Külauudised

ELF: Eesti metsandus peab olema säästlik, värske statistika ei leevenda loodusteadlaste ja ühenduste muret

20. detsembril esitletud statistilise metsainventuuri uus metoodika näitab seniarvatust suuremat metsa juurdekasvu. Värskete andmete järgi on Eesti praegune raiemaht majandusmetsade netojuurdekasvu piires, ent arengukavas eesmärgiks seatud maht ületab seda enam kui 25 protsendi võrra. Lisaks on väga oluline meeles pidada, et raiemahu püsimine netojuurdekasvu piires on vaid üks säästliku metsamajanduse kriteeriumitest.

Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on hea, et ühiskonnas käivitunud metsadebati raames on palju tähelepanu saanud raiemahu, juurdekasvu ning statistika teemad. Ent kõige tähtsam on Eesti säästliku metsamajanduse kursile tagasi pöörata.

“Raiete kogumahu vaagimise kõrval ei tohi unustada metsadega seotud elurikkuse kaitsmist või igaühe soovi ja võimalust metsas käia ja metsarahva osaks olla,” ütles Tüür. “Seetõttu soovime kohe uue aasta alul aruteludega jätkata ning leida lahendused metsapoliitika tasakaalustamiseks. Säästlik metsamajandus on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Mitte aga näilise kaasamise abil läbi surutud majandushuvid.”

Säästlik metsamajandus hõlmab metsade ja metsamaade hooldamist ja kasutamist sellisel viisil ja sellises tempos, mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse, uuenemisvõime, elujõulisuse ja potentsiaali praegu ning võimaldab ka tulevikus teisi ökosüsteeme kahjustamata täita ökoloogilisi, majanduslikke ning sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil.

Keskkonnaagentuuri eile tutvustatud statistilise metsainventuuri esialgsetel tulemustel on Eesti majandusmetsade juurdekasv arvestades looduslikku väljalangevust 11,8 mln tm aastas ja aastane raiemaht oli 2015. aastal eksperthinnangu järgi 10,4 milj tm. Kehtiv metsanduse arengukava seab eesmärgiks raiuda 12-15 mln tm. Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2013. aastal valminud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema.

Uuest aastast muutub kalapüügiandmete esitamise kord

Vabariigi valitsus on kiitnud heaks kalapüügiga seonduvate andmete esitamise uue korra, mis kohustab suuremaid kalalaevu kasutavaid kutselisi rannakalureid esitama püügi- ja lossimisandmeid uuel vormil. Uus kord jõustub 1. jaanuaril 2017.

Kalad kevadpüügilt Foto Urmas Saard — Kalad kevadpüügilt. Foto: Urmas Saard

Uue korra alusel peavad kalurid, kes kasutavad Läänemerel enam kui 10meetrist kalalaeva, püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, hakkama täitma Euroopa Liidu püügipäeviku või lossimisdeklaratsiooni vormil põhinevaid püügipäevikute lehti.

“Võrreldes seni täidetud püügipäevikulehega on uuel vormil andmevälju rohkem, näiteks püügivahendi nõudmise aeg ja täpsed püügikoordinaadid. Täiesti uue nõudena tuleb hakata esitama infot alamõõdulise kala kaaspüügi kohta,” ütles maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. “Lisaks on uue korraga määratud ka püügiandemete esitamise nõuded juhuks, kui püütud kala ei tooda pärast püüdmist kohe maale, vaid asetatakse enne maaletoomist mõneks ajaks veekogus kala püügijärgseks hoidmiseks mõeldud sumpa.”

10 meetrit või pikemaid Läänemere rannapüügil kasutavaid laevu on Eesti riiklikus kalalaevaregistris kokku 82. Kalurid, kes püüavad kala kastmõrra või põhjanoodaga, on pidanud esitama püügiandmeid Euroopa Liidu nõuetele vastaval vormil ka seni kehtinud korra alusel.

Kalalaeva kalapüügi- ja rannapüügipäeviku, üleandmisdeklaratsioonide raamatu ja esmakokkuostukviitungite raamatu väljastab Maaeluministeerium. Enne 2016. aastat trükitud kalalaeva kalapüügipäeviku vormil võib kalapüügi- ja lossimisandmeid esitada kuni 31. detsembrini 2017.

Päev kaunis Tartus

Kolmapäeval Tartut külastades soovisin, et lumeta musta maad valgustaks pilvitus taevas särav päike. Kuigi linnale lähenedes näis lootus asjatuna, osutusid kahtlusevarjud petlikuks.

Tartu Foto Urmas Saard — Tartu. Foto: Urmas Saard

Kui ERM-i sisenedes vilksatas päike tumeda taeva väheste pilude vahelt mõned üksikud hetked, siis mälukeskusest väljudes suunas madalale laskunud päike oma silmipimestava valguse jalutajale otse näkku.

Tallinn on Pärnule kilomeetritelt lähem, ajaliselt asub aga oluliselt veelgi lähemal, kui Tartu. Pealegi on Tallinn pealinn ja seepärast ikka sinnapoole asja palju rohkem. Kuid iga kord Tartut külastades leian, et sinna oleks põhjust minna palju sagedamini, kui hädapärased vajadused seda nõuavad. Kasvõi sellepärast, et kiirustamata jalutada, nautida tänavatel kõndimist, peatuda monumentide juures või lihtsalt märgata tartlaste tegemisi.

Sammusin mööda Roosi tänavat Raadilt alla, päris sageli selg ees. Sest nii ei paistnud päike silma ja madalalt suunatud valgus muutis vaate tänavale huvitavamaks. Pärast suvist remonti naudin Roosi tänaval jalutamist.

