Rubriik: Võrumaa

Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Breidaksi Arved,
kirätsura

Uma mehe tulõva iks nädälilõpus kodo, a kon Randpere Valdo eläs vai mis om Aaviksoo Jaagu nummõr, ma joht ei tiiä.

Üteldäs, et Riigikogo om uma rahva näo perrä. A ku kaia, määndse mehe ja naasõ saiva valimiisi aigu vanalt Võromaalt kõgõ rohkõmb helle, sis paistus, et võrokõisi tsihvõrplaat olõki-i nii ummamuudu, ku oldas harinu arvama.

Kaegõ esi: kõgõ rohkõmb helle sai Randpere Valdo (4794) ja tõsõs jäi Aaviksoo Jaak 3484 helüga! Olõ-i viil kiäki kuulnu, et nuu mehe olõs midägi võro keelen ütelnü vai lasknu kuigimuudu vällä paistu, et Võromaa om näile midägi rohkõmb ku üts kotus, kon helü kokko kor’ada.

Edimäne miis jagõl’ inne valimiisi pääliinan Savisaarõga ja tõnõ säädse säälsaman kiluliinan ilmadu risti pääplatsi pääle pistü. A mis tuu nii väega meile putus? Loe edasi: Ummi tulõ hoita, ka poliitikit

Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Urvaste rahvas kutsub 28. mail Urvaste pastoraadi pargis Urbanipäeva laadale nii oma kaupa pakkuma kui ostlema, õpitubades osalema või lihtsalt lustielu nautima. Laadal saab tasuda lisaks eurodele ka urbani ehk kohaliku maksevahendiga. Loe edasi: Mai lõpus toimub Urvastes taas Urbanipäeva laat

Aig vanna vahtsõs tetä

Seost nädälist naas’ Eestin pääle muinsuskaitsõkuu – om aig praavita vanno asjo, miä omma alalõhoitmist väärt. Timahavadsõ muinsuskaitsõkuu päämõtõ om kalmuaidu kõrdategemine.

«Mu unistus om, et Lüllemäe vana kalmuaid saanu kõrda!» ütel’ Muinsuskaitsõammõdi Valga maakunna vanõmbinspektri Parise Mari-Liis. «Sääl olõsi hädäste abikässi vaia, selle et vald ei tulõ ütsindä tuu kõrdategemisega toimõ.» Vanno asjo hää hoitmisõ iist kitt’ inspektri Taheva valda ja vallavanõmbat Rogenbaumi Monikat: «Kalmuaidu tetäs sääl isuga kõrda, kerik sai är valgustõt…»

Põlva maakunna vanõmbinspektri Lõhmussõ Viktor ütel’ häste Räpinä valla kotsilõ: joba tõist aastakka tetäs Köstrimäel puhtas vanna kalmuaida. Ja muidoki või kõgõ kittä Mooste mõisa ilosas tegijit. Hinge pääl om inspektril võssu kasunu vana kalmuaid Kõllõstõ vallan Piigastõ külän.

Puul aastakka Võro maakunna vanõmbinspektri ammõtin olnu Tartomaalt peri Taaveti Tõnis mõista-s viil parõmbit vanno asjo hoitjit nimmada. Külh kitt’ tä, et Võromaa inemiisil om taa as’a vasta huvvi ja sakõst küstäs, kuis saanu muinsuskaitsõalotsit huunit kõgõ parõmbidõ praavita. «Sakõst ei nõvva kultuuriperändi iist hoolõkandminõ suurt rahha, õnnõ päälenakkamist ja aigu,» ütel’ tä.

Harju Ülle, Uma Leht

Võrus tuleb mais KÜSKi infopäev

Kodanikuühiskonna Sihtkapital korraldab Võrus 24. mail infopäeva, mis toimub Võru Maavalitsuse II korruse saalis (sissepääs Koidula tänava poolt).

10.00 – 10.10 Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tutvustus
10.10 – 10.50 KÜSK-i vabaühenduste piirkondlike kohaliku demokraatia edendamise taotlusvooru tutvustus
10.50 – 11.00 Energiapaus
11.00 – 11.20 Šveitsi Vabaühenduste Fondi tutvustus
11.20 – 12.30 Šveitsi Vabaühenduste Fondi taotlusvoorude tingimused, nõuded, vormid
12.30 – 13.00 Projektide aruandlus ja järelevalve, KÜSK nõuded
13.00 – 13.30 Küsimused – vastused ja kokkuvõte

Info ja registreerimine ene@vaa.ee või tel 7868367.

