28. veebruarist 2. märtsini külastavad Võrumaa koolijuhid, omavalitsuste esindajad ning hariduse arengu töörühma liikmed Läti Vabariigi Riia regiooni, et tutvuda viimastel aastatel ellu viidud muutustega Läti haldus- ja hariduskorralduses. Koolide külastamise käigus tutvustavad piirkonna koolide direktorid arenguid hariduslike erivajadustega õpilaste toetamisel , õpilastele võimalustes
põhikooli järgsel edasiõppimisel ning kooli suutlikkusel järgida riiklikke haridusreforme.
Võru maakonna ja endise Riia rajooni koolijuhtide vastastikused töövisiidid algasid juba 2006. aastal, kuid majanduslikud raskused ning töökorralduse muutused mõlema riigi hariduse juhtimises muutsid suhtlemise tagasihoidlikuks. Hoolimata sellest, et Riia regioon on Võrumaast elanike arvult paarkümmend korda suurem, ollakse töiste suhete jätkumisest huvitatud mõlemal pool.
Allikas: Võru maavalitsuse haridus- ja sotsiaalosakond
Rubriik: Võrumaa
Kõgõ parõmb võro keele mõistja lats tulõ Oravilt
«Kotost om peri,» selet’ Marta umma hääd keelemõistmist. Võro kiilt kõnõlõs tä esä-imä ja vanaesä-vanaimäga. Kassu oll’ ka võro keele tunnist koolin. Sääl opsõ võro keelen lugõma, koton jo õnnõ kõnõldas.
Marta om lugõnu «Mino Võromaa» kogomikkõ ja võrokeelist Tähekeist. Tälle miildüs laul «Tii», käve ka edimädsel Umal Pidol laulman.
Marta oppaja Glaseri Maaja ütel’, et kaiva viil inne olümpiaati ütenkuun üle tähtsämbä võro tegeläse – näütüses Kauksi Ülle ja Ilvesse Aapo –, et är tundnu. Martalõ miildüs võro kultuuri tegijist kõgõ inämb Ilvesse Aapo. «Täl omma huvitava laulu,» naard tütrik.
Viil kaeti aabitsat, võrokeelitsit puutrilehekülgi. Olümpiaadilõ pässi Orava koolist kolm opilast, a kats jäivä tuus aos haigõs ja nii läts’ki Marta ütsindä Orava võrokõisi avvo pästmä.
«Marta om väega tubli opilanõ, ma olõ ka vinne keele oppaja, klassih om 12 last ja timä om ka vinne keelest edimäne, tä om keeleinemine,» kitt Glaseri Maaja. «Marta ei olõ väega tõisiga läbikäüjä, a väega tark. Hää, et nii läts’, mul om väega hää miil timä peräst.»
Koolin lätt Martal häste. Tä om saanu Mino Võromaa jutuvõistlusõl 3. kotussõ, võitsõ eesti keele olümpiaadi ja kirändüse viktoriinin sai vabariigin 2. kotussõ. Martalõ miildüs lukõ, välän kävvü, talvõl liugu laskman ja suusataman kävvü, suvõl rattaga sõita, siini-marju kor’ada.
Uma Orava kodokandi kotsilõ ütles Marta hääd, et sääl om illos luudus ja kinä inemise. Marta eläs uma perrega vana mõtsavahi kotussõ pääl.
«Ütski tark ei sata taivast» võistlusõ parõmba:
8. klass
1. Dolgoševi Marta (Orava põhikuul), 116 p
2. Pruti Sandra (Haani-Ruusmäe pk), 109 p
3. Heinsoo Stella (Krabi pk), 97 p
11. klass
1. Suurõ Jete (Verska G), 147 p
2. Pihu Mikk (VKrG), 145 p
3. Mägi Sirje (VKrG), 144 p
Harju Ülle, Uma Leht
Puigal tulõ umakeelitside näütemänge päiv
Puiga põhikoolin peetäs 22. urbõkuu pääväl (22.03) kell 11 joba 11. kõrda umakeelitside näütemänge päivä. «Oodami kõiki, kiä tahtva võro keeli kõnõlda ni võro kiilt kullõlda!» kutsva kõrraldaja latsi üten lüümä ja huviliidsi päält kaema. Ütenlüümises piät latsi tiatripunt hindäst teedä andma ildampa 7. urbõkuu pääväs kool@puigapk.edu.ee vai tel 7828080, 53434383.
Uma Leht
Haanja suusamaraton ootab avatud rajale
Haanja suusamaratoni rada valmib pühapäevaks, 27. veebruariks. Täispikk maratoni rada on 43 kilomeetrit, tänavu on uuenduseks Suhka küla läbiv rajalõik. Avatud rajale on kõik suusasõbrad oodatud pühapäeval kell 10.00-17.00.
