Viljandimaa

Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

20. ja 21 . augustil Viljandimaal Suure-Jaani valla Kuhjaveres toimuvatel VII külateatrite päevadel osalevad kuusteist harrastustruppi seitsmest Eestimaa maakonnast. Hobiteatrirahvale jagab nõuandeid näitleja, lavastaja ja professor Kalju Komissarov.

Ettevõtmise korraldaja, Kuhjavere Külaseltsi juhatuse liikme Urve Muki sõnul on Kuhjavere külateatripäevade repertuaar mitmekülgne. Kõigil seitsmel korral osalenud Avinurme külateater Ida-Virumaalt mängib tänavu „Armu-karuselli,“, mille on lavastanud Malle Pärn. Esmakordselt on aga esindatud Jõgevamaa, kust külateater tuleb kohale Pala vallast tänavusest maakonna Aasta külast Assikverest. Osa truppe on teatrisündmuseks ise näitemängu kirjutanud või mõnele tuntud loole uue näo andnud. Omaloomingut toob lavale Sonda trupp Ida-Virumaalt. Nende näidend on võrsunud möödunud aasta kohtuteemalisest loost. Nüüd peavad aga samad tegelased pulmi. Peaaegu alati kohal olnud Sulbi külateater etendab seekord näitemängu „Farmis on ainult naised”, mille sünniks andnud inspiratsiooni muusikal „Dzässis ainult tüdrukud“. Lisaks lustlikumatele ja tänapäevastele lugudele on mängukavas oma koht ka klassikutel Lydia Koidulal, Eduard Vildel, Juhan Kunderil.

Urve Mukk märkis, et kui varasematel teatripäevadel on etendused toimunud ka talude õuedes, siis nüüd on mängupaigaks külamaja terrass.

Kuhjavere Külateatrite päevade alaline patroon professor Kalju Komissarov korraldas juba juuni algul näiteringide juhendajatele koolituse Viljandi Kultuuriakadeemias. Kuhjaveres analüüsib ta aga vahetult pärast iga etendust, lavastamist, näitlemist, rollide jaotust jne. Loe edasi: Laupäeval ja pühapäeval näeb Kuhjaveres külateatrit

“Põllerahvas” Kondase Keskuses

18. septembrini on võimalik Kondase Keskuses vaadata Christi Küti eesti rahvakunstist inspireeritud suuri seinavaipu ja “seinapõllesid”.
Christi Kütt töötab 2001. aastast TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias lektorina. Ta lõpetas 1998. aastal sama õppeasutuse rahvusliku käsitöö eriala ning 2005. aastal Eesti Kunstiakadeemias kunsti- ja kultuurantropoloogia magistratuuri.
Me oleme põllerahvas, iga kordamine tagab mäletamise ja mäletamine kasvatab ning loob meie mustrimälu. Põll on olnud üks naise staatuse muutuse märk, mis saatis teda terve elu. Oleme pulmakombestikus neiule põlle ettesidumist au sees hoidnud. Pulmapõlled koos sajandeid muutumatul kujul säilinud geomeetriliste mustritega on olnud käesoleva näituse inspiratsiooniallikaks.
Tikitud ja ornamenteeritud tekstiile ei tehtud tujude järgi, vaid sellega oli tihedalt seotud kindel reeglistik. Töömahukas tikand on kohustus, milles peitud isegi tänases päevas kaitsev jõud. Maagiliste võtete abil hädaohu tõrjumine pole tegelikult oma tähtsust minetanud, avaldagu see kasvõi oma kodu ehitamises või iseenda kasvatamises.

Tuhalaanes tähistatakse rukkimaarjapäeva

Pühapäeval tähistatakse Tuhalaanes juba traditsiooniliselt rukkimaarjapäeva . Sel puhul on Tuhalaande kokku kutsutud häid muusikuid ja kõlanud rohkesti kaunist muusikat. Rukkimaarjapäeva tähistamist korraldab MTÜ Tuhalaane kiriku
toetuskogu, mille üks vedajatest on ka Jaak Tuksam.

Jaak Tuksami sõnul on see ka ühtlasi kohaliku kiriku nimepäev ja vana maarahva püha, mida on põhjust koos suure rõõmuga pidada. “See sündmus toimib vabatahtlike annetuste põhiselt, pileteid me ei müü. Kõige olulisem muidugi on, et tuleksid kokku head inimesed ja saaks koos musitseerida,” ütles Tuksam.

Kell 11 algab kiriku nimepäeva jumalateenistust, mida viib läbi koguduse preester isa Miikael. Kell 13 päeval kantakse kirikumäel ette Willem Grünthal- Ridala teos “Püha rist”, mille esitavad Anne Maasik, Mikk Sarv ja Heikki-Rein Veromann. Peale kontserti loodavad korraldajad pakkuda programmiväliseid üllatusesinejaid ja algatada ühismusitseerimist koos kõigi kohalejõudnud muusikutega.

Tuhalaanes saab sel päeval näha ka ajaloolisi fotosid külast ja kohal on käsitöölised oma kauni loominguga.

Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss www.looduseomnibuss.ee

Viljandi muuseumis saab dopinguteemasse süüvida

Alates 3. augustist on Viljandi muuseumis eksponeeritud Eesti tervishoiumuuseumi näitus „Dopingu valus tõehetk”.

Näitus annab ülevaate sportlastest, kes on vahele jäänud keelatud ainete tarvitamisega. Selgitatud on pruugitud dopinguainete mõju kõrgele saavutusele ja spekuleeritakse võimalike terviserikete üle pärast dopingu tarvitamist.

Näha saab dopinguprotseduuriks vajaminevaid vahendeid, mängida haaravat mängu dopinguteemal ja kujundada oma seisukoht keelatud ainete tarvitajate ja tarvitamise kohta.

