Külauudised

TÄNAVUNE TARTU MARATON JÄÄB LUMEPUUDUSEL ÄRA, PÜHAPÄEVAL TOIMUB JALGSIMATK

Korraldajad otsustasid täna, et 16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maraton jääb lumepuudusel ära. Huvilised on aga pühapäeval oodatud osalema Tartu Maratoni juubelimatkale.

Foto Klubi Tartu Maraton — Foto: Klubi Tartu Maraton

Suusamaratoni põhitrassil Otepäält Elvasse suusalund ei ole. Tehvandil toodetud kunstlumest aga jääb plaani C (maraton Tehvandi kunstlumeringil) jaoks väheks. Ilmaprognooside kohaselt ei ole kummagi variandi puhul sel nädalal positiivseid muutusi oodata, seega ei ole tänavu Tartu Maratoni korraldamine lumepuuduse tõttu paraku võimalik. Info osalustasu kompenseerimise kohta saadavad korraldajad osalejatele eraldi kirjaga.

Laupäevaks kavandatud lastesõidud lükatakse edasi kuni lumeolude paranemiseni.

Juubelimatkal, mille start on Otepääl Tehvandi staadionil ja finiš Käärikul, on valikus kaks distantsi: 27 ja 17 km. Matkarada viib osalejad nii Pühajärve-äärsetele kaunitele teedele, kuulsale Kekkose rajale kui ka kohtadesse, mis kattuvad Tartu suusamaratoni rajaga (nt Harimägi). Rajal on kaks toitlustuspunkti, kus pakutakse matkalistele kuuma jooki ja kehakinnitust. Vaata rajakaarti SIIT.

Neile, kes on end suusamaratonile registreerunud, on matkal osalemine tasuta, kuid vajalik on ümberregistreerimine maratoni kodulehel. Mõistagi on võimalik matkale registreeruda ka neil, kes suusamaratonil kirjas ei ole (registreerimine SIIN).

KU päevatoimetaja

VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

Jaak Uibu käsitleb hindu juristi Radhabinod Pali (27. jaanuar 1886 – 10. jaanuar 1967) väidet nagu ei tohiks võitjad võidetute üle kohut mõista ja küsib muuhulgas, kas Pärnu juurtega juristi Friedrich Fromhold Martensi klausel võis mõjutada Pali tegevust?

Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto Urmas Saard — Näitus Friedrich Fromhold Martensi elust juristi sünnilinnas Pärnus 2010. aasta augustis. Foto: Urmas Saard

Hiljaaegu lugesin võrguväljaandest www.rbc.ru Moskva professori Aleksei Makarkini artiklit Venemaa presidendi Vladimir Putini üllatavalt suurest ajaloohuvist. Tähelepanu selles sisukas artiklis köitis Tokio sõjatribunali liikme, hindu juristi Radhabinod Pali hääletamine, kus ta taotles kohtualuste õigeksmõistmist. Ta väitis, et võitjad ei tohiks võidetute üle kohut mõista.

Nimetatud argument ärgitas mind minema sügavamale ja juurde lugema nii Radhabinod Pali kui ka Tokio tribunali kohta. Lootsin leida midagi vajalikku tänasele sõgedale maailmale, kus igal aastal registreeritakse sadu valehäireid tuumarelvanuppudele, rääkimata muudest ohtudest ja sõdadest. Kui suur ja lai on see tööpõld, saab otsustada selle põhjal, et juba Pali eriarvamuse tekst tribunalile hõlmab 1235 lehekülge. Okupatsioonivõimud keelustasid selle.

Loe edasi: VÕITJAD EI TOHIKS VÕIDETUTE ÜLE KOHUT PIDADA EHK KOHTUNIK RADHABINOD PALI ERIARVAMUSEST TOKIO SÕJATRIBUNALIS

MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

Suur Muuseumiöö toimub tänavu 16. mail, mil Eesti muuseumid avavad oma uksed tasuta kell 18. Eriprogrammid, ekskursioonid ning muu spetsiaalselt selleks õhtuks korraldatu on inspireeritud muuseumide ühiselt valitud teemast “Öös on aega”. Aasta suurim muuseumiüritus toimub üle terve Eesti ning kestab viis tundi: täna saavad muuseumid veel programmiga liituda, selleks tuleb ühendust võtta muuseumiöö korraldustoimkonnaga.

Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto Urmas Saard — Aja jälg Sindi muuseumis. Tänavu möödub 105 aastat Sindi muuseumi asutaja Olga Kalda sünnist. Foto: Urmas Saard

[pullquote]kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg[/pullquote]Muuseumiöö teema “Öös on aega” kutsub külastajaid sel ööl mõtlema aja kulgemisele, mõõtmisele ja märkamisele. Aega on inimestel justkui järjest vähem, aga teisest küljest peaks meil kõigil ometi sama palju aega olema – 24 tundi ööpäevas. Või kas see ikka on nii? Mida me ajaga peale hakkame, kuidas aeg kulgeb, kuhu aeg kaob ja millises ajas me üldse elame? Inimeste kohta öeldakse “oma aja laps” ja kõigel tundub olevat oma aeg: sünniaeg ja künniaeg, prooviaeg ja kooliaeg, sõjaaeg ja rahuaeg, õitseaeg ja uneaeg. Kuidas mõõdetakse aega poeetiliselt, bioloogiliselt, astronoomiliselt, tehnoloogiliselt – ja miks mõned meist elavad täna aastas 2020, aga teistel on aastanumbriks 5778, 1441 või 10233?