Avatud Haanja suusamaratoni raja 3.-43. kilomeeter on tähistatud punaste rajalippudega: Tsiamäe, Kurgjärve, Plaani, Suhka ja
Vaskna pikkadel rajalõikudel. Esimesed 3 rajakilomeetrit suusastaadioni ümbruse püsiradadel tähistatud pole, sest mitmed rajalõigud on vastu tavapärast raja kulgemise suunda.
Haanja suusamaratoni rada asub Eesti kauneima ja liigendatuima maastikuga Haanja Looduspargi piirenguvööndis, osaliselt läbides ka
sihtkaitsevööndit. Seetõttu on suusamaratoni raja laius läbivalt 2 klassikajälge.
Teedeületused avatud rajal turvatud pole. Teedeületused ja head suusavalitsemist nõudvad laskumised on tähistatud punase hüüumärgiga hoiatustahvlitega. Maratoni korraldajad soovitavad hüüumärgiga tähistatud laskumistel valida suusataja oskustega kooskõlas oleva laskumiskiiruse.
Haanja 39. Suusamaraton klassikalises sõiduviisis toimub laupäeval, 5. märtsil 2011. Põhidistantsi 43 kilomeetri start antakse kell 11.00, sõidu võitjat oodatakse finišisse alates kella 12.45. Autasustamine on poole kolme paiku. Start on pisut hajutatud, et tagada turvalisus esimestel laskumistel, kuid parimaks turvalahenduseks on õige sõidukiirus.
Kell 11.15 on start lühikesele 22 kilomeetrisele sõidule. Kell 11.30 on kõik kuni kümneaastased lapsed kutsutud maratoni
stardikanga alt startides nautima medali võitmise rõõmu. Pealtvaatajate ergutuste saatel tuleb suusatada 500 meetrit ja tasuks
on šokolaadimedal. Pealtvaatajatele on tänavu meeleolu looma tulnud koerarakendid, millega soovijad saavad ka sõita (tasuline 5-10 €).
Maratonile on tänavu teretulnud kuni 1300 pikamaasuusatajat. Esimeses registreerimisvoorus, mis lõppes 23. veebruaril oli
maratonile registreerunud üle 900 suusataja. Registreerida saab internetis kuni kolmapäeva, 2. märtsini www.sportinfo.ee
Numbreid väljastatakse reedel, 4. märtsil kell 14.00-18.00 ja maratoni hommikul 8.00-10.00 Haanja koolimajas. Parkimiskohad on 300 meetri raadiuses suusastaadioni ümber, kuid kohale soovitavad korraldajad tulla siiski varakult.
Allikas: Eda Veeroja, tel 5032341
Järgmisel nädalavahetusel toimub Haanja maraton
39. Haanja maraton toimub laupäeval, 5. märtsil! Avatud raja sõit aga nädal aega varem pühapäeval, 27. veebruaril! Kui käreda külmaga nii pikka rada sõita ei jaksa, siis on meil ka 2, 3 ja 5 km rajad.
Stardid Haanja suusastaadionil antakse kell 11 (43 km) ja kell 11.15 (22 km) klassikalises sõiduviisis. Kell 11.30 toimub 500m lastesõit (10aastased ja nooremad vabastiilis).
Kell 11.30–13.30 toimub kõrgeima lumest ehitise tegemise võistlus.
Autasustamine kell 14.30.
Finiš Haanja suusastaadionil suletakse kell 17.
Haanja maraton on Estoloppeti suusasarja viimane osavõistlus ja oodata on umbes 1300 suusatajat eri paigust üle Eesti ja üle kogu maailma.
Kõik Haanja valla elanikud, kes soovivad osaleda maratonil palutakse pöörduda Kadri Partsi poole tel 526 7027. Õpilastele on osalemine tasuta.
Maratonipäeval on vapustav võimalus sõita kelgukoertega.
Täpsem info Haanja Suusaklubi kodulehelt!
Tulge Haanjamaa loodust nautima!
Maaelo oppus kuulõhe
Rõugõ kandi turismividäjä Piho Aigar om vällä tulnu mõttõga viiä maaelo oppus kuulõhe:kõrrast inämb läävä inemise liina ja tiidmise maaelost kaosõ põlv-põlvõ takah. Koolijuhi omma arvamisõl, et mõtõ om jo hää, a õhku jääs küsümine, kuis seo teos tetä.
«Ku kaia märke inne valimiisi, sõs maaelo küsümüse nakkasõ nii vai tõistõ liinarahva otsusta olõma,» seletäs Piho uma mõttõ tagamaad.
Piho ütles, et kõrrast inämb läävä inemise maalt liina ja tuuga kaosõ ka tiidmise maaelost.