Näituse on koostanud Margus Jurkatam ja Kalju Paju koostöös Eesti Antidopingu SAga. Näitus jääb avatuks 1. oktoobrini. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L 10-17.

Lisainfo: Lüüli Kiik, tel 433 3664, lyyli.kiik@muuseum.viljandimaa.ee

Eestis kerkivad uued hoolekandekülad

Eile, 3. augustil pandi Viljandimaal Saarepeedi vallas nurgakivi ASi Hoolekandeteenused Karula Kodu kahele uuele peremajale.

Karula Kodu kahe uue peremaja ehitamine on osa psüühilise erivajadusega inimestele mõeldud erihooldekodude projektist, mida juhib AS Hoolekandeteenused. Karula Kodu peremajad esimesed, mida projekti raames ehitama on hakatud. Kokku rajab Hoolekandeteenused Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.

Viljandi lähistel asuv Karula Kodu on keskendunud sügava liitpuudega inimeste teenindamisele. Karula Kodu uued peremajad ehitab AS Eston Ehitus ning need valmivad 2012. aasta veebruari lõpuks. Ehitustööde hinnaks kujuneb veidi enam kui 761 000 eurot.

Uued hoolekandekülad kerkivad veel Harjumaal Vääna-Vitti ja Kehrasse, Läänemaal Uuemõisa, Ida-Virumaal Sinimäele, Järvamaal Türile, Lääne-Virumaal Tapale, Pärnumaal Vändrasse, Tartumaal Kodijärvele, Valgamaal Tõrvasse ning Viljandimaal Viljandisse. Kokku ehitatakse 55 kümnekohalist peremaja, rajatakse uusi tegelusmaju ning rekonstrueeritakse seniseid. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot.

Ettevõtmist rahastab 85% ulatuses Euroopa regionaalarengu fond, ülejäänu on Eesti riigi panus.

Algab projekt Käsitööga tööle 2

Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia projekt „ Käsitööga tööle 2” alustab septembris tootearenduse ja ettevõtluse koolitusi kuues Eesti piirkonnas: Kärdlas, Pärnus, Rakveres, Tartus, Viljandis ja Võrus. Projekti tegevuste kaudu saavad osalejad uusi teadmisi kohalikust käsitööst kui loomemajanduse ühest olulisest valdkonnast ja võimaluse täiendada oma tootearenduse alaseid oskusi. Projekti eesmärgiks on ette valmistada potentsiaalseid kohalikke väikeettevõtjaid ja aidata töötutel käsitööoskustega inimestel konkurentsivõimelistena tööturule naasta.

Koolitustele oodatakse käsitööd oskavaid aktiivseid inimesi, kes on hetkel töötud. Projektis võivad osaleda ka väikelapsega kodus olevad vanemad, kui lapsehoolduspuhkusel on viibitud üle poolteise aasta. Igas eelpool nimetatud piirkonnas moodustatakse õppegrupp suurusega kuni kümme inimest. Üks koolitusperiood kestab seitse kuud – septembrist märtsi lõpuni. Projekt kestab kolm aastat ning igas piirkonnas moodustatakse koolitustel osaleda soovijatest septembri alguseks uus töörühm. Loe edasi: Algab projekt Käsitööga tööle 2

Türi-Viljandi raudteelõigu remont toob liiklusmuudatusi

Raudteeülesõitude sulgemise tõttu on augustis Viljandimaal osa teid liikluseks suletud ning see toob ühtlasi kaasa muudatusi maakonna bussiliikluses, teatab Viljandi maavalitsus.
4. ja 5.augustil ei läbi Olustvere raudteejaama peatust bussiliinid nr 37 (Viljandi–Suure-Jaani–Põltsamaa); nr 52
(Suure-Jaani–Võhma–Põltsamaa); nr 58 (Suure-Jaani–Võhma–Viljandi) ja nr 60 (Pilistvere–Võhma–Suure-Jaani–Viljandi). Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
10. ja 11. augustil ei läbi bussiliin nr 46 (Viljandi–Aimla–Suure-Jaani) väljumisega Viljandist kell 11.05 ja Suure-Jaanist kell 15.00 Tällevere ja Kuningsaare peatusi. Bussiliiklus toimub Jaska tee kaudu.
Aktsiaseltsi Järva Teed teatel suletakse Suure-Jaani vallas augusti esimesel ja teisel nädalal kordamööda kolm raudteeülesõitu, igaüks kaheks päevaks.
Kõrvalmaanteel Suure-Jaani–Olustvere asuv Olustvere ülesõit suletakse liikluseks 4. augustil kella 8.00-st kuni 5.augustil kella 23.59-ni. Jaska tee ülesõit on suletud 8.augustil kella 8.00-st kuni 9. augustil kella 23.59-ni. Tällevere ülesõit tugimaanteel Mudiste–Suure-Jaani–Vändra on suletud 10. augustil kella 8.00 kuni 11. augustil kella 23.59-ni.
Lisainfo bussiliikluse muudatuste kohta tel 433 0411