Allikas: Võrumaa Arenguagentuur

Kõiv kinkis rännumehele rauast saapad

Võru maavanem Andres Kõiv kinkis jalgsi Eestist Portugali kõndinud võrulasele Heini Räämetile paari rauast saapaid, mis sümboliseerivad mehe visadust ja vastupidavust.

“Kõndida jalgsi 5500 kilomeetrit on kahtlemata ebatavaline tegu, see paneb mõtlema inimese soovidele ja eesmärkidele, kahtlemata sellele, kui palju on inimene valmis oma eesmärkide saavutamiseks pühenduma ning panustama,” ütles maavanem.

Kõiv väljendas heameelt, et Heini retk korda läks ning soovis talle visadust ka tulevikuks.

“Kui Võrumaa inimene on nii visa, et suudab kõndida risti läbi Euroopa, siis suudab ta ilmselt kõike, kui ainult jätkuks eesmärke ja püsivust nende saavutamiseks”.

Räämet oli sümboolse kingituse eest tänulik ning ütles maavanemale, et pole oma järgmise rännaku sihtpunkti veel otsustanud. Ta kaalub tulevikus võimalust jalutada Eestist Euroopa lõunatippu või põhjatippu või isegi mõlemas ära käia. Kindlasti plaanib ta rännata ringi Eestis – nii rattaga kui jalgsi.

Võru maavalitsuses toimunud kohtumisel osales ka Võru linnapea kohusetäitja Jüri Kaver, kes õnnitles Räämetit linnavalitsuse poolt ja kinkis rännumehele kinkekaardi Võrumaa jalatsitootjalt Ritico OÜ.

 

Rõuge ootab täna järjekordsele ideedeõhtule

Fotomeenutus esimesest ideedeõhtust 4. märtsil 2011. Foto: Jaanus Mark

Täna, 20. aprillil algusega kell 18 toimub Rõuge noortekeskuses järjekordne “ideede õhtu.” Oodatud on nii eelmisel korral osalejad kui ka kõik teised.

Seekordsel kokkusaamisel proovime välja sõeluda kiiremat teostamist vajavad mõtted, ning arutame kuidas saaks neid ellu rakendada. Jätkuvalt oleme avatud uutele valda arendavatele ideedele.

Esimene ideedeõhtu “Milline võiks olla Rõuge valla järgmine arenguhüpe” peeti noortekeskuse ruumides 4. märtsil. Kõik mõtted pandi kirja ja selekteeriti need teemade kaupa.

Kes ei saa üritusel osaleda, saavad saata oma mõtted e-mailiga aadressile jaanus@rauge.ee.

Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Kääri Reet. Foto: Uma Leht
Sõmmõrpalo valla avahuuldustüütäjä Kääri Reet (49) oll’ timahava ainukõnõ seo kimmä tüü tegijä, kiä sai Eesti sotsiaaltüü assotsiatsiooni käest avvokirä. Eesti Aasta Sotsiaaltüütäjä tiitlit tä seokõrd (viil) es saa, a Reeda meelest ei olõki vaia nii kõvastõ kittä õnnõ nelä aastaga tüü iist. A avahuuldusõ – inemise avitaminõ, pasminõ ja sõidutaminõ nii, et tä saa uman koton ellä – perrä lätt nõudminõ mugu suurõmbas. Väikun Sõmmõrpalo vallan olõssi joba vaia ka tõist sama tüü tegijät.


Vanastõ säänest ammõtit es olõ, et käüdäs vanno ja haigidõ man koton?
Vanastõ jah eleti latsi man vai sugulasõ kaiva, a nüüt omma latsõ kavvõn tüül vai ei olõki latsi. Om iks peris kurb ja naabri kah ei jõvva näid kaia: säänest tüüd om nii vaia!

Midä avahuuldus tähendäs?
Kliendi omma sändse inemise, kes peris ütsindä ei saa toimõ, a ei olõ viil ka nii haigõ, et piässi hoolõkotto är minemä. Mõistus om näil viil selge, ku näid veidikese tukõ, saava inämb-vähämb toimõ. Kellel om vaia puid tuvva tarrõ, söögi tuu pia kõigilõ, tohtri manu ja sanna vii näid, mõnõl mõsõ mõsu valla hoolõkotun är, sääl om massin. Meesterahva ei saa tarõ kraammisõga toimõ…

Et ku naanõ kaos kõrvalt är, om miis hädän?
Jah, ja mehe eläse tuud rohkõmb üle kah. Naasõ omma kõvõmba. Nä ei näüdä umma leinä vällä ja saava tuust kipõmbahe üle.
Ma kae parhilla kolmõ miist ja kuut naist, vannusõn 70–91. Sõs mõnt avida viil kõrra-paar kuun tohtri manu Võrolõ vai kavvõmbahe. Mõni eläs sändse kotussõ pääl, et ei saa eski perearsti manu: üttegi bussi ei käü! Loe edasi: Kääri Reet: inemisel om uman kotun kõgõ parõmb ellä!

Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi

Sänna Kultuurimõis kuulutas välja ülevõrumaalise uue eluga asjade konkursi, kuhu oodatakse asju, mis on tehtud pruugitud kraamist, iga päev tarvilikud, huvitavad ja omanäolised.

Huvitavamatest asjadest trükitakse rändav fotonäitus. Kõik saadetud tööd riputatakse Sänna Kultuurimõisa kodulehele. Auhinnaks talgupäev töö autori juures! Konkrussi toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Asja pakkumiseks helista telefonil 5820 3730 (Liis Keerberg) või kirjuta meil kultuurimois@kultuuritehas.ee või saada tavaline kiri aadressil: Sänna Kultuurimõis, Sänna, Rõuge vald, 66710 Võrumaa. Meie tuleme, teeme pilti ja küsime, kuidas asi alguse sai. Töid oodatakse 31. maini 2011. Loe lähemalt siit.

Miks selline konkurss? Maal on seda isetegemist ja juppidest vajalike asjade kokkupanemist alati rohkem olnud kui linnas. Elu õpetab maainimest nutikas olema. Kui Võrumaal ringi käia ja rahvaga rääkida, tuleb välja, et veel kolme-neljakümne aasta eest ja enne seda veel rohkem on kodudes enamik asju oma kätega tehtud. Kaupmehelt osteti põhiliselt tikke, soola-suhkrut… ja jalgrattaid. Loe edasi: Sänna Kultuurimõis korraldab laheda konkursi

Võru folk otsib lastega tegelejaid

Võru Folkloorifestival ootab oma lasteõue tegusaid lastega tegelejaid. Oodatud on igasugused lastele sobivad käelised tegevused, võib ka mängida, tantsida, laulda jne.

Festivali lasteõu toimub 15., 16., 17. juulil kella 11.00-15.00 Okasroosikese lasteaia õuealal (ei pea kõik päevad väljas olema).
Teie poolt ideed-mõtted, meie poolt meisterdamise materjalid (olemasolevate võimaluste piires), omalt poolt pakume lastega tegelejatele tegelase kaelakaardi, mis võimaldab festivali alal olevaid üritusi tasuta külastada. Oma mõtted ja ideed edastage meilile tiia.must@mail.ee

Allikas: Tiia Must, festivali programmitoimkonna liige

Kuldre piirkonna külakoosolek

Kuldre piirkonna rahvas on oodatud teisipäeval, 19. aprillil kell 19 Kuldre lasteaia saali (pärast lastevanemate koosolekut) koosolekule.

Arutatakse järgmistel teemadel:
1. Kuldre küla talgupäeva kuupäeva paika panemine.
2. Millised kohad vajavad kõige enam korrastamist ja abikäsi?
3. Kuhu rajada küla lõkkeplats?

Lisainfo: Merle Tombak, 5647 2632, merle@sangastevv.ee.

Rõuges on tulekul noortevolikogu valimised

25.-29. aprillini on võimalus noortel vanuses 7-26 aastat valida juba neljandat korda Rõuge noorte Volikogu.

Rõuge noorte volikogu on noorteühendus, mille töös osalevad noored on valitud valimiste teel. Rõuge noorte volikogu annab seal osalevatele noortele võimaluse olla rohkem kursis vallas toimuvate tegevuste ja tehtavate otsustega. Rõuge vallavalitsus ja Rõuge vallavolikogu annavad iga vallavolikogu istungi eel noortele teavet arutlusele tulevate küsimuste kohta. Noortevolikogusse kuuluvatel noortel on teistest suurem võimalus mõjutada vallas toimuvaid protsesse.

Kasuta seda võimalust ja saada oma kandideerimisavaldus rouge.noorteklubi@gmail.com või täida see noortetubades kohapeal hiljemalt 17. aprilliks! Kandideerimisõigus on Rõuge valla territooriumil elavatel noortel ja Rõuge põhikooli õpilastel vanuses 12-26 aastat.

