Võru folkloorilaval andsid ühise kontserdi Läti ja Nepaali rahvatantsijad. Kaks täiesti erinevat kultuuri, kuid üks ja sama armastus oma rahva muusika ja tantsu vastu.
Kontserti alustasid lätlased, noored üliõpilased Jelgavast. Triibulised seelikud, valged pluusid,vestid, punased lehvid patsides, lõpmatult pikad kirjud vööd ei tohiks meile, eestlastele, olla võõrad. Tõsi, pastelde asemel kandsid Läti noormehed pikki musti säärikuid. Kui püüda lätlaste tantsu iseloomustada, siis võiks seda teha kolme märksõna abil: tempo, teatraalsus ja rõõm. Noorte tudengite tantsu jälgides oli väga vähe neid hetki, kui mõni tantsujalg lihtsalt põrandal puhkas. Küll keerutati üksi ja koos, joosti ja hüpati ning keerutati jälle. Oleks olnud päris põnev teada, missuguse pulsiga tantsiti pärast 45 minutit esinemist viimast hoogsat tantsu. Lisaks tempole, oli nauditav jälgida ka lätlaste kehakeelt, miimikat. Silmad, kulmud, suu, käed – kõik mängisid tantsule kaasa. Kui meie rahvatantsijad seovad vööd võimalikult kõvasti kinni, et need ikka püsiks, siis Läti neiud lasid mitmes tantsus oma vööd lahti ja nendest said olulised tantsu osad. Ja naeratus, see ei kustunud vist küll kuni viimase tantsuni ühegi noore näolt. Oli tunda, et tantsiti suure rõõmuga. Seega pakkusid lõunanaabrid koduselt tuttavat ja säravat rahvatantsu.
Hoopis eksootilisemat muusikat ja tantsu pakkusid nepaallaased, mägede rahvas, aga selgus, et ka tantsurahvas. Nimelt pidada seal maal mees endale naise valima tantsu järgi. Kui mees tantsib naise üle, võib ta naise endaga kaasa võtta ja temaga abielluda, kui aga naine on mehest parem tantsija, võib ta endale uue mehe valida. Nepaallaste rahvariided olid vägagi värvikad ja neid vahetati iga tantsu järel. Põhjuseks, et igas regioonis on omad rahvariided ja neid taheti näidata. Muusika, mis tantse saatis (enamasti koos lauluga) sarnanes India muusikaga. Nepaallaste tantsud olid kui väikesed etendused, mis jutustasid lugusid, ikka sellest, kuidas mees ja naine teineteist tantsides leiavad. Vaatamata sellele, et nepaallastest tantsijaid oli kordades vähem kui lätlastest tantsijad, suudeti siiki kogu lava ära täita ja publik kaasa elama panna. Finaaliks meelitati lavale kaasa tatsima nii lätlasi kui ka eestlasi, nii noori kui vanu ja isegi festivali peakorraldaja ei suutnud kiusatusele vastu panna ning tantsis Nepaali muusika rütmis. Nepaallased juba teavad, kuidas keha ja käed õiges taktis liikuma panna.
Usun, et peaaegu saalitäis rahvast, kes olid tulnud lätlaste ja nepaallaste tantsule kaasa elama, said positiivse elamuse. Kes aga tarmukaid tantsijaid veel näinud pole, saavad seda teha tänasel Võru folkloorifestivali lõppkontserdil (Kandle aed, kell 16.00).
Tuuli Hiiesalu