«Selge om tuu, et kõik mar’amaalõ mahu-i, a ku nä sääl maaelo küsümiisi otsustasõ, sõs võinu nä veidikesegi kursih olla tuuga, kuis kar’amaal elo käü ja kost terve süük tulõ,» ütles Piho. «Koolilatsilõ võinu kooliprogrammi seeh anda maaelo oppust, kuis eläjidega ümbre kävvü, kuis näile süvvä anda.» Timä mõtõ om tuu, et tetäs tüülaagrit, koh väiko talomiis olõs uma olõkiga liinalatsõlõ oppaja.
Et sääne mõtõ teos saanu, olnu ütelt puult vaia kuulõ ja latsi, tõõsõlt puult jäl talomiihi, kiä omma ülepää nõuh opilaisi vasta võtma. Piho pidä talonigõ poolõ päält kõgõ parõmbas väikeisi eloviie-tallõ, koh Euroliit midägi säädüisiga ei kõrralda.
Haanimaa Hartsmäe talo peremiis Hollo Agu pidä säänest mõtõt hääs. «A latsõ piäs sõs õks mitmõh taloh käümä, et taa oppus võimaligult mitmõsugumanõ olõs,» ütles tä. Samah pelgäs Hollo tuud, et ku koolih või-i latsi tüüle käske, kas sõs neo latsõ tulõvagi maalõ kah õnnõ kaejis. «Ku nä tallo tulõva, sõs tulõ õks tüüd kah tetä,» märk Hollo. «Taloh saa-i õnnõ kaeja olla.»
Koolijuhi ja latsõ omma nõuh
«Täämbädse päävä noorõ omma ülearvo pall’o tehniga takah kinni, seo olõs hää võimalus suvõl luudusõh olla ja maaello nätä,» kitt mõtõt Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi 11. klassi opilanõ Säde Ken. Ka tüütegemise vasta olõsi-i täl midägi.
«Muidogi olõsi ma nõuh,» ütel’ Võro 1. põhikooli katsanda klassi opilanõ Saia Kris. «A midägi vahtsõt sääl olõsi-i, selle et mul om maakodo olõmah.» Vanaimä-vanaesä man om tä maatüüd küländ har’otanu.
«Maaelo oppust olnu vaia külh, selle et ma olõ nõuh taaga, et kõik latsõ lehmä inämb är tunnõ-i,» ütles Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi direktri Martinfeldi Katrin.
Samah arvas tä, et maaelo oppus es pidänü olõma opiplaani üts osa, selle et sinnä om rassõ midägi mano panda ja viil rassõmb midägi mant võtta.
«Muidogi kulus sääne asi är, et siiä valdkunda veidikesegi helgähüst tuvva,» ütles Põlva Keskkooli direktri Sarapuu Arvo.
Nigu Martinfeld, ei mõista ka Sarapuu üteldä, kuis sääne oppus opiplaani säädi. «Muidogi saas taad asja tetä valik- vai vabaainõna,» pakk tä.
Mirjam Nutov/ Uma Leht
Samal teemal on ka 26. veebruari KUKU Ilmaparandaja saade
Parõmba’ võro keele tundja’ omma’ teedä’
Nätäl tagasi saiva’ tiidmiisivõigõlusõl „Ütski tark ei sata’ taivast” selges kõgõ parõmba’ võro keele tundja’. Võitja’ omma’ Jete Suur Verska gümnaasiumi 11. klassist ja Marta Dolgošev Orava kooli 8. klassist.
Tiidmiisivõigõlusõlõ (olümpiaadilõ) kutsuti nuu’ koolilatsõ’, kiä olli’ saanu’ kõgõ inämb punktõ novvembrin peetül veebiviktoriinil „Ütski tark ei sata’ taivast”. 11. klassist saiva’ kutsõ 25 ja 8. klassist 27 nuurt.
Olümpiaadilõ tull´ mõõtu võtma 11. klassist 20 ja 8. klassist 19 nuurt. Vanõmba vannusõrühmä võitja Jete Suur sai 147 punkti 187 saiaolõvast ja noorõmba astmõ võitja Marta Dolgošev 116 punkti 124st.
Edimedse kolmõ hulgan olli’ vanõmban vannusõrühmän viil Mikk Pihu 145 ja Sirje Mägi (mõlõmba’ Võro Kreutzwaldi gümnaasium) 144 punktiga. Noorõmbidõ siän sai tõsõ kotussõ Sandra Prutt (Haani-Ruusmäe põhikuul) 109 ja kolmanda kotussõ Stella Heinsoo (Krabi põhikuul) 97 punktiga.
Kõgõ parõmba võro keele ja kultuuri tundja’ saava’ avvuhinna’ kätte imäkeelepääväl, 14. märtsil Vahtsõliina gümnaasiumin üten 2010. aastaga kõgõ parõmba keeleteo võigõlusõ võitjidõga.
Tiidmiisivõigõlusõl oll´ tõlkõhar´otuisi (võro keelest eesti kiilde ja vastapiten), ülesandit kodokandi kultuuriinemiisi ja luuduspaiku tundmisõ kotsilõ jne.