Noortevolikogu valimised toimuvad aprillikuu viimasel nädalal. Valimispunktid töötavad asutuste lahtiolekute aegadel Nursi ja Viitina noortetubades, Rõuge noortekeskuses ning koolimajas. Igal valijal on üks hääl! Valituks osutuvad 15 enim hääli saanud kandidaati. Täpsem info rouge.noorteklubi@gmail.com.

Uma Mekk pakub Maamessil suitsusaunas kesvamärjukest

Uma Mekki inimesed on Võrumaalt suitsusauna Maamessile vedanud ja Võru maavanem Andres Kõiv pakkus seal huvilistele suitsusaunalihaga leiba ning maitsvat koduõlut, teavitab Maaleht. Saunalistest tekkis kohe ukse taha järjekord, kuid vaatamata lava ja ka kasevihtade olemasolule oli saun kütmata ja leili seal võtta ei saanud. Messilised ei lasknud ennast sellest häirida – rüüpasid aga kesvamärjukest ja lasid tujul kerkida.

Maamess kestab homseni. Vaataja järele: www.tartunaitused.ee/maamess/

Võrumaa muuseum tähistab Jüri Pärja 80. sünnipäeva

Võrumaa muuseumis on avatud näitus „Need aastad ja laulud…”, mis on pühendatud Võrumaal sündinud laulja Jüri Pärja 80. sünnipäevale. Näitus jääb avatuks 8. maini.

Fotostendid tutvustavad laulja pikka eluteed lapsepõlvest alates kuni tänaste toimetusteni. Eksponeeritud kavad ja plakatid annavad ülevaate Jüri Pärja repertuaarist ja kontserdireisidest.

Vaadata saab ka 1992. aasta telesaate videot, kus Jüri Pärg räägib oma elust ja lauljateest, esitab tuntud laule.

29. aprillil kell 15 toimub Võrumaa muuseumis kohtumine Jüri Pärjaga. Kuulatakse laulja meenutusi ja vaadatakse videolõike varasematest kontsertidest.

 

Jüripäevajooks Haanjas

Haanja Tantsu Mängu Laulu Selts kutsub kõiki Võrumaa võistlondi 21. aprillil kell 20 Haanjasse jüripäevajooksule. Jooks kulgeb Haanjat läbival Võru-Rogosi maanteel.  Start ja finiš on Haanja vallamaja esisel platsil. Osaleda võivad kõik soovijad, kes on suutnud komplekteerida seitsmeliikmelise võistkonna. Vanuse piiranguid ette ei sea. Võistkonnas on 3 naist ja 4 meest. Kogunemine ja võistlusest osavõtu kinnitus on kell 19.30 Haanja rahvamaja ees.  Võistkondadel palutakse tõrvikud kaasa võtta, iga teatevahetus peab algama põleva tõrvikuga.

Osavõtust paluvad korraldajad teatada hiljemalt 20. aprilliks tel. 5144675 või  e-maili aadressile ene.aedmaa@gmail.com. Võistluse juhendiga saab tutvuda  http://www.haanjatmls.eu/

Kell 21 algab Haanja rahvamajas jürikuu pidu ansambliga PS Troika.

Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Suitsusaun ehk savusann küdemas. Foto: ohtuleht.ee

Pakutas nõvvu ja api üte savvusanna ehitamisõs.

Inemiste huvi ja tahtminõ saija nõvvu hindäle vahtsõ savvusanna esitamise asjan vei Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala üliopilase Andres Ansperi mõttõni panda kokko juhend-abimiis savvusanna ehitämise kotsilõ. Kona savvusanna omma prõlla inämb pruugin Lõunõ-Eestin, valisi tä ehitämises säändse plaaniga sanna, midä om Vana Võromaal tettü.

Juhend and tekstina tiidmisi savvusanna ehitamise traditsioonest Võromaal, juhatas materjali kokko-otsmise man, kõnõlõs pallo üts vai tõnõ asi aigu või võtta, määndsit tiidmisi ja  tüüriistu vajja om, ku pallo üts vai tõnõ asi rahan masma või minnä. Pildi’, joonissõ’ ja juhissõ’ omma abis ehitämise man. Juhend piäs nii hää saama, et ehitamisega kokko puttunu inemine saanu tuu perrä hindäle sanna pistü panda.

