Urvaste seldsimajan tule Urvalinnu keeletsõõr

Pühäba, 15. lehekuu pääväl kell 11.00-15.00 tule Urvaste seldsimajan võrukiilne Urvalinnu keeletsõõr 2-7 aastadsile mudilastele. Keeletsõõrin asjatadas võru keelen. Latsiga mäng ja laul Kärgenbergi Elle. Mängmise aigu saava mudilaste vanemba küdsada koogi, midä ildamp kuun mekitas.

Tsõõrist osavõtt om massuta, selts saa kinni massa sõidukulu, ku üte massinaga tuleva inemise mitmest perrest. Manu saa küssü: Anne 5292373, klaar.anne@gmail.com. Keeletsõõri toetas Vana-Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Klaari Anne

Kombaini tuumisõ lugu

Saarõ Evar kombainiga. Foto: Uma Leht
Minevä talvõ naksi ma hindäle pruugitut kombaini kullõma. Interneti müügikotussin oll’ nätä, et vähälikku massinat või saia kas Prantsusmaalt vai Soomõst. Valisi sõs Soomõn neli sobivampa pakmist vällä ja sõidi üte urbõkuu hummugu Helsingist vällä noid üle kaema.

Külm päivlik ilm oll’ ja raadion kõnõl’ kõik päiv Jaapani tuumaõnnõtusõst. Päävä lõpun tull’ muidõ hulgan sääne uudis, et pall’o Soomõ latsõ omma juhtunust väega är hiitünü ja vanõmbil tulõ näidega kõnõlda. Ime kah ei olõ, ku kõik aig, tunn-tunnilt juhtunut üle kõrratas ja pilti näüdätäs.

Kombainimüüjil läts’ külmä ilma peräst küländ pall’o stardiabi eederit, et moodori käümä panda. A käümä nä lätsi ja kõik neli paistuva peris kõrraligu massina. Ma ütligi egäle müüjäle, et otsusta perän, määndse võta. Kõik müüjä olli firma, kats kombaini saisi viil talumiihi puul, kiä olli nä vahtsõ kauba sissemassus firmalõ är andnu. Loe edasi: Kombaini tuumisõ lugu

Lasva vallas tuleb rohevahetuse päev

Pühapäeval kell 11 algab Võrumaal Lasva vallas Madala külas Jaaniraotu talus rohevahetuse päev, kuhu on kohale kutsutud kõik rohenäpud. Kaasa palutakse võtta kaasa üle peenraäärte ajavad ilu-või tarbetaimed, pistikud, seemned, sibulad või juurikad ning saame omavahel kokku, et kogemusi vahetada ning uut ja põnevat aiamaailmast leida. Traditsiooniline rohevahetus toimub tasuta.
Taimi võib ainult kas vahetada või niisama ära anda.


Lugupidamisega

Ave Tamra

Rõuges korraldatakse laupäeval rattapäev

Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki laupäeval, 14. mail kell 13.00 Rõugesse Pargi tänavale järjekordsele Rõuge Rattapäevale.
Toimuvad erinevad rattateemalised mängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parimatele auhinnad. Võimalus harjutada rattajuhiloa sõidueksami rada. Kiiver on kohustuslik.

Kohal on ka politsei rattapatrull ja ATV, kes demonstreerivad tehnikat ja peavad loengu ohutu rattasõidu teemadel. Lastevanematel võimalus diskuteerida ja saada vastuseid uue liikluseeskirja kohta. Falck Autoabi teeb soovijaile jalgrataste pisiremonti.

Pikakannu kool kutsub täna lahtiste uste õhtule

Kõik on oodatud Pikakannu Põhikooli lahtiste uste õhtule 12. mail kell 18.00. Räägime muutustest koolis seoses pärimuskultuuri sisseviimisega õppekavasse. Tutvume ainsa Võrumaal töötava lastehoiuga Pikakannu Seltsimajas ja koolimajaga. Lapsed kaasa!
www.pikakannu.ee

Allikas: Ave Tamra, tel 5028783

Sännas saab õppida kannelt valmistama

11.-17. juulini toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas väikekandle meisterdamise laager, kus iga osaline saab enesele meistri juhendamise abil kandle valmis meisterdada ja tutvuda muusika tegemisega. Laagri juhendajaks on Mihkel Soon.