Loe edasi: MUUSEUMIÖÖ TEEMAKS VALITI „ÖÖS ON AEGA”

HELIR-VALDOR SEEDER: TÖÖEALINE PÕLVKOND PEAB ÜLES KASVATAMA OMA LAPSED JA ÜLAL PIDAMA KA OMA EAKAID

Riigikogu esimene aseesimees Helir-Valdor Seeder rääkis kolmapäeval Tervise konverentsi keskusesse kogunenud mitmesajale TÜ Pärnu kolledži Väärikate ülikooli elukestva õppe kuulajale pensionireformist ja vastas arvukatele küsimustele, millele antud mõnedki vastused ei rahuldanud küsija ootust.

Helir-Valdor Seeder räägib Pärnu väärikatele pensionireformist. Foto Urmas Saard — Helir-Valdor Seeder räägib Pärnu väärikatele pensionireformist. Foto: Urmas Saard

Sissejuhatuseks isiklikku ja tähelepanekuid Pärnust

Hakatuseks rääkis Seeder mõne lausega oma isiklikust elust. Ta ütles, et nädala tööpäevadel näeb pealinna tuledesära ja mõttelaadi. Nädalavahetustel viibib ta põhiliselt oma pere keskel Viljandi linnas. „Lisaks sellele on meil väike popsi talu, kus ma pean koos oma perega Šoti mägiveiseid. Talu asub Mulgimaal Paistu kihelkonnas. Seal tunnetan ka hajaasustuse põllumajandusliku piirkonna tegevust ja elulaadi. Nii on mul Eesti ühiskonnast päris hea ülevaade.”

Loe edasi: HELIR-VALDOR SEEDER: TÖÖEALINE PÕLVKOND PEAB ÜLES KASVATAMA OMA LAPSED JA ÜLAL PIDAMA KA OMA EAKAID

KESKKONNAAMET VAJAB TAAS KARUPUTKE TÕRJUJAID

Riigi Tugiteenuste Keskus kuulutas järgnevaks kolmeks aastaks välja riigihanke karuputke võõrliikide tõrjujate leidmiseks. Pakkumuse hindamisel eelistatakse tõrjemeetodina kaevamist mürgitamisele. Kokku otsitakse tõrjujaid 2083 hektaril kasvavate putkede tõrjeks.

Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto Urmas Saard — Karuputked Pihkva oblastis novembri alguses. Foto: Urmas Saard

Keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Vunk selgitas, et tõrjujal on oluliselt lihtsam teostada tööd kohtades, mida ta on varem külastanud, tunneb ala iseloomu ning teab, kus olid taimed ja kuidas seal eelmisel aastal tõrjet tehti. „Seetõttu soovime sõlmida kolmeaastased lepingud, mis annavad loodetavasti parema töö tulemuse,“ lisas Vunk.

Varasemate aastatega võrreldes on suurenenud kaevamise osakaal. Seda nii veekaitsevööndite, mahealade kui maaomanike soovide tõttu, kuid suuresti ka seepärast, et pikaaegse tõrje tulemusel on taimi hõredamalt. Tõrjet tellitakse üle Eesti viiekümnele üksusele. Esmakordselt on hankes viis tõrjeüksust, kus tohib tõrjet teostada üksnes labidaga. Ülejäänud üksustele on pakkumisel võimalik saada lisapunkte, kui mürgitamise asemel plaanitakse kaevata.

Karuputkest on võimalik lahti saada üksnes järjekindla ning efektiivse tõrjetööga. Riiklik karuputke tõrje on toimunud juba üle kümne aasta. „Meie rekordaasta oli 2017, kui otsisime tõrjujaid 2500 hektaril tõrjumiseks. Selle aasta alguse seisuga on karuputk hävinuks märgitud 621 hektaril ja umbes kolmandik tõrjes olevatest kolooniatest peaks olema tõrjes viimaseid aastaid. Seega saame öelda, et pikaaegne tõrje hakkab nüüd tulemusi andma,“ kommenteeris Eike Vunk.

KU päevatoimetaja

KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

Kindral Johan Laidoner ja kindral Riho Ühtegi.

Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto Urmas Saard — Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi avamine Viimsi mõisapargis 2014. aasta 12. veebruaril. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vahetult enne tänavust loengut, kell 15.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetatakse lilli.[/pullquote]Kolmapäeval, 12. veebruaril algusega kell 16 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus, aset traditsiooniline, seekord kindrali 136. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng.