Pärimuslik rütmipidu tõi Viljandisse taas tuhandeid

Ööl vastu tänast lõppenud XIX Viljandi pärimusmuusika festivali nelja päeva publiku koguarv oli suurem kui möödunud aastal, ent püsis üldjoontes samal tasemel, kus see on olnud juba mitu aastat, teatavad korraldajad. Kokku
osteti üle 20 000 passi, päevapassi ja üksikpileti.
Internetis jälgiti festivali videoülekandeid 3059 arvutist, kokku 4472 tundi. Lisaks Eestile oli ohtralt vaatajaid Soomes, Rootsis, Ameerika Ühendriikides, Belgias ning Kanadas. Suur osa põhiprogrammi kontsertidest saab juba lähiajal festivali kodulehel www.folk.ee järelkuulatavaks ja -vaadatavaks.
Ehkki eesti pärimusmuusikas ei leidu arvestatavat rütmipillimängu traditsiooni, tõdevad festivali korraldajad, et noorem põlvkond on hakanud järjest aktiivsemalt pärimuslike lugude juures löökpille kasutama. Seetõttu kandiski seekordne festival pealkirja “Rütm ja pulss”, millega rõhutati nakatava rütmilisuse tähtsust lisaks rütmipillidele ka viiulil, torupillil, kandlel, lõõtsal või mõnel muul meil levinud pillil tantsuks mängides.
Pärimuspeo põhiprogrammis esinenenud 42 ansamblist osutus menukaimaks lahkumisetenduse andnud eesti kollektiivi Vägilased kontsert. Rohkelt publikut kogusid ka Trilok Gurtu Indiast ja Hedningarna Rootsist ning kodumaised Zetod ja Oort.
Järgmisel aastal paneb festival Viljandi lossimäed ja südalinna pulbitsema juba 20. korda, mistõttu kutsuvad korraldajad kõiki folgisõpru üles annetama fotosid, videosid ja esemeid, mis aitavad meenutada festivali algusaegu. Pakkumised on oodatud e-maili aadressile rannar.raba@folk.ee.

Karula erihooldekodus pannakse nurgakivi uutele peremajadele

Saarepeedi vallas pannakse kolmapäeval, 3. augustil nurgakivi Karula Kodu uutele peremajadele.
Karula Kodusse ehitatavad kaks uut peremaja on esimesed, millega alustatakse kolm aastat vältavat erihooldekodude reorganiseerimisprojekti. Projekti raames rajatakse Euroopa regionaalarengu fondi toel Eesti eri paikadesse 11 uut hoolekandeküla.
Kokku plaanib AS Hoolekandeteenused ehitada 55 kümnekohalist peremaja, seitse tegelusmaja ja rekonstrueerida kaks senist tegelusmaja. Projekti kogumaksumus on rohkem kui 26 miljonit eurot. Uued peremajad pakuvad psüühilise erivajadusega inimestele kaasaegset ja vajadusi arvestavat keskkonda ning kaasavat ja tegusat elukorraldust. Tööd Karulas on juba alanud ning majad valmivad lõplikult järgmise aasta veebruari alguses.

Vägilaste lahkumiskontsert kroonis Viljandi pärimusmuusika festivali esimest poolt

Viljandis kestva pärimusmuusika festivali kahe esimese päeva kõige menukamaks kontserdiks osutus ansambli Vägilased lahkumisetteaste, mida nautis öötelgis ligikaudu 3000 inimest.

Festivali programmipealik Tarmo Noormaa märkis, et korraldajad olid Vägilaste kontserdi menus juba ette kindlad, kuid huviliste tegelik hulk ületas ootused.

“Seda pole varem juhtunud, et kõik soovijad ei mahu telki ära. Nüüd saime lae kätte. Järgmistele aastatele mõeldes oli see väga kasulik kogemus,” rääkis ta.

Pakkumaks võimalikult paljudele võimalust Vägilaste viimasest esinemisest reaalajas osa saada, otsustas festivali korraldusmeeskond kontserti otseülekandena näidata ka Kirsimäel paiknevalt suurelt ekraanilt. See meelitas omakorda kokku tuhatkond inimest, kes kontserdipaigas toimuvale tantsides ja laudes kaasa elasid.

“Mis seal ikka keerutada: rahvas oli sillas. Hea oli näha, kuidas paralleelkontserdi publik kiiresti päris kontserdi pulsi ära tabas ja samas rütmis lustima hakkas,” kommenteeris Noormaa.

Kõigi tegutsemisaastate jooksul Vägilastes toru-, parmu- ja vilepille mänginud Cätlin Jaago iseloomustas kontserdilt saadud elamusi ülevateks. “Ehkki lahkuminek on iseenesest kurb sündmus, oli kõigi meeleolu rõõmus. Oleme väga rahul, et see ansambel sai just sellise punkti.”

Tarmo Noormaa sõnul peitus Vägilaste menukus paljuski heal suhtlemisoskusel. “Publik sai neist alati aru, nad olid ehedad,” iseloomustas Noormaa. “Vägilased tõestasid, et pärimust on võimalik
tuua tänapäeva muusikasse nii, et selle küljes olev juur jääb tugevaks.”

Vägilaste järel on tänavusel festivalil kõige enam publikut kogunud Rootsi ansambel Hedningarna ja Eesti pärimusmuusika tuntud tegijad Oort ning Zetod. Publiku koguarv jäi neljapäeval ja reedel samasse suurusjärku, mis eelmisel aastal.

Pühapäeva hilisõhtuni vältava XIX Viljandi pärimusmuusika festivali teema on “Rütm ja pulss”.

Rannar Raba, Viljandi pärimusmuusika festivali pressipealik

Kuue riigi orienteerujad jooksevad Lilli metsades

Kevadel Eesti ja Läti orienteerumisliidu ühisprojektina käima lükatud võistlussari jätkub täna kahepäevase mõõduvõtuga “EOL Open” Viljandimaal Lillis, vahendas “Sakala”.

Korraldajate andmetel on oma osavõtust juba teada andnud 330 orienteerujat, osalejaid on kuuest riigist: Eestist, Lätist, Leedust, Soomest, Venemaalt ja Valgevenest. Võisteldakse 40 erinevas võistlusklassis, osalejatest noorimad on 7-aastased, vanimatel on vanust üle 75 aasta.