Loe edasi: Päev kaunis Tartus

Vabadussõda ja Konstantin Päts

3. jaanuaril 1920 kell 10.30 vaikisid Eesti Vabadussõjas relvad. Meeleheitlik, ohvriterohke, ent edukas võitlus oli loonud tegeliku pinna oma riigi ehitamiseks. Alates 2006. aastast on 3. jaanuar lipupäevana meie kalendrites.

Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale Foto Urmas Saard — Vaade Tallinnas asuvale Vabadussõja võidusambale. Foto: Urmas Saard

Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Eesti Sõjahaudade Hoolde Liit, Kindral Johan Laidoneri Selts, Jaan Tõnissoni Selts, Jaan Poska Fond ja MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum kutsuvad üles riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, kogudusi, seltse ning kõiki kaaskodanikke peatuma 3. jaanuaril kell 10.30 minutiks, et anda au nendele, tänu kellele oleme oma maa peremehed.

Tallinnas Vabadussõja Võidusamba juures kõneleb nimetatud tunnil kaitseminister Margus Tsahkna, samuti Reaalkooli õpilane ja Eesti Korporatsioonide Liidu esindaja. Vaimuliku palve järel asetatakse pärjad, lilled ja küünlad.

Kell 12 algab Õpetajate Majas (Raekoja plats 14), Eesti Ajutise Valitsuse esmases töökohas Vabadussõja hakul, avalik arutelu teemal „Missugust mälestusmärki Konstantin Pätsile me Tallinna soovime?“ Osalevad kujurid Jaak Soans, Tiiu Kirsipuu, Mare Mikof, Terje Ojaver, Ekke Väli, Vergo Vernik jpt, samuti kultuuri- ja avaliku elu tegelased Jüri Arrak, Mart Kalm, Juta Kivimäe, Jüri Kuuskemaa, Heie Treier, Andres Tarand jt.

Osavõtt vaba.

Eesti Tööõpetajate Selts annab Mecro kingitud 5000 eurot maakoolidele

Eesti Tööõpetajate Selts suunab ASi Mecro kingitud 5000 eurot 12 maakoolile töö- ja tehnoloogiaõpetuse tundideks vajalike tööriistade ostmiseks ning õpilastööde näituse auhindadeks.

Eesti Tööõpetajate Seltsi esimehe Jürgo Nooni sõnul on Stokkeri kaubamärgi omaniku AS Mecro initsiatiiv haridusse panustada suurt tunnustust väärt.

“Koolide valikul oli peamiseks kriteeriumiks, et seal töötaks aktiivne ja teotahteline õpetaja, et kingitud tööriistad ei jääks nurka tolmu koguma. Iga õpetaja saab ise välja valida vahendid, millest kool kõige rohkem puudust tunneb. Valdav enamus valitud koolidest asuvad väljaspool suuremaid keskusi,” lisas Nooni.

ASi Mecro juhatuse esimees Priit Prints rääkis, et nad tahavad, et praktilised tööoskused pealekasvaval põlvkonnal ei kaoks ning meistrimehe oskused kanduks järjepidevalt isadelt poegadele edasi.

“See on põhjus, miks oleme võtnud oma missiooniks toetada tehnikasporti ning tööõpetuse arengut Eesti koolides,” ütles ta.

Toetussummast läks 4400 eurot koolidele töövahendite ostmiseks, 600 eurot jääb järgmiseks aastaks õpilastööde virtuaalnäituse auhindadeks.

Kokku toetas Stokker Eesti koolide töö- ja tehnoloogiaõpet 10 000 euroga: pool toetussummast jõuab koolideni Eesti Tööõpetajate Seltsi ja teine pool Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu vahendusel. Summa koguti Stokkeri omanikettevõtte AS Mecro 25. aastapäeva tähistamisel osalenud külaliste toel.

Armsad Külauudiste lugejad!

Lõppeva aasta augustis sai Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi loodud portaal Külauudised juba kuus aastat vanaks. Oleme siiralt rõõmsad, et eksperimendi korras tehtud õhinapõhine infoveski elab ja toimib siiani ning iga kuuga avastab meid järjest rohkem lugejaid-kaejaid.

Külauudised on üks näide, kuidas saab teha kodanikuajakirjandust. Meie portaal on koht, kus ei ole rangelt paigas, mis on õige ja mis on vale. Me katsetame ja proovime, vahel rabame ja siis jälle võtame rahulikumalt, aga loobuda sellest ei taha.

Vahel elab portaal ka natukene oma tahtmist mööda – meil ei maksa unustada, et tal on ka oma hingeelu. Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning väga olulisel kohal tõejärgse/tõepõhjata (post-truth) ühiskonna ajastul.

Täname südamest kõiki, kes on kodanikuajakirjandust Eestis edendanud ja kes kuue aasta jooksul on aidanud infoveski sisu luua: nii vabatahtlikke päevatoimetajaid, kaasautoreid kui ka oma uudiste ja fotode saatjaid. Vähem kui kuue ja poole aasta jooksul oleme toonud portaali külastajateni üle 13 200 uudise, olemusloo, fotoreportaaži ja arvamuse, mis on ilmunud üle 300 000 seadme ekraanile.

[pullquote]Külauudised on kõige otsesemal viisil meie lugejate ja tegijate nägu ning olulisel kohal tõejärgse ühiskonna ajastul.[/pullquote]

Eriliselt soovime tänada juba portaali loomisest peale meile rohkelt kaastöid teinud Jaan-Ivo Lukast Jõgevamaalt ja hiljem lisandunud Jaan Viskat Raplamaalt.

