Võrumaa

Plaani karjamõisas õpitakse päikesekella valmistama

Plaani Karjamõis Võrumaal kutsub koolitus-õpituppa “Kuidas rajada päikesekella”, mis toimub 10.-11. augustil 2013 Plaani Karjamõisas Plaani külas Haanja vallas. Koolitust viib läbi Kalev Koppel Triskelion OÜ-st. Mõlemal algab koolitus kell 12.00 ja kestab ca neli tundi. Võimalus osaleda ka vaid ühelpäeval.

Koolitus-õpitoa jooksul peale teoreetilise osa omandamist luuakse praktikana ühiselt päikesekella näidis. Koolitus-õpitoa lõppedes on kõik osalejad omandanud oskused ja põhimõtted päikesekella rajamiseks oma kodude juurde.

Laupäev, 10. august –Teooria ja praktiline osa kell 12.00-16.00

· Päikesekellade ajaloost, päikesekellade erinevatest tüüpidest, päikesekelladest Eestis ja teistest kuulsamatest kelladest.
· Päikesekella töö põhimõte, kella projekteerimine, kasutatav tarkvara.
· Näidis prototüübi ehitamine koduste vahenditega
· Lihtsad juhtnöörid kuidas kodus oma päikesekell püstitada
· Tutvumine objektiga ja selle asukohaga
· Arvutuste tegemine ja projektiga tutvumine

Pühapäev, 11. august – Praktiline osa kell 12.00-16.00

· Tõelise põhjasuuna määramine päikese varju ja ajatabelite järgi
· Kella tunnipostide ja kuupäevade skaala maastikule maha märkimine
· Kella testimine
· Kella ehitamine – postide ja skaala paigaldamine
· Koolitus-õpitoa lõpetamine

Koolitust korraldab MTÜ Plaani Mõis. Info ja registreerimine kuni neljapäevani 9. augustini: tel 5560 3989, plaanimois@gmail.com. Koolitus-õpituba toetab Leader-programm.

Allikas: MTÜ Plaani Mõis

Võru linn saab üle 1500 LED-tänavavalgusti

Võru tänavate valgustamisel võetakse kasutusele paremat valgusjaotust ja rahasäästu pakkuv valgusdioodi ehk LED-tehnoloogia, Austriale müüdud süsihappegaasi kvoodi eest vahetatakse linnas välja 1552 tänavavalgustit, vahendab BNS.

„Tänu uutele LED-valgustitele muutuvad Võru tänavad õhtusel ajal paremini valgustatuks ning valgustamine ise läheb odavamaks,” sõnas Võru linnapea Jüri Kaver. „See on hea uudis kõigile linlastele, sest mida paremini on tänavad valgustatud, seda turvalisem on meie keskkond,” lisas ta.

Projekti rahastab 90 protsendi ulatuses SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), teatas Võru linnavalitsus BNS-ile. Lisaks Võru linnale uuendatakse projekti raames tänavavalgustus ka Kuressaares, Valgas, Jõhvis, Haapsalus, Keilas ning Paides.

Neljapäeval toimus Võrus projektile pühendatud teabepäev, kus KIK-i ja Tallinna Tehnikaülikooli spetsialistid andsid ülevaate plaanidest ning vastasid küsimustele.

„LED valgustitel on võrreldes praegu kasutatavate kõrgrõhuvalgustitega mitmeid eeliseid,“ rääkis Tiiu Tamm tehnikaülikooli elektroonika instituudist. „Alates ühtlasemast valgusjaotusest, paremast värviesitusest kuni väiksema energiakuluni,“ lisas ta.

Prognoosi kohaselt läheb Võru tänavavalgustuse uuendamine maksma 2,3 miljonit eurot, millest 90 protsenti moodustab KIKi toetus.

„Projekti raames tehtavate ehitustööde maht selgub peale projekteerimise ja ehitustööde hangete läbiviimist,“ rääkis OÜ Taristuhaldus juhataja Olev Lüütsepp. „Prioriteet on valguspunktide nüüdisajastamine, kuid lähteülesanne näeb ette ka toitekaablite viimist maa alla, kus see on vähegi võimalik. Vahetusse lähevad ka amortiseerunud laternapostid.“

Kokku on Võrus 1800 tänavavalgustit. Ehitustööd algavad tuleva aasta mais ning peavad lõppema aasta lõpus.

Orelikontsert Rõuge Maarja kirikus

Pühapäeval 11.augustil kell 17.00 esineb Rõuge kirikus rahvusvahelise orelifestivali raames Ines Maidre.

