu kolledži väärikate ülikooli loengul rääkis linnapea Romek Kosenkranius Pärnu lähiaja arengutest ja vastas paljude kuulajate küsimustele.

Romek Kosenkranius Foto Urmas Saard — Romek Kosenkranius. Foto: Urmas Saard

Miks peaksime midagi üldse muutma? Probleemid, mis nõuavad lahendust? Toimuvad muutused ühiskonnas ja piirkondade võitlus elanikkonna olemasolu eest, inimeste ootuste kasv elukeskkonnale. Need ja mitmed teised märksõnad leidsid linnapea esinemises käsitlemist. Kui Kosenkranius küsis kohe jutu alguses arvamusi lahendust nõudvate probleemide kohta, siis kõige esimesena hõigati saalist Pärnu Vana turu ümber tuure koguva segase loo selgitamise vajadust. Hiljem turgu enam ei mainitud ja küsimuste vooruski selle kohta küsimusi ei esitatud.

Elavamaks vestluseks läks saali ja esineja vahel siis, kui jutt puudutas käimasolevat haldusreformi. Kosenkraniuse hinnangul on praeguseks Pärnu ja selle lähivaldade piirid väga hägustunud. Elatakse linna lähiümbruses, tööl käiakse Pärnus või vastupidi. Omavalitsuse peamine tulubaas oleneb sellest, kus töötav elanikkond on sissekirjutatud. Kui Pärnu loob uusi võimalusi täiendavate töökohtade tekkimise jaoks ja tööjõud elab väljapool linna, siis lähebki linna jaoks oluline üksikisiku tulu Tahkuranda, Paikusele, Saugasse, Audrusse või veelgi kaugemale.

Loe edasi: Romek Kosenkranius esines Pärnu väärikatele

Viljandimaal tunnustati aasta sotsiaaltöötajat

Eile, 30. märtsil tähistati Viljandis maakondlikult rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva, mille raames nimetas maavanem Erich Palm maakondliku komisjoni ettepanekul Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja 2015 tiitlile Maive Riive ning tunnustas teda tänukirja ja nimelise vaasiga.

Viljandimaa aasta sotsiaaltöötaja tiitli üleandmine Maive Riivele.

Sel aastal võttis Viljandi maavalitsus vastu tunnustamise korra, mille alusel maavanem valib prioriteetse teemavaldkonna, milleks see kord olid koduhooldusteenuse osutajad.

Koduhooldusteenuse prioriteediks valimisel on aluseks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala arengukava aastateks 2014-2017, milles rõhutatakse vajaduspõhiste hoolekandeteenuste arendamist ning lisaks peavad teenused lähtuma põhimõttest, et need toetaksid iseseisvat toimetulekut, töötamist ja kodus elamist. Konkreetse hoolekandeteenuse tähtsustamisega soovime tuua suuremat tähelepanu teenuste arendamisele selliselt, et inimene saaks elada toetatud teenuste abil võimalikult kaua oma kodus.

Sotsiaaltöötajaid üllatas ja tunnustas südamega tehtud töö eest suure ja maitsva tordiga riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Helmen Kütt.

Alates 2009. aastast tähistatakse Eestis märtsikuu kolmandal teisipäeval rahvusvahelist sotsiaaltöö päeva. Sel aastal korraldas Eesti sotsiaaltöö assotsiatsioon piduliku sotsiaaltöö päeva tähistamise Tartus Athena keskuses.

Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

TÜ Kliinikumi hoonetesse värskelt sisse seatud uute kohvi- ja müügiautomaatide omanik OÜ 7 Kohvipoissi annetab igalt müüdud tootelt 10 senti TÜ Kliinikumi Lastefondile.

Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne Foto Urmas Saard — Pilt automaadi kasutamisest on illustratiivne. Foto: Urmas Saard

Uued aparaadid on üles seatud kõikidesse kliinikumi hoonetesse: polikliinikusse (Puusepa 1a), psühhiaatria- ja nahakliiniku hoonesse (Raja 31), ühendlabori-geneetikakeskuse majja (Puusepa 2), kõrvakliinikusse (Kuperjanovi 1), kopsukliinikusse (Riia 167), lastekliinikusse (Lunini 6) ning kliinikumi peahoonesse (Puusepa 8). Kokku paikneb seitsmes majas 16 uut kohvi- ja müügiautomaati, mille toodete hinnast osa heategevuseks läheb. Kõik need on varustatud ka spetsiaalsete kleepsudega.