Iseäranis õnnelikud oleme aga koos lugejatega, et teist aastat on meie autorite hulgas Urmas Saard Pärnumaalt, kelle panust ja indu ei jõua me ära imetleda. Siinkohal ka üleskutse neile, kes ehk saavad aidata: Urmase fotokaamera, millega on tehtud kümneid tuhandeid fotosid, hakkab oma päevade lõpule jõudma. Kui mõni firma saab aidata Urmast uue kaamera hankimisel, oleme väga tänulikud.

Soovime teile ilusat uut 2017. aastat ja ootame jätkuvalt teie külaskäike ja kaastöid Külauudistesse. Iga küla, iga seltsi südamlikud tegemised on väärt rohujuurte vahelt välja paistma!

Aksel Lõbu, Külauudiste peatoimetaja

Elina Allas, Eesti Kodanikuajakirjanduse Seltsi juhatuse esimees

Eesti Kabeliit valis aasta parimateks Arno Uutma
ja Kaari Vainoneni

2016. aasta Eesti parim naiskabetaja Kaari Vainonen.

Vahetult enne jõule toimus Malemajas Eesti Kabeliidu aastalõpu vastuvõtt, mille käigus tunnustati 2016. aasta parimaid. Meestest valiti tänavuse aasta parimaks mängijaks suurmeister Arno Uutma. Naistest osutus parimaks Kaari Vainonen.

Parimad selgitati välja ka noorte hulgas. Neidudest kuulus seekord tiitel Anneli Treesile ja noormeestest Karl Richard Esvaldile.

“Aasta oli väga sündmusterohke ning möödus meie mängijatele positiivses võtmes” ütles Eesti Kabeliidu president Tarmo Tulva. “Meie noormängijad saavutasid 10 esikümnekohta rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ning osalesid ka Tallinnas toimunud täiskasvanute võistkondlikel Euroopa meistrivõistlustel.”

2016. aasta oli korraldusliku poole pealt Eesti Kabeliidule rahulik. Järgmise aasta sügisel aga korraldab Eesti Kabeliit koostöös Rahvusvahelise Kabeföderatsiooniga Eestis naiste ja meeste maailmameistrivõistlused rahvusvahelises kabes.

“Sellest turniirist saab kahtlemata läbi aegade kõige esinduslikum kabeturniir, mida Eestis on kunagi korraldatud,” ütles Tarmo Tulva.

Eesti Kabeliit (www.kabeliit.ee) asutati 22. aprillil 1990. Rahvusvahelise Kabekonföderatsiooni (FMJD) liikmeks võeti Eesti Kabeliit vastu 19. oktoobril 1991. Eesti Kabeliit on Euroopa Kabekonföderatsiooni (EDC) asutajaliige 13. augustil 1998, mis asutati samuti Tallinnas ning on Eesti Olümpiakomitee liige. Eesti Kabeliidul on 16 liikmesklubi. Eestis harrastatakse mitut kabeliiki, kõige suurema kandepinnaga on vene kabe ja rahvusvaheline kabe (vastavalt 64-ruuduline ja 100-ruuduline kabe). Aktiivseid kabe harrastajaid on Eestis üle 1 000. Eestis on palju kõrgetasemelisi kabetajaid, teiste seas kolm rahvusvahelist suurmeistrit: Urmo Ilves, Arno Uutma ning Kaido Leesmann.

Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskus ootab nii uusi kui ka püsidoonoreid verd loovutama 3. jaanuaril kella 10.30-14.30 uues kohas – Rakvere spordikeskuses (Kastani pst 12) toimuvale doonoripäevale.

“Oleme jaanuaris taas Rakverre tulemas kahel korral – 3. ja 24. jaanuaril ning ootame suure ja sooja südamega virumaalasi doonorina häid tegusid tegema uues kohas Rakvere spordikeskuses,” kutsub üles Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp. “Täname kõiki 2016. aastal verd loovutanud Virumaa inimesi ning soovime tegusat ja rõõmurohket uut aastat. Meie verevarud vajavad kindlasti ka 2017. aastal täiendamist. Kõik endast ja teistest hoolivad inimesed on väga oodatud verd loovutama!”

Viimati käis regionaalhaigla verekeskus Rakveres jõulukuu 13. päeval ning siis külastas doonoripäevi 79 inimest. Tervislik seisund lubas verd loovutada 64 doonoril ning koguti ligi 30 liitrit hinnalist nestet.

Doonoriks sobib terve, puhanud ja söönud ning vähemalt 50 kg kaaluv inimene vanuses 18-60 eluaastat, kes on Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa alusel üle ühe aasta. Verekeskus julgustab doonoreid verd loovutama regulaarselt, kolm-neli korda aastas. Minimaalne kahe vereloovutamise vaheline aeg peab olema 60 päeva, naistel soovituslikult 90 päeva.

Loe edasi: Rakverlased on oodatud uue aasta esimesele doonoripäevale

Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Timo Arbeiter "Viimane pingutus" — Timo Arbeiter “Viimane pingutus”

Otepää vallavalitsus kuulutas 2016. aastal Otepää 900 aasta juubeli raames välja Otepää linna ja Otepää valda kajastava foto- ja videokonkursi “Otepää 900”. Konkursi peapreemia sai Timo Arbeiter.