Tänavune lektor on uus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kõneleb Eesti Kaitseliidu osast Vabadussõjas, selle järel ja ka Kaitseliidu tänasest valmisolekust võimalikeks ohtudeks.

Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.

Loe edasi: KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL

VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni konkursil Ettevõtlik Vaim 2019 pälvis tunnustuse Maa Sool endises Tabivere ja tänases Tartu vallas tegutsev turismiettevõte Vudila Mängumaa OÜ.

Vudila rajaja Kajar Lember arvas, et austava nimetusega Maa Sool kutsutakse üldiselt õpetajaid, kuid üldistavalt sobib tunnustus maaelu edendajatele teisteski elualadel. „Kuna Vudilas on väga paljudele noortele esimene töö- ja praktikakoht, siis eks meiegi omal moel tegele õpetamise ja innustamisega. Aga eks igas tegevuses peab olema nii pipart, kui soola.”

Lember peab Vudila väärtuseks järjepidevat tegutsemist ja uueks hooajaks ettevalmistamist. „Eelseisval suvel korraldame lastelaagreid. Püstitatud on mõned majutuskohad, mida saavad laagrite välisel ajal ööbimiseks kasutada ka kaugemad külalised. Seegi investeering loob suveks mõned lisatöökohad. Pooled meie töötajad on seotud toitlustusega. Sellel suvel plaanime pisut ümberkorraldusi ning suurendame koostööpartneri rolli, et iga asjaga tegeleks õue peal need, kes suudavad pakkuda parimat. Kindlasti on Vudilal kaudsete töökohtade mõju kogu piirkonnale. See on võibolla Vudila kontekstis isegi kogukondlikult suurem väärtus, kui otsene äritegevusest tulenev kasu,” rääkis Lember tunnustamise arvatavatest põhjustest.

Loe edasi: VUDILA MÄNGUMAA KUULUTATI MAA SOOLAKS

DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

Jyväskylä ülikooli professor Tapio Puolimatka tõdeb arvukatele teadustöödele viidates, et üldjuhul on lapsel kõige parem kasvada oma isa ja ema juures, kus ta saab tasakaalukaks arenguks mõlemast soost vanema hoolt ja kasvatust.

Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto Urmas Saard — Tapio Puolimatka ja Illimar Toomet Diele saalis. Foto: Urmas Saard

[pullquote]See on kirjutatud väga delikaatselt ja sallivalt.[/pullquote]6. veebruaril toimus Tallinna Raekoja platsi servas asuva Hopneri maja Diele saalis tuntud kasvatusteadlase Puolimatka raamatu „Ühiskondlik eksperiment lastega” eestikeelse trükise esitlus. Raamatu tõlkis eesti keelde luterliku Märjamaa Maarja koguduse õpetaja Illimar Toomet, kirjastas Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks.

„Et sõnum jõuaks võimalikult paljude õpetajate, kasvatajate ja vanemateni, saadame raamatust vähemalt ühe eksemplari kõigile Eesti koolidele, lasteaedadele ja ülikoolidele, samuti levitame raamatut lastevanematele,” rääkis sihtasutuse juhatuse esimees Varro Vooglaid. „Oluline on meeles pidada, et lapsed on ainuke ühiskonnagrupp, mis pole suuteline ise oma huvide ja õiguste eest seisma,” selgitab Vooglaid raamatu eessõnas.

Loe edasi: DIELI SAALIS TUTVUSTATI SOOME TEADLASE RAAMATUT “ÜHISKONDLIK EKSPERIMENT LASTEGA”

BRITI LOODUSTURISTID HUVITUVAD PÄRNUMAAST

Kui täna jõuab briti turiste Pärnusse pigem harva ja tavaliselt teekonnal Tallinnast Riiga või vastupidi, siis tulevikus võiks britid siinkandis peatuda pikemalt ja nautida piirkonna mitmekesist loodust.

Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend kohtumisel Suurbritannia reisikorraldajatega. Foto Pärnu linnavalitsus — Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend kohtumisel Suurbritannia reisikorraldajatega. Foto: Pärnu linnavalitsus

[pullquote]Pärnu kui looduslähedane linn võiks olla just paik, kuhu briti loodusturistid võiks ja saaks tulla enamaks kui vaid läbisõiduks.[/pullquote]Just seiklus- ja loodusturism ning võimalused vabas loodudes matkata on need tegurid, mis Suurbritannia inimesi Pärnu(-maa) kui sihtkoha juures kõige enam paeluvad, tõdes Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialist Orvika Reilend veebruari alguses Londonis toimunud kohtumisel Suurbritannia reisikorraldajatega.

Londonisse viis linna turismiarenduse peaspetsialisti projekt „Nature Access to All“, mille üheks osaks on looduspärandi objektide ja vaatamisväärsuste muutmine erivajadustega inimestele ligipääsetavaks, ent projekti teine osa puudutab loodusturismi edendamist laiemalt. Pärnu linn on selle rahvusvahelise projekti üks partnereid.