7 Kohvipoissi OÜ juhatuse liige Vallo Tonsiver toob heategevusliku koostöö ajendina esile võimaluse ühiskonda tagasi panustada. “Iga mõistlik ettevõtja peab mingit sotsiaalset vastutust kandma. 7 Kohvipoisile on see meeldiv võimalus kliinikumi ruumides oma tooteid pakkudes osa tulust suunata abivajatele lastele ning samas teha koostööd Lastefondiga, kelle panus abivajavate laste hüvanguks on lihtsalt imetlusväärne,” sõnab ta.

Loe edasi: Tartu ülikooli kliinikumi uued kohvi- ja müügiautomaadid aitavad annetusi koguda

Eesti teraviljatoodang on kolme aastaga pooleteisekordistunud

Allikas: Statistikaamet Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni) — Allikas: Statistikaamet
Joonis. Teravilja tarbimine (tuh t) ja isevarustatuse tase (%) Eestis
Teravilja tarbimise arvestustes lähtub Statistikaamet saagiaastast (periood 1. juuli – 30. juuni)

Eesti teraviljatootmine näitab kiiret kasvu. Kui enne 2013. aastat jäid aastase toodangu mahud alla 1 miljoni tonni, siis 2015. aastaks kasvas toodangu maht 1,5 miljoni tonnini. Seega on Eesti teraviljatoodang kolme aastaga pooleteisekordistunud.

Ühelt poolt on Eestit viimastel aastatel soosinud kliima, teisalt annab toodangu kasv tunnistust väga konkurentsivõimelisest ja tõhusast tootmisest. Eesti teraviljatoodang 2014/2015 saagiaastal oli 1,2 miljonit tonni. Siseturu vajadus teravilja ja teraviljasaaduste järele (ümber arvestatuna teraks) oli 707 000 tonni. Selle hulka kuulub nii tarbimine loomasöödana (70%), toiduna (14%) kui ka seemneviljana (10%).

See tähendab, et isevarustatuse tase oli 2014/2015 saagiaastal 173%. Arvestades 2015. aasta rekordsaaki ja asjaolu, et tarbimine oluliselt ei muutu, võib 2015/2016 saagiaasta isevarustatuse tasemeks kujuneda ligikaudu 217%. Kui 2015. aastal viidi välisturgudele üle poole kodumaisest saagist, siis sel aastal peaksid teravilja tootmisega tegelevad ettevõtted veel jõulisemalt otsima üle jäävale viljale turgusid välismaalt.
Võrreldes eelneva perioodiga suurenes teravilja tarbimine kokku üheksa protsenti. Kõige enam suurenes seemnevilja vajadus – külvipinna suurenemine tõstis seemneviljavajadust 11%. Peaaegu sama palju (10%) suurenes teravilja kasutamine loomasöödaks. Vähesel määral suurenes ka inimtarbimine (4%). Lisaks on Eestis kasvatatud teravili hinnatud tooraine kodumaise piirituse tootmiseks. Teravilja tööstuslik tarbimine (alkohoolsete jookide ja muude toodete valmistamiseks, v.a toit ja loomasööt) jäi eelneva perioodi tasemele, moodustades 4% kogutarbimisest.

Marje Mäger, maaeluministeeriumi turu arendamise büroo peaspetsialist

Järveküla kool sai nurgakivi

Eile asetasid Rae vallavanem Mart Võrklaev ning Nordeconi juhatuse esimees Jaano Vink nurgakivi Rae vallas Järveküla Kooli ehitusele. Järveküla kool ehitatakse kolmest omavahel ühendatud osast: algklasside maja, aatrium koos söökla ja aulaga ning põhikooli osa koos spordikompleksi, huvialakooli ja raamatukoguga.

Tulevane Järveküla kool. Foto: Tiit Mõtus

“Järveküla kooli ehitus on Rae vallale väga suur ja oluline sündmus, sest meie kogukond saab juurde moodsa hariduskeskuse koos spordikompleksiga,” ütles Rae vallavanem Mart Võrklaev. “Oleme koolimaja projekteerides silmas pidanud, et Järveküla kool oleks kasulik ka ümberkaudsetele inimestele, kes saavad siia tulla nii jõusaali kui ka palli mängima, ujuma või harrastama kergejõustikualasid.”