Osalustasu on 120 eurot. Osalustasu sisaldab ööbimist ja toitlustust. Lisainfo ja registreerimine mihkel.soon@gmail.com ja 53541175. Laagri toimumist toetab vana Võrumaa kultuuriprogramm.

Allikas: Sänna Kultuurimõis, www.kultuurimois.kultuuritehas.ee

Võru õpilasmalev ootab registreerujaid

Võru noortekeskus alustas eelmisel nädalal sellesuvises õpilasmalevas osaleda soovijate avalduste vastuvõttu.

Võru õpilasmalevas saavad kaasa lüüa 40 Võru linnas ning 20 Võru vallas elavat 13-18aastast noort. Noored teevad neli tundi päevas lihtsamaid heakorra- ja põllumajandustöid. Ülejäänud aeg sisustatakse koostöös rühmajuhtidega meelelahutuse ning harivate tegevustega (karjääriplaneerimine, tööseadused, keskkonnakaitse).

Malev toimub kahes vahetuses (esimene vahetus 27. juuni – 8. juuli; teine vahetus 11. juuli – 22. juuli Jaani koolimajas ja Pikakannus).

Rohkem infot: www.vorunoortekeskus.ee ning telefonil 5344 0622. Registreerimine toimub niikaua, kuni kohti jätkub.

Laadarahvas saab kokku Sännas

14. mail algusega kell 8 toimub Sännas taas laat.

Müügil käsitöö, põllu-, aia-, tarbe- ja muud laadakaubad. NB! Laadale registreerinute seas on omanäolise kauba pakkujaid.

Kavas on Sänna sumo ning teised laadamängud ja lõbustused (seiklusbatuut, ponisõit, jõutest, jooks kolmikute pükstes jne). Õlu, õhupallid ja õnneloos. Saab süüa-juua, uusi suhteid luua.

Samal õhtul kell 20 algab  Sänna rahvamajas pidu. Tuurid võtab üles Viitka kapell, peaesineja on Sulo.

Info ja registreerimine: www.laadale.ee/sanna.

 

Pokumaal esitleti matkameeste teatmikku

Möödunud neljapäeval oli Pokumaal vahva ja vajaliku taskuraamatu „90 kodumaist puittaime” esitlus. Autoril ei olnud pikk maa kohale tulla, sest ta on Pokumaa vastne tegevjuht Urmas Roht ise.

Esitlusel osales ka Tallinnast startinud Looduse Omnibussi rahvas, samuti olid kohal raamatu välja andnud kirjastuse Huma esindajad.

Raamat on hulga fotode ja joonistustega abimees looduses ringi liikuvale inimesele. Kaane servale on märgitud pisike joonlaud, et lehe pikkust-laiust teada saada.

Silma jäi, et raamatus on õige mitu paju, aga mitte näiteks lehist ega hobukastanit, sest need on Eestis võõrliigid. See-eest selgus üllatuslikult, et jugapuu on kohalik taim. Et ükski liik tulevikus määramata ei jääks, on autoril juba koos ka järgmise – võõrpuukiikide kohta käiva raamatu materjal.

Esitlusel mängis autor ise kitarri ja lõõtsa ning laulis ühe laululoo. Pärast söödi Urmase abikaasa küpsetatud muffineid.

Külaliste küsimused käisid rohkem Pokumaa kohta. Kas Pokumaa jääb nüüd pikemaks ajaks lahti? Urmas Roht: „Ma ei tulnud siia kolmeks kuuks, et siis uksed lukku panna. Vahepealne kinniolek on Pokumaad mõjutanud nii, et paljud koolid ei ole julgenud oma kevadisi väljasõite siia planeerida. Mai lõpp on siiski üsna tihe.”

