Käsitsi heinaniitmisvõistlus Võrumaal Haanja vallas Plaani külas sai alguse juba 1998. aastal ja sellest ajast peale iga aasta 24. juunil seavad kangeimad vikatiga mehed ja naised oma sammud juba ammu tuttavaks saanud Plaani kiriku taga asuvale heinamaale.
Niitmisvõistluse ajal toimuvad lisaks:
– rahvalikud jõukatsumised meestele, naistele ja lastele,
– saunaviha tegemise töötuba.
Esimese soome-ugri filmifestivali (FUFF), mis toimus 4.-8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumi külakinos Võrumaal, parima filmi auhinna pälvis Larissa Smolina ja Vladimir Slavovi film “Loomad vepslaste elus”.
Film jutustab vepslastele olulistest loomadest ja nendega seotud uskumustest. Parima režissööri auhinna vääriliseks peeti setode ülemsootska Aarne Leima loodud filmi “Peko päiv”. Ivan Golovlevi pärjati parima operaatoritöö eest filmis “Naftaväli”. Lisaks andis žürii välja kaks eripreemiat – Olga Konkovale ja Denis Kuzminile soome-ugri väikerahvaid tutvustavate lühijoonisfilmide eest ning Denis Kornilovi filmile “Herakles”, mis räägib udmurdi küla piinavast alkoholiprobleemist. Žürii, kuhu kuulusid ungari režissöör Daniel Erdelyi ja operaator Paul Nurme hindas auhindade jagamisel enim filme, mille keskseks teemaks on väikekultuuride hoidmine.
Festivali stsenaristika töötubades, mida juhatasid Daniel Erdelyi ja kirjanik Mart Kivastik, osales 15 soome-ugri väikerahvaste esindajat. Festivalil osales külaliste ja vabatahtlikena 18 erineva riigi ja rahvuse esindajat.
Festivali kunstiline juht Edina Csüllog on festivaliga rahul: “Mul on hea meel, et soome-ugri filmitegijatel oli lõpuks võimalus kokku saada, arendada stsenaariumi ideid professionaalsete filmitegijate juhendusel, vaadata filme, luua plaane koostööks tulevikus. Loodame ellu viia festivali ajal tekkinud idee luua soome-ugri filmifond, mis tegeleb soome-ugri filmide andmebaasi loomise, koolitamise ja soome-ugri väikerahvaste hulgast pärit filmitegijate toetamisega.”
Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts.
16.-21.juuni toimub Rõuge Avatud Noortekeskuses 6-päevane eelkõige turvalisuse teemat käsitlev laager kõigile Rõuge valla noortele vanuses 8-14.aastat. Laager algab 16.juunil kell 11.00 kogunemisega noortekeskuses ja lõpeb 21.juunil orienteeruvalt kell 14.00.
Laagrit külastavad politsei ja Maanteeameti spetsialistid. Laagris külastatakse Liikluslinnakut, omandatakse oskusi metsas jms.
Osalustasu on 10 eurot. Hind sisaldab transporti, toitlustust, Liikluslinnaku piletit, programmilisi tegevusi ja muid vahendeid.
NB! Laager on telkimisega Rõuge pargis. Halva ilma korral ööbitakse Rõuge Avatud Noortekeskuses.
Huvilistel registreeruda hiljemalt 11.juuniks e-posti teel raugeank@gmail.com või telefonil 7859384 ja 55603988.
Suvine noortelaager “Turvaline lapsepõlv” on toetatud Eesti Noorsootöö Keskuse koondprojektist “Noorte tervistav ja arendav puhkus 2014”. Koondprojekti rahastab Haridus- ja teadusministeerium Hasartmängumakse Nõukogu vahenditest.
Laagrit toetab Rõuge Vallavalitsus ja aitavad kaasa Rõuge Noorteklubi vabatahtlikud Gruusiast ja Valgevenest.
22. juunil toimub Rogosi mõisa pargis jaanituli ansamblitega I Triniti (Itaalia) ja Respekt.
Pilet eelmüügist 5 EUR, kohapeal 8 EUR
Piletite eelmüük toimub 16. juunini Rogosi mõisa muuseumis teisipäevast pühapäevani ajavahemikul 11.00-17.00.