Loe edasi: BRITI LOODUSTURISTID HUVITUVAD PÄRNUMAAST

TARTU MARATONI KORRALDAJAD MÕTLEVAD JALGSIMATKALE

16. veebruariks kavandatud 47. Tartu Maratoni ärajäämise korral on huvilistel võimalik osa võtta Tartu Maratoni 60 aasta juubelile pühendatud jalgsimatkast.

Pilt matkarajalt. Foto Klubi Tartu Maraton — Pilt matkarajalt. Foto: Klubi Tartu Maraton

[pullquote]Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund.[/pullquote]Korraldajad toodavad praeguste miinuskraadidega kunstlund nii palju kui saavad, kuid lähiaja ilmaprognoosid näitavad, et käimasolev külmaperiood jääb paraku lühikeseks. Seega suure tõenäosusega ei saa korraldajad Tartu Maratoni plaani C ehk Tehvandi kunstlumeringi jaoks piisavas koguses lund toota. Kui Tartu Maraton jääb tõesti ära, on toodetavast lumest siiski kasu laskesuusatamise EM-i korraldamise ning kõikide suusasõprade jaoks.

Täna on ebareaalne ka stsenaarium, kus ilmaprognoosid muutuvad kardinaalselt ning maratoninädalal sajab suures koguses looduslikku lund. Seega peab tõdema, et 47. Tartu Maratoni toimumine on vähetõenäoline, kuid lõplikud sellekohased otsused langetavad korraldajad hiljemalt teisipäeval, 11. veebruaril.

Loe edasi: TARTU MARATONI KORRALDAJAD MÕTLEVAD JALGSIMATKALE

MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Kunagise „Poolpäevalehe“ ja „Lisanduste“ kaastöölise ning levitajana panen kirja mõne mälestuskillu Tartu rahulepingu aastapäeva meenutamisest.

Helen Rebane. Foto Edgar Saar — Helen Rebane. Foto: Edgar Saar

Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto Urmas Saard — Sealpool kontrolljoont asuv Petseri. Foto: Urmas Saard

Ajalooliseks minevikusündmuseks oli Vanemuise ringauditooriumi tormiline rahvakoosolek 2. veebruaril 1988. Vabadusvõitleja Heino Noore sõnul plaksutas osa publikut isamaaliste sõnavõttude toetuseks avalikult, osa aga veel laua all. Helilindistasin lisaks samale koosolekule ka sellele järgnenud “koerte koori”okupatsioonivõimude kuulekate kannupoiste, julgeolekukomitee ninameeste Rein Sillari ja Anti Taluri ooperist „Tartu Rahumaja”. Selgituseks niipalju, et kui aasta varem jälgis Hirvepargi sündmusi nõukogude võim fotoaparaatide ja kinokaameratega, siis nüüd otsustati näidata muskleid. Kohal olid täies varustuses kumminuiade ja kilpidega kiivrites löömameeste ahelikud, kellel kindlasti ka tukid põues. Toeks veel valjuhääldajad ja verekoerad ning tuletõrjujate survevoolikud ja sireenid. Tartu rahumaja oli võetud piiramisrõngasse. Jäi mulje sõjaseisukorrast. Ka hoolitseti selle eest, et “ohtlike isikute” rahu sel ega järgmisel päeval keegi telefoniga rikkuda ei saaks. Mul ja paljudel teistel olid kõnetraadid tummad. Nii tähistas nõukogude võim Tartu rahu 68. aastapäeva. Enamus sellest sündmusest osavõtjaid mõlemalt poolt rindejoont on praegugi rivis ja söövad rahumeeli ühiselt Eesti Vabariigi leiba.

Loe edasi: MÄLESTUSKILDE 2. VEEBRUARIST

Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

Läinud sajandi viimase aastakümne suusavalitsejanna Jelena Välbe jõuab järgmisel aastal kinolinale. Valmiva filmi võtted toimuvad Norras, Venemaal ja Eestis. Täna vändati filmi Pärnu kesklinnas.

Pärnu Rüütli tänavat kaunistavad Norra lipud muutsid väikese linna südame üheks päevaks Trondheimiks. Foto: Urmas Saard

[pullquote]et lapsed hakkaksid filmi nähes veelgi rohkem suusatamist armastama[/pullquote]Filmitegijate arvates sarnaneb Pärnu vanalinn võrreldes teiste Baltimaade linnadega kõige rohkem Norra Trondheimiga. Seepärast lehvisid kogu tänase päeva Norra lipud Rüütli tänava majadel. Pühavaimu tänav muudeti Christies gate’iks.

Spordis kujunes Välbele kõige edukamaks 1997. aasta Trondheimi MM. Viie võistlusega tõi sporditäht Venemaale viis kuldmedalit.