Kas Puuko on juba leitud? Urmas Roht: „Tegelikult tuleb mul see suvi ise Puuko rollis olla.”

Tegevjuht tõi Pokumaa arendamisel välja kaks olulist sihti: muuta see paik lastepäraseks loodushariduskeskuseks ning saada ametlikult muuseumi staatus Edgar Valteri pärandi hoidmiseks ja eksponeerimiseks.

Airi Hallik-Konnula

Rõuges selgitatakse rattasõidu tõdesid

Rattaklubi Rõuge Racing Team kutsub kõiki 14. märtsil kell 13 Rõugesse rattapäevale.

Toimuvad mitmesugused rattamängud: vigursõit, aeglustussõit, kiirendussõit. Parematele auhinnad. Võimalik on harjutada jalgrattajuhi eksamirajal. Kohustuslik on kanda kiivrit!

Kohal on politsei rattapatrull, kes peab loengu ohutu rattasõidu teemal. Lastevanematel on võimalik uue liikluseeskirja kohta küsimusi esitada.

Falck Autoabi teeb jalgrataste pisiremonti.

Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

5. ja 6. mail toimuvad Võru Spordikeskuses juba viiendad Rahvusvahelised Võru Sõpruslinnade Noorte Spordimängud, millest võtavad lisaks Võrule osa üheksa välisriigi noored.

Võistlustele saabuvad osalejad Aluksnest (Läti), Suwalkist (Poola), Iisalmist (Soome), Chambray-lés-Tours´st (Prantsusmaa), Bad Segebergist (Saksamaa), Kanivist (Ukraina), Joniškisest (Leedu) ja Petserist (Venemaa) ning tänavu on võistlustele oodata ka judoklubi
sõpru Valgevenest Ljahovitsi linnast. Sündmus, kus on esindatud nii paljude sõpruslinnade noored, on ainulaadne Eestis.

Noored sportlased vanuses 13–15 võtavad omavahel mõõtu kolmel spordialal: judo, korvpall ja kergejõustik. Võistlejaid on kokku umbes 240. Kui lugeda kokku treenerid, ametnikud, korraldajad ning vabatahtlikud abilised, on spordimängudega hõivatud inimeste arv ligikaudu 350. Loe edasi: Võrus algavad täna sõpruslinnade noorte spordimängud

Kobras «kütt sanna»!

Majjaj tekk' Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä. Foto: Uma Leht
«Kae, tan om tä sis ahju kütnü! Mis mõttõga külh?» es suta Võromaa keskraamadukogo bibliograaf Elsteini Maie naaru pitä, ku näüdäs’ pilte tuust, kuis üts ettevõtlik kobras timä Lüllemäe-lähküdse maakodo sannast hindäle pesä tekk’.

«Sanna manu oll’ täl käük tettü joba minevä aasta. Poig nakas’ tuld tegemä ja kai, et korsnast suitsu es tulõ, tull’ sanna takast kopramulgust. A mi võtsõmi minevä aasta lumbist timä ossa vällä, kuivatimi är ja kütsemi noidõga sanna – või-olla tä koskilt näkk’,» naard’ Maie.

Majjaj-inseneer sai umma vahtsõt elämist vuntsi ja sannaperemiist mängi nikani ku suurõ riidini. Sõs sõitsõ Maie vahmiil päält pikkä talvõ maalõ keväjäpühhi pidämä.

«Lätsimi kõik kodu, poig tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’ mu vele kotsilõ: «Kas Märt om pääst ull’ vai: om topnu ahju roovikit, kõik otsa omma välän!»,» sellet’ Maie. «A kai edesi ja ütel’: «Nii, tan om tävvelik pesä!» Sanna aho ala oll’gi tettü pesä: eski põrmandulavva olli iist är tõmmadu. Juusksõmi kaema, pilti tegemä, naarsõmi nigu ulli… A lugu oll’ tragikoomilinõ: samal aol oll’ tettü ju peris kuritüü.»