Lisainfo: Sirje Pärnapuu, Haanja valla kultuuritöö juht, tel 516 5728, sirjeparnapuu@gmail.com
Eesti suurima rattamaratonide sarivõistluse Estonian Cup kolmas etapp – Haanja kõrgustikel sõidetav 63 kilomeetri pikkune Rõuge Rattamaraton, on rohkem kui 900 tõusumeetriga kaheksast osavõistlusest raskeim aga samal ajal ka sarja üks põnevamaid etappe. Homme, 7. juunil toimuva Rõuge Rattamaratoni stardinimekirja on kantud 1465 ratturit.
Üldseis sarja liidrite vahel, pärast senitoimunud kaht etappi, on tasavägine. Esimesel kahel etapil ei tõusnud üldarvestuses keegi poodiumile mõlemal võistlusel.
Laupäeval lähevad Haanja kõrgustikel toimuva Rõuge Rattamaratoni starti võidu- ja poodiumieesmärgiga vähemalt kümme Eesti tippratturit. Spordiennustusportaal Paf peab Rõuge Rattamaratoni favoriitideks avaetapi võitnud Silver Schultzi, Tallinna Rattamaratoni kiireimat meest, lätlast Dimitry Sorokinit ja vanameister Alges Maasikmetsa, kes võitis Rõuge Rattamaratoni aasta tagasi ning on ka tänavu näidanud teravat minekut.
Loe edasi: Tõsine proovikivi: homme toimub Rõuge rattamaraton
Võro instituudin näüdäti eelä “Mino Võromaa” 27. jutuvõistlusõ parõmbist töiest kokko pantut latsiraamatut “Tansaman ja parhilla'”. Üteliisi anti teedä’ konkursi võitja’.
Timahava võtsõ latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlusõst ossa 124 kirotajat 128 tüüga. Parõmbit töid avit vällä valli’ hindajidõ kogo (Hollo Aimi, Laanpere Helle, Kübärä Merili ja Rahmani Jan).
Võistlusõ pääpreemiä pandsõ vällä Eesti eurosaadik, Võromaa miis Padari Ivari. Timä kutsõl sai võitja Koduvere Jolan Henriette kävvü Brüsselin europarlamendi ello kaeman.
Kokko sai raamatulõ “Tansaman ja parhilla’ ” 59 juttu-luulõtust, pildi’ tekk mano Võromaa juuriga kunstnik Vähi Laura.
Latsi ja nuuri võrokeelitside kirätöie võistlust alost 1987. aastagal Võro hariduskuundis. 2000. aastagast pääle kõrraldas võistlust Võro instituut. Loe edasi: Vahtsõnõ “Mino Võromaa” kogomik om valmis
Setomaal Meremäe vallas Obinitsa külas Seto Muuseumitarõs avati 3. juunil tänaseid seto identiteediga seonduvaid probleeme elamuslikul moel tõstatav näitus “SETO?”.
Näitus käsitleb seto kogukonnale olulisi teemasid, küsides kuidas siduda praeguse seto kultuuri eeskujuks olevat 20. sajandi alguse ning tänapäeva eluviisi.
Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa.
“Näituse idee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on “õigõ seto” määratlemine kõigis eluvaldkondades. Näitus “SETO?” pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse “SETO?” vorm ja kujundus elamuslik ja interaktiivne,” sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.
“See näitus on seto punk”, arvab näituse kujundaja Evelin Urm. “Seto ei ole ainult minevik, vaid ka tulevik. Seto elab täna ja praegu”.
Näituse “SETO?” koostaja on Eve Ellermäe ning kujundajad Evelin Urm ja Sirje Rump.
Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini.
Haanja Vallavalitsus sai Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmi vahenditest 31 956 eurot multispordi väljaku rajamiseks Haanjasse, Haanja valla enda osalus projektis on 27 234 eurot, kogu projekti maksumus on 59 190 eurot.
Spordiväljak rajatakse Haanja koolimaja korvpalliväljaku alale ning seda saavad kasutada Haanja kooli lapsed, paikkonna elanikud, lähedal asuvate spordibaaside külalised ning piirkonda külastavad turistid. Spordiväljakut saab suvel kasutada pallimängudeks ja talvel liuväljana.
Ehitustööd on kavandatud käesoleva aasta suve-sügisperioodile.
Heategevusfond Aitan Lapsi koostöös Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja teiste lahkete toetajatega andsid täna Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglatele üle ainulaadsed ratastel liikuvad raamatukogud ehk raamatukarussellid, mis toovad suure valiku teoseid ja lauamänge ravil viibivate lasteni.