Pääle tollõ küsüti kõgõ ilosambat võro keele sõnna. Opilaisi meelest omma’ neo’: verrev, upin, pudsunudsija, savvusann, hainakuu, üsäpuutri, illos, hummok, vavvõrna’, tsirk, kevväi, kikkasiin, hüürläne, imä, kängä’, mõts, repän jne. Noorilõ ei miildü’ sõna’: sitasitik, tsiga, parhilla, pini, hiusõ’, väits, vavvõrnamoos, kohopiim, tsile, kahr, puutrõ.
Viil küsüti, midä piässi tegemä, et võro kiil ei häössi. Vastussit tull’ egäsugutsit: poodõn võissi’ olla’ Võromaa kraamil võrokeelidse’ sildi’; Contra piässi inämb võrokeelitsit salmõ kirotama; võissi tüütädä’ võrokeeline telekannal; võro kiil tulõs tetä ilosas ka noidõ jaos, kiä tuust viil luku pitä’ ei mõista’; piäss vällä andma inämb võrokeelist kirävarra. Muidoki kõrrati tuud ammu’ olõman tiidmist, et võro kiil ei häö’, ku vanõmba’ latsiga võro kiilt kõnõlõsõ’.
Viktoriini „Ütski tark ei sata’ taivast” kõrraldas Võro instituut 2001. ja võro keele olümpiaati 2008. aastast.
Eeloleval laupäeval on Võru Kandles perepäev
Võrumaa Lastekaitse Ühing korraldab 26. veebruaril Võru Kultuurimajas Kannel perepäeva, kus jagub tegevust ja meelelahutust igas vanuses inimestele.
Kavas on:
Meisterdamispesad lastele
Nõustamiskojad noortele, täiskasvanutele
Kandle aias ootavad osalejaid kuum tee ja pannkoogid ning seiklusmängud
Erakondade debatt teemal “Lapsed ja perekond”
Üritus kulmineerub heategevusliku kontserdiga, kus üles astuvad Eda-Ines ja Valdo ning Kadri ja Guido.
Pääse üritusele on 2 €; üliõpilastele, õpilastele ja pensionäridele 1 € ning lastele tasuta.
Lugupidamisega
Anu Kikas
Kagu-Eesti keskendus turismimessil suitsusauna tutvustamisele
18.-20. veebruaril Tallinnas toimunud turismimessil Tourest olid taas kõrvuti Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa, et tutvustada piirkonna uusi turismitooteid ja üritusi. Tänavu oli põhirõhk sauna ja suitsusauna tutvustamisel, sest Kagu-Eestis on mitmeid põnevaid saunateenuste ja -toodete pakkujaid ning algatatud on projekt suitsusauna kandmiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.
Suitsusaun. Foto: saunapood. ee
Võrumaa tunnustab aktiivseid inimesi
Võru maakonna kõrgeima autasu Võrumaa vapimärgi pälvis tänavu laskesuusatamistreener Ants Joonas, kellel on suuri teeneid noorte sportlaste õpetajana ning elurajale suunajana.
Ants Joonas käe all on nii füüsilist karastust kui ka eluks vajalikke teadmisi saanud näiteks Hillar Zahkna, Raul Tohv, Georg Ruuda, Agu Palo, Janno Prants, Aivo Udras ja Üllar Tähe. Kõik need inimesed on oma elus ja töös edukad olnud.
„Ants Joonase teened Eesti Vabariigi ja Võrumaa ees on olnud suured — tema õpilastest on saanud töökad ja tublid inimesed,” ütles Võru maavalitsuse haridus- ja kultuuriosakonna juhataja Peeter Laurson.
Joonase vapimärgi kandidaadiks esitanud Võru linnavalitsus märgib taotluses, et Võrumaa on nii otseses kui ka kaudses mõttes tema jälgi täis. Nii võib öelda, sest tema ja ta õpilaste suusaradade pikkust pole keegi kokku liitnud.
32 aastat Võru spordikoolis laskesuusatamise treenerina töötanud Ants Joonas peab praegu pensionipõlve. Mullu sügisel tähistas ta 75. sünnipäeva.
Lisaks antakse vabariigi aastapäeval välja maakonna teenetemärgid ning tunnustatakse Võrumaa kultuuri-, haridus- ja maaelu edendajaid, samuti saavad preemia tublimad ettevõtted.
Võrumaa teenetemärgid:
Lõuna-Eesti Haigla AS esitas dr Egon Johansoni kandidatuuri kauaaegse ja südamega tehtud töö eest kirurgina. Sellel aastal täitub dr Egon Johansonil 35 tööaastat Lõuna-Eesti Haiglas. Nende aastate jooksul on ta andnud olulise panuse Võrumaa inimeste tervise heaks. Dr Johanson on alati sõbralik ja abivalmis nii patsientide kui ka kolleegidega suheldes, hea meeskonnaliige, koostööaldis, õpihimuline, avatud uuele ja hea huumorisoonega.