Mitmekülgse repertuaari ja virtuoosse mängustiiliga Ines Maidre on üks tunnustatumaid Eesti organiste. Tema tõlgenduses kõlavad ühtviisi meisterlikult nii varajane barokk, värvikas romantism kui ka tänapäeva muusika. Alates 2000. aastast on ta tegev orelidotsendina Bergeni Griegiakadeemias Norras.

Pääse 5.-

17. augustil toimub Luutsniku kodukandipäev

Rõuge vald ootab kaasa mõtlema ja valla arengut toetavaid ideid välja pakkuma

Rõuge Vallavalitsus hakkab ellu viima Leader programmi poolt toetatud projekti “Rõuge piirkonna turundus” . Projekti ühe osana valmivad välireklaamid (suurusega 1×6 ja 2×4 meetrit), mida hakatakse kasutama erinevatel üritustel-sündmustel ning mujal valla tutvustamiseks.

Anname ka sulle, hea kodanik, kes sa resideerud vallas või jälgid meie tegemisi kaugemalt, võimaluse kaasa rääkida ning pakkuda välja erinevaid ideid valla reklaambännerite kujundamisel ja eriti hüüdlausete väljamõtlemisel. Lause peaks kutsuma külalisi piirkonda, andma edasi koha olemust, kajastama positiivselt valla omapära ning tekitama soovi Rõuge valda külastada.

NB! Kuna bännerid peavad olema loetavad üsna kaugelt, kasutatakse seal suuri tähti ja see tähendab, et pikad laused sinna ei sobi. Soovituslik on 2-5-sõnaline lause. Tekst võiks sobida aastaringseks kasutamiseks, aga pole keelatud pakkuda ka hooaega rõhutavaid lauseid.

Mõned lausenäited hetkel kasutuses olevatelt valla reklaamidelt:

Leia ennast Rõuges!

Vajad energiat? Lae ennast Rõuges!

Rõuge vald – omadega kõikjal.

Rõuge Seitsmejärvemaa.

Trehvämi Rõugõn!

Mulle meeldib Rõuges!

Hea inimene, kes sa oled valmis kaasa mõtlema, palun saada oma reklaamlause ja/või kujunduse ideed koos kontaktandmetega 15. augustiks e-posti teel aadressile jaanus@rauge.ee; lisainfo telefonil 785 9232

Parimatele valla poolt ka väikesed auhinnad!

Rõuge Vallavalitsus

Flöödikontserdid pakuvad Rõuges mõnusat suvist muusikaelamust

5. – 10.augustil on taas Rõuges Eesti Flöödiühingu Suveakadeemia.
Ootame kontsertidele!

Teisipäeval, 6.augustil kell 20 Rõuge kirikus.
Neljapäeval, 8.augustil kell 15 Rõuge kirikus.
Reedel, 9.augustil kell 20 Rõuge rahvamajas.
Laupäeval, 10.augustil kell 12 Rõuge kirikus.

Esinevad suveakadeemia solistid, ansamblid, õppejõud ja suur flöödiorkester.
Tulge kuulama!

Esimene maailma kultuuriruumi tutvustav õhtu Võrumaa muuseumis on Ungari päralt

Alates sellest suvest alustab Vana-Võromaa kultuurikoda (Võrumaa muuseum, Katariina tn 11) kultuurisarjaga “Maailma kultuuriruum”. Kultuurisarjas soovime tutvustada erinevate maade kultuuri läbi piltide, muusika ja maitsete. Saab vastuseid küsimustele, mida kohalikud oma kultuuris ja kommetes väärtustavad, kuidas suhtuvad sealsed noored pärandkultuuri. Tuuakse seoseid ja erinevusi meie kultuuriruumiga. Kvartalis korra luuakse Võrumaa muuseumis värvikas kultuuriruum, mida kõik huvilised võivad uudistama tulla.

Esimene hubane kultuuriõhtu toimub 13. augustil kell 18 – Ungari kultuur.

Õhtut viib läbi Ungari Instituudi programmijuht Helina Pukk, kes on aastaid Ungaris elanud ja tänu instituudi aktiivsele tööle on kursis sealse kultuuri- ja kunstieluga. Kultuuriõhtul näidatakse pilte, kuulatakse muusikat, pakutakse traditsioonilist ungarlase igapäevast toitu ja juuakse sealsete meistrite valmistatud veini.
Osalemisest palume teada anda: jana@vorumuuseum.ee

Jana Huul

Karl-Erik Taukar & Liveband kontsert Võru Kandle aias

1. augustil kell 20.00 esineb Võru Kandle aias Karl-Erik Taukar & Liveband.