Laupäeval, 30. juulil algab võistluspäev kell 13.00, kui kavas on eraldistardiga lühirajavõistlus. Pühapäeval, 31. juulil kell 10.00 alustatakse mõõduvõttu eraldistardiga tavarajal. Võistluskeskus ning stardi- ja finišiala on Lilli loodusmaja juures. Tähistus algab Karksi-Nuia – Lilli teelt.

Eesti Orienteerumisliit on antud võistluse ellu kutsunud spetsiaalselt Eesti-Läti orienteerumisliigale mõeldes ning see peaks täitma lünka kesksuvises orienteerumiskalendris. Võistlus leiab aset ala harrastajate jaoks uutel maastikel ning korraldajate kinnitust mööda pakub Läti piiri äärne maastik tõelisi elamusi oma reljeefi ja läbitavuse poolest Teringi maastikukaitsealal.

Kaardi joonistamist ja Eesti–Läti orienteerumisliigat toetab Euroopa Liidu Eesti–Läti programm ning projekti üks eesmärke on orienteerumise aktiviseerimine piirkondades, kus see kohaliku aktiivi hääbumise tõttu soiku on jäänud, öeldakse Karksi valla veebilehel. Viljandimaa on üks projektitegevuste sihtpiirkondi, sest siinne kunagine aktiivne orienteerumiselu on viimasel aastakümnel silmnähtavalt kängu jäänud.

Eesti Orienteerumisliit julgustab ühtlasi Lilli küla, Karksi valla ja kogu Viljandimaa spordi- ja liikumishuvilisi inimesi tulema võistlusele selle spordialaga tutvuma. Lisaks sellele, et on võimalik näha, kuidas üks orienteerumisvõistlus välja näeb, pakutakse ka võimalust ise orienteerumist proovida. Selleks viiakse laupäeval kell 12.00 ja pühapäeval kell 9.30 läbi orienteerumise lühitutvustus ning saab proovida ka väikese raja läbimist võistluskeskuses.

Huvilised saavad ka ise kaardiga metsa minna, et „päris“ orienteerumist proovida. Selleks on olemas kolm erinevat rada, mille läbimiseks saab registreeruda kohapeal. Üks radadest on seejuures lühike ja tehniliselt lihtne – planeeritud just algajatele.

Võistluse koduleht asub siin.

http://t0.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSGFS8_1aZl8gf1v5Qjd2FLwFGqRP_iFN_GGD5pcP6kNcbYDtwKpQ

Võhma kutsub taas linnapäevadele

Reedel ja laupäeval toimuvatele Võhma linna päevi iseloomustavad mitmed traditsioonilised märgusõnad. Nii saab teoks käsitöölaat, võimalus on vaadata firma Eesti Valgus valmistatud küünlaid ja saada osa selle omaniku Peter Wüthrichi pakutavatest ajaviitevõimalustest, nautida kontserte, elada kaasa „Võhma rammumees 2011” võistlustele, Kesk-Eesti peavallavanema valimisele jne.

Viljandimaa mõnusa väikelinna populaarseima ettevõtmise tänavuses programmis leidub aga ka mõndagi uut ning üllatuslikku.

Võhma linna päevad avatakse reedel kell 16, kuid ettevõtmised algavad juba hommikutundidest. Tänavuste Võhma linna päevade kohta sobivad hästi Hando Runneli luuleraed „Ei saa me läbi Lätita”. Kaasa löövad külalised Kuramaa sõpruslinnast Stendest, kus nagu Võhmaski on elanikke paari tuhande ringis.

„Linna päevade programmi mahuvad ka „Läti päevad” ning lõunanaabrite isetegevuslaste kontsert. Käsitöölaadal pakuvad lõunanaabrid ka oma rahvakunstimeistrite tehtud esemeid. Kuuldavasti on veidi Läti teemat oma naljakavasse pookinud ka värske estraadipaar Henrik Normann ja Eduard Toman, kes laupäeva õhtul publiku ette astuvad,” tutvustas Võhma abilinnapea Aare Järvik.

Kohalikest etlejatest sisustavad linnapäevi Pilistvere pillimehed, Maarika laululapsed, kes on saavutanud edu mitmel konkursil, näitering Rassijad ning mitmed teised kollektiivid Võhmast ning selle ümbrusest.

Sportliku mitmekülgsust lisavad reedene jalgpallimatš Võhma ja Põltsamaa veteranide vahel. Laupäeval kell 16 saab teoks „Võhma rammumees 2011”. Osavust ja tugevust on vaja ka Kesk-Eesti peavallavanema valimistel. Oma tiitlit asub kaitsma Suure-Jaani vallavanem Tõnu Aavsalu.

Tavakohaselt annavad värvika panuse linnapäevade õnnestumisse osaühing Eesti eesotsas omaniku Peter Wüthrichiga. Avatud on näitus erineva suuruse ja väljanägemisega küünaldest. Ettevõtte territooriumil ootavad lapsi põnevad atraktsioonid, kusjuures sõita saab ka mängrongiga. Võimalus on käsitöötubades meisterdada ning uudistada. Emadele-isadele, kes tahavad linnapäevadel veidi isekeskis ringi vaadata, pakutakse lastehoiuteenust.
Linnapäevadel kuulutakse välja Võhma kolme kaunima koduaia omanikud ja kaunima väljanägemise ja ümbrusega asutus. Kes ostavad Võhmat tutvustava voldiku või pääsmed õhtustele kontsertidele, osalevad loosimises, mille auhinnad on sponsoritelt.

Hilisemate tundide muusikalise meeleolu loomiseks ja tantsuks esinevad ansamblid Noorkuu, Regatt, Riff ha Traffic. Punkti paneb linnapäevadele aga laupäevaöine ilutulestik.