Raamatukarussellid jõudsid haiglate lasteosakondadesse mitmete asutuste koostöös – oma jõud ühendasid Eesti Lastekirjanduse Keskus, SA Aitan Lapsi ja OÜ Plaat Detail koos metallifirmaga ASSI.
Mõte rõõmustada haiglaravil viibivaid lapsi liikuva raamatukoguga ehk raamatukarusselliga, sai alguse aastaid tagasi Eesti Lastekirjanduse Keskusest. Tänu headele inimestele, kes on annetanud heategevusfondile Aitan Lapsi oma taararaha, leiti vajalikud ressursid ja partnerid, et väärt idee lõpuks teoks teha. Aitan Lapsi nõukogu liikme Rauno Raali sõnul on tegemist kõiki Eesti haiglaid puudutava projektiga: „Täna andsime raamatukarussellid üle Põlva, Valga ja Lõuna-Eesti haiglate lasteosakondadele. Raamatukarussellid jõuavad 16 haiglasse üle Eesti, kus on lasteosakond. Seda tänu kõikidele lahketele Eesti inimestele, kes on heategevusfondile annetanud.“
Selle eest, et kõikides raamatukarussellides oleks alati suur valik rõõmsameelseid Eesti lasteraamatuid ja põnevaid lauamänge, hoolitseb Eesti Lastekirjanduse Keskus. Loe edasi: Raamatukarussellid jõudsid Põlva, Valga ja Võru haiglatesse
Soome-ugri filmifestivalil (FUFF) saab lisaks soome-ugri lühimängufilmidele nautida kaht pärimusmuusika kontserti. Neljapäeval, 5. juunil kell 21.30 mängib Ain Raal karmoškal (sissepääs prii) ja reedel, 6. juunil kell 20.00 esinevad vennad Johansonid (pilet 4 €).
Esimene rahvusvaheline soome-ugri filmifestival Eestis toimub 4.–8. juunil 2014 Tsiistre linamuuseumis, Misso vallas, Võrumaal. Tsiistre linamuuseumi külakinos jõuab vaatajateni ligikaudu 50 filmi soome-ugri väikerahvaste – handi, vepsa, ingerisoome, udmurdi, handi, seto, mari, liivi – filmitegijatelt. Samuti linastuvad festivalil eesti, soome ja ungari lühimängufilmid ning eksperimentaalfilmide valik kogu maailmast.
Filmifestivali patroon on soome-ugri kultuuri hoidja kirjanik Kauksi Ülle. Festivali korraldavad Nisi Masa Estonia ja Prastuli Selts. Lisainfo: www.fuff.ee, www.linamuuseum.ee
Allikas: Kristina Remmel
Näituse eesmärgiks on aidata seto kogukonnal, Setomaa külastajatel ja seto kultuuri huvilistel mõtestada pikaajalisemaid kultuurilisi arenguid, milles muutumisprotsess on loomulik osa. Omaette teemana käsitletakse näitusel ka kultuuriliste elementide turundamise küsimust.
„Näituseidee on välja kasvanud seto kogukonna sisesest aktiivsest ja emotsionaalsest arutelust kultuuriliste piiride üle, mille tuumküsimuseks on „õigõ seto“ määratlemine kõigis eluvaldkondades.
Muuseum pakub võimalust jätkata seda arutelu olulistel seto identiteeti puudutavadel teemadel avalikus ruumis. Seetõttu on näituse „SETO?“ vorm ja kujundus elamuslik ja külastajat aktiivselt arutelus osalema ja sõna võtma kutsuv“, sõnas näituse koostaja Eve Ellermäe.
Näitus SETO? jääb avatuks 31. oktoobrini. Näituse „SETO?“ koostaja on Eve Ellermäe ning kujundaja Evelin Urm. Näituse „SETO?“ koostamist toetasid Rahvakultuuri Keskus Setumaa Kultuuriprogrammi kaudu, Kultuurkapital ning Meremäe Vallavalitsus. Lähem info näituse kohta: www.facebook.com/ setonaitus lehelt
Allikas: Obinitsa Muuseum
Tomaditaimi äri lätt seo keväjä häste: pall’o omma hindäle kasvuhuunõ ehitänü, et esi hindäle tomadi kasvata.
«Ostjit om tõtõst hulga,» ütel’ Troll’a Jaana, kiä om kasvatanu Navi külän Ilumäe talon tomaditaimi joba katõssa aastat.
Räpinä aianduskooli lõpõtanu Jaana om kasvatamisõs vällä sortnu parõmba ja nuu sordi, midä inemise tahtva: 30 esi sorti tomadit. Müügis sai timahava kasuma pantus paar tuhat tomaditaimõ.