Loe edasi: Piltuudis: PÄRNUS VÄNDATI FILMI VENEMAA SUUSALEGENDIST JELENA VÄLBEST

IDAPOOLSEIM TARTU LINNAS ASUV SILD RISTITI ÖÖTUNNIL TARTU RAHU SILLAKS

Täiendatud 04.02 kell 11.10: pealtnägija sõnul eemaldati eile umbes kell 15 Tartu Rahu Silla silt

Keskpäeva paiku potsatas toimetuse postkasti üks foto, mille juures oli ainult napisõnaline selgitus: „Foto pole eriti hea kvaliteediga sest see sai sõitvast autost ülesvõetud.” Sai üritatud saatjalt täiendavat selgitust küsida, aga vastust ei tulnud.

Ihaste sillast on üleöö saanud TARTU RAHU SILD 02.02.2020. Lugeja saadetud foto

Pildilt võib ära tunda, et tegemist on Tartus Emajõge ületava Idapoolseima sillaga, mis kannab juba avamisest saati Ihaste silla nimetust. Nüüdseks on teatatud, et küünlapäeva esimestel minutitel paigaldanud kaks aatelise meelsusega meest mõlemale poole silla otstesse suured teemärgid, millele kirjutatud TARTU RAHU SILD. Õhtulehe sõnumi kohaselt olnud tegu kohalikule omavalitsusele parajaks üllatuseks.

KU päevatoimetaja

TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

Sindi muuseumi ja naisliidu ühisel eestvõttel tähistati Tartu rahu sajandat aastapäeva linna kalmistutel ja ajaloohuviliste vestlusringis koos Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhatajaga, kes tutvustas enda toimetatud raamatut.

Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto Urmas Saard — Kristjan Bachman, Kaitseväe Akadeemia muuseumi juhataja. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga[/pullquote]Küünlapäeva hommik üllatas tavapärasest veel niiskema ning vihmasajuse ilmaga. Loomulikult ei seganud sombune talvepäev eestlaste rahupüha tähistamist. Sindi naisliidu vaprad prouad kogunesid vihmavarjude alla Sindi vana kalmistu väravasse, et liikuda üheskoos süütama küünlaid kõigi Sindist pärit ning Sindi kalmistutele maetud vabadussõdalaste mälestuseks.

Kogunesime Sindis sündinud ja õppinud Viktor Araku hauale. Vabadussõjast võttis ta osa soomusrong „Kapten Irv“ kompaniiülemana. Teenete eest Vabadussõjas autasustati Viktor Arakut II liigi 3. järgu Vabadussõja Ristiga.

Loe edasi: TARTU RAHU AASTAPÄEVAL SINDI KALMISTUTEL JA MUUSEUMIS

SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Tänasel Tartu rahulepingu 100. aastapäeval loetletakse üle Eestimaa enam kui sadat juubelisündmust. Nende hulgas oli mitme ettevõtmisega ka Sindi linn, kus keskne tähtpäeva pühitsemine toimus Sindi gümnaasiumi ajaloolises aulas ja koolimaja esisel tseremooniaväljakul.

Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto Urmas Saard — Eesti lipu seltsi Sindi osakonna liikmed Kardo Kase ja Ain Keerup lillekorvidega Seljamaa ausamba ees. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Ta peab lipuvilje hoidmist tähtsaks vahendiks teel noore inimese aatelisusele, et selle läbi kasvatada tõelisi kodanikke saja-aastasele riigile.[/pullquote]Sinimustvalgete kandelippudega seisid auvalves kolm Sindi gümnaasiumi vilistlast ja viis õpilast. Hümni ühislaulmise järel lausus avasõnad väike sõnameister Sten Eric Hansen. Tartu rahuläbirääkimistest kõnelesid Eesti lipu seltsi noored liikmed Chätlyn Parts, Georgina Ristoja ja Lisette Kandima.

Tuletati meelde, et üks Sindi gümnaasiumi kuulsamaid vilistlasi ja rahuläbirääkimistel osaleja oli kahtlematult Sindi ministeeriumikooli lõpetanud Seljamaa. 4. detsembril 1919 sõitis Venemaaga peetavate rahuläbirääkimiste Eesti delegatsiooni juht Jaan Poska kõneluste alustamiseks Tartusse. Ta kirjutas tütrele: „Kas midagi välja tuleb – teadmata. Kindel, et enamlased tahavad rahu mitte rahu pärast, vaid mõne teise eesmärgi kättesaamiseks. Meile on aga rahu hädasti tarvis tema enese pärast.” Kahe kuu vältel asus Eesti ja Tartu linn maailma ajakirjanduse keskmes.

Loe edasi: SELJAMAA NIMI SEOSTUB SINDILASTE TEADVUSES EELKÕIGE TARTU RAHUGA

Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

Teisipäeval, 28. jaanuaril said esmakordselt toimunud Ühisfestil „Pärnu – noorte inimeste linn“ kaasa rääkida linna õpilased. Paneeldiskussioonis avaldasid arvamust Pärnu linnapea Romek Kosenkranius, abilinnapea Varje Tipp, Estonia Spa Hotels juht Andrus Aljas, Pärnumaa Arenduskeskuse juhataja Erik Reinhold, Pärnu ühisgümnaasiumi direktor Anneli Rabbi ja kooli vilistlane Karoliine Aus MTÜ-st Tunne.