„Iseäranis suurt rõõmu teeb asjaolu, et linnapäevadeks valmis uus laulava, mille ehitamist rahastati Eesti–Läti ühisprojekti „Conneting Võhma and Stende” raames,” ütles abilinnapea Aare Järvik.

Jaan Lukas

Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Täna kell 13.00 avatav XIX Viljandi pärimusmuusika festival meelitab rütmidest pakatava programmiga kokku tõenäoliselt tuhandeid muusikasõpru nii lähedalt kui kaugelt.

Avamisel esinevad ansamblid Paabel ja Ensemble Shanbehzadeh Iraanist. Lisaks astuvad lavale muusikud Reigo Ahven, Silver Sepp ja Toomas Ojasaar ning kümned teised tantsudest ja rütmidest tulvil noored inimesed. Avamisel püütakse leida vastuseid küsimustele: Mis oleks saanud, kui trummid oleksid mujalt meile jõudnud tuhandeid aastaid tagasi? Kuidas sel juhul kõlaks reinlender või kuidas tantsitaks labajalga?

Festivali põhiprogrammis on 70 kontserdi, millele lisanduvad kümned ülesastumised Rohelisel vabalaval ja tänavanurkadel. Eesti esinejate kõrval on esindatud India, Senegali, Iraani, Dominikaani Vabariigi, Hispaania, Suurbritannia, Venemaa, Läti, Rootsi, Norra, Taani, Belgia ja mitme teise maa muusikud.

Traditsiooniliselt on huvilised oodatud ka õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale ja käsitööhoovi. Koostöös PÖFF-iga on taaskord kavas muusikafilmide programm.

Festivali pealiku Ando Kivibergi sõnul annab piletite ja passide eelmüük alust uskuda, et inimeste huvi Eesti suurima pärimuspeo vastu püsib ning ees seisab taas üks rahvarohke ning elamusteküllane festival. “See teeb loomulikult rõõmu, sest elujõuline festival on parimaks kinnituseks, et 1990. aastate algul ette võetud töö — tugevdada eestlaste muusikalist emakeelt — on vilja kandnud. Aastatega on pärimusmuusika harrastajate hulk tohutult kasvanud ning me oleme saanud terve põlvkonna muusikuid, kelle jaoks pärimusmuusika on elukutse, olgu siis õpetaja või artistina,” rääkis Kiviberg. Loe edasi: Viljandi on pärimuslike rütmide rüppes

Olustveres selguvad täna savitreimise meistrid

Täna toimuvad Olustvere mõisas Viljandimaal Baltimaade XII lahtised savitreimise võistlused, kuhu kogunevad Eesti, Läti ja Leedu parimad meistrid.

Võisteldakse kõrgema savipoti treimises, laiema vaagna treimises meeste ja naiste klassis ning vabastiilis, mis on fantaasia ja leidlikkuse proov. Osavust kiirtreimisel näitab tänavune erikülaline Taanist pärit Priscilla Mouritzen. Võistlejatele annab hoogu juurde bänd “Pärnu poisid”.

Savitreimisvõistlused algasid 1998 Hiiumaal Eesti keraamikute algatusel ja jätkusid igal  aastal erineval maal: Eestis, Lätis või Leedus. Korra ka Soomes.

Savipäevade loomulik osa on ka saviesemete väljapanek ja oksjon. Kohapeal saavad soovijad ka ise näpud saviseks teha ja meelepärast voolida. Sooja pannakse ka Raku keraamika põletusahi , kuhu saab kiirkorras valmima panna ripatseid.

Üritus kestab täna õhtuni ja on kõigile tasuta.

Viljandi folgi pulss saadeti Tallinnast Viljandisse

Kümned vabatahtlikud aitasid eile keskpäeval Tallinna Raekoja platsil erinevail rütmipillidel musitseerides leida järgmisel nädalal algava Viljandi pärimusmuusika festivali pulssi ning saatsid selle sümboolselt festivalilinna poole teele.

Trummar Reigo Ahvena juhtimisel toimunud performance`i käigus astus lavale terve rida juhuslikke möödakäijaid ning andis oma panuse festivalimeeleolu loomisele. Pärast pooletunnist rütmiparaadi püüti festivali pulss pudelisse ning anti üle festivali pealikule Ando Kivibergile. „Ehkki peo ametliku alguseni on jäänud täpselt nädal, võib juba praegu öelda, et see on nüüd vääramatult tuksuma pandud,“ sõnas Kiviberg.

Täna saabuvad Viljandimaale Kõpu mõisa noored muusikud, et osa saada järjekordsest Eesti ETNO õppelaagrist. Nädalavahetusel algavad Viljandis August Pulsti õpistu korraldatavad pärimustantsu ja koosmängu kursused.

Eile pärastlõunal Tallinna Tudengimajas peetud pressikontserdil näitas muusik Silver Sepp, kuidas on võimalik käepäratse koduste vahenditega omalaadseid rütmipille luua ning neil mängides kuulajatele erilisi elamusi pakkuda. Festivali pressipealik Tarmo Noormaa rääkis ajakirjanikele, et tänavuse festivali programmi kokkupanek kujunes väga huvitavaks, sest rütmimaailm on kirev ja kaasakiskuv. „Sattusime kunagi ühe teise muusikuga arutama, kuidas oleks õige lõõtspilli löökpillil saata, et muusika jääks nauditavaks nii muusiktutele endile kui kuulajatele. Saime kiiresti aru, et see on peen tehnika ning pidasime oluliseks maailmas ringi vaadata ning teiste kultuuride kogemustest õppida. Nii sai rütmiline festival idanema pandud ja peagi ongi see algamas,“ märkis Noormaa.