Tollõs, et juhendi häädüst ja õigsust pruuvi, om Andresel plaan seo suvõ joosul laskõ üts vai paar sanna juhendi abiga üles raku. Kõgõ rassõmb om Andrese sõnul vällä märki, ku pallu või “hobiehitäjal” üts vai tõnõ tüü aigu võtta – tuud tahtnu innekõkke täpsembas saija. Ja muiduki om tähtsä, kuis inemise timä kirotet jutust arrvu saava.

Üts Pärnumaa küläselts taht savvusanna tetä, a tõsõ sanna võinu üles raku kongi Vanal Võromaal. Seo teedäandmisega tahamigi avita Andresel löüdä seltskund vai peremiis, kiä taht juhatuse perrä hindäle savvusanna tetä. Loe edasi: Pakutakse nõu ja abi ühe suitsusauna ehitamisel

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustiku e-pood sai valmis

Lõuna-Eesti Toiduvõrgustik on alguse saanud Võrumaa taluliidu toidu ja ühistegevuse alasest koolitusest 2006. aasta septembris. Samal ajal läks käima ka Kagu-Eesti talude toiduring Tartu inimeste juurde. Nüüd on jõutud organisatsiooni loomiseni ning selleni, et talutoidu huvilised Tartu linnast saavad ise let.ee kodulehel taludega tutvust teha ning toiduaineid tellida.

Toiduvõrgustiku eesmärk on anda kõigile inimestele võimaluse katta oma toidulaud loodussõbralikult kasvatatud kvaliteetse köögivilja, marjade, pagari- ja piimatoodetega.

Ringi kuuluvad mitmed mahetalud, kes ei kasuta keemilisi umbrohutõrjevahendeid, väetisi ega putukamürke. Võrgustikku on koondatud ka mitte päris maheda, kuid siiski käsitsi nopitud või ise valmistatud toidu tegijaid.K õik, mida pakutakse, on saanud tunda pererahva terast silma ja hoolitsevat kätt.

Mitu võrgustiku liiget müüb oma saadusi ka otse talust. Alt-Lauri talupoest saab osta ka teiste võrgustiku liikmete tooteid. Aidatakse kaasa selliste müügikohtade tekkimisele külades.

Toiduvõrgustikku kuulubpeale  tootjate ja töötlejate turismettevõtteid, kes tahavad oma külalistele pakkuda kohalikku puhast toitu.

E-pood on avatud aadressil www.let.ee

Perimüse-preemiä Parksepä latsiaialõ

Parksepä latsiaia oppaja Mondscheini Angela sai eräpreemiä võrokeelidse latsiaiaperimüse kokkoköütmise iist. Preemiä and’ vällä Eesti kirändüsmuusõum üten tõisi avvohinduga minevä-aastadsõ rahvaluulõ kogomisõ iist.

Avvohindu jaeti imäkeelepääväl, 14. urbõkuul Tartol kirändüsmuusõumin. Rahvaluulõkorjaja saiva neo kätte president Toomas Hendrik Ilvese käest.

Mondscheini Angela ütel’, et kirot’ tähtpäivist ja tegemiisist, miä omma Parksepä latsiaia aastatsõõrin ja lõppu pand’ viil latsi suust üles kirotõduid vahvit ütlemiisi. Latsiaiaperimüst kor’as’ minevä-aasta ligi 80 Eesti latsiaiaoppajat-kasvatajat.

Uma Leht

Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Kal(l)a Urmas,
keelekullõja

Õkva sai tuu võigõlus läbi, kos uma kiil hinnäst pildi pääl näüdäs’. Oll’ nätä, kuis ütstõsõga võiki tüküse hää söögi ja joogi silte pääle, kõgõ inämb iks sääl, kos mõnt tähtsät laatu peetäs.

Võromaal om jo uma mekk moodus saanu ja meelütäs ka umma kiilt pruukma. A paistus, et üts põlinõ juuk om iks unõtusõn, nigu olõs tä nimi nii rassõ vällä üldä, et joba tuuperäst ei tihka kiä timmä inämb vahtsõlõ elolõ herätä. Ummõtõ omma kõgõ vähämb kolmõ Võromaa kihlkunna tiidjä (ja viil Tartomaalt üts Kamja uma) meile jätnü oppusõ, kuis tetä rüäjüvvä. Joba joogi nimi esi ütles, ku tähtsä tä mi jaos piässi olõma.