Ühisfest Pärnu – noorte inimeste linn. Foto Urmas Saard — Ühisfest “Pärnu – noorte inimeste linn”. Foto: Urmas Saard

Mõttetalgud viidi läbi Estonia Spa Hotels konverentsi saalis. Päeva korraldaja oli Pärnu ühisgümnaasiumi õpilasesindus ja päevajuht kirjanik Sass Henno. Ühisfestil osales sadakond Pärnu linna 8.-9. klasside ja kutsehariduskeskuse õpilast, gümnasisti ja kolledži tudengit.

Loe edasi: Piltuudis: ÜHISFESTI TEEMAKS OLI „PÄRNU – NOORTE INIMESTE LINN”

MANIJA MANN KATKESTAS TAAS MUNALAIU JA MANIJA VAHELISED ÜLEVEOD

Remondijärgselt eile õhtul uuesti reisijatevedu alustanud reisilaev Mann läks jälle remonti.

Manija Mann. Foto Urmas Saard — Manija Mann. Foto: Urmas Saard

Pärnu haldusteenuste veebilehel teatatakse, et ootamatu tehnilise rikke tõttu on liinilaev Mann ajutiselt remondis. Asendusvedusid teostab lahtine paat Manni graafiku järgselt. Eeldatav remondi aeg nädal.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

MANIJA LIINILAEV ALUSTAB JÄLLE REISIJATEVEDU

PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

Pärnu linnavalitsus ja Tori vallavalitsus sõlmisid koostöölepingu, mille järgi võimaldab linn korraga kuni kümnel Tori valla elanikul kasutada ööbimiseks ja päevaseks viibimiseks Suur-Posti tänaval tegutsevat Pärnu täiskasvanute varjupaika.

Pärnu täiskasvanute varjupaiga hoone. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Keskmiselt kasutab täiskasvanute varjupaika igapäevaselt 15-20 inimest[/pullquote]„Tori vallal endal ei ole täiskasvanute varjupaika, kuid vajadus selleks on olemas. Osalt nende inimeste näol, kes on siiani elanud Sindis osades Pärnu mnt 27a korterites. Ajalooliselt on see nii välja kujunenud, sest Sindi linnal oli palju vabana seisvaid eluruume, mida abivajajatele kasutamiseks jagati. Siiani ongi mõned Pärnu mnt 27a korterid täitnud sisuliselt varjupaiga rolli, kuid on tingimuste poolest väga halvad. Nüüd, mil korrastame valla sotsiaaleluruume, on tekkinud vajadus varjupaiga teenuse järele neile, kes ei pea kinni ühiselu reeglitest ning inimestele, kes vaatamata korduvatele meeldetuletustele ega ka omavalitsuse poolsele järeleandmisele ei ole asunud likvideerima oma üüri- ja kommunaalvõlgnevusi,“ põhjendab varjupaiga teenuse kasutamise vajadust Tori abivallavanem Priit Ruut.

Loe edasi: PÄRNU TÄISKASVANUTE VARJUPAIK AVATUD KA TORI VALLA ELANIKELE

MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

Ajalooraamatu “Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond 1924-1934” esitlus toimub Sindi muuseumis 2. veebruaril algusega kell 13.00

Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto Urmas Saard — Vabadussõja 100. aastapäeva hommikul VR II / 3 kavaler reservkapten Viktor Araku kalmul Sindi Vanal kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Vaieldamatult on see sisukaim ülevaade ühest toonase Kaitseliidu allüksusest.[/pullquote]Tartu rahu 100. aastapäeva tähistamisega kulmineeruvat Vabadussõja perioodi iseloomustas mitmete eelnevate aastapäevade väärikas tähistamine. Eesti Vabariigi ja Kaitseliidu 100 aastapäeva jätkuna tähistas möödunud aasta 9. oktoobril asutamise 95 aastapäeva Kaitseliidu Vabadusristi Vendade Malevkond. Märgiliseks ja Sindiga seotuks teeb selle malevkonna Sindi vanale kalmistule maetud sama malevkonna kolmas pealik ja VR II/3 kavaler reservkapten Viktor Arak.

Viktor Araku juhitud Kaitseliidu Vabadusristi Vendade malevkonna ajalooraamatust saab ülevaate Tartu rahu 100 aastapäeva tähistamisel Sindi muuseumis. Ajalooraamatu aluseks on originaalne käsikiri, mis valmis toonase propagandapealiku poolt alles 1944. aastal ning ootas avaldamist kuni tänaseni.

Loe edasi: MÄRGILISEST VIKTOR ARAKUST SINDI MUUSEUMIS

KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Täna Tallinna ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis toimuvatel talvistel lõpuaktustel saavad diplomi kokku 513 tervishoiuspetsialisti. Kõrgkooli lõpetab 28 ämmaemandat ja 332 õde, nende hulgas esimesed 97 terviseteaduse magistrikraadiga eriõde. Tervishoiu vajaduste täitmiseks on õdedest jätkuvalt suur puudus.