Konkursi eesmärgiks oli jäädvustada Otepää 900. juubeliaasta üritusi ja tutvustada Otepääd ja Otepää piirkonda kohalike inimeste, ürituste, looduse, vaatamisväärsuste ja huvitavate kohtade kaudu. Võisteldi kahes kategoorias: parimad vaated ja parimad ürituste kajastused. Nii fotode kui ka videote valdkondade võitjad sai auhinnaks seikluskaamera. Peale selle anti välja eriauhindu ja valiti internetihääletuse teel rahva lemmik. Võitjad selgitas välja vallavalitsuse moodustatud žürii. Konkursile laekus kokku neli videot ja 36 fotot.

Loe edasi: Selgusid foto- ja videokonkursi “Otepää 900” võitjad

Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Süütalastepäeval külastasid Sindi gümnaasiumi õpetajad Eesti Rahva Muuseumi uut hoonet, kus Tiiu Koovit andis põnevalt esitatud jutupõimikuga põgusa ülevaate rahvusliku mäluasutuse museaalidest.

Eesti Rahva Muuseum Foto Urmas Saard — Eesti Rahva Muuseum. Foto: Urmas Saard

Püsiekspositsioonidega tutvumine algas Jakob Hurda büsti juurest. „Milline oli teie viimane kokkupuude Hurdaga?“ Giid ei pidanud vastust pikalt ootama. Enamike mälus meenus Hurt kümnekroonisel, mis kadus käibelt jäädavalt juba kuus aastat tagasi, kui euro tuli 1. jaanuaril 2011 ametliku ja ainsa maksevahendina Eestis kasutusele.

Miks püüab esimesena just Hurda büst muuseumisse siseneja tähelepanu? Hurt sündis Põlvamaal 1839. a suvel ja suri 1907. a jaanuaris Peterburis. Saanud erilist ärgitust „Kalevipojast“ ja oma kodupaigast Himmaste külast, alustas ta 1860. aastal eesti rahvaluule kogumisega. Hurt õhutas luule kogumise kaastööle umbes 1400 inimest nii Eestist kui Venemaalt. Erinevatest žanritest rahvaluule kogumise kõrval kogunes suurel hulgal kõikvõimalikke etnograafilise väärtusega esemeid.

Nõu ja teoga tuli appi Oskar Kallas, kes alustas Hurda surma aastal Eesti Rahva Muuseumi asutamist ja juba paar aastat hiljem saigi loodud vaimse ja esemelise kultuuripärandi säilitamise, eksponeerimise ning uurimise tarbeks väga vajalik mäluasutus.

Loe edasi: Sindi õpetajad Eesti Rahva Muuseumis

Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel taasavatakse koha- ja kalapüük avavee nakkevõrkudega

Maaeluminister Tarmo Tamm allkirjastas käskkirja, millega taasavab 28. detsembrist aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kaluri kalapüügiloa alusel toimuva koha- ja kalapüügi avavee nakkevõrkudega.

Maaeluminister taasavab kooskõlas kalapüügiseaduse § 49 lõikega 3 kohapüügi, sest pärast püügiandmete laekumist on selgunud, et Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on aastasest lubatud kohasaagist alles 41,196 tonni (5,4%).

23. oktoobrist 11. novembrini püüti koha avavee nakkevõrkudega ligikaudu 49,804 tonni ehk keskmiselt 2,62 tonni päevas, sealjuures ühe päeva jooksul püütud saagid jäid vahemikku 0,03 kuni 11,298 tonni. Kuna peamiseks koha püügivahendiks on nakkevõrgud, siis on võimalik avaveevõrkudega kohapüügi taasavamine aasta lõpuni Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel.

Kutselise kalapüügi taasavamise käskkiri avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Käskkiri avalikustatakse Maaeluministeeriumi veebilehel ja edastatakse vastavatele erialaliitudele.

Nädala foto

tuled+KY — **Pimedusest paistab valgus, oska vaid seda näha!** Foto: Mikko Selg

Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

22. jaanuaril toimub Eesti rahvusraamatukogus Tallinnas täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”. Üles astuvad seitse tuntud eesti inimest: Kreet Rosin, Kati Orgu, Teet Torim, Mirko Miilits, Sirle Truuts, Jaana Lukovnikova ja Marilyn Jurman. Kõik esinejad räägivad tervisest ja tervislikust seisundist enda vaatevinklist ja tegevusalast lähtuvalt ning jagavad nippe ja praktilisi harjutusi, mida saab kohe kasutusse võtta.

Sille Martma, elustiilinõustaja

Rääkimisele tulevad lood sellest, kuidas endale seatud piirangutest vabaneda, kuidas vaadata inimest kui tervikut (organid versus emotsioonid), kuidas õige toitumisega on võimalik vähki võita, kuidas endaga päriselt hästi läbi saada ning kuidas päriselt terveks jääda ja oma kehaga (ning hingega) rahul olla. Kuna uus aasta ja uusaastalubadused on praegu väga kuum teema, sobib selline konverents väga hästi täiendama endale antud lubaduste andmist ja pidamist. Kes meist ei tahaks endale paremat tervist? Energilisemat keha? Positiivsemat tuju? Edu tööl ja pereelus?

Ma ei tea, kas see on vanusest või on õhk viimaste aastatega teistsuguseks muutunud, aga olen viimasel ajal aina rohkem hakanud mõtlema vaimsusele ja vaimsele tervisele. Minu BrenaFitnessi teekond algas puhtalt jõusaalist, aga ma ei pööranud palju tähelepanu sellele, kuidas ja mida ma sõin, ega jälginud, kas ma üldse olen mingit progressi saavutamas. Mul polnud kindlat plaani ja kui tuju ei olnud, siis ma trenni ka ei kippunud: põnevamat leiab ju alati! Mida aeg edasi, seda rohkem näen nüüd aga enda ja end ümbritsevate inimeste pealt, et kui see juur ikka paigas ei ole, ei ole ka tervis korras ega saavutused kerged tulema.