Ruti Murusalu on kauaaegne Eesti Televisiooni režissöör, kelle käe all on valminud paljud tantsusaated, üldtantsupidude ülekanded. Ruti on talletanud ajalukku 12 Võru Folkloorfestivali sündmused. 2010. aastal valmis Ruti Murusalul Kai Leete 100. sünniaastale pühendatud dokumentaalfilm „Sündinud tantsule. Kai Leete“.
Võrumaa kultuurielu edendajaks tunnistati Maimu Telk Võrumaa muuseumist. Maimu Telk on aastakümneid töötanud Võrumaa muuseumis, kogudes ja säilitades kohusetundliku ja professionaalse muuseumitöötajana Võrumaale ainuomast ja hindamatut vaimset ja materiaalset pärandit. Igal aastal koostab Võrumaaga seotud tuntud inimeste kohta koduloolisi fondinäitusi, viib läbi muuseumitunde õpilastele. 2010. a. koostas põhjaliku näituse tantsuõpetaja Kai Leetest ja koolimees Johannes Käisist.
Võrumaa hariduselu edendaja tiitli pälvis Varstu vallavalitsus, kelle esitasid kandidaadiks Varstu lasteaia Sipelgas kollektiiv ja lapsevanemad. Majanduslikult keerukatel aastatel 2008-2010 suutis vald oma vahenditest renoveerida lasteaiahoone ja samas majas asuv perearstikeskuse ning apteegi.
Tunnustust pälvivad mitme eluala parimad
Võrumaa tervishoiutöötaja tiitli saab Rõuge pereõde Aune Saal. Tal on töökogemust üle 20 aasta ja oma tööd teeb ta täie pühendumisega. Tööülesannete täitmisel on Aune Saal vastutustundlik ja patsientide suhtes hooliv, tema kaasabil on perearstikeskuses ellu viidud arvukalt erinevaid projekte patsientide terviseteadlikkuse tõstmiseks ja terviseuuringuteks.
Võrumaa aasta maaelu edendaja on MTÜ Tsiistre Selts, kes renoveeris mullu Tsiistre külakeskuse ning lõi sellega kogukonnale olulise lisaväärtuse. MTÜ on korraldanud ka palju üritusi ja koosviibimisi, mis mitmekesistavad külaelanike argielu.
Võrumaa arengut enim toetanud riigiametniku aunimetuse saab Ene-Mall Vernik-Tuubel haridus- ja teadusministeeriumist. Ene-Mall Vernik-Tuubel on Võrumaa hariduseluga seotud olnud kümmekond aastat. Võrumaa koolijuhid on arvestanud tema arvamusega nii õpilaste toetamisel kui ka haridusasutuste arengu teemadel. Ta on läbi viinud õppe- ja infopäevi ning julgustanud koole tegevuse planeerimisel ja analüüsimisel. 2006. aastal algatas ta Võrumaalt välja kasvanud Lõuna-Eesti kutsekoolide ühistegevuse.
Võrumaa ettevõtluse edukas startijaks tunnistati OÜ Colivia, ettevõtluse väikesteks veduriteks OÜ Perepuit ja FIE Edgar Kolts ming ettevõtluse suureks veduriks Valio Eesti AS.
Allikas: Võru maavalitsus
Sänna kultuurimõisas tuleb taas nukuteatripäev
12. märstil toimub Sänna kultuurimõisas taas nukuteatripäev. Külla tuleb Viljandi nukuteater ja etendamisele varjuteatri-nukulavastus “Kõige suurem sõber”.
Etendus algab kell 15 ning koosneb kahest osast:
I osa: NUKK JA VARI — nukuteatri inimesed räägivad varjuteatri — ühe vanima teatriliigi — sünnist, varjuteatri nukkude valmistamisest, etenduse loomisest. Järgneb praktiline tegevus — publikuga koos valmistatakse nukud, minilava, tutvutakse võimalustega, kuidas varjuteatri nukk laval nähtavaks-elavaks muuta.
IIosa: KÕIGE SUUREM SÕBER (varjuteatri-nukuetendus)
Õpituba ja nukuetendus sobib igas vanuses lapsele, noorele, emme-issile, vanaemale-vanaisale. Kõige lahedam ongi ju kogu perega tulla.
Nukuteatripäev on tasuta. Osalemiseks palume kindlasti registreeruda, kuna kohtade arv on piiratud. Rohkem infot ja registreerimine: kultuurimois@kultuuritehas.ee või 5558 8929.
Sänna Kultuurimõis
www.kultuurimois.kultuuritehas.ee
Lisainfo Kääpa küla liupäevale minejatele
Vaatamata kargele külmale kogunetakse siiski liulaskmises mõõtu võtma. Päev tuleb lühem, see lõpeb kell 14.