«Ma sai nuumi, et ei kasvada eesti sortõ,» muheli Jaana. «Sis kai perrä ja naksi kasvatama, timahava omma mul Eesti sortõst Mato, Terma ja Varto. Ma es usuki, a vana eesti sort Mato om tõtõst väega hää tomat!»
Päält tuu omma Jaanal hübriidi ehk F1 sordi. «Väega pall’o küstäs, et midä tuu F1 tähendäs. Taim om haiguskimmämb ja and rohkõmb saaki,» selet’ Jaana. «No noilt ei või esi siimnit võtta – sis saat õnnõ ilosa kasvu, a saaki saa-i.»
Kõllatsidõ tomatidõ kotsilõ ütel’ Jaana, et ütsjago inemiisi taht noid, omma magusamba, a tõsõ ei võta eloilman. A inemiisi huvitasõ parhilla esierälidse, egäsugudsõ kirivä, musta ja neoonkõlladsõ tomadi. «Üts Tartomaa firma tuu noid sisse, a harva sordi omma kolm kõrda kallimba kah,» ütel’ tä. Hindäle kasvatas Jaana ütte kimmäst sorti – Cindel. «Kimmäle om viilgi parõmbit sortõ, a ma kae siimne hinna perrä kah,» selet’ tä.
Loe edasi: Tomatitaime läävä häste kaubas
Haani keelepesähn peetäs tähtsäs opada latsõlõ Haani muudu võro kiilt, uma kandi kombit, käsitüüd, ajastaigõga köüdetüid tähtpäivi ja muud, miä avitas latsõl kassu.
Et rühm um väiku, sis keelepesä um ku pere, kohn mängvä kuuhn mitmõ vannusõga latsõ. Keelepesälatsõ umma uma kõnõlamisõga näüdüsses tõisilõ latsilõ ni vanõmbilõ, kiä või olla mõtlõsõ kõnõlda, a julgu-i.
Sügüsest oodami Haani keelepessä latsi mano. Hää, ku lats joba kõnõlas võro kiilt ja vanõmba kah. Haani keelepesä ots sügüsest ka kooni katõs pääväs nädälihn umma rühmä nuurt ja tegüsät oppajat, kiä mõist kõnõlda võro kiilt ja kinkalõ miildüse latsõ.
Umast tahtmisõst anna teedä aadrõssi egle.vodi@gmail.com pääle vai kõlista tel 516 6684. Täpsembät teedüst Haani keelepesä kotsilõ saa www.keelepesa.haanimaa.ee.
Vodi Egle, keelepesä kõrraldaja
Urvastõ kihlkunnast Vaabina vallast peri Tiganik oll’ uman kodokandin koolioppaja. Tä tekk’ laulu- ja pasunakoori tõistõ laulupitto minekis. Pidi Urvastõ kerigu lähkül puuti. 1894. aastal ostsõ tä Võrolõ maja (Kreutzwaldi uulits 54) ja naas’ sääl puuti pidämä, millest Räppo Jaan ka kolmõ aasta peräst laulu tekk’.
Tiganik ai ka Võrol laulu- ja pasunakoori kokko, oll’ Kandlõ iistsaisusõ liigõ. 1902 valiti Tiganiku Adam üten Lauri Johaniga Võro liinavolikokko: nä olli sääl edimädse eestläse. Tiganiku kotsilõ om kirotõt aolehen Võru Teataja (16.03.1929), et täl oll’ väega pall’o tutvit ja rahvas usald’ tedä.
Surmakuulutusõn (Postimees, 1.06.1932) om kirän, et Tiganik võitsõ rahva usaldusõ Võro lainu- ja hoiuütisüsen (1903, ildampa Võru Ühispank, rahvasuun Tiganiku pank) aususõ, täpsüse ja vastatulõlikkusõga. Pangan oll’ tä kassapidäjä. Uma naasõ Annaga oll’ Tiganik nii ütte kasunu, et naanõ kuuli suurõst leinäst nätäl pääle miist.
Uma Lehe toimõndusõlt: tull’ vällä, et Tiganiku Adami fotot olõ-i ütengi Eesti muusõumin. Olõ-i ka noil sugulaisil, kelle üles löüdsemi. Ku kellelgi om Tiganiku Adami pilti, andkõ kimmähe teedä (tel 782 2221, 5660 6494 vai info@umaleht.ee): teemi pildist koopia Võromaa muusõumi jaos.