Vaimne ja füüsiline tervis on minu arvates võrdselt tähtsad. Ei saa olla, et üks on tähtsam kui teine. Kui meie vaim ei ole korras, tulevad haigused ligi, ja samamoodi, kui haigused kimbutavad, on vaimul ka raske olla.

Loe edasi: Tulekul on täisväärtusliku elu konverents “VaimuKeha”

Ahjal avas taas uksed AH-JA Pubi

Ahjal Illimari Konsumi hoones täiesti uue interjööri ja menüüvalikuga toidukoha avanud OÜ AH-JA on kogukonnas tuntud väikeettevõte, mis on pikemat aega tegutsenud kohapeal tuntud toitlustusteenuse pakkujana.

Eestvedajate eesmärk on luua uuest toidukohast ka kohalike inimeste sotsiaalse suhtlemise koht, kus korraldatakse erinevaid klubiõhtuid, kirjandus- ja luuleõhtuid ning elava muusika õhtuid. Samas saab korraldada Ahjal toimunud mälumängu- ja lauamänguturniire.

Veel on kavas siduda oma tegevusi Fr. Tuglase loomingu ja Väikese Illimari tegemistega. Näiteks plaanitakse hakata müüma kohalike tootjate toodetega Väikese Illimari piknikukorvi.

Ahjal toidukoha taasavamisele aitas kaasa Põlvamaa Partnerluskogu Leader-meetme toetus, mis 60% toetusmääraga katab ettevõtja investeeringuid toidukoha siseviimistluse, inventari ja köögitehnika ostmisel. Kogu investeeringu toetuseks on kinnitatud 19 851 eurot. Toidukoha taasavamine aitab kaasa Ahjal töökohtade loomisele.

Narva haigla saab nüüdisaegse EMO

Riik eraldab Narva haiglale miljon eurot, et moderniseerida erakorralise meditsiini osakond ning tagada piirkonnas kvaliteetne arstiabi, selgub sotsiaalministeeriumi ja SA Narva Haigla vahel sõlmitud lepingust.

“Riigi eesmärk on, et kõigis Eesti piirkondades oleks elanikele tagatud kvaliteetne arstiabi. Narva haiglal tuleb selleks teha tihedat koostööd Ida-Viru keskhaigla ja Tartu Ülikooli Kliinikumiga, kaasajastada praeguseks amortiseerunud erakorralise meditsiini osakond ja uuendada oma arengukava,” ütles tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski. “Kõrgema etapi haiglate kaasamisega on Narvas võimalik tagada vajalikul määral eriarstiabi ning arendada välja tänapäevane infrastruktuur.”

SA Narva Haigla saab riigieelarvelise eraldisega 1 000 000 eurot, millega aastaks 2019 kaasajastatakse haigla erakorralise meditsiini osakond. Haigla on raha praeguseks kätte saanud.

Eraldise saamise eelduseks oli Narva haigla tihe koostöö Ida-Viru keskhaigla ja Tartu ülikooli kliinikumiga. Viimasega koostöös on valminud EMO uuendamise projekt.

Üldhaiglate võrgustumise eesmärk on läbi koostöö kõrgema etapi haiglatega tagada arstiabi järjepidevus ja kvaliteet.

Tartu Mart Reiniku kool kogus
raskelt haigele poisile 1710 eurot

Tartu poisi Eiko abistamiseks kogus Tartu Mart Reiniku kool tänavu 1710 eurot. Foto: erakogu.

Tartu Mart Reiniku kooli õpilased ja õpetajad kogusid kooli tänavuse jõuluheateo kampaania raames annetusi üheksa-aastasele Tartu poisile Eikole, kes vajab oma haruldase haiguse tõttu ravitoidusegu. Kokku koguti kahe nädala jooksul 1710 eurot.

5.-16. detsembrini kutsusid kampaania korraldajad üles iga koolipere liiget andma oma väikest panust Eiko toetuseks.

“Meie eesmärk oli, et igaüks panustaks vähemalt ühe euro,” räägib aktsiooni üks eestvedajatest, ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Karolina Antons. “Soovisime pigem kaasata võimalikult paljusid ega seadnud esikohale suurt annetussummat.”

Tänavune jõuluheategu sooviti teha mõnele Tartu lapsele, kes ühise kodulinna kaudu võiks kooliperet kõnetada ning kelle lugu silmi avada ja natuke ka õpetada. Selle lapse leidmiseks pöörduti Tartu ülikooli kliinikumi lastefondi poole ning 9-aastase Tartu poisi Eiko näol leitigi sobiv abivajaja.

“Lastefond oli kohe väga koostöövalmis ja soovitas meile kaht Tartu last, keda nad hetkel toetavad. Eiko lugu tundus õpilastele mõistetavam ja ehk ka veidi enam mõtlemapanev, mistõttu otsustasime just teda aidata,” selgitab Antons.

Kahe nädala jooksul kogusidki kõik 38 klassikomplekti omakeskis ja erinevatel viisidel Eiko toetuseks annetusi ning kampaania lõpus koguti need kokku. Suur roll oli klassijuhatajatel, kes sõnumit oma klassi laste ja ka lapsevanemate seas levitasid. Samuti joonistasid lapsed Eikole jõulukaarte, et edastada ka oma head soovid.