Karl-Erik Taukari nimi on tõusnud komeedina kohaliku muusikamaailma tippu. Ta on kogunud tuntust saadetest “Eesti otsib superstaari” ja “Sinu nägu kõlab tuttavalt”, esinedes mõlemas saates edukalt ning näidates üles nii suurepärast laulja- kui ka näitlejaannet. Sel suvel on võimalik kuulata Karl-Eriku debüütkontserte Pärnus, Võrus , Tartus ja muidugi ka Tallinnas.

Kontserdite toimumise ajad:
K 31. juuli – Pärnu, Ammende Villa aed, kell 20.00
N 1. august – Võru kandle aed, kell 20.00
R 2. august – Tartu, Antoniuse õu, kell 20.00
L 3. august – Tallinna Linnateatri lavaauk, kell 20.00

Lisainfo: www.kontsert.ee

Piletid hinnaga 13 € eelmüügil Võru Kandle kassas (tel 7868 676) ja Piletilevi müügipunktides.

Haanjamaa kaunimad suitsusaunad on nähtavad Munamäe tornist

Suure Munamäe tornis avati fotonäitus Haanjamaa suitsusaunadest. See on ülevaade Haanja kandi üheteistkümne suitsusauna pärimusest, arhitektuurist, saamis- ja eluloost. Iga foto juures on ka selgitav jutt just sellest saunast ja saunaskäimise kommetest.

„Ei ole kahte sarnanevat sauna, ei oma ehituse ega sauna kasutamise kommete poolest. Need kõik on erinevad ja erilised,“ ütles fotonäituse koostaja Taisto Uuslail.

Fotonäitus, mis on avatud vähemalt suve lõpuni iga päev kell 10 – 20 on osa sel neljapäeval algavast III Haanjamaa suitsusaunanädalast, kus üle Eesti ja kaugemaltki kohale tulnud huvilised saavad ise kütta sauna, võtta osa sauna töötubadest, kuulata saunalugusid ja head „stepslivaba“ muusikat.

Oodatud on kõik sauna ja kohaliku pärimuse huvilised, kes soovivad tutvuda traditsioonilise suitsusauna tavade, tarkuste ning tervistava mõjuga.

Nädal algab 1. augustil koos kahepäevase suitsusauna renoveerimise õpitoaga ning Metsamoor Irje Karjus viib huvilised naised sauna pärimusmeditsiiniga tuttavaks saama.

2. augustil saavad ringkäigul huvilised uudistada Haanjamaa erinevaid suitsusauna tüüpe ja nende ehitamise lugusid. Õhtul ootavad Plaani karjamõisas kõiki laulma, tantsima ja saunalugusid kuulama kohalikud muusikud Tarmo Noormaa, Kati Soon, Kadri Lepasson jt.

Saunapäev on laupäev, 3. august, kui külalised kaasatakse tavapärastesse sunatöödesse ning pestakse ka õhtul puhtaks. 4. augustil avab Suurel Munamäel uksed traditsiooniline Suvetare, kus saab meisterdada ja teha näputööd. Lisaks käsitööle on avatud pillitare ja kõlab traditsiooniline rahvamuusika.

Suitsusaunanädala korraldab koos saunaperedega MTÜ Haanja Kultuurikoda. Toetavad Vana Võrumaa kultuuriprogramm, Eesti Kultuurkapital ja Võrumaa Partnerluskogu.

Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Pulga Jaan,
maamiis

Eläjiidega sõlmit lepingu omma kimmämbä ku inemiisiga, kiä omma üte suurõ sullõri. Inemiisi elu om võimalik tenu lepingiile. Ma ei kõnõla siinkotsil sukugi Liive Sandorist ja timä virmast. Ma ei kõnõla ülepää inemistega sõlmit lepingiist, kuna noid om alati võimalik kahtlusõ alla panda. Mu jutt käü eläjiidega sõlmit kokkuleppiist.

Üts kõgõ kimmämp leping sai mul sõlmitus sügäväl Vinne aol varõssõga. Oll’ suvõ algus ja hirmus põud. Hain eriti es kasu, kunna es liigu ja kõik eläjä olli puulnällän. Pääväste vahedõga panni ma tähele, et poigõga kanal jääs poigõ vähämbäs. Panni püssä aidasaina pääle ja varsti näi, kuis varõs sitauniku päält üte kanapoja kinni haard’. Mul õkvalt püss peon, aga inne laskmist hõiksi: «Varõs, olgu seo sul viimäne!»