“Järveküla koolis saab olema tähelepanu uurival õppel,” sõnas Järveküla kooli direktor Mare Räis. “Meie õpilased on avatud meelega suhtlejad, uudishimulikud mõtlejad, eneseteadlikud ning loovad, kes julgevad riskida ja vastutada tulemuste eest. Õppimine on elustiil kogu kollektiivi jaoks. Õpetaja on õpilase jaoks mentor, suunaja ja õpipartner.”

Järveküla kooli projekti on teinud SWECO Projekt AS, vastutav arhitekt on Ahti Kooskora. Meeskonda kuulusid arhitektid Maret Volens, Andres Volens, Loona Kikkas, Erko Luhaaru ja Peep Urb. Koolihoone sisearhitektid on Margit Teikari ja Tuuli Trei. Kooli ümbruse on planeerinud maastikuarhitekt Piret Kirs. Pikemalt Järveküla kooli ehituseelse protsessi ja projekti kohta: http://www.rae.ee/uus-pohikool-peetri-piirkonnas.

Keila toiduvõrgustik OTT palub abi

Keila OTTi aktiiv kutsub 20. aprillil kohtumisele kõiki, kes soovivad osta tooteid Keila toiduvõrgustikust OTT, kes soovivad abiks olla Keila OTTi käivitamisel ja Keila päevadel ning kes soovivad müüja tooteid Keila toiduvõrgustikus OTT.

Viljapead, mille teradest valmivad leib ja sai Foto Urmas Saard — Foto: Urmas Saard

Kohtumine toimub 20.aprillil kell 18 Keila kultuurikeskuses. Räägitakse sellest, mida on juba tehtud ja mida on veel vaja teha.
Teretulnud on uued mõtted, ideed ja uued abilised. Kohtumisel räägib toitumisnõustaja sellest, mida me tegelikult sööme, millised on paremad valikud, et ennetada kehakaalu tõusu ja haigusi ning kuidas meie ise saame kaasa aidata puhta toidu tootmisele ja talunike toetamisele.

O.T.T on lühend sõnadest otse tootjalt tarbijale. Selles mudelis puudub vahendaja. Kaubavahetus käib kaubakohtumistel reeglina üks kord nädalas talunike ja tarbijate vahel. Abiks on vabatahtlikud koordinaatorid. Tarbija maksab kauba eest otse talunikule-tootjale. Erineb turust seetõttu, et suurem osa kaubast on ette tellitud, kohtumine toimub lühikese aja (ligi 1 tund) vältel, säästes nii tootja kui ka tarbija aega. Vaata rohkem infot www.eestiott.ee

Keila toiduvõrgustikku OTT saab käivitada koos. Liituma on oodatud:
1) Keila OTT’i vabatahtlikud, kes koguvad tellimused ja edastavad need talunikule, tootjale.
2) Tootjad, kes toodavad meile puhast toitu ja on nõus tulema Keilasse müüma.
3) Tarbijad, kes toetavad oma ostudega väiketalunikke, -tootjaid.

Info: http://keilaott.blogspot.com.ee ja Facebooki grupis “Keila OTT”.

Keila toiduvõrgustikku OTT tutvustatakse Keila päevadel 28.mail.

Huvilised saavad jätta oma kontaktid siia.

Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Sindi ajalooklubi eilse õhtu keskseks teemaks oli Julius Friedrich Seljamaa elutöö, millest andsid üllatavalt sisuka ülevaate tosinkond noort.

Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees Foto Urmas Saard — Sindi noored enne ettekandeid Sindi muuseumi ees. Foto: Urmas Saard

Õpetaja Eneli Arusaare käes olevad mahukad mapid andsid tunnistust läbi töötatud materjalide aukartust äratavast hulgast. Mõnedki täiesti originaalsed ajakirjanduslikud kujundid, võrdlused, arvamused ja seisukohavõtud kinnitasid detailset pühendumist, mis ei lubanud vähimastki lausest suurema tähelepanuta mööda vaadata. Sõnaline täpsus ja materjalide rohkusest valitud olulisus sai kahtlematult võimalikuks üksnes Sindi muuseumi juhataja Heidi Vellendi ja Sindi gümnaasiumi vahelisele suurepärasele koostööle. Mis veelgi tähtsam! Ettevalmistatud tekstid polnud antud noorte kätte lihtsalt maha lugemiseks. Selline vigur oleks kohe välja paistnud ja Arusaare järjekindla nõudliku ranguse juures ei tuleks sarnane teguviis iialgi kõne alla. Tekstid olid noorte jaoks mõtteliselt omandatud ja näppude vahel olevad paberid täitsid üksnes järjehoidja ülesannet, et midagi peamisest kogemata siiski ütlemata ei jääks. Ei jäänudki ja suudeti veelgi enamat, sest tosinast noorest jäi üks esinejaist vääramatule jõule alistudes sellest õhtust eemale. Üksteist kohalviibinut jagasid hästi omavahel ka tema osa, ilma et kuulaja oleks puudujat märganudki.