Ulla Preeden. Foto Urmas Saard — Ulla Preeden. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Patsientide ja kolleegide usaldus õdede vastu on kasvanud ning magistrikraadiga eriõed saavad pakkuda patsientide uusi teenuseid.[/pullquote]„Õdede tööpõld on lai – haiglates ja perearstikeskustes on nad asendamatud, samuti suureneb iseseisva õendusabi roll vaimse tervise edendamisel, krooniliste haigete jälgimisel, samuti kooli- ja töötervishoius ning hooldekodudes hoolealuste tervise eest hoolitsemisel. Õde on sageli inimese jaoks esimene kontakt tervishoius, kes nõustab ja abistab nii patsienti kui ka tema lähedasi,“ ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. „Õdede nappus on kahjuks endiselt murekoht, kuid töötame koostöös haridus- ja teadusministeeriumi ning sidusrühmadega selle nimel, et õdesid senisest rohkem juurde koolitada.“

Loe edasi: KÕRGKOOLI LÕPETAB 332 ÕDE, ESMAKORDSELT LIGI SADA MAGISTRIKRAADIGA ERIÕDE

Urmas Viilma „Valguse tähed”

Küünlapäeval täitub peapiiskop Urmas Viilma ametisse pühitsemisest viis aastat. Sel puhul ilmub raamat „Valguse tähed“, mis koondab tsitaate ja mõtteid Urmas Viilma Toomkoguduse õpetaja ja peapiiskopi ametiaja jutlustest, karjasekirjadest, kõnedest ja artiklitest.

Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto Urmas Saard — Urmas Viilma Kaitseväe kalmistul. Foto: Urmas Saard

[pullquote]Raamat jõuab raamatupoodidesse müügile veebruarikuu alguses[/pullquote]Peapiiskop Urmas Viilma kirjutab raamatu saatesõnas: Meie ümber on palju sõnu. Keegi on sõnad vabaks lasknud ja need ümbritsevad meid kõikjal.

Kui sõnad on täiesti vabad ja nende vabastaja neile mõtet ei anna ega piire sea, upuvad üksikud sõnad sõnarohkusesse. Juhtub midagi, mida liiga ereda valguse puhul tajume pimestamisena. Sama võib juhtuda sõnadega, kui neid saab nii palju, et me ei kuule ega mõista enam midagi. Siin raamatus on kammitsetud mõtted – sõnasõelmed –, mis on paljude teiste mõtete hulgast esile tõstetud ja eraldi valgusvihku asetatud. Jutluste, kõnede ja karjasekirjade läbikaalutud sõnadest moodustunud tsitaadid saavad sõnumiteks, mis kõnetavad teisiti kui tekstimassiividesse peidetuna.

Loe edasi: Urmas Viilma „Valguse tähed”

MANIJA LIINILAEV ALUSTAB JÄLLE REISIJATEVEDU

Pärnu linnavalitsuse teatel alustab kümme päeva remondis olnud liinilaev Mann täna õhtul taas reisijatevedu Munalaiu sadama ja Manija saare vahel.

Liinilaev Mann Munalaiu sadamas. Foto Urmas Saard — Liinilaev Mann Munalaiu sadamas. Foto: Urmas Saard

Eelmise nädala esmaspäeval tuli Manni erakorraliselt remontima hakata, sest väikelaeva võllitihendi vahelt hakkas immitsema vett ja veekogus suurenes iga päevaga. Remondi ajal tegi graafikujärgseid sõite Manija saarevanem Arno Leas, kes vedas oma paadiga rahvast saarelt mandrile ja tagasi.

„Kellelgi sõitmata ei jäänud. Mitmed inimesed on mulle helistanud ja Least kiitnud,“ ütles Pärnu Haldusteenuste juhataja Riho Lääts.

Kümne päeva jooksul remonditi liinilaeva Mann mastitulesid, tehti mootorile täishooldus, vahetati välja sõukruvi puks koos tihenditega ja karteripõhi, vahetati käigukastis õli ning tehti muid vajalikke töid. Saarerahvale pakkusid abi Pärnu Motopood, Remy Trans, Baltic Marine Group, Erimell ja Skuba Eesti. Remondi ja hoolduse kogumaksumuseks kujuneb Läätsa hinnangul 5000-6000 eurot.

Liinilaeva Mann sõidugraafik on avaldatud Pärnu Haldusteenuste kodulehel. 12 inimest mahutavat väikelaeva saab kasutada siis, kui merel jääd ei ole.

KU päevatoimetaja

PÄRNUS TÄHISTATAVAL RAHULEPINGU JUUBELIL OSALEB JALASJÄRVI MEESKOOR

Pühapäeval, 2. veebruaril tähistatakse Tartu rahulepingu sõlmimise 100. aastapäeva Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba jalamile pärgade asetamisega.