Maie naas’ perrega sanna man lumbi veeren märgotama, kas tetä vahtsõnõ sann – a sõs tuu majjaj hindä sugulasõ kohalõ ja võtt tuu kah hindäle…

Sõs joudsõ maalõ ka Maie tütär üten väümehega. «Väümiis tekk’ sannaussõ vallalõ ja ütel’, et tulku mi kipõlt kaema, ahjualunõ maka,» kõnõl’ Maie. «Joosõmi kaema: kobras maka rahuligult ahu all! Naas’ sis ruttu hinnäst käändmä ja kattõ sanna ala. A nägimi «peremehe» är!» Loe edasi: Kobras «kütt sanna»!

Vana Võromaa muusikidõ kuuntüü

Ku võrokõisi tsõõriklavva kõrraldaja kutsva vana Võromaa tegosampa rahvast kokko märgotama, kuis inämb kultuurilist kuuntüüd tetä, sõs muusigainemise omma tuud joba tennü: tsõõriklavva aos sai valmis ütinõ lasõrtsõõr «Vana Võromaa helü 2011».

Plaat om Võromaa muusigainemiisi visiitkaart – mõtõldu noilõ, kinkal vaia ülekaehust umakeelitsest muusigast ja tahtva seod ummil tegemiisil pruuki.

Vana Võromaa muusiga om kirriv – plaadi pääle om kokko kor’at üle tosina pilliluu ja laulu täämbädse ao muusikidõ käest: Ilvesse Aapo, Kalkuna Mari, Tamra Kait, Tartese Heino, ansambli Ummamuudu, Winny Puhh, Sannalise jt.

Plaati saa küssü võrokõisi tsõõriklavva aol Räpinält Sillapää lossist ja muido Võro instituudist.

Uma Leht

Teemi Är’ raames on Sänna kultuurimõisas
permakultuuri õpituba

Sänna kultuurimõisa Teemi Är’ talgutel koristatakse lagunenud kuurid ja lõigatakse saadav puitmaterjal küttepuuks. Samal päeval on plaanis permakultuuri õpituba ning permakultuuri kasvuhoone ja kasvulavade ehitamine.

Kell 10 laupäeval  algavatele talgutele tuleks kaasa võtta võimaluse korral mootorsaag, kindad, tööriistad, töösaapad ja piknikukorv. Talgulistele pakutakse teed, talgusuppi ja võimalust kümblustünnis lõõgastuda. Talgule saab registreeruda siin: http://talgud.teemeara.ee/events/saenna

Eelmisel aastal alustati Sänna kultuurimõisa juures permakultuuri aia loomisega. Sai tegeletud permakultuuri põhielementidega: kasvuhoone ja juurvilja- ning ürdiaia loomisega. Sel aastal jätkatakse alustatut ja soovitakse arendada permakultuuri süsteemi laiemalt. Sestap kutsuvad Sänna “mõisnikud” osalema erinevates õpitubades kogu suve jooksul kuni oktoobrini välja.

Esimene tänavune õpituba toimubki laupäeval, 7. mail ning teine pühapäeval, 8. mail kell 10. Kaasa võiks võtta vana kasutu klaasi. Kõik on kutsutud ja oodatud, et koos teha, ideid jagada ja mõnusalt aega veeta. Mõisa poolt on tee, näksid ja väike lõunasöök. Projekti juhib Sänna kultuurimõisas elav lätlanna Ieva Dubanevica. Projekti toetab AEF Noortefond.