Loe edasi: Sindi noored suudavad õpetada õpitut ka endist eakamatele

Linnuvaatluspäevadel loendati üle 80 000 linnu

Kuldnokk Foto Erik Mandre — Kuldnokk. Foto: Erik Mandre

Möödunud nädalavahetusel Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) poolt korraldatud lihavõtte linnuvaatluspäevadel oli esialgse kiirkokkuvõtte tegemise ajaks kirja pandud juba üle 80 000 linnu 133 liigist. Võrreldes varasematel aastatel märtsikuusse langenud vaatluspäevadega tõotab see rekordilist liikide arvu. Vaatlusandmeid saab edastada veel kuni eesoleva neljapäevani, lõplik kokkuvõte tehakse järgmisel nädalal.

Lihavõtte nädalavahetuseks saabunud soojalaine ja ilus ilm käivitas ka aktiivse lindude rände. Seepärast nägid paljud vaatlejad just neil päevil oma selle kevade esimest kuldnokka, valge-toonekurge, linavästrikku, metsvinti, põldlõokest, metskurvitsat või muud kevadekuulutajat ning saabus palju teisi rändlinde.

Nädalavahetusel algas ka suurem hanede ränne – esialgse kokkuvõtte järgi olid üle kolmandiku kirja pandud lindudest haned. Arvukamalt nähti veel kiivitajaid, sinikael-parte, naeru- ja kalakajakaid ning luiki. Kõige sagedamini kohatud linnuliigid olid kiirtulemuste järgi siiski veel talvisemad liigid rasvatihane, hallvares, sinitihane, rohevint ja leevike. Vaatluspäevade haruldasemateks leidudeks olid Pärnumaal nähtud punakael-lagle ja väike-laukhani.

Lihavõtte linnuvaatluspäevade raames toimus sel aastal ka traditsiooniliselt märtsi viimasel pühapäeval peetav võistluslik linnade linnuvaatlus. 23 osalenud linnas pandi kirja kokku 117 linnuliiki, mis on selle võistluse ajaloo rekord. Ülekaalukalt võitis sel aastal Tallinn 86 liigi, järgnesid Paldiski 74 ja Haapsalu 73 liigiga. Sisemaalinnadest võitis juba traditsiooniliselt Tartus 62 liigiga.

Lihavõtte nädalavahetusel kohatud linde saab 31. märtsini kirja panna EOÜ kodulehel www.eoy.ee või saata postiga. EOÜ tänab kõiki vaatluspäevadel osalejaid, Tarvo Valkerit ning Kristjan Adojaani ja OÜ 5D Visionit elektroonilise vaatlusankeedi eest.

Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Vana-Vigala Rahvamajas esines talve lõpupäeval Paide meeskoor. Külla ei tuldud juhuslikult, vaid taheti näha oma dirigendi Malle Nööbi kodupaika. Mitte ei tuldud ainult vaatama Vigalat, kaasas oli suur valik laulusid. Repertuaarivalik pidi päris rikkalik olema, rahva ette jõudis oma paarkümmend lugu.

Koori omapäraks on oma pillimeeste punt, neist kaks tõid saali meeldivaid akordionimeloodiad. Esitatud lugusid kommenteeriti, tutvustati helilooja ja sõnade autori poolest. See oli meeldiv kontsertetendus, kus jagati teavet, kokkuvõtlikult hea muusikalektoorium. Temaatika oli väga lai: merekultuuri aastale, emakeelele pühenduvus, pereliikmetele ning kõikidele, kellele meeldib meeskoori laul.

Nimetagem mõnda esitatust – „Su Põhjamaa päikese kullast“, „Ilus oled, isamaa“, „Kodukeel“ (V. Tormis), „Rukkivihud rehe all“, „Rohelised niidud“, „Tule lase nüüd valsikest“ olid kontserdil pühendatud esitatusega. Südametesse läksid need meeldivad helid – ehk aitasid kahe Vigala vahel sumbunud õhustikku klaarimaks luua.