Loe edasi: Tartu Mart Reiniku kool kogus
raskelt haigele poisile 1710 eurot

Sangastes pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule

Sangastes 7.‒9. detsembrini toimunud ÜRO põllumajandus ja toiduorganisatsiooni (FAO) ning seitsme Kesk- ja Ida-Euroopa riigi esindajate kohtumisel pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule. Võrgustiku eesmärk on edendada rukki viljelemist ja kasvuala laiendamist, rukkitoodete arendamist ja müügiedendamist.

Maaeluministeeriumi välissuhete osakonna juhataja Ruve Šanki sõnul on rukkientusiastid kokku tulnud ka varem, aga seni pigem piirkonniti.

“Kogu Euroopat ühendavat võrgustikku seni polnud,” ütles Ruve Šank. “Viimasel aastakümnel on rukki ja rukkitoodete tarbimine ning rukki viljelemine märgatavalt kahanenud, mis ühest küljest on tingitud rukki madalamast tootlikkusest võrreldes teiste laialt levinud teraviljadega. Teisalt ei tea tarbijad piisavalt rukki toiteväärtusest ja heast mõjust tervisele. Rukki kasvatamise ja rukkitoodete tarbimise edendamiseks on kavas rukkivõrgustikku hõlmata kogu rukkiketti alates taimegeneetikutest ja teistest rukkiuurijatest kuni toitumisspetsialistide ja pedagoogideni.”

FAO juures asuva teadusvõrgustiku ESCORENA platvormil on loodud ka infovahetus- ja suhtlemiskeskkond kõigile rukkihuvilistele.

“Rukist kasvatatakse Euroopa Liidus peamiselt Skandinaavias, Saksamaal ja Poolas, Ida-Euroopa riikidest Venemaal, Valgevenes ja Ukrainas. Maailmas kasvatakse rukist arvestatavas koguses ka Hiinas, Kanadas ja Ameerika Ühendriikides, üks suuremaid rukki importijaid on Jaapan,” lisas Ruve Šank. Loe edasi: Sangastes pandi alus Euroopa rukkivõrgustikule

Sillamäe huvikool kogus heategevuskontserdiga TÜKi lastefondile ligi 900 eurot

Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei heategevuskontsert.

Juba teist aastat järjest korraldas Sillamäe huvi- ja noortekeskus Ulei heategevuskontserdi, et koguda Tartu ülikooli kliinikumi lastefondile annetusi raskelt haigete laste toetamiseks. Tänavu koguti üritusega 861 eurot.

Kontserdil astusid tantsu- ja laulunumbritega üles Ulei huviringide ja tantsuosakonna õpilased ning Sillamäe spordikeskuse Kalev iluvõimlejad. Annetussumma saadi kokku ürituse piletite ja heategevusliku loterii müügitulust ning laekumistest annetuskastidesse.

Sillamäe huvi- ja noortekeskuse Ulei referent-infojuhi Olga Zuzzalova sõnul kutsuti heategevuslik kontsert ellu selleks, et anda oma panus raskelt haigete laste toetamisse.

“Kuna lastefond osutab abi lastele üle Eesti, siis otsustasime annetada fondile,” selgitab ta, et nii loodetakse aidata võimalikult paljusid abivajajaid. “Usume, et nende kaudu jõuab annetus just nende lasteni, kes vajavad praegu kõige enam toetust.”
Lastefondi strateegiajuht Küllike Saar on huvi- ja noortekeskuse heateost liigutatud.

Loe edasi: Sillamäe huvikool kogus heategevuskontserdiga TÜKi lastefondile ligi 900 eurot

Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal 4 miljonit eurot

Järgmisel aastal on põllumajandusloomade aretusühistutele toetuseks ette nähtud 4 miljonit eurot, sellest sigade aretuseks hinnanguliselt 2,3 miljonit eurot.

Alates 2017. aastast hakatakse aretustoetust maksma uute põhimõtete alusel, et tagada toetuste maksmise suurem läbipaistvus ja selgus nii riigi kui ka aretusühistute jaoks. Aretustoetustoetust makstakse aretusühistule põllumajandusloomade tõuraamatu ja aretusregistri pidamise, jõudluskontrolli läbiviimise ning geneetilise väärtuse hindamise kulude hüvitamiseks.

Olulisema muudatusena hakatakse tulevast aastast maksma aretustoetust kulupõhiselt. Seoses kriisiga seakasvatussektoris on valitsuskoalitsioon leppinud kokku senise aretustoetuseks eraldatud summa suurendamises.

Määrusega on kehtestatud igale taotlejale maksimaalne toetuse summa, mida aasta jooksul on võimalik taotleda. Maksimaalse summa arvutamise aluseks on loomaliigipõhised ühikumäärad. Tegelik väljamakstav toetuse summa sõltub aretusühingu või jõudluskontrolli läbiviija poolt tehtud ning tõendatud kulutustest ja taotlejale arvestatud maksimaalsest toetuse määrast. Loe edasi: Aretustoetuseks makstakse 2017. aastal 4 miljonit eurot

Sagadi metsamuuseumis saab imetleda üle 500 kuuseehte

Kuni 15. jaanuarini on Lääne-Virumaal Sagadi metsamuuseumi näitusesaalis avatud näitus jõulu- ja nääriehetest 20. sajandil. Näitusel on väljas üle 500 ehte ja need on pärit kollektsionääri Marika Ploomani kogust ning pakuvad avastamis- ja äratundmisrõõmu nii pisikestele kui ka vanematele külastajatele.