Info (varsti tuleb rohkem): http://permakultuur.wordpress.lv/

Mis on permakultuur? See on igaühe ökoloogiline võimalus, radikaalne lähenemine toidu tootmisele, energiamajandusele, vee kasutamisele, saastamisele, hõlmates metsa- ja põlluökosüsteemide kujundamist, maastikuarhitektuuri, öko-aiandust ja ehitusarhitektuuri. Kasutatakse tehnoloogiaid, mis annavad kõrget tulu madala sisendenergiaga, saavutades mitmekesise ja püsiva ressursi. Permakultuuri kujundamise põhimõtted on rakendatavad nii linna- kui ka maaelanikele. Permakultuur on kunst ja teadus ühes, mis rakendab loodusseadusi kujunduses ja konstruktsioonides. Kasutades neid seadusi, saavutatakse jätkusuutlik elamissüsteem.

Täna jagatakse Antslas Lõuna-Ameerika reisimuljeid

Täna, 3. mail kell 19-21.30 toimub Antsla kultuuri- ja spordikeskuses Lõuna-Ameerika reisimuljete õhtu.

Viis Lõuna-Eesti meest muljetavad ning näitavad pilte ja videosid enam kui 900 km pikkusest teekonnast ratastel Atlandi ookeani rannikult Vaikse ookeanini. Lisaks infot teistest teekonnal olnud kohtadest: Buenos-Aires, Santiago, Rio de Janeiro, Valdese ps,Chiloe saar, Chaiteni “tuhalinn” jne.
Kohal kohvik: soolased ja magusad suupisted ning kohv ja tee.

Täämbäne Uma Leht kirotas

Täämbäne Uma Leht kirotas tuust, kuis üts ettevõtlik kobras tekk Lüllemäe-lähküdse maakodo sanna hindäle elämise, pesä ehit’ aho ala ja aho topsõ puhtas jüredü roovikit täüs nigu olnu täl plaan ahjo kütmä naada.

Uma Leht om iks inne imäpäivä mõnõ tunnõdu mehe imäga tsipa juttu ajanu. Seo aasta kõnõlõs kunstnik Navitroll’a imä Troll’a Liivi nii hindäst ku hindä viiest tegosast latsõst.

Saarõ Evar kirotas, kuis käü vällämaalt pruugitu kombaini tuuminõ ja mändsit häti tuu man ette või tulla.

Ruitlanõ om Võõpsoh tagasi ja võrdlõs pääliina pääd Räpinä pääga.

Kubja järve äärde valmib keskkonnaalane teemapark

Võru Kubja järve ääres alustati möödunud nädalal ehitustöödega ning rannaala saab suplushooaja alguseks uue väljanägemise.

Tööde käigus arendatakse välja Kubja järve kaldaalal veekogu käsitlev teemapark, mis annab
mitmekülgset teavet vee elukeskkonnast ning sellega seotud looduskaitseteemast üldisemalt. Samuti vahetatakse välja suplusakvatooriumi laudis.

Teemapargi kontseptsioon on sõnastik. Piirdepostidele paigaldatakse infoalused, kus on ABC
järve iseloomustavatest sõnadest. Kaldaalale paigaldatakse infostend, mis tutvustab Kubja järve
Natura 2000 hoiualana, tiigilendlast ning seda, kuidas järve hea keskkonnaseisund ja ümbruskond
seda ohustatud liiki mõjutavad. Laudise ühele osale freesitakse maailma, Euroopa, Eesti ja Võrumaa
suurimad järved ning Kubja järv mõõtkavalises proportsioonis.

Projekt saab teoks Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel. Töid teostab OÜ Vivocard Plus .

Marianne Mett

Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Uibu Endel pruuk Vinne rohtõ almageeli ja trihhopooli. Foto: Uma Leht
Võromaal peetäs Vinnemaalt tuuduist rohtõst õks viil luku: neo omma odavamba ja inemiisi meelest tegüsämbä ku nuu roho, midä Eestih müvväs.

«Täämbä hummogu võti ma Ibumetin-600, midä Eestih müvväs retseptiga,» ütel’ Vahtsõliina asundusõ külävanõmb Kulešasi Milvi (55). «Tuu umõhtõ piäsi mõoma, a ma tunnõ-i tuud! Jalg nakas’ õks haltama.» Milvi käve ilda aigu jalalõikusõl ja piät aig-aolt määndsitki haluvõtjit pruukma, et haigõ jalg olla lasõs.