Sarnaselt eelmistele aastatele on ka tänavu 28.-31. juulil peetava Viljandi pärimusmuusika festivali põhiprogrammis üle 70 kontserdi, millele lisandub mitukümmend esinemist Rohelisel vabalaval ja tantsupõrandal. Samuti on huvilised oodatud maakonnakontsertidele, õpitubadesse, ööülikooli, regilaulupessa, muinasjututuppa, pillilaadale, käsitööhoovi ja filmiseanssidele.

Täpsema Viljandi folgi kavaga saab tutvuda siin.

Heimtalis võib vaadata näitust “Uku ja Mulgi Ukuvakk”

Kuni septembrini on Eesti Rahva Muuseumi Heimtali muuseumis (Heimtali, Pärsti vald, Viljandimaa) avatud näitus „UKU ja Mulgi Ukuvakk“. Väljapanekus on autorite valik ERMi kogudes olevatest UKU tekstiilidest ning Mulgi Ukuvakas tehtud töödest.

„UKU ja Mulgi Ukuvakk“ sai teoks koostöös ERMiga ja on tagasivaade rahvakunstimeistrite koondise UKU tegemistele ja Mulgi Ukuvaka nägemusele rahvusliku käsitööpärandi kasutamisest tänapäeval. Näitus õpetab omakultuuri pärandis nägema esivanemate esemelise kultuuri ilu ja otstarbekust.

Näitus tunnistati parimaks 2010. aastal avalikul hääletusel „Oma näituse“ konkursi Eesti Rahva Muuseumi esemeid kaasava näituseidee kategoorias.

Nava Lava festival kutsub Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale

22.-24. juulini toimub Eesti ja Läti piiriääres Lillis kuues Nava Lava festifal, mis tänavu on pühendatud Hella Wuolijoe 125. sünniaastapäevale.

Kolme päeva jooksul saab nautida näitemänge, luuleetendusi, klassikalist laulu ja ooperikatkeid. Vaheaegu võib täita matkade, ujumise, marjakorjamise või mulgi toidu maitsmisega.

Kõigil kolmel päeval etendatkse Silvia Soro näidendit “Väike kange mulgi naine”, mis käsitleb Hella Wuolijoe, neiupõlvenimega Ella Marie Murriku lapsepõlve- ja noorusaastaid mulgimaal ja Tartus, kus tema suhtlusringi kuulusid Jaan Tõnisson, Hugo Treffner, Gustav Suits, Aino ja Oskar Kallas ja teised Eesti elus hiljem olulist rolli mänginud inimesed.

Luuleküünis saab luuleteatri raames kuulata Hella Wuolijoe poeemi “Sõja laul” esilavastust Eestis. Luulekava mängivad ja on lavale seadnud Viljandi Kultuuriakadeemia tänavused lõpetajad Ott Kartau, Ragne Veensalu, Kait Kall ja Ivo Reinok.

Näha võib flamenkotantsu Maria Kääri esituses ning kuulata Prantsuse ja Hispaania lauluklassikat mezzosopran Monika Evelin Liivi esituses.

Laste- ja perepäeval on võimalus meisterdada looduslikest materjalidest, mängida erinevaid keskkonna- ja osavusmänge ning vaadata Karksi noorteteteatri “O” etendus “Jäätise kuningriik”.

Täpsema festivali kavaga saab tutvuda siin.

Mulgimaal saab joosta täispikka maratoni

23. juulil oodatakse kõiki jooksuhuvilisi Viljandimaale Mulgi maratonile. Mulgi maraton on Mulgimaa valdasid läbiv jooksumaraton, mille raames toimuvad maratonidistantsi läbivates valdades ja külades erineva pikkusega jooksuvõistlused – lastejooksud, rahvajooksud ja kepikõnnid.

Jooksumaratoni ametlikeks distantsideks on maraton (42,195 km: Mustla – Abja-Paluoja), poolmaraton (21,1 km: Polli – Abja-Paluoja) ja Halliste-Abja jooks (6,5 km: Halliste – Abja-Paluoja). Maratonijooksus selgitatakse ka Viljandimaa meister.

Maratonidistantsi arvestust peetakse seitsmes vanuseklassis (eraldi arvestuses tüdrukud ja poisid ning naised ja mehed). Võistlusklass avatakse ka ühe võistleja korral. Kõikides võistlusklassides peetakse paralleelset arvestust ka võitlusklassi 100+ kohta juhul, kui võistleja registreerub ja kvalifitseerub sellesse võistlusklassi.
Võistlusklassi 100+ saavad kuuluda võistlejad, kes kaaluvad üldjuhul 100 kg või rohkem. Võistlusklassi 100+ avamise ja arvestuse eesmärk on tähelepanu pööramine kaalukamate võistlejate pingutustele ja selle eest nende tunnustamine. Oluline on nende eeskuju vääriv tegevus vastupidavusalaga tegelemisel ja oma tervise eest hoolitsemisel.

Mulgi maraton soovib propageerida tervislikke, karskeid eluviise ja rahva kehalist aktiivsust ning kaasata uusi jooksusõpru tegelema vastupidavusaladega. Lisaks tahetakse pakkuda jooksusõpradele heal tasemel korraldusega maratonil elamusi ja võimalust realiseerida oma sportlikke ambitsioone ning tutvustada spordisõpradele Mulgimaad, kui kaunist ja huvitavat paikkonda läbi sportlike elamuste ja ettevõtmiste

Mulgi maratoni korraldab Mulgimaa Elu Edendamise Keskus koostöös Tarvastu, Karksi, Halliste ja Abja vallaga.

Täpsema info Mulgi maratoni kohta leiab siit.

Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Peatselt vabaneva nimistu tõttu kuulutas Viljandi maavanem välja konkursi perearsti nimistu moodustamise õiguse andmiseks; konkursi tähtaeg on 12. august.