Näitusel võib näha läbilõiget 20. sajandi kuuseehetest: nii klaasist, helmestest kui papjeemašeest. Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud, muinasjututegelased jne. Kõige vanemateks kaunistusteks näitusel on tsaariaegsed paberist inglikujukesed.

“Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil, ehk siis umbes samal ajal, kui on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta,” rääkis Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus. “Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid. Edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega.”

Tänapäevased kuuseehted aga pärinevad alles 19. sajandist ning Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt. Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis I Eesti Vabariigi ajal ka mõnigi kohalik klaasikoda. Massiliseks tööstuslikuks valmistamiseks läks aga 1970. aastatel. Siis oli tegu nääriehetega, kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Marika Ploomann on arvatavasti suurim jõulu- ja nääriehete kollektsionäär Eestis. Kogumisega alustas ta juba 15 aasta eest ning kollektsioon täieneb igal aastal. Õrnu klaasehteid koguma inspireeris Marikat juhtum lapsepõlvest, kus verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu oli ümber kukkunud ning peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted kildudeks purunenud. “Helkiv killupuru oli kõik, mis oli alles jäänud karudest, oravatest, lindudest… Eluks ajaks jäi see hinge,” ütles Marika.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kella 10-16.

Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Mustitseerib Eesli Kvartett: Eckard Klug, Pauli Mento ja Priit Talu

Sadala Külade Teatri laste näitetrupp esines Torma valla pensioniealiste jõulupeol Valdi Reinase kirjutatud ja lavastatud näitemänguga „Lõbusad vanakesed”. Koosviibimine piirkonna seenioritele toimus traditsiooniliselt Sadala rahvamajas kogukonna elu edendajate Eckard Klugi ja Luule Väina eestvedamisel.

Tänavune Torma valla pensioniealiste jõulupidu algas Sadala Külade Teatri laste näiteringi mängitud koomilise, kuid samas südamliku näidendiga „Lõbusad vanakesed”. Poisid ja tüdrukud kehastasid hooldusasutuse elanikke vanuses 70-102 aastat.

„Valdi nõuanded aitasid rolli hästi sisse elada,” ütles Mia-Meribel Kirjutaja.

„Näitlemine mulle meeldib,” ütles Trevor Nork. “Ehk mõneti aitas mängimisele kaasa ka külaskäik Sadala hooldekodusse, kus esinesime koos klassikaaslastega.”

„Punase kleidi, mis sobis selga mu mängitavale tegelaskujule Helmile, otsis mulle ema,” lausus Annaliisa Mihkels.

„Võtsime näidendi mängimisele põhjusel, et lapsed mõistaksid eakate inimeste maailma paremini ning peaksid rohkem lugu väärikas eas inimestest,” ütles näidendi autor ja lavastaja Valdi Reinas.

„Kui põlvkonnad koos kasvavad ja lapsed oma vanaemade ja vanaisade põlvkonda paremini tundma õpivad, avardub nendel silmaring ja areneb fantaasia,” lisas pöördumises koosolijate poole Torma vallavanem Triin Pärsim. “Eakatelt saadakse ju juurde elutarkust ja kogemusi.” Loe edasi: Torma valla eakate peol toonitati
põlvkondade ühtekuuluvust

Selgusid kauneimad jõululalulud läbi aegade

Klassikaraadio kuulajad valisid aastalõpuküsitluses läbi aegade kauneimaks jõululauluks Franz Xaver Gruberi “Püha öö”, mille eestikeelse teksti on kirjutanud Karl August Hermann. Teisele kohale tuli Olav Ehala “Jõuluingel”, loo sõnade autor on Leelo Tungal. Kolmandaks hääletati Adolphe Adami “Jõuluöö”, mille teksti on eestindanud Heldur Karmo.

Klassikaraadio kodulehel toimunud aastalõpuküsitluses oli vaatamiseks-kuulamiseks kolmteist kaunimat jõululaulu ETV videoarhiivist ja vastajad said juurde kirjutada endale meelepärasemad jõululaulud, mida kogunes üle saja.

Teiste seas tõsteti korduvalt esile Rene Eespere “Siis kui minu vanaema”, Jean Sibeliuse “Ei au, ei hiilgust”, Pärt Uusbergi “Õhtu ilu”, Alo Ritsingu “On lapseks saanud me Jumal”, Chris Rea “Driving Home for Christmas” ja Agu Tammeoru “Talveöö”.

Aastalõpumängu kokkuvõttesaates nentisid kuulajad, et muusika on jõulude sisulise tähenduse loomisel väga oluline, tõdeti kodumaiste jõululaulude vähest esitamist ning toonitati eestikeelsete laulude esitamisvajadust.

Saatesse helistanud kuulajad rääkisid peretraditsioonidest, kirikuskäimise vajadusest või mittevajadusest. Muretseti pühakodade pärast, mis on nii kehvas seisus, et seal ei saa jumalateenistusi läbi viia.

Jõulude ajal ei tohiks keegi olla üksinda, olid kuulajad kindlad. Kõige rohkem aga sooviti, et praeguses julmas ja vägivaldses maailmas saaks suurema tähtsuse inimestevaheline mõistmine ja rahu.

Klassikaraadio kuulajamängus osales üle 600 vastaja, vastajate keskmine vanus oli 46,7 eluaastat. Kõige noorim vastaja oli kuueaastane, vanima vanus oli üle 80 eluaasta.