Varõs lask’ kanapoja vallalõ, tsilgut’ uma pitsati lepingulõ kinnitüses ja ma… jäti paugu tegemädä. Kanapoig võtt’ kah elu sisse ja inämb näid es kao. Või-olla et taivadsõ olli ka mii lepingu puult, kuna järgmine päiv tull’ vihm, kunnapoja ronisi lumbist vällä ja süvvä oll’ kõigil küländ.

Tuust aost olõ ma kogõmalda lasknu kats varõst – üte kulli küüdsi vahelt koon kulliga ja tõsõ määndsegi imeliku haavlipõrkõga, tsihe hoobis harakut. Mõlõmba ellivä viil pääväminekuni ja ma sai näide käest andis pallõlda.
Varõssõ ei olõ mu teedä lepingut riknu, kuigi kanapoigi om mul nüüd hulga inämb.

Umbõs säändse vai tsipa keerulidsembä lepingu omma mul kuldnokkõga (paskrästiide vasta), varblaisiiga aiaputukiide vasta, pääsükeisiga kärbläisi vasta, kannu ja partsega tigudõ vasta. Rebästega hiiri vasta ma lepingut es pikendä, kuna väega pall’u om siginenü väljäloorkulle ja ronkõ, noidõga om leping kasulikumb.

Pääleki riksõ repän lepingut, nigu vähägi sai. Ega hummuk oll’ timä pitsat trepi iin, aga kana õks kattõ. Nugistõga lõpõti ka lepingu är ja esäste tuhkritõga piirdsõ lepingut kõvastõ. Imästega jäti tingimusõ samas. Põrõlt om mu elu tävveste rahuldav ja lepinguosalistel kah. Nii tulõgi edesi ellä. Loe edasi: Lepingiist ja näide juriidilisest jõust

Lõbus nädalavahetus Rogosi mõisas

Külastusmängu Unustatud mõisad 2013 raames toimub tuleval nädalavahetusel Võrumaal Rogosi mõisas sündmusi kogu perele.

Laupäeval, 27. juulil algusega kell 16 toimub Ruusmäe rahvamajas üllatusesinejate kontsert ning kell 20 tantsutab pidulisi Üllar Jörberg.

Pühapäeval, 28. juulil algusega kell 12 – Teater kohvris & Heino Seljamaa etendusega “Tuhkatriinu”, millele järgneb kell 13 kloun Ummi show. Kell 14 tegeleb külalistega Maanteeamet (kavas jalgratta teatevõistlus, erinevad rattad ja sõiduvahendid jne).

Samuti saab terve nädalavahetuse jooksul kell 10.00-18.40 igal täistunnil mõisas koos giidiga ringi käia. Raamatukogus on avatud näitus “Põlvest põlve”, rahvamajas “Loovuse laastud”. Avatud on ka mõisa kohvik, muuseumiruumid koos keldritega ja kangatuba minimaailmaga.

Rogosi mõisa koduleht!

Võromaalt löüti haruldanõ kimalanõ

Urvastõ kihlkunnast Sõmmõrpalo vallast Pühäjõõ veerest Harjumäelt püüti keväjä lõpun sääne kimalanõ, määne löüti perämäne kõrd 20 aastakka tagasi.

«19. lehekuul oll’ Harjumäel keväjäpido. Et veletütre esinemiseni jäi aigu ja varustus oll’ üten, sis hulkõ tsipakõnõ ümbretsõõri, luutsõ sitikit püüdä,» selet’ kimalasõ pääle trehvänü Tarto sitigatiidläne Soonõ Villu. «Mõtsa veerest mändsegi liblikõiõlidsõ päält ma tuu kimalasõ saigi.»

Villu sai kimalasõ-as’atundja Luiga Jaani käest teedä, et säänest sorti kimalast om Eestist varramba löütü õnnõ viis tükkü, kõik Lõuna-Eestist ja perämäne 1993. aastagal.

Löütü kimalanõ (ladina k Bombus confusus) om nii haruldanõ, et tuul eestikeelist nimme olõ-i, kõnõlõmada võrokeelitsest.
Muido eläs Eestin kimalaisi 30 liigi ümbre. Viil kolm liiki om seo haruldasõga pia üttemuudu: musta, pihlõdsõ tagaotsaga. A seol haruldasõl omma silmä esimuudu ja esätsel viil perädü suurõ kah: noid lätt vaia imätside löüdmises. «Kah’os esäst ma es lövvä,» ütel’ Villu.