Perearsti teeninduspiirkond on Viljandi linn ning Pärsti ja Saarepeedi vald Viljandi maakonnas. Kõnealuse nimistu suurus seisuga 31. detsember 2010 oli 1737 inimest.

„Konkursi väljakuulutamine on tingitud sellest, et kauaaegne perearst Agnes Leesmäe siirdub sügisel pensionile,“ selgitas Viljandi maavalitsuse sotsiaalala peaspetsialist Luule Vitsur. „Agnes Leesmäe on Viljandis laste- ja perearstina töötanud üle 40 aasta,“ lisas ta.

Konkursi teel praksise saanud arsti ülesanne on perearstiabi osutamine määratud teeninduspiirkonnas ja tegevuse asukohaga Viljandi linnas. Loe edasi: Viljandi maavanem kuulutas välja perearsti konkursi

Maailmakuulus jutuvestja jõuab oma lugudega Viljandisse

Viljandi folgil esineb ilmakuulus Jamaika juurtega jutuvestja Jan Blake. Manchesteris sündinud Jan Blake alustas oma
jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal. Ta jagab kuulajatega peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid ning teeb seda vaimukalt ja meeletu energiaga. Maailmas enim ringi rändava jutuvestja stiil on veatu ja täpne. “Kuulda Jan Blake`i jutustamas, on paljude kinnitusel meeldejääv elamus kogu eluks,” kinnitab Eestimaa jutuvestjate “ristiema” Piret Päär.

Et jutuvestmine on pärimuse lahutamatu osa, on igal aastal Viljandi pärimusmuusika festivali programmis kontsertide ja õpitubade kõrval koha leidnud ka hubased muinasjututoad. “Tulge kindlasti kuulama! Pärast hea jutuvestjaga kohtumist on maailm alati natuke parem paik,” soovitab ka Viljandi festivali regilaulupesa pealik Kairi Leivo. “Tema lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm
justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi.”

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga Hay Festivalil Keenias. Seda festivali korraldas ÜRO Keskkonnaprogramm ja Jan Blake’i jutustatud lugu Sundiata Keita, Lääne-Aafrika tuntumaid muinasjutte, kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Iga kahe aasta tagant antakse välja Thuringe Marchen Preis auhinda, mille pälvivad õpetlased ja esinejad, kes on pühendanud oma elu
jutuvestmisele. Sel aastal on preemia saajaks määratud just Jan Blake.

Jan Blake esinemised Viljandi pärimusmuusika festivalil toimuvad Pärimusmuusika Aida suures saalis 29. juulil kell 20 ( inglise keeles, ilma tõlketa) ning 31. juuli kell 14 ( inglise keeles, eesti keelde tõlgib loodKairi Leivo).

Ansambel Vägilased lõpetab oma tegevuse galakontserdiga

Ansambel Vägilased lõpetavad oma tegevuse suure galakontserdiga Viljandi pärimusmuusika festivalil. Üksteist aastat tegutsenud ja omal ajal Viljandi kultuurikolledžist alguse saanud ansambel Vägilased on otsustanud oma tegevuse lõpetada ja pöördusid oma fännide ja sõprade poole: ”Kallid sõbrad! Nagu elus ikka, on kõige jaoks oma aeg. Ansambli Vägilased jaoks on aeg siduda otsad kokku ning liikuda edasi mööda teisi radu.

Need üksteist aastat on olnud hindamatud, eriti mõeldes kõikidele teile, kes olete meid kuulamas/ vaatamas käinud ja kellega oleme saanud koos muusikat teha. Tahaksime teid kõiki isiklikult tänada. Aga hakates joonima elanike registris alla nimesid, keda külastada, selgus, et teid on päris palju. Seega ainuke võimalus on kutsuda teid meie juurde. Tulge meie kontsertidele! Enam pole palju jäänud. /—/

Vägilaste viimane kontsert toimub 29. juulil Viljandi pärimusmuusika festivali ööklubis.

Soovilugude list Folgi ööklubiks on avatud Vägilaste Facebooki kontol.

Praeguses Vägilaste koosseisus mängivad:
Meelika Hainsoo – laul, viiul;
Cätlin Jaago – torupill, parmupill, viled, laul;
Jan Viileberg – kitarrid;
Tiit Kikas – elektriviiul;
Marti Tärn – basskitarr;
Reigo Ahven – trummid, löökpillid.

Mees kahe kaameraga

Fotonäitust ”Johannes Pääsuke. Mees kahe kaameraga.” saab Viljandi muuseumis vaadata 5.-31. juulini. Viljandi muuseumis on välja pandud Eesti Rahva Muuseumi ja Tartu Kõrgema Kunstikooli koostöös sündinud näitus Johannes Pääsukese fotodest. ERMi kogudes olevatest Johannes Pääsukese fotodest tegi näituse jaoks valiku Toomas Kalve.
Näitus valmis 2003. aastal ning on olnud aastate jooksul eksponeeritud mitmetes paikades nii Eestis kui kaugemal. Sellest hoolimata pole Pääsukese ülesvõtete väärtus kahanenud, need köidavad vaatajaid endiselt. Tublisti suurendatud fotod on oma detailsuses elamuslikud ja võimaldavad vaatajal ajastusse justkui sisse astuda. Muuseumi näitusetoas on eksponeeritud näitusest ligikaudu üks kolmandik, mitmetel fotodel on jäädvustatud ka 20. sajandi alguse Viljandimaad. Viljandi muuseumi näitusemaja on avatud T-L kella 10-17. Info tel 433 3316.