Andres Metsoja Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba ees. Foto Urmas Saard — Andres Metsoja Alevi kalmistul asuva Vabadussõja mälestussamba ees. Foto: Urmas Saard

Kell 12 algaval tseremoonial peab tervituskõne Pärnu linnavolikogu esimees ja riigikaitsekomisjoni esimees Andres Metsoja.

Tseremoonial osalevad Pärnu linnapea Romek Kosenkranius ja teised linnavalitsuse esindajad, Eesti lipu seltsi, Kaitseväe toetuse väejuhatuse, Kaitseliidu Pärnumaa maleva, naiskodukaitse Pärnumaa ringkonna, Pärnumaa noorkotkaste ja kodutütarde esindajad.

Esinevad Pärnu Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, külalisena Jalasjärvi meeskoor Soomest ja Kaitseliidu Pärnumaa maleva orkester Saxon.

Päev varem, 1. veebruaril toimub Pärnu raekojas Tartu rahu 100. aastapäevale pühendatud kontsert.

Kell 17 algaval kontserdil esinevad Mihkel Lüdigi nimeline meeskoor, Jalasjärvi meeskoor ning Kunstide maja poistekoorid. Dirigeerivad Evelin Mei, Marika Pärk, Inge Jaanson, Tiia Hermann ja Anne Uusna.

Kuulajaid tervitab riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees ja Pärnu linnavolikogu esimees Andres Metsoja.

Kontsert on kõigile tasuta.

KU päevatoimetaja

KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

Eesti, Rootsi ja Venemaa rollimängude entusiastid tutvustavad 31. jaanuaril Tartu loodusmajas keskkonnahariduslike rollimängude kogemusi ja praktikat.

Taru loodusmaja. Foto Aldis Toome — Taru loodusmaja. Foto: Aldis Toome

[pullquote]stsenaariumi kohaselt saab viia endaga kaasa piiratud hulga liike ja ressursse, kuna olukord maal on kliimamuutuste tõttu kehv[/pullquote]MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ja Valge Karp korraldataval koolitusseminaril „Hariduslikud rollimängud“ tutvustatakse rollimängu kui mitteformaalset meetodit keskkonnahariduses.

Ürituse ühe korraldaja, Ederi Ojasoo sõnul on muutunud populaarsemaks mängulised õppemeetodid, kuid puudu jääb selleteemalistest koolitustest ja julgustusest, et kasutada oma töös teistsuguseid õppemeetodeid. Hariduslikud rollimängud muudavad õppimise lõbusamaks, motiveerivad õpilasi ning osalejad tunnevad end kaasatutena.

Loe edasi: KESKKONNATEEMALISES ROLLIMÄNGUS STARDIB KOSMOSELAEV NOA 2424 MARSILE

OTEPÄÄ VALLAS TÄHISTATAKSE TARTU RAHULEPINGU JUUBELIAASTAPÄEVA TANTSUGA

Pühapäeval täitub 100 aastat Eesti ja Venemaa vahel sõlmitud rahulepingu allkirjastamisest. Otepää vallas tähistatakse seda aastapäeva 1.veebruaril Nõuni Kultuurimajas kell 19.00 suure ühistantsimisega.

1. veebruaril toimub Eesti Rahva Muuseumis EV 100 tänuõhtu, millest ETV teeb algusega kell 18.40 otseülekande. Teleülekanne koosneb kahest poolest: tänukõnede ja olulisemate sündmuste videomeenutustega kontsert kell 19.00- 20.50 ja kell 21.30-22.35 suur diskoõhtu „Eesti tantsib.“ Esitamisele tuleb 100 parimat eesti tantsulugu viimasest sajast aastast 100 minuti jooksul.

„Otsustasime ühineda EV100 meeskonna üleskutsega korraldada üks suur ühistantsimine,“ selgitas Nõuni Kultuurimaja perenaine-kultuurikorraldaja Marika Viks. „Kultuurimajja on üles seatud videoekraan, kust saab ERRi vahendusel ühiselt jalga keerutada üleriigilise diskoõhtu taktis.“

Muusikat on igale maitsele ja eale, jala saab juba varemalt soojaks tantsida DJ Toomase plaadimuusika järgi. Kõik, igas vanuses tantsuhuvilised on oodatud, pääsmeks on vabaannetus. Kes soovib, võib peole tulla ajastustiilis – ja valib selle ajastu ise, alates Tartu rahu allakirjutamise aastakäigust.

Tartu rahulepingu sõlmimisega 2. veebruaril 1920. aastal tunnustas Venemaa Eesti Vabariigi iseseisvust ja lõppes Vabadussõda. Tartu rahu avas tee Eesti rahvusvaheliseks tunnustamiseks. Tartu rahu aastapäevaga lõpevad ka EV100 juubeliperioodi üritused.

KU päevatoimetaja

Samal teemal:

SELJAMAA SÜNNILINN PÜHITSEB TARTU RAHULEPINGU SAJANDAT AASTAPÄEVA