Vererõhuga ollõv täl kah hädä, a Eesti vererõhurohtõ saa-i tä võtta: noidõga nakkas pää haltama. «Kõgõ inämb tarvida õks tsitramooni,» selet’ Milvi. «Tuu mõos mullõ nii häste: alandas vererõhku ja võtt päähalu kah är. Eestih om külh õgasugutsiid rohtõ, a tsitramoon om õks kõgõ parõmb!»

Kulešasi Milvi tiid, et timä kandi inemise pruukva ülepää pall’o Vinne rohtõ. Mitmõ ommaki lasknu täl Vinnemaalt rohtõ tuvva, selle et täl om viisa olõmah. Üteh leedukast mehega käävä nä õks aig-aolt tõõsõl puul piiri. Ku vaia om, toova ka rohtõ, näütüses keeletüide rohtõ nimekirjä pantut korvalooli, miä om esieränis hüä süämele.

Naasõ jutust tulõ vällä inemiisi kats päämist arvamist, minkperäst Vinne roho ollõv üle kõgõ: neo ollõv tükü maad odavamba ja tõsõs ollõv näide mõjo pall’o parõmb. Loe edasi: Vinnemaa roho omma Võromaal õks viil hääh kiräh

Võru keele päev Pikakannu koolis

Homme, 3. mail proovitakse Pikakannu koolis algust teha võru keele õpetamisega keelekümbluse moodi: kavas on neli võru keeles peetavat ainetundi.

Võru keelt ja kultuuri õpetatakse praegu 20 ajaloolise Võrumaa koolis peamiselt ühe ringitunnina nädalas (kuues koolis 20st on õppus tunniplaanis valikainena).

 Võru keelt ja oma kandi kultuuri on aga võimalik õpetada ka teistes tundides peale võru keele tunni. Kogu ilmas, sealhulgas Eesti vene koolides tuntakse seda keelekümbluse nimetuse all. See tähendab, et vene lapsed õpivad näiteks Eesti ajalugu eesti keeles. Niisamuti võiks vana Võrumaa koolides lapsed õppida näiteks ajalugu, maateadust, käsitööd, kehalist kasvatust, kirjandust või mõnd muud ainet võru keeles.

 Keelekümblus on igal pool häid tulemusi andnud õpetamisviis. Pikakannus tutvustavad seda Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetajad.

 Pikakannu koolis on plaanis õpetada tulevast sügisest peale võru keele ka pärimuskultuuri omas keeles. Keelekümbluse mõte ongi lisaks keelele ja ainetele laiemalt õpitava keele kultuuri (seda keelt kandvat ilmatunnetust jms) tutvustada. Loe edasi: Võru keele päev Pikakannu koolis

Inimsuhete eriskummaline maailm Võru Linnagaleriis

Teisipäeval, 3. mail kell 18 avatakse Võru Linnagaleriis mitme Ungari kunstniku ühine isiknäitus „3in1“.

Võru Linnagalerii (Liiva 13) esimesel korrusel on väljas valik Ungari kaasaegsete kunstnike (Zsuzsa Moizer, Attila Szűcs, Ágnes Szépfalvi) maale, mille valis välja cARTc Ühing. Kõiki maale ühendab läbivalt inimsuhete ja olukordade eriskummaline, kohati groteskne ja lüüriline, ent samas siiski igapäevane maailm.