Suusatamist ei toimu, aga kõik muu on plaanipärane. Sooja saamiseks tehakse lõke ka mäe alla ning kuum päike soojendab südameid.
Kääpa luipäeval saab ka kiipkaarte piiksutada. Olge kenad ja võtke kõik kaasa ja öelge ka oma sõpradele tuttavatele, et võtku kaardid kaasa. Kirja pannakse ka kõik osalejad ja kaugus Kääpa külast, kuhu te jalgsi keppidega, suuskadega, uiskudega, kelkudega tulete.
Kohtumiseni pühapäeval kell 12 Kääpa tornimäel!
Täpsemat infot leiab siit.
Vargad käivad taludes ja garaažides
Tänavu jaanuaris-veebruaris on Lõuna-Eesti kuues maakonnas registreeritud peaaegu 20 vargust ja sissemurdmist garaažidesse ja talumajadesse.
Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margit Luga ütles, et Jõgeva kriminaalteenistuse politseinikud pidasid selle aasta jaanuari lõpus kinni kaks 20aastast noormeest, keda kahtlustatakse mitmetes sissemurdmistes. “Noormeestele on esitatud kahtlustus sissemurdmistes Põltsamaal asuvatesse garaažidesse,” sõnas prokurör.
Talvisel ajal ei käi inimesed just sageli oma talumaja või garaaži kontrollimas ning seda asjaolu kasutavad ära vargad paksust lumest hoolimata.
Prokuröri abi Margit Luga ütles, et vargustega seotud kriminaalasju uurides paistavad silma teatud seaduspärasused: garaaži sisenetakse tavaliselt kas ukse või luku lõhkumise teel, majja tungitakse tihti sisse kas akna kaudu või ukseluku lõhkumise teel. Seepärast on äärmiselt oluline, et garaaži, suve- või talumaja omanik pöörab tähelepanu turvameetmetele. Loe edasi: Vargad käivad taludes ja garaažides
Homme õngitsetakse Vagulal võidu peale kalu
Homme, 19. veebruaril toimub Võrumaal Vagula järvel kalapüügivõistlus “Vagula Kala”.
Võistlust peetakse järve Roosisaare-poolses otsas. Registreerimine võistlusele on kell 8-8.45. Võistlus toimub kell 9-13.
Parimatele auhinnad, kõigile osavõtjatele kuum tee, kohv, supp ja suupisted.
Üritust korraldab Juba külaselts. Peakohtunik: Igor Kelt, tel 521 3127.
Võrumaa kunsti- ja käsitööhuvilised õpilased valmistuvad laulu- ja tantsupeoks
2011. aasta suvel Tallinnas toimuva XI noorte laulu- ja tantsupeo “Maa ja ilm” raames toimub ka viis erinevat õpilastööde konkurssi “Ehe maa ja ilm”. Konkursside kulminatsiooniks saab olema suur maa ja ilma ehtekoda Tallinnas, kus peonädalal on avatud meistrikojad ja on välja pandud konkursside parimad tööd.
Joonistuskonkursile “Väikese inimese maailm” laekus Võrumaal 70 tööd seitsmest koolist ja ühest lasteaiast. Istumisaluste konkursile esitati 20 valmistööd neljast koolist ja 33 kavandit viiest koolist. Võrumaa rongkäigu kolonni kujundamiseks laekus kaks kavandit ja esinejate pesapaikade/kogunemiskohtade tähistamiseks kolm kavandit.
Maakondlik žürii valis välja ja saatis vabriikule konkursile 15 joonistustööd kolmelt vanuseastmelt ja viis istumisalust.
Vabariiklik žürii nimetas äramärkimise vääriliseks Osula põhikooli 7. klassi õpilase Sirelin Pommeri valmistatud istumisaluse “Sügishommik Võhandu kaldal”, juhendaja Ülle Hummal.
Õpilastööde konkurssidel osalemine annab võimaluse osaleda laulu- ja tantsupeo protsessis ka nendel lastel ja noortel ning nende õpetajatel, kes peol ise ei tantsi ega laula.
Võrumaa keskraamatukogu lasteosakonnas saab vaadata 18. veebruarist – 19.
märtsini näitust, kus eksponeeritakse Võru maakonnas joonistusvõistlusele “Väikese inimese maailm” ja istumisaluste konkursile esitatud töid.
Rebane omandas sukeldujaameti
Üle välja jooksev rebane tardus keset jooksu, jäi pingsalt kuulama, hüppas siis kõrgele õhku ja sukeldus pea ees sügavasse lumme. Ainult sabaots jäi lume alt välja. Eemal pilti jälgiv pererahvas nägi, kuidas rebane kühveldab august lund välja, tuli siis rahuloleva näoga august välja, väike loomake hammaste vahel. Augu äärel maiustas rebane lõunasöögiga ja tipsis rahulolevalt üle lume metsa tagasi.