A tuul keväjäpidol oll’ sitikatiidläsest viil tõistki kõrda api: peldikuhe oll’ uma pesä tennü hüürläne (saksi-mõtsahüürläne, ladina keeli Dolichovespula saxonica, selet’ Soonõ Villu) ja hiidüt’ sääl käüjit. Villu kaksas’ viil alostusõn olnu pesä maaha ja võtt’ imähüürläse hindäga üten.

Harju Ülle, Uma Leht

Sännas katsetatakse taimedega värvimist

Sänna Kultuurimõis soovib raamatukogu akende ette muhedaid meeleolukaid kardinaid. Sellelliste saamiseks toimub taimedega kanga värvimise katsetustuba, mida juhendab Hallimäe talu perenaine Olivia, kes tegutseb MTÜ-s Maavillane.

Olivia on tegelenud taimedest värvide väljavõlumisega aastast 2006, kuid seekordne värvimine on eriline – värviliseks tuleb tavapärase villase lõnga asemel saada hoopis puuvillane kangas. Kas ja kuidas see õnnestub, selgub juba kohapeal. Kindel on aga, et katsetustuba sisaldab taimearoome ja lõkkehõngu, veega plödistamist ning mõnusat jutuvada.

Mõnus katsetamine toimub Sänna Kultuurimõisa aias 8. augustil ning sellega alustatakse kell 11. Kuna kogu protsess võib kesta umbes 5-7 tundi, paluvad korraldajad võtta kaasa head-paremat-tervislikku ühisele teelauale.

Tasu: 5 eurot

Osalemisest palutakse teada anda kultuurimois@kultuuritehas .ee või 555 88 929

Projekti rahastab Eesti-Šveitsi koostööprogrammi Vabaühenduste Fond ja Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Hobesetüünätäl Pokumaal – täämbä hummogu nakass pihta

Täämbä hummogust 28. juulini nakass Pokumaal pihta hobusetüünätal.

Nätä saa hobesega kündmist, niitmist, mõtsatüüd, õdaguti vankriga sõitmine, aidakinon filmi hobestest, Padasoomäe talupaigan hobesetüü seminaar 26. juulil kell 12.

25. juulil Hauka talu man perreõdak “Pastoraalid” . Mängimi karjussemänge, puhumi pilli ja kullõmi muinasjuttu. Hindäle saa soetada karjamärsi üten moonaga.

Kell 19 Hauka talu man Põldsepa Margusse, Jantsoni Jaanusse ja Matvere Marko kontsert “Melanhoolsed meestelaulud”.

Perreõdagu ja kontserdi pilet suurile 10 eur, latsile 5 eur .

Täpsemba aokava löüd kodulehelt.

Manu saa küssü ka kõnõtraadilt 53 425054

Liikluskorralduse muutused Võru linnas

Alates 22. juulist on autoliiklus Võru linna Jüri tänaval selle täies ulatuses kahesuunaline. Lähemal ajal muudetakse tervenisti kahesuunaliseks ka Tartu ning Paju tänav.

Ettevalmistustööd Jüri tänava kahesuunaliseks muutmiseks algasid suve hakul, mil Jüri-Paju tn ja Räpina mnt ristis alustati ringristmiku rajamist. Hiljem püstitati Jüri-Vabaduse ristmikule valgusfoor ning kaotati senine ohutussaar Jüri-Tartu ristmikul, mis muutub tavaliseks ristmikuks.

Läinud nädalavahetuse hoovihmadele vaatamata sai Jüri tänavale kantud uus teemärgistus, mille täiendamine jätkub. Linnavalitsus avaldab kahetsust, et kurjategijad üritasid nädalavahetusel teemärgistust teinud ettevõtte tööd füüsiliselt takistada.

Linnavalitsus kutsub Võru elanikke ja külalisi olema linnaliikluses ekstra tähelepanelik, et hoida ära vanast harjumusest tulenevaid liikluseeskirja rikkumisi.

Esimeste tundide järel saab öelda, et võrulased on liikluskorralduse muutusest tulenevat lisavõimalust üsna aktiivselt kasutama hakanud.

Sännas on augustis õpirännak

22.-25. augustil toimub Võrumaal Sänna Kultuurimõisas inspireeriv rahvusvaheline koolitus “Tark kaasamine praktikas”,kus osalejatel on võimalus kogeda ühiselt loodud koosõppimise ruumi, kogeda ja harjutada erinevaid kaasavaid meetodeid ning praktikaid, seal hulgas ring, avatud ruum, maailmakohvik, ideeturg, U-teooria, kaordilised sammud.