Loe edasi: Kevade ootusest, laulust ja näitusest osa saamas

Palamuse Amatöörteatris esietendus Mati Undi „Peaproov“

Tänane Voore Külalistemaja ja kunagine koolimaja, kus õppis Mati Unt. Foto: Vikipeedia

25. märtsil esietendus Palamuse rahvamajas Palamuse Amatöörteatri esituses Mati Undi näidend „Peaproov“. Mati Undi filmivõtteid kujutava näidendi tekstis on lõike Undi enda filmistsenaariumist, mille põhjal hiljem tehti film „Surma hinda küsi surnutelt“. Näidend valmis enne filmivõtteid ja on mõeldud paroodiana.

„Mati Undilik teaterteatris on minu ideedele päris sarnane,“ ütles lavastaja Karmo Toome, kes juhendab Palamuse noorte laulustuudiot ja jõudis lavastamiseni lauljatele lavalist liikumist õpetades.

„Rollid nõudsid põhjalikku analüüsi, kuna paljud tegelased peavad mängima kahte rolli. Üks roll on mängida näitlejat ja teine roll on mängida rolli, mida mängib juba kehastatav näitleja. Võiks öelda, et etendusel on ka kaks lavastajat, sest etenduses olev režisöör Huun peab omakorda filmi lavastama,“ rääkis Toome.

„Teater–teatris või mäng–mängus võte on Mati Undile väga omane. Vaatajal tuleb jälgida kahte lugu korraga ja püüda mõistatada, kas nad on omavahel seotud või mitte.

Mentorina aitas lavastuse valmimisele kaasa näitleja Elina Reinold. „Elina andis väga palju nõu näitlejatele ja lavastusele. Pakkus välja uusi lahendusi või tuletas meelde mõned näitemängu põhitõed, mis mängutuhinas ikka kipuvad meelest minema,“ lausus Karmo Toome.

Jaan Lukas

Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Laupäeval, 2. aprillil, algab kogu aprillikuu ülevaatus-kontsertide maraton, mis annab ülevaate enam kui 400 rühma valmisolekust II Eesti Naiste Tantsupeoks MeheLugu.

Pärnu Mai kool Foto Urmas Saard — Pärnu Mai kool. Foto: Urmas Saard

Esimesed ülevaatused toimuvad Pärnu Mai Koolis ja Are Huvikeskuses, kus peoks omandatud repertuaari tutvustab kokku 30 rühma ligi 350 tantsijaga. Pärnumaale järgnevad sel nädalavahetusel ülevaatused veel Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Viimased ettetantsimised toimuvad 24. aprillil Tallinnas. Selleks ajaks on peo korraldustoimkond teinud tiiru peale kogu Eestimaale ja saanud ette pildi ligi 5000 tantsija ettevalmistustest.

“Ükski rühm, kes on kodutöö hästi teinud, ei pea sellest peost ilma jääma!” ütles peo korraldustoimkonna juht Airi Rütter. “Eeldame, et tantsijad on kõiki samme ja liikumisi võimelised tegema ühel ajahetkel, ühtemoodi. Muidu me seda tantsulavastust kahe päevaga kokku ei pane.”

Ülevaatused toimuvad minikontsertidena, mida võivad tasuta vaatama tulla kõik huvilised.

Loe edasi: Eesti naiste tantsupeo ülevaatuste avapauk Pärnumaal

Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

27. märtsil toimunud linnade linnuvaatlusel osales kahekümne Eesti linna hulgas ka Sindi oma viieliikmelise SG nimelise võistkonnaga, märgates ajavahemikul 06:10 kuni 11:45 ühtekokku 49 linnuliiki.

Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat Foto Urmas Saard — Lagled Pärnu jõel ülalpool Sindi ujulat. Foto: Urmas Saard

Eile oodati Eesti linnadest kõiki linnusõpru osalema linnade linnuvaatlusel, mis kestis alates hommiku viiest kaheksa tunni kestel. Määratud aja piires pidi üles leidma võimalikult palju linnuliike, et selgitada varakevade liigirikkaim Eesti linn. Uudise avaldamise ajaks polnud veel üleriigilised tulemused selgunud, aga juba täna õhtul näeb kõiki andmeid siit. Eelmisel aastal saadi kõige enam liike kirja Pärnus (88). Eilsega kokku on linnade linnuvaatluseid korraldatud 15 aastat.

Tänavu kuulusid Sindi linna SG võistkonda Anette Pattik 7a, Ats-Tobias Pikk 7a, Karl Juhan Tamman 8a, Raivo Endrekson – gümnaasiumi 1989. a vilistlane ja Eedi Lelov, ja sama kooli progümnaasiumi bioloogiaõpetaja.