Pererahvas läks hiljem auku vaatama ja nägi, et see on äärest pea poole meetri laiune, põhjast vaevalt 5 sentimeetrine.
Sännas algab täna läbipaistvate suhete koolitus
Sel nädalal on Eestis Euroopa ökokogukogukondade liikumise eestvedajad Saksamaalt Ina Meyer-Stoll ja Achim Ecker ökokogukonnast ZEGG. Eile viisid nad Tartus läbi oma kogukonna tutvustuse teemal “Läbipaistvad suhted ja hirmudest vaba armastus ZEGG ökokogukonnas Saksamaal”, täna on algamas neljapäevane läbipaistvate suhete koolitus Sänna kultuurimõisas.
Sänna koolitusele vabanes paar kohta, nii et kellel huvi, võib võtta ühendust jaanus@juured.ee. Vt lähemalt siit.
Allikas: Jaanus Viese
Söödävili läbi!
«Nii korgõt söödävilä hinda ei olõki nännü! Ja kõgõ hullõmb – tuud ei olõ Eestimaalt inämb saia, mõni ütsik viil müü!» ütles murõligult Peri POÜ juht Kongo Kalmer. Tuu tähendäs, et ku eläjäpidäjäl om söödävili läbi, sõs om parhilla murõ suur. Suurõl Peri POÜl om õnnõs vilävaru olõman, 530 eläjät ja 120 000 kanna nälgä ei jää.
Et kõgõ inämb söödävillä kulus tsiko süütmises, sõs ommaki parhilla kõgõ suurõmban hädän tsiakasvataja. «Ku võtat aolehe valla, sõs kõgõ põhilidsõmb ostukuulutus põllumajandusõ poolõ päält om terävili,» ütles vana Võromaa üts suurõmbit tsiakasvatajit, Navi külä Jaagumäe talo peremiis Timmi Mart. «A kes tsiku ostõdu viläga süüt, saa lihamüügist tagasi õnnõ söödä hinna, kõik muu – eelektri, kütus, palga – tuutva kahjumit.»
Et Timmi kasvatas umalõ tsiakar’alõ (laudan kõrraga 2000 tsia ümbre) söödävilä esi ja tuud jääs eski 600–700 tonni perrä, sõs timä kurta ei saa. A väega kipõstõ tä villä müümä kah ei torma: hind nõsõs viilgi. Loe edasi: Söödävili läbi!
Urvastõlasõ kutsva vöid kudama
«Ku kiäki mõist esi vüüd kuta, a olõ-i, kon pääl tuud tetä, sõs riista omma Urvastõ seldsimaja käsitüütarõn kõik aig üllen,» kuts Klaari Anne huviliidsi.
Tetä saa säitsme esi kiräga Urvastõ kihlkunna ja kattõ sorti Karula kihlkunna lätilapilist tüüpi vüüd. Klaari Anne selet’, et kudamisõs om valli kolm esi muudu: piili pääl, vüütelgi pääl ja ka ütte vüüotsa ümbre kihä hoitõn.
Urvastõ seldsimajan oll minevä kuu lõpun ka edimäne lätilapilidsõ rahvarõivavüü tegemise oppus. «Sai valmis kolmõ-nelä pääväga,» kõnõl’ Urvastõ lehe toimõndaja Bergmanni Karille. Vahtsõt vüüd lätt Karillel kõrraga vaia: «Ma olõ hindäle tennü rahvarõivakomplekti, vüü oll’gi õnnõ puudu.»
Ka Üpruse Virve (63) lupa kimmäle umma vahtsõt vüüd kandma naada, no tuujaos tulõ inne ka rahvarõiva valmis tetä. Vüütegemise opmisõs tarviligu riista tekk’ uma Urvastõ kihlkunna meistri Parijõe Ahti ettevõtõ Sujur. Urvastõ küläselts ostsõ nuu perises Kultuurkapitali abiga. Lätilapilinõ om läbivillanõ vüü, midä om kantu nii Lõuna-Eestin ku Põh’a-Lätin.
Harju Ülle, Uma Leht
Kääpa küla kutsub varajast vastlapäeva pidama
Kääpa küla kutsub 20. veebruaril tornimäele, et pidada varajast vastlapäeva nimega Liupäev. Päev algab kell 12 ja kestab kuniks rahvast on.
Päeva algab lõkke süütamisega ja terve päeva jooksul kõlab muusika. Saab suppi, pirukat ja teed (võta senditasku kaasa).
Avatud on ka küla ürituste annetuskast. Igal osalejal palutakse kaasa võtta meene auhinnafondi.
Kavas on suusatamise võistlus, pikima liu võistlus (individuaalne ja meeskondlik). Vanusegrupid selguvad kohapeal. Lisaks on plaanis võistlused kõige pisematele ja isetehtud liulaskmisvahendite jõukatsumine. Loeb atraktiivsus ja nutikus. Parimad valib välja publik.