Sellel teekonnal toetavad osalejaidvaldkonna parimad koolitajad-praktikud Kanadast, Taanist, Rootsist, Inglismaalt ja Eestist.

Lisainfo: www.kaasamine.ee

Kreutzwaldi auks peetakse Võrus konverents

1. augustil toimub Võrus Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseumis Kreutzwaldi 31 “Lauluisa aia raamatukogu”. Päevajuht on majaperemees Kreutzwald Arthur Ruusmaa isikus. Üritus on tasuta.

Ürituse kava:

10.00 Avasõnad

10.10 Võru Linnavalitsuse tervitus – Jüri Kaver.

10.20 Kreutzwald kõnetab ka täna… Ammutame vanadest aegadest – Enn Tupp.

10.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm.

11.00 Lugemisprogrammist “Raamatuga suvesse” osavõtjate tunnustamine. Väljaande “Kirjatsurad ja päevapiltnikud vanas Võrus” esitlus.

11.15 Kreutzwaldi ravimtaimesoovitused ja nende vastuvõtt talurahva hulgas Taimeteede degusteerimine – Renata Sõukand.

12.45 Õied sinule – Ilmar Vananurm. Viktoriini “Kreutzwaldi maailm” võitjate autasustamine.

14.00 “Ennemuistsed jutud” – Miksteatri etendus. ASi TEA Kirjastus raamatute müük-

Toetavad Võru Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapitali Võrumaa Ekspertgrupp, Eesti Hoiuraamatukogu.

Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Tööinspektsiooni Lõuna inspektsioon viis aprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaal läbi töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli kontrolli eesmärgiks suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise hetkeseis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal 5, Jõgevamaal 5, Põlvamaal 4, Võrumaal 3 ja Valgamaal 3 ettevõtet.

Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud. Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust. Loe edasi: Ettevõtetes pole tagatud töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutus

Mandala tantsu nädalavahetus Sänna Kultuurimõisas

16.-18. augustil toimub Sänna Kultuurimõisas Mandala tantsu (Vadžratants) laager.

Laagrit juhendab Alar Kukk, kes on õppinud vadžratantse kahe põhiõpetaja – Adriana dal Borgo ja Prima Mai juhendamisel. 2011. aastal kinnitas dzogtšeni õpetaja Chögyal Namkhai Norbu, kes on nende õpetuste allikaks meie maailmas, tema 1. tasandi vadžratantsude juhendajaks.

Tiibeti budismi – Dzogtšeni — õpetuses tähendab Vadžra meie tegelikku loomust, kõikide nähtumuste tõelist olemust. Vadžratants on oluline heli ja liikumist kasutav meetod meie eksistentsi kolme tasandi – keha, energia ja meele – integreerimiseks sellesse teadmisesse.

Vadžratants on samas väga eriline ja efektiivne praktika meie energia loomuliku seisundi taastamiseks ja kogu meie olemuse tasakaalustamiseks. Kõik huvitatud inimesed võivad teadlikkuse ja austusega lähenedes seda tundma õppida ja nendest hüvedest osa saada.

Kuue vabanemise tantsu tantsivad koos 12 inimest, kuus naist ja kuus meest, suurel viievärvilisel mandalal. Mandala väljendab meie sisemise maailma ja välise maailma vahelist vastavust. Tantsijaid saadavad muusika ja kuue vabanemise helide meloodiline laul.

Vaata: http://www.youtube.com/watch?v=vetbM7bTSmk

Nädalavahetuse tasu (sisaldab kõike) 75 EUR.

Osalemiseks palume registreerida aadressil kultuurimois@kultuuritehas.ee

või telefoni teel +372 5558 8929 (Kadi Noor)

Rohkem infot mandala tantsu laagri kohta leiad Sänna Kultuurimõisa kodulehelt http://www.kultuurimois.kultuuritehas.ee/mandala-tants-vadzratants/

Ansambel JÄÄÄÄR 20. juulil Suurel Munamäel

JÄÄÄÄR JA SÕBRAD/ KAUNITE KOHTADE KONTSERDID 10 AASTAT Suurel Munamäel 20. juulil kl 20.00.

Seekord tuleb Jäääre suvetuur teisiti. Iga kontsert saab olema eelmisest erinev, sest iga kord on laval uus külalismuusik. 20. juulil Suurel Munamäel toimuval Jäääre kontserdil on külaliseks Indrek Kalda.

Pileti hind kõigile 12€
Kuni 10 aastased lapsed k.a. saavad kontserdile tasuta

Piletid on müügil Piletilevis ja kohapeal!