Anneli Tõevere-Kaur
Eesti Rahvusringhääling

Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Kohe jõuluevangeeliumi alguses mainitud keiser Augustuse lemmikmotoks oli „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“. Seda lihtsat põhimõtet peeti hiljem keiserlikuks tarkuseks, võttes ka kristliku elutarkuse osana, mille sümboliks kujunes ankur ja delfiin.

Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses Foto Urmas Saard — Joosep Tammo Raeküla vanakooli keskuses. Foto: Urmas Saard

„Kutsugu see antiikne elutarkus meidki jõuluajal aega maha võtma! See aitab tegutseda mõtestatult ja tähendusrikkalt,“ ütles pastor Joosep Tammo täna keskpäeval toimunud jõululaupäeva kontsert-jumalateenistusel Pärnu Raeküla vanakooli keskuses.

Vanakooli keskuse juhataja Piia Karro-Selg rääkis, et kaunis traditsioon koguneda igal aastal oma linnaosa rahva ja kaugemate külalistega ajaloolise hoone saali algas veel enne, kui Raeküla vana koolihoone sai endale kaunima välimuse ja uue nime. Algatajaks oli Raeküla seltsi asutajaliige Anne Kontus, kes ühiselt oma pereliikmetega kuni eelmiste jõuludeni alati oodatud sündmust eest vedas. „Et imeline tava jätkuks, ulatas tänavu keskusele abikäe Raeküla oma inimene Joosep Tammo,“ oli Karro-Selg tänulik.

Pärnu Oikumeeniline naiskoor Ester Murrandi juhatamisel kinkis juba seitsmendaid jõule järjest jõulumeeleolulisi elamusi. „Me ei laula traditsioonilisi laule, eelistame üksnes harvade eranditega rohkem uuema aja repertuaari,“ ütles Murrand. Esitusel kõlasid Piret Ripsi „Küünal“, Aleksander Abeli „Jõuluööl“, Juhan Trumpi „Jõuluöö“ jt.

Loe edasi: Jõulumõte: „Festina lente! Kiirusta aeglaselt“

Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Jõuluball on Sindi gümnaasiumis kujunemas enne talvist koolivaheaega traditsiooniliseks oodatud sündmuseks.

Jõuluball Sindi gümnaasiumis Foto Urmas Saard — Jõuluball Sindi gümnaasiumis. Foto: Urmas Saard

See oli seitse aastat tagasi, kui Sindi gümnaasiumi õpetaja Tatjana Grigorjeva-Keerup esmakordselt korraldas Jõuluballi, mis nüüd järjepidevalt igal aastal kordub. Ta teadis lisada, et päris esimest korda see toona siiski ei toimunud, sest Mari Suurväli direktoriks olemise ajal on ühel aastal ka varem Jõuluballi peetud, aga pärast seda tuli vahe sisse. Korraldajaid on vahepealsetel aastatel olnud rohkem kui üks ja iga ball seetõttu eelnevatest veidi omanäolisem. Tänavu oli peakorraldaja kooli huvijuht Eneli Ennok.

Eilse balli õhtujuhiks valiti Ats Tobias Pikk. Tervituslauluga esines Sindi gümnaasiumi õpilane Marion Tõldsepp. Rivo Rehe laulma hakkamine tõi esimese tantsupaari põrandale. Gümnaasiumi direktor Ain Keerup ja Tatjana Grigorjeva-Keerup ei jäänud kauaks üksinda tantsupõrandale. Õige pea liitusid ka järgmised paarid. Tantsiti valsi taktis, aga ka teistes rütmides. Tantsude pausil kutsus huvijuht pidutsejad seltskonnamänge mängima. Kellel soovi oli, käisid kooli stuudios pildistamas. Fotografeeris oma kooli õpilane Eliise Kull.

Loe edasi: Sindis peeti taas õpilaste Jõuluballi

Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli

Asudes pärast ennelõunast külaskäiku Sindi gümnaasiumisse toimetama tavapärasel viisil järjekordset uudist, tekkis ületamatu tõrge, mis ei lasknud lakoonilises sõnastuses kuuldust ja nähtust ülevaadet kirjutada. Loobusin ühe ajakirjandusliku žanri kasutamisest teise kasuks, mis lubab ka oma arvamust ja tundeid kirjeldada.

Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna Foto Urmas Saard — Ain Keerup, Sindi gümnaasiumi direktor, oma õpilastest ümbritsetuna. Foto: Urmas Saard

Täna toimus Sindi gümnaasiumi aulas kaks aktust, millega lõppes käesoleva õppeaasta esimene pool ja lapsed saavad jääda talvisele koolivaheajale. Mõlemal aktustel oli harjumuspärasest vähem pidulikkust, kuid seda enam hingestatud südamlikkust, mille tekitamine ei vaja ilmselt mitte niipalju erialast pedagoogilist oskust, vaid hoopis äratabamist meie tundemaailma peenhäälestatud keskkonnas.

Sindi gümnaasiumi direktor Ain Keerup juhtis õpilaste tähelepanu ratsionaalsele arukusele ja ei lasknud mitte kedagi uinuda püüdmatutesse helesinistesse unistustesse. Ta usub enamike jõulusoovide täitumist. Samas omab ta seisukohta, et täitumatuks osutuvad soovid ei pruugigi sageli olla kõige mõistlikumad. Aga mõned soovid olid Keerupi enda sõnul õpilastele isegi pahatahtlikud. Ometi tuleb viimane sõna kirjutada jutumärkidesse. „Ma soovin, et internett ära kaoks.“ Õpilastes tekitas selle kuulmine muidugi võimsa hämmingu kahina.

Loe edasi: Sindi gümnaasiumis kõnetati hapraid hingekeeli