Uma Leht
8. juunil algusega kell 11.00 toimub Navi seltsimaja juures perepäev. Perepäeval leidub mitmekülgset tegevust nii lastele kui täiskasvanutele.
Kavas on rohe- ja käsitöölaat, kuhu on oodatud kõik kauplejad (eelregistreerimine mai.timmi@gmail.com; 51 94 15 37), kes soovivad müüa enda valmistatud tooteid, taimi, käsitööd. TÖötoas saab eisterdada dekoratiivseid ampleid (anuma peavad osaleda soovijad ise kaasa võtma). Navi küla ajaloolistel radadel toimub orienteerumine ratastel (osalejatel palume rattad kaasa võtta). Pärastlõunal on võimalus osaleda Navi küla ajaloo-teemalises jututoas. Oma uurimust tutvustab Alvin Meltsov ja lugusid küla ajaloost saavad vesta ja kuulata kõik ajaloohuvilised. Päeva lõpetab meeleolukas ja kaasahaarav teadusteater Kolmelt Põrsakeselt. Avatud on laste mängumaa. Üritus on osalejatele tasuta!
Perepäeva viib läbi Navi külaselts. Projekti rahastab siseministeerium kohaliku omaalgatuse programmi vahenditest. Rohkem infot meie tegemiste kohta leiad Navi küla facebooki lehelt.
Allikas: Navi külaselts
Eesti kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ võitsõ Vahtsõliina gümnaasiumi 11. klassi opilasõ Keiri Hanna tüü «Nõvvokogo-aigsõ tuutmishuunõ Vahtsõliina vallah».
«Hanna tüü om väega põh’alik, vanõmbidõ abiga tekk’ tä pildi ja jutu egäst huunõst,» seletäs Hanna juhendaja, oppaja Nagla Küllike. «Piirkund oll’ Vahtsõliina sovhoos, osa Võidu sovhoosist (Setomaa jago oll’ vällä jäetü) ja Sõprusõ kolhoos.» Tõnõ timä juhendet tüü sai võistlusõl kolmanda kotussõ: 12. klassi opilasõ Haljasõ Anneli «Arstiabist Missoh Misso jaoskunna-haigõmaja perrä». Anneli tüü sai ka riigiarhiivi eräavvohinna.
Gümnaasiumiopilaisi töiest oll’ viil hää Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Leberehti Sandri tüü «Võro liina juubõlipidostusõ» (juhendaja Kengi Kaja). Är märgiti katsa Vana Võromaa gümnaasiumiopilasõ tüü.
Võrokõsõ olli kõva ka uurmistöie võistlusõ põhikoolijaon. Kolmanda kotussõ sai Võro Keskliina kooli opilasõ Külmä Jürgeni tüü «Peränd terves elos» (juhendaja Ojala Tiiu) ja viiendä kotussõ Lutsu Anneli, Tuvikese Triinu, Lepla Sandri ja Kõomäe Käroli ütine tüü «Hõissa pulma!».
Eesti rahva muusõumi eräavvohinna sai Võro Kreutzwaldi gümnaasiumi opilasõ Resti Kätlini tüü Resti Arvi eloluust (juhendaja Rünga Katre). Är märgiti viil kuvvõ Vana Võromaa opilasõ tüü.
Kooliopilaisi aoluu-uurmistöie võistlusõ kõrrald’ Eesti aoluu- ja ütiskunnaoppajidõ selts joba 15. kõrda. Seo kooliaasta võistlusõ teema oll’ «Peränd om perändüs». Võistlusõ preemiä pand’ vällä Eesti president. Võistlusõlõ saadõti 138 tüüd. Võitja kuulutõdi vällä 2.05. Tarton. Uurmistüü läävä Eesti kirändüsmuusõumi kultuuriluu arhiivi ja ka Võromaa muusõummi.
Ruusmaa Arthur, Uma Leht
10. lehekuu pääväl tenssi Pikäkannu kooli latsõ kontsõrdiga kõiki häid inemiisi, kiä avidi Hooandja.ee abiga koolilõ keraamigaahjo osta. Huuandja abiga kor’ati aho ostmisõs ja ülessäädmises kokko tsipakõsõ päält 2000 euro.