Jüvä jo tähendäs nii tervet viläterrä ku timä sisemäst jako, miä väke and; ja viil kõkkõ viläst saadut süüki ja süümist hinnäst ülepää. Nigu Kanepin ülti: «Kuis sa iks läät ilma jüväldä majast vällä.» A ku joogilõ ligembäle liiku, sõs om tiidä, et jüvä võisõ ka eläjile klopitut jahusüüki tähendä. Viimäte tuuperäst kah naati säändse nimega juuki halvas põlgma, ku rahvas iks jõukambat ello nakas’ elämä – rõõsa piimä ja tsigurikohvi nõal.

A vana ilma aig nakkas viirtpiten tagasi tulõma ja vana ao süüke-juukõ pruugitas tervüses. Kaemi sõs vahtsõ silmäga üle naa jüvätegemise oppusõ. Loe edasi: Rüäjüväserbätüs vahtsõst avvu sisse!

Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Foto: Uma Leht
«Midägi iks saa taast vällä nuputa, kasvai suurõ tuulõgeneraatori tetä!» om Vahtsõliina valla Hinsa «UFO-kupli» vai perädüsuurõ höörigu plekkhuunõ umanik, OÜ PNK Grupp juht Keldri Aivar väke täüs. Lumi vaot’ kupli päält purus nigu munakoorõ, sama saatus oll’ timahava talvõl pall’odõlt suuril huunil, a inämbüst esiki ei plaanita kõrda tetä.

«Taa sattõ kokko Jaapani maavärinäga ütel aol, tuuperäst ma lubanu jaapanlaisil sinnä vahtsõ tuumajaama tetä: õnnõ kupli päält är lappi ja saa ilosahe ala är käkki, nii et kiäki ei näe!» muhelõs PNK Grupi saekaatri lõvvamehest juht. «A ka tõsõ tsipakõsõ hullu mõttõ omma oodõdu – iks om jo peedist mõsumassinalõ trumlit tettü!»

Uma Leht kirot’ tuust «UFO-kuplist» vai Võromaalõ tuudust sõaväe radarijaama päälmidsest kuplist pia kümme aastakka tagasi (4.09.2001). Loe edasi: Miä saa lumõ all kokko sadanuist huunist?

Sänna kultuurimõis on laupäeval õpitubade päralt

Laupäeval, 9. aprillil algusega kell 12 toimuvad Sänna kultuurimõisas õpitoad, mida juhendavad noored Eestist, Lätist, Leedust ja Slovakkiast.

Avatud on kõrvarõngaste, käevõrude ja sõrmuste tegemise õpituba – juhendavad Slovakkia noored;

paberist lillede ja lindude voltimine – juhendavad Leedu noored;

võtmehoidjate meisterdamine – juhendavad Läti noored;

süüterooside tegemine – juhendavad Eesti noored.

Õpitubades võivad osaleda igas vanuses inimesed. Osavõtt on tasuta.

Samal ajal on avatud näitus, kus on üleval kõik need kaunid esemed, mis noored eestlased, lätlased, leedukad ja slovakid rahvusvahelise noortevahetuse ajal õpitubades tegid.

Rohkem infot: www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Mustrid meenetel, meened näitusel

Võru lasteraamatukogus saab veel paar nädalat tutvuda väljapanekuga „Mustrist meeneni”. Näitusele on koondatud MTÜ Avatud Ateljee Klubi kursustel valminud rahvuslikest mustritest inspireeritud käsitööesemed.

Kõik need on loodud mõttega otsida suveniirtoodet, mis kannaks paikkondlikku eripära ja oleks ka praktilisust silmas pidades ahvatlev ost.

Otsingud mahuvad kuue käsitöökursuse sisse, mis toimusid poole aasta jooksul projekti „Mustrist meeneni: rahvuslik ornament nüüdisaegses kasutuses” raames. „Korraldasimegi kursused selleks, et otsida omapäraseid, väikseid, lihtsasti valmistatavaid ja ka taskukohaseid meeneid,” lausus projekti eestvõtja Ruti Jõgi ning lisas: „Oli teada, et  see pole lihtne, ja me nägimegi meenete väljamõtlemisega tõsiselt vaeva.”

Kõige mahukam oli tekstiili-kudumikursus, õpetajateks Kadri Vissel ja Kerttu Laane. Näputööle eelnes Võrumaa mustritesse süüvimine. See tähendas nii muuseumikogudega tutvumist kui ka kohtumisi meistritega Seto Käsitüü Kogo vahendusel. Loe edasi: Mustrid meenetel, meened näitusel