Laske oma fantaasial lennata ja hakake vahendeid juba varakult valmistama!
Samuti toimub käsitöölaat, kuhu oodatakse kõiki endatehtud käsitöö, küpsetiste või hoidistega kauplema.
Registreerumine toimub kohapeal. Parimatele auhinnad.
Allikas: MTÜ Kating Noored
Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul
Haanja rahvamajja kogunes esimest korda Peretsõõr, et ühiselt arutleda pereteemadel ja mõnusalt aega veeta. Kolme tunni sisse mahtusid lapsevanemate vestlusring, laste mängukool ja kogu pere loovustuba.
Sissejuhatuseks kõneldi pisut Peretsõõri sünniloost ning tegus ennelõuna võiski alata. Pille Sõrmuse suunamisel toimus vestlusringis elav arutelu inimsuhete arenguetappidest ja pererollidest. Vabas ja avatud õhkkonnas kõneldi ka raskematest teemadest läbi nalja ja naeru. Keerukate küsimuste seas leidis selgitust näiteks see, miks korduvad suhtemustrid ja miks tekib meestel keskeakriis.
Sel ajal kui täiskasvanud isekeskis tähtsatel teemadel vestlesid, lustisid lapsed Egle Vodi rõõmsal eestvedamisel mängukoolis. Joonistati tapeedirullile, mängiti haaravaid liikumis- ja pallimänge ning oligi aeg Triin Rõõmusoksa juhatusel seada sammud loovustuppa. Kuulati kogu perega muinasjuttu ning talletati koosolemise mõnus meeleolu oma kätega tehtud küünaldesse. Loe edasi: Haanjas ja Rõuges oli Peretsõõr, teine kohe tulekul
“Palju õnne, Eesti!” pidu Urvaste seltsimajas
25. veebruaril kell 16 tähistatakse Urvaste seltsimajas Eesti vabariigi aastapäeva.
Kodanikualgatuse päeval räägivad:
– Kuldre elu edendamisest – Merle Tombak
– Urvaste kogukonna koostööst – Airi Hallik-Konnula
– Ideekohvik urbani (Urvaste valla kogukonnakinkekaart) uutest kasutusvõimalustest
– Valter Parve Tartu ülikooli Pärnu kolledžist räägib inimvarast
Pakutakse pidupäevatorti ja tantsu saab keerutada elava muusika saatel. Vajadusel avatud laste mänguring.
Sissepääs: soovituslik annetus.
Uue-Antslas saab kolmapäeval teha huulepulka ja -võiet
Kolmapäeval 16. veebruaril kell 18 saavad kõik huvilised Uue-Antsla rahvamajas teha looduslikest rasvadest ja õlidest hooldavat huulevõiet ja huulepulka. Huvilistel on võimalus teha ka mõned glütseriinseebid.
Juhendaja Karille, tel 5806 9541.
Lasvas saab õppida lavajumestust tegema
Lasva Käsitööselts korraldab märtsikuus kursuse, kus saab õppida tegema lava- ja fotojumestust ning näomaalinguid. Kursuse eesmärk on avada grimmikunsti kõikvõimalikke saladusi, omandada oskusi, mis aitavad rõhutada teatritrupil näitlejate karakterit, jagada ideid, kuidas korraldada ilmekaid stiilipidusid, lasteaia suveüritusi jne. Teadmisi jagab NO99 teatri grimeerija Kaia Pihlak, kes on ise Lasvalt pärit.
Kaia Pihlak jagas oma õpetussõnu Lasval juba ka aasta tagasi ning sõnas siis ajalehele Võrumaa Teataja nii: “Alati ei pea kasutama kalleid profitooteid, vaid appi võib võtta toiduained: želatiini, nätsu, cornflakes’i…”.
Kursus toimub 5. ja 6. märtsil Lasva rahvamajas algusega kell 10. Siia on oodatud näitetruppide juhendajad, laste näiteringide juhendajad, koolide huvijuhid, lasteaia töötajad, harrastusnäitlejad jt.
Laupäeval toimub Missos “Kõikide massinate võidukihhutamine”
12. veebruaril 2011 toimub Missoküla Tehinkaspordi keskuses talvine kõikide massinate võidukihhutamine. Võistlevad kõik masinad millel on sisepõlemismootor (iseehitatud, retromasinad jne). Saab näha, mida kõike tehnikahuvilised inimesed ehitada suudavad, mida vaatamata masina eale korras hoitakse, kui kiiresti on võimelised liikuma murutraktorid jne.
Lisainfo:
MTÜ Misso Tehnikaspordi Klubi, www.missotsk.ee
Urmas Peegel 527 7604
missotsk@gmail.com
Allikas: southestonia.ee
Foto: Misso Tehnikaspordi Klubi