Kooli juht Tamra Ave ütel’, et korgõ kuumusõga ahi om tsipakõsõ suurõmb mõsumassinast. Ahon saa kõrraga palota kolmkümmend kruusi, suurõmbit anomit mõni jago veidemb. Ahi tege savikunstnikul Rumvoldi Aivaril latsi oppamisõ pall’o laapsambas. Seoniaoni vidi tä latsi tettü savianoma Võro Kubijalõ hindä palotusahjo.
Aho ostminõ oll’ Pikäkannu kooli umaosalus suurõmban huviharidusõ projektin. Tamra Ave ütel’, et KÜSKi ehk kodaniguütisüse tsihtkapitaali abiga kujondasõ nä Pikäkannu kooli mano huviharidusõ keskust. Päält keraamigastuudio om käümä tougatu mitu spordiettevõtmist orienteerumisõst mäesuusalaagrini vällä. Pillikooli jaos ostõtas mano eelektriklavvõr ja kats kitrat, plaanin om sõita küllä Hiiumaalõ Emmastõ nuurikeskusõlõ. Suvõl tulõva Pikäkannul savikunsti ja pillimängo huvipäävä.
Uma Leht
Võru maavanem Andres Kõiv tunnustas oma tervituskõnes kõiki julgeid lapsevanemaid ja haridusalgatuste eestvedajaid, kes on otsustanud rikastada muutlike tuultega haridusmaastikku. Tõepoolest vajab peavoolu kõrval tegutsemist alustav kool või lasteaed julgeid ning ettevõtlikke eestvedajaid. Enamasti saadakse inspiratsiooni selliseks tegutsemiseks omaenda lastelt, püüdes pakkuda oma pere võsudele parimat võimalikku haridust. Arusaam parimast haridusest on mitmekülgne, kuid Hariduspäeval jäi kõlama mõte, et hea haridus aitab kasvada teadlikuks, teotahteliseks ning loovaks täiskasvanuks.
Leiutajate Külakool
Leiutajate Külakooli idee autor Kadi Noor rääkis, et põhjused kooli loomiseks tulid nii temast endast kui ka tema lastest. “Kord, kui mulle sattus kätte Lindgreni “Röövlitütar Ronja”, taipasin, et kool ei pea olema niisugune nagu ta on, vaid elada võib täiel rinnal, õppides igal elatud sekundil. Kool peaks õpetama inimest päriselt elama,“ lausus Kadi, kes nendib kahetsusega, et tema 12 kooliaastat libisesid küll üsna jälgijätmatult mööda külgi maha. Kõik eluks olulise on ta pidanud hiljem järgi õppima. Möödunud esimesele Leiutajate Külakooli aastale tagasi vaadates arvab Kadi, et parimad õpetajad on olnud lapsed ise. Oma südame ning iseendaga kontaktis olemist peab Kadi koolihariduse olulisimaks osaks, ning just seda loodab Leiutajate Külakool oma õpilastele õpetada.
Loe edasi: Hea kool ja lasteaed minu lapsele on mu enda teha
Algas Eestimaa parimate lõõtsamängijate registreerumine 19. juulil toimuvale traditsioonilisele teppo tüüpi lõõtsade võistumängimisele tänavu juubelit tähistaval Võru folkloorifestivalil.
Väga pika ajalooga võistumängimine on 16.-20. juulini toimuva XX Võru Folkloorifestivali üks tähtsündmus, kuhu igal aastal on kogunenud üle kolmekümne lõõtsamängija üle kogu Eesti.
Tavapäraselt saab võistelda neljas erinevas kategoorias:
ALGAJAD – mängijad, kes on vaid aasta lõõtspillimängu õppinud;
NOORED – vanuses kuni 20 aastat;
TÄISKASVANUD – alates 21. eluaastast;
ÄSSAD – täiskasvanute klassis 1., 2. või 3. koha võitnud mängijad. Loe edasi: Parimad lõõtsamängijad valmistuvad Teppo võistumängimiseks
Lisaks pärimusmuusikale on võimalik kuulda popmuusikat paljude Eesti tippartistide esituses nagu Lenna, Tanel Padar ja The Sun, Singer Vinger, Kolumbus Kris, Dagö, Curly Strings ja Mikk Tammepõld. Rahvusvahelisust lisab Valgevenest pärit WZ Orchestra. Publiku meeleolu aitavad üleval hoida Asso Int ja Martin Müller. Festivali päevajuht on tuntud luuletaja Contra.
“Oleme kava kokku panemisel lähtunud alati kahest olulisest põhimõttest. Esmalt soovime tutvustada Seto folkloori, andes kohalikele artistidele võimaluse esineda laiemale publikule. Teisalt soovime Eesti popmuusika paremiku tuua Setomaa rahvale koju kätte,” ütles korraldaja Aime Tulp.