Igapäevast maailma käsitleb ka Zsolt Asztalos, kelle tööde puhul ei ole maailm enam nii käegakatsutav nagu eelpool mainitud maalidel. Oma näituste kohta ütleb kunstnik, et inimesed ei ela enam reaalses maailmas, vaid rändavad ringi mööda juhtmeid ja kõvakettaid. Kodu on tark- ja riistvara, sotsiaalvõrgustikud, jpg-failid ja muu taoline tehnikamaailm. Üha rohkem meelitatakse inimesi tarbima illusioone, õnnelikke nägusid reklaamplakatitelt, aga reaalsuses istuvad need, keda taheti õnnelikuks teha, tuimalt teleka ees ja söövad krõpse. Kõik see kokku moodustab kunstniku jaoks intrigeeriva materjali.

Klára Petra Szabó aga läheneb inimestele teisest küljest. Tema moeakvarellid kajastavad inimese ja riiete suhet, kuid üritavad tabada ka olemust ning meeleolu. Kunstnik maalib inimesi, kelle välimus on tema jaoks põnev ning oma töid peab ta rohkem portreedeks või ajastusketšideks, mille roll aastate jooksul muutub.

Näituse avamisel viibivad kohal ka Zsuzsa Moizer ja Zsolt Asztalos.

Näitus jääb Võru Linnagaleriis avatuks 3. juunini. Võru Linnagalerii on avatud esmaspäevast reedeni kell 12–18.30 ning kultuurimaja Kannel ürituste ajal. Näituste külastamine on tasuta.

Allikas: vorulinnagalerii.ee

Täna avab Pokukoda taas oma uksed külastajatele

Kojas on üleval näitus Sven Začeki looduspiltidega – tulge kaema!
Täna, Pokukoja avapäeval, toimuvad kella 12st kuni 16ni talgud ja koristustööd Pokukoja ja Padasoomäe talu ümber ning matkaradadel. Ootame rohket osavõttu! Vajalikud välitööriided, saab suppi! Seoses Võrumaa turismisuve avapäevaga, on Pokukoja uksed kõigile külastajatele täna tasuta avatud kella 12-18. Jälgige ürituste infot Pokumaa kodulehelt!

Rõõmsa kohtumiseni!

Pokupere

Võrus tuleb raamatukoguöö

Teisipäeval, 10. mail toimub Võrumaa keskraamatukogu 3. korrususel Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö “Õdak on hummogust targõmb”.

Programm:

Lugemissaalis:

  • 17–17.05              Tervituslaul Ilmanaba lugemistarõ kunnakuur
  • 17.05–17.10         Euroopa päevale pühendatud raamatukoguöö avamine ja külaliste tervitamine, Europe Direct Võru teabekeskus, Merili Reismann, Võru maavanem Andres Kõiv
  • 17.10–17.30         Viimaste aastate muutused Euroopa Liidus Saksamaa näitel, Sirje Parv, Võru Kesklinna kool
  • 17.30–18              Saksa- ja eestikeelsed naljalood “Lachen ist gesund!”, Võrukaela näitering Ira Petrova juhendamisel
  • 18–18.20              UNESCO maailmapärandi nimekirjas oleva Quedlinburgi linna ja Jutta Grühni raamatu “Kinderjahre in Estland. Lapsepõlevaaastad Eestis” tutvustus, Ira Petrova
  • 18.20–18.30        Muusikaline tervitus, Võru I Põhikooli õpilased Eva Aaderi juhendamisel. Näituste tutvustus
  • 18.30 – 19           “Kes sa oled Euroopa kirjanik: külas on Kerttu Rakke”, vestlust juhib Merle Koik
  • 19 – 20               Arutelutund „Milleks ja kellele ühtne Euroopa?” Viljar Veebel, Tartu Ülikooli Euroopa Kolledž

Konverentsisaalis:

  • 20–21              Õhtu prantsuse lauludega – ood Euroopa muusikale, Diana Klas ja Jüri Aarma
  • 21–21.10         Viktoriini võitjate väljakuulutamine ja autasustamine, raamatukoguöö lõpetamine

Avatud näitused: „Euroopa suveniirid” ning “17. ja 18. sajandi Põhjamaade kaardid”

Kogu ürituse ajal toimub viktoriin “Kas tunned Euroopa Liitu?”