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot…”

Taarka Pärimusteatri uus lavastus “Leelo otsib setot. Helevalus jaht häältele ja südamele” etendub 20. juulil kell 13.30 Ostrova festivalil (www.ostrovafestivalid.ee).

Pärimusteatri lavastus vaatleb paralleelselt 1920. aastate suurte seto lauluemade igapäevaelu ja staatust seto meestekeskses ühiskonnas ning tänapäeva noori seto naisi, kes hoolimata uuest ajast ja keskkonnast on suutnud säilitada oma kultuuritunnetuse. Kui 1920. aastate lauluemad pidid rääkima isiklikust läbi traditsiooniliste värsside, siis 2013. aasta noored naised peavad enda kuuldavaks tegemiseks kasutama häälekamaid meetodeid ja kohanema linnakeskkonnas, sest side juurtega ja võimalus kodupaika tagasi tulla jääb järjest nõrgemaks. Samas on palju ühist – naiseksolemise ilu ja valu on muutumatu hoolimata neid eraldavast sajandist.

Lavastaja Anne Türnpu. Mängivad Riin Tammiste, Helena Kesonen, Marija Jurtin, Kärt Blum, Krista Keedus, Eve Ellermäe.

Loe lisaks Maalehest: http://www.maaleht.ee/news/uudised/kultuur/parimusteater-tostatab-seto-kogukonnas-olulisi-teemasid.d?id=66406798

Vaata lisaks Facebookist: https://www.facebook.com/pages/Taarka-P%C3%A4rimusteater/186647088051100

Lisainfo: Helena Kesonen, Taarka Pärimusteatri tegevjuht, taarkateater@setomaa.ee, 5688 4999

Kriisade nimeline orelinädal Võrus

18. – 21. juulil on Võrus orelinädal. Ürituse kunstiline juht on Denis Kasparovitš. Esinevad Denis Kasparovitš (Eesti), Dina Ikhina (Venemaa), Denis Makhankov (Venemaa).

Kava:

18. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Pastoraal. Kontserdi kavas on Bachi, Francki, Vierni, Arro ja Süda oreliteosed.

19. juuli, kell 19.00 Rõuge Maarja kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

20. juuli, kell 19.00 Vastseliina Katariina kirik

Helilooja portree. Kontserdi kavas on Franz Liszti oreliteosed.

21. juuli, kell 19.00 Võru Katariina kirik

Võru Katariina kirik 220. Lõppkontsert. Kavas Vierne, Durufle, Franck jt.

Leiutajate Külakool otsib õpetajat!

Imeline inimene, kes Sa kannad endas unistust Leiutajate Külakoolist või oled unistanud Leiutajate Külakoolis õpetamisest, siis vis tead, et meie unistame sinust!

Võrumaal Rõuge vallas Sänna Kultuurimõisas on loomisel kogukonnakool Leiutajate Külakool. Loojateks on emad-isad, kellel kas juba kooliealised või kohe koolikohustusikka jõudvad lapsed. Emade-isade soov on pakkuda lastele ja ka iseendile võimalust käia koolis, mis on nii inspireeriv, et sinna minek on rõõmsa meele, huvi, avatuse ja seiklusliku meelega.

Leiutajate Külakooli lapsed ja lapsevanemad unistasid esimesel visiooniringil oma õpetajast nõndaviisi:

Õpetaja on:

inimene, kes ei väsi imestamast, on avar ja õhuline, kuid samas kahe jalaga maapinnaga ühenduses;

inimene, kes on kohtunud iseendaga ja tajub enda piiritut olemust;

inimene, kes tunneb ja mõistab maailma ja inimelu riukaid;

inimene, kes teab ja tunneb unistuste jõudu;

inimene, kes oskab teisi inspireerida ning säilitada huvi küsimaks küsimusi ilma ootusteta vastustele;

inimene, kes mõistab, kes on inimene ja mis on tema koht universumis;

inimene, kes elab ja armastab;

inimene, kes armastab nii rõõmu kui ka pisaraid;

inimene, kes oskab vastu võtta ja muuta selle elujõuks ja rõõmuks;

inimene, kes mõistab vabadust kui vastutust. Inimene, kes on vaba ning soovi seda vabasust lastele;

Lisainfo siit.