Ostrova festival toimub Setomaal juba neljandat korda. Lisaks kontserdite nautimisele on võimalik tutvuda ka kohaliku käsitööga. Lastele on avatud telk.
Ostrova Festival toimub 18.-19. juulil Ostrova külas, Meremäel, Setomaal. Piletid on müügil Ticketpro veebipoes ja müügipunktides üle Eesti. Rohkem infot: www.ostrovafestivalid.ee
Allikas: Ostrova Festivalid MTÜ
Päeva alustuseks pakutakse hommikukohvi ja waldorflasteaias Terve Pere Aed on avatud uste päev, kus huvilistele tutvustatakse waldorflasteaia toimimise põhimõtteid.
Kell 11.00 algab haridusfoorum „Millist haridust me oma lastele soovime?“ Parksepa lasteaia saalis toimuval arutelul tutvustavad oma tegemisi Võrumaa haridusmaastikku rikastavad algatused: Leiutajate Külakool, Keelepesä, Krabi kool, koduõpet rakendav pere, Rosma Haridusselts, waldorflastead Terve Pere Aed.
Vestlusringis osalevad teiste seas Võru maavalitsuse, kohalike omavalitsuste ning Haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid. Riigikogu poolt on lubanud vestlusringis osaleda Liisa Pakosta. Lõunaks pakutakse suppi ja pirukaid. Hariduspäeva lõpetab Anu Tauli muusikaline tervitus. Päeva jooksul on waldorflasteaia rühmatubades ja õuealal võimalik koos lastega mängida ja meisterdada. Osalemine on tasuta.
Kellele see päev mõeldud on? Eelkõige on see päev suunatud peredele, et anda lastevanematele ülevaade, millised on täna Võrumaal toimivad haridusvõimalused. Kindlasti saavad ühisest vestlusringist abi ka kohalike omavalitsuste esindajad, kellele see on hea võimalus kohtuda erinevate haridusalgatuste eestvedajatega oma koduvallast või selle lähiümbrusest. Ühtlasi avaneb hea võimalus uurida kooli/lasteaia loonud lastevanematelt, miks ja kuidas nad seda teinud on.
Ettevõtmist toetab Eesti Lastevanemate Liit. Info ja registreerimine e-posti aadressil tervepereaed@gmail.com
Allikas: MTÜ Terve Pere Selts
14. mail kell 17 toimub Vana-Võromaa kultuurikojas valgusti ehitamise töötuba. Juhendab insener Ain Toim, kelle isikunäitus on kultuurikoja galeriis avatud 1. juunini.
Ain Toim on näitusele toonud vanast mahakantud teadusaparatuurist loodud skulpturaalsed objektid, mis enamjaolt täidavad valgusti funktsiooni. Ka töötoas tehakse meistri juhendusel majapidamises leiduvatest asjadest valgusteid. Eesmärk on näidata, kuidas lihtsatest kättesaadavatest materjalidest tavaliste tööriistadega midagi uut meisterdada.
Juhendaja võtab kaasa valged plasttahvlid, läbipaistvat plasti (pleksiklaas), päevavalguslambi torud koos pesade ja drosselitega, halogeenlambid koos pesade ja trafodega, peegelkilet jne, muidugi ka kruvid, mutrid, needid ja tööriistad ning kindlasti midagi fantaasia töölepanekuks.
Huvilised, kes soovivad töötoas osaleda, võiksid kaasa võtta kodus seisma jäänud asju, juhtmeid ja pirnipesasid, et oleks suurem valikuvabadus ning võimalus teistega esemeid vahetada. Kui aga kodus asju napib, siis leiame miskit enda varudest!
Eelregistreerimine toimub kuni 13. maini e-posti aadressil jana@vorumuuseum.ee
Töötoa tasu 10 €.
Info: https://www.facebook.com/pages/Vana-V%C3%B5romaa-kultuurikoda/576970849033520
Vana-Võromaa kultuurikoda asub Võrus Katariina tn 11 (Võrumaa muuseum).
Aprillikuus toimus Pokumaa eestvõtmisel Edgar Valteri 85 aasta juubelile pühendatud luulevõistlus, kuhu oodati luuletusi pokudest ja loodusest üldiselt. 17. mail toimub pokuluule pidu.