Viljandi folgil esineb maailmakuulus jutuvestja

Sel aastal esineb Viljandi pärimusmuusika festivalil Jamaika juurtega, Manchesteris sündinud Jan Blake, kes alustas oma jutuvestmisteekonda juba 1986. aastal.

Üks maailmas enim ringi rännanud jutuvestja Blake jutustab peamiselt Aafrikast ja Kariibi mere saartelt pärinevaid lugusid. Teda hinnatakse säravaks ja vaimukaks esinejaks, kellel on veatu ja täpne stiil. Oma kuulajale annab Blake kaasa killukese vanade rahvaste tarkust, lisades sellele veel jutuvestja isiklikud lood ja kogemused. Tema lood peaksid kõnetama inimest, kes elab praeguses hetkes. Sel aastal pävis Blake Thuringe Marchen Preis auhinna, mis antakse õpetlastele ja esinejatele, kes on oma elu pühendanud jutuvestmisele.

Viljandi festivali regilaulupesa pealiku Kairi Leivo arvates on maailm pärast kohtumist hea muinasjutuvestjaga alati natuke parem paik. “Blake´i lugusid kuulates kaob aeg ja ruum ning maailm justkui luuakse uuesti. Iga tema sõna ja näoilme paneb meid ootama järgmist. Ta otsekui võtab inimesed oma loo sisse ja kihutab nendega koos üle mägede, jõgede ja läbi nende maastike, kust tema jutud pärit on. See on reis, mis on täis rõõmu, kurbust, uudishimu, huumorit ning üllatusi,” märgib Leivo.

Jan Blake`i üheks tippesinemiseks peetakse hiljutist ülesastumist koos muusikute Kouame ja Raymond Serebraga ÜRO Keskkonnaprogrammi poolt korraldatud Hay Festivalil Keenias. Festivalil jutustas Blake Lääne-Aafrika ühe tuntuma muinasjutu Sundiata Keita. Tema esinemine kanti üle ka Kopenhaageni kliimamuutuste tippkohtumisele.

Jan Blake´i esinemised Viljandi folgi toimuvad inglise keeles ilma tõlketa 29. juulil ja inglise keeles eesti keelse tõlkega 31. juulil.

XIX Viljandi pärimusmuusika festival leiab aset 28.-31. juulil Viljandi lossimägedes ja südalinnas. Kavaga saab täpsemalt tutvuda siin.

Euroopa suurim rahvakunstifestival toimub Tartus ja Pisieuropeaded üle Eesti

Euroopa suurim rahvakunstifestival Europeade toimub Tartus 20.-24. juulil 2011.

Europeade ajal sõidavad paljud väljamaa grupid Eestimaa parimatesse paikadesse Pisieuropeadele meile oma maa eripärast rahvakunsti näitama ja meie elu-oluga tutvuma. Vaata kohti, kus Pisieuropeaded toimuvad!

21.07 kell 20 Europeade avakontsert Tartu Laululaval
22.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 19-21 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
Kell 18 Mõisaküla Suveaias Iirimaalt Landers Irish Dance Group, Kilcullen, Co.Kildare
23.07 kell 11-13 muusikakontserdid ja kell 14-17 rahvatantsukontserdid Tartu Raekoja platsil ning kell 16-18 koorikontserdid Tartu Ülikooli aulas
24.07 kell 10-14 esinevad kõigil tänavalavadel Eesti grupid, kell 14.30 toimub üle 4000 osalejaga rongkäik ja kell 19 Europeade lõppkontsert Tartu Laululaval

Tutvu kogu Tartu programmiga siin!

Uuri ajakavasid ja täpsemat infot sündmuse kohta 2011. aasta Europeade kodulehelt!

Filmimuusika kontserdid üle Eesti

Kontsert “Kuujõgi” on omamoodi mõtteline jätk eelmisel suvel väga menukalt läinud kontserdile “Suveõhtu romantika”. Kui eelmisel aastal sai kuulata ainult Eesti teatri- ja filmimuusikat, siis sellel korral on repertuaar veelgi laiem – kõlavad lood kogu maailma filmimuusika paremikust. Ettekandele tulevad igihaljad palad nagu näiteks “Kuujõgi” (Moon River) filmist “Hommikusöök Tiffany juures”, “Kuskil teiselpool vikerkaart” (Somewhere Over The Rainbow) filmist “Võlur Oz”, “Jään sind ootama” filmist “Cherbourgi vihmavarjud”, “Kabaree” samanimelisest filmist, I Will Always Love You filmist “Ihukaitsja”, “Muinaslugu muusikas” filmist “Need vanad armastuskirjad”, “Mõtisklus” filmist “Vallatud kurvid” ja paljud teised tuntud ning armastatud laulud nii Eesti kui ka terve maailma kinoklassikast.

Sellel kaunil ja pisut nostalgilisel kontsertil astuvad üles Nele-Liis Vaiksoo (laul), Lauri Liiv (laul), Alen Veziko (laul ja kitarr) ja Olav Ehala (klaver).

06.07 Viinistu KuMu
07.07 Saku Mõis
08.07 Viiratsi Suvelava
09.07 Võru Kandle Aed
10.07 Tõrva KirikKammersaal
12.07 Väätsa Mõis (piletid müügil ainult kohapeal)
13.07 Viimsi Püha Jaakobi kirik
14.07 Laitse Graniitvilla
16.07 Palamuse kirik
17.07 Hansa Hoov
19.07 Ammende Villa
20.07 Vihula Mõis
21.07 Padise Mõis
23.07 Otepää Maarja kirik
25.07 Lohusalu Sadam
28.07 Haapsalu Kuursaal
29.07 Kadrina Suvelava

Kontsertide algus kell 20, välja arvatud Hansa Hoovis kell 21.
Pileti hind 11 eurot. Pileti saab Piletilevist!