Võrumaa talupidajad kogunesid traditsioonilisele põllumeestepäevale

Võrumaa XV künnivõistlusel osalejad. Fotod: Võrumaa talupidajate liit

Laupäeval, 13. juulil pidasid Võrumaa talumehed traditsioonilist põllumeestepäeva, seekord otse Võru külje all, aga siiski maal – Võru vallas Võrumõisas. Rohkelt rahvast jätkus nii põllumeeste päevale (parkimiskorraldajad lugesid kokku ligi 1500 külastajat) kui ka kilomeetri kaugusel peetud Võru folkloorifestivalile.

Ka seekordselt põllumeestepäeval võeti mõõtu juba 15. aastat järjest kündmises. Künnivõistluse võitis Mart Raudsep Väikemetsa talust, teise koha sai Ivar Rosenberg Väikeroosu talust ning kolmandaks tuli Andres Sakk Saki talust. Anti välja ka kaks künnimeistrikarikat: Mart Raudsepale ja Kaspar Järvalale OÜst Rodnas. Esimest korda osales võistlusel ka üks naine – Karin Sepp Lasva vallast.

Naised said aga võistelda eheda talumehesöögi võistlusel “Põllumehe lõunaamps”. Parima talumehepala valmistas žürii hinnangul Anne Uppin, kes oli kohalikust toorainest teinud suitsulihaga keedetud hernepudru, suitsuliha omatehtud leivaga, lihakonservi ja rüüpeks punasesõstrajoogi. Teise koha võitis Ulvi Kallas omakaetud piknikutekiga, tekil leidus soe terasepik tillivõi ja porgandi-küüslaugu-juustuvõidega, kalasupp ja segane toit (nimi perenaiselt endalt) oma koduaia viljadest, seeneletšo ja õunamahl. Kolmandaks tuli Karin Sepp, kelle korv sisaldas kilu- ja lihakonservi võileibu, kaneelisaiakesi, jooki ja kangemat kraami.

Tunnustati ka Võrumaa talukonkursist osavõtjaid: Võrumaa talupidajate liit otsustas riiklikule aasta talu konkursile esitada kaks talu: noorte talunike kategoorias Taivo Koka talu Lasva vallas ja alternatiivsete talude kategoorias Peeter Reemani Sepa talu Rõuge vallas.

Veel demonstreeriti nii vana kui ka moodsat põllutehnikat ja koduloomi, lapsed said hüpelda batuutidel ja sõita ponidega, täiskasvanud arutlesid tulevase Euroopa Liidu eelarveperioodi maaelupoliitikast (kohal viibis ka europarlamentäär Ivari Padar). Lusti lisas kapell Asjapuud ning tantsu lõi meeste showtrupp Nõtked ja Karvased. Ka Võru folkloorifestival jõudis põllumeeste päevale: esines Puerto Rico folkloorigrupp. Lehmalüpsivõistlusel tuli kätt proovida taaskord kunstlehmal.

Loe edasi: Võrumaa talupidajad kogunesid traditsioonilisele põllumeestepäevale

Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval

Võru folkloorilaval andsid ühise kontserdi Läti ja Nepaali rahvatantsijad. Kaks täiesti erinevat kultuuri, kuid üks ja sama armastus oma rahva muusika ja tantsu vastu.

Kontserti alustasid lätlased, noored üliõpilased Jelgavast. Triibulised seelikud, valged pluusid,vestid, punased lehvid patsides, lõpmatult pikad kirjud vööd ei tohiks meile, eestlastele, olla võõrad. Tõsi, pastelde asemel kandsid Läti noormehed pikki musti säärikuid. Kui püüda lätlaste tantsu iseloomustada, siis võiks seda teha kolme märksõna abil: tempo, teatraalsus ja rõõm. Noorte tudengite tantsu jälgides oli väga vähe neid hetki, kui mõni tantsujalg lihtsalt põrandal puhkas. Küll keerutati üksi ja koos, joosti ja hüpati ning keerutati jälle. Oleks olnud päris põnev teada, missuguse pulsiga tantsiti pärast 45 minutit esinemist viimast hoogsat tantsu. Lisaks tempole, oli nauditav jälgida ka lätlaste kehakeelt, miimikat. Silmad, kulmud, suu, käed – kõik mängisid tantsule kaasa. Kui meie rahvatantsijad seovad vööd võimalikult kõvasti kinni, et need ikka püsiks, siis Läti neiud lasid mitmes tantsus oma vööd lahti ja nendest said olulised tantsu osad. Ja naeratus, see ei kustunud vist küll kuni viimase tantsuni ühegi noore näolt. Oli tunda, et tantsiti suure rõõmuga. Seega pakkusid lõunanaabrid koduselt tuttavat ja säravat rahvatantsu. Loe edasi: Lätlased ja nepaallased lustisid folgilaval