Kokku laekus konkursile 449 luuletust 380 osalejalt. Luuletusi hindas žürii koosseisus Leelo Tungal, Ene Ergma, Külli Leppik, Jaan Kaplinski, Jaak Urmet (Wimberg). Arvestus toimus neljas vanusegrupis: 1.-4.klass, 5.-8. klass, 9.-12. klass, täiskasvanud. Kuid konkursile kirjutasid luuletusi ka lasteaialapsed.
17. mail kell 12, pokukalendri järgi õiesoengupäeval, on kõik oodatud Pokumaale Padasoomäe õuele pokuluule peole. (Väga vihmase ilma korral toimub pidu Pokukojas.)
Kavas:
* kuulutatakse välja pokuluule konkursi tulemused ja tänatakse võitjaid
* kuulatakse üheskoos väikest valikut konkursile laekunud luuletustest
* Kati Soone ja Kärgula pärimusringi eestvõtmisel mängitakse vanu laulumänge
* küpsetatakse lõkkel saia, meisterdatakse ja kaunistatakse põskesid kevadiste joonistustega
* avatud pannkoogitare
Luuletuste autoreid ja teisi pidulisi on lubanud tervitama tulla Contra (päeva juht), Wimberg, Ene Ergma, Jaan Kaplinski.
Luulepeo toimumist toetavad kirjastus Elmatar, Külli Leppik, Janek Joab.
Peole on oodatud kõik Pokumaa head sõbrad ja luulehuvilised. Pidu on tasuta.
Pokukoda on 17. mail avatud kella 11-18 (sissepääs piletiga).
Margus Konnula
Täna, esmaspäeval 12. mail kell 19 läheb Rõuge TV otsesaatega eetrisse Nursi noortetoast Nursi külakeskuses. Rõuge valla üks suuremaid külasid Nursi on luubi all.
Täna saates:
* Avati uuenenud noortetoa ruumid Nursi külakeskuses
* Saatekülaline Nursi külast
* Tagasivaade noortekeskuse volbriõhtule Rõuge pargis
* Ringreis valla ettevõtjate juurde
* Milline Rõuge tunnuslause on kõige populaarsem?
* Esitleti koduloolist raamatut “Noppeid ja mälestusi 20. sajandi Rõugest”
* Jaanipeebu kitarrikooli III lend andis lõppkontserdi
* Alustab noorte tööbörs
Otsesaade algab kell 19 ja on nähtav siin – https://www.youtube.com/watch?v=Ksru37HlLZM
Võru maavalitsus ja Võrumaa kutsehariduskeskus koostöös Rootsi sõprusmaakonna Värmlandi regioonivalitsusega, Leedu Kaunase arenguagentuuriga ning Norra Hedmarki linnavalitsusega osalevad Rootsi Instituudi Läänemere koostööprogrammi projektis “Digital Baltic”, mille eesmärgiks on avaliku sektori digitaalsete infosüsteemide arendamine.
Projekti ühe tegevusena korraldatakse 15. mail Võrumaa Toidukeskuses mõttetalgud digitaalsete teenuste kättesaadavuse parandamiseks, kasutades avatud ruumi meetodit, mis seab inimese kesksele kohale ning võimaldab igaühel aktiivselt osaleda ja tulemustesse panustada. Mõttetalguid modereerib Toomas Trapido, kes on korraldanud mitmeid sarnaseid üritusi.
Ürituse käigus on erinevatel sidusgruppidel võimalik kaasa rääkida nende igapäevaelu mõjutavate digitaalsete toodete ja teenuste arendamisel. Koos otsitakse lahendusi IT-teenuste kohta, mis muudaksid meie igapäevaelu lihtsamaks.
Mõttetalgute tulemusena on kavas koguda kuni viis digitaalvaldkonna uuenduslikku ideed, mida soovitakse teostada Euroopa Liidu järgmise programmiperioodi rahadest. Ürituselt kogunenud mõtted ja ideed laetakse üles Võru maavalitsuse kodulehele ning Facebooki.
Üritusel osalemiseks on vajalik eelregistreerimine e-kirja teel: gady.kunnapuu@voru.maavalitsus.ee või telefonitsi 5302 0327 hiljemalt 14. mail, sest osaleda saab vaid 50 kiiremat.
Üritust korraldab Võru Maavalitsus projekti “Digital Baltic – Promoting Digital Innovation in Public Sector Innovation” toel.
Loe edasi: Mõttetalgud Võrus: “Millised IT teenused teeksid minu töö ja igapäevaelu lihtsamaks?”