Sindis oli päiksetõusu ajal väga udune ja linde märgati üksnes kuulmise põhjal. Lelov ja Endrekson on suurte kogemustega harrastusornitoloogid. Mõlema tähelepanuvõime lindude märkamisel on hämmastavalt hea. Lelov ütles, et tegi esimesed märkmed lindude kohta kuuendas klassis. Aasta oli siis 1966 ja isegi kuupäev on meeles, 19. august.

Loe edasi: Eedi Lelov: SG võistkond sai kirja 49 erinevat linnuliiki

Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Pärnus Vanasilla ja Veenuse bastioni vahel asuvas Olev Siinmaa projeketieeritud üheksakümne aasta vanuses esinduskäimlas avati eile kolmeks tunniks kunstiloome välkväljapanek.

Näitus Siinmaa esinduskäimlas Foto Urmas Saard — Näitus Siinmaa esinduskäimlas. Foto: Urmas Saard

Poole viie paiku kohale jõudes oli näitus juba enam kui pool määratud ajast avatud olnud. Esimesel pilgul haaras silm umbes kuraditosina jagu inimesi, kes seisid valge majakese peaukse läheduses. Mõned olid minemas, teised tulemas. Nii polnud täpset arvu võimalik loetleda ja see polnudki tähtis. Janno Bergmann seisis suuremast pundist veidi eemal. Tema kutsuski mind eelmisel päeval esimesena. Seepärast tundsin ennast kindlamalt tuntud kunstniku ette astudes, et toimuva kohta lähemat selgitust kuulda.

„Siin peldikus, aa tualetis, on õppejõudude näitus,“ kogus Bergmann minu äkilise ilmumise peale mõtteid ja püüdis aset leidvat sündmust täpsemalt sõnastada. Avatud näitusega märgib Edela-Eesti kunstikoolkond kahekümne aasta möödumist toonase Sütevaka kunstiosakonna korraldatud esimesest peldikunäitusest. Siis oli tegu paljude tänaste tunnustatud kunstnike jaoks esimese avaliku esinemisega tudengitele. „Näed, seal on Sorge, üks näituse initsiaatoreid. Idee peldikus näitust teha sündis Paides. Sorge naine ütles, et siin Pärnus võiks samuti sellise näituse teha.“ Seejärel viipas Bergmann käega Mari Kartau suunas: „Õppis Pärnus Academia Non Gratas, aastatel 2004 kuni 2007 oli sama akadeemia rektor.“

Loe edasi: Poolteist tundi hilinemist Peldiku näituse avamisele

Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas

Laupäeval, 26. märtsil, tähistas Pärnu puhkpillimängijate selts Saxon oma tegevuse 25. aastapäeva Nooruse majas, kus andis tasuta kontserdi ja kostitas hiljem kõiki osalejaid šampuse, kohvi, võileibade ja pirukatega.

Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe Foto Urmas Saard — Kaidoi Kivi, Mati Põdra, Rein Vendla, Tanel Villand, Peeter Kaljumäe. Foto: Urmas Saard

Peeter Vellet istus kontserti kuulama minu kõrvale. Aastaid olen harjunud teda nägema orkestris mängijate rivis, aga nüüd kuulsin tervislikel põhjustel ära jäämisest. Vellet alustas mängimist 1968. a loodud Pärnus KEK-i orkestris, kus parematel aegadel olevat olnud osalejaid 60 ja peale selle. Orkestri asutaja ja esimene dirigent oli Paul Tepper. Tegutseti 1991. aastani, kuid poliitiliste muutuste tuultes ehitusettevõte lagunes ja sama saatus tabas ka puhkpillimängijate koosseisu. Velleti mäletamist mööda ei kestnud paus väga pikalt, võibolla pool aastat. Sama puhkpilliorkestri põhjal moodustati ’91. a Saxon. Praegugi mängib orkestris inimesi algusaegadest saadik: Hans Kivi ja Rein Külvet. Need nimed kinnitavad, et mängijate koosseisus on esindatud koguni kaks kuni kolm põlvkonda samast suguspuust. Kava lehelt märkasin liikmete vanust 13 kuni 78 aastat. Huvitav oli saada teada, et KEK-i orkestri rivitrummarina on kaasa teinud Pärnu kontserdimaja direktor Marika Pärk.

Loe edasi: Saxon pidutses kontserdiga oma 25. juubelit Pärnu Nooruse majas