Tartu linn

Tartu ülikooli loodusmuuseum avab uue püsiekspositsiooni

Savanni dioraam TÜ loodusmuuseumis. Aavo Kaine foto

Eesti vanim muuseum, 1802. aastal asutatud Tartu ülikooli loodusmuuseum avab 16. jaanuaril 2016 külastajatele uue ekspositsiooni. Neli aastat kestnud renoveerimistööde käigus valmis uus püsinäitus „Maa. Elu. Lugu“ ning kaks õppeklassi.

Uus püsinäitus juhatab külastaja Maa ja elustiku arenguloo kaudu tänasesse päeva. Külastaja kohtub Devoni ajastu koopas rüükalaga, saab jälgida liblikate öist lennujaama ning vaadata tõtt esimese Eesti šaakaliga. Avastamisrõõmu pakuvad Tartu meridiaanil asuvaid kooslusi kujutavad dioraamid. Elavnurgas kohtuvad lapsed vanade tuttavate saare-roninastiku ja punapõlv-tarantliga, aga ka uue asuka roheleeguaniga.

Algaval aastal jätkatakse traditsiooniliste huvipäevade ja vestlusõhtute korraldamisega uuel seminarialal. Kooliõpilased saavad loodust tundma õppida ja uurida muuseumi geoloogia- ja zooloogiaklassides toimuvates muuseumitundides.

Loodusmuuseumi külastamise kohta saab infot Tartu ülikooli loodusmuuseumi kodulehelt.

Virge Tamme

Tuntud Eesti mehed räägivad meeste (tervise)probleemidest

Hoolimata pere väärtustamisest, varjutab Eesti mehe elu ülekaal, riskantne käitumine ja tervisemured, selgus Tartu ülikooli teadlaste ja rakendusuuringute keskuse Eesti meeste uuringust. Kuidas kommenteerivad uuringu tulemusi tuntud Eesti mehed, selgub täna, 10. detsembril Athena keskuse pööningusaalis (Küütri 1, Tartu).

Eesti meeste uuringu tulemused näitasid, et meestele meeldib olla suhtes. Eesti mees leiab püsipartneri 34. eluaastaks ja eelistab paljulapselist perekonda. Eesti meeste suurimaks terviseprobleemiks on ülekaalulisus. 21% Eesti meestest on depressiooniga seotud sümptomeid. Uuring näitas, et vähemalt iga neljas mees tarvitab alkoholi kaks või enam korda nädalas ja kolmandik meestest on igapäevased suitsetajad. Meeste terviseriske suurendab ka riskantne seksuaalkäitumine.

Nende ja paljude teiste tulemuste valguses kohtuvad oma nägemuste ja kogemuste jagamiseks vestlusringis „Mida teab Eesti mees iseenda kohta?“ näitleja Jan Uuspõld, kirikutegelane Juhani Jaeger, jalgpallur Kristjan Tiirik, suhtekorraldaja Janek Mäggi ning matemaatik Mart Abel. Vestlusringi juhib telesaadete produtsendi ja vabakutselise ajakirjanikuna tuntud Ylle Rajasaar.

Enne seda teeb TÜ RAKE analüütik Marek Sammul sissevaate uuringu „Eesti meeste hoiakute ja käitumise uuring: tervis, haridus, tööhõive, ränne ja pereloome“ tulemustesse. 2015. aastal esitletud uuringus osales üle 2000 Eestis elava 16–54-aastase mehe.

Osalemiseks palume ennast eelnevalt registreerida.

Virge Tamme

Spontaanne rassismivastane meeleavaldus tõi Tartus kokku üle 100 inimese

Sotsiaalvõrgustikust spontaanse reaktsioonina alguse saanud meeleavaldus rassismi vastu tõi laupäeval Tartus kokku üle 100 inimese, peeti kõnesid ja süüdati Emajõe ääres küünlad, et tuua valgust rassismist pimestatud südemetesse.

Meeleavalduse idee sai alguse sotsiaalvõrgustikus toimunud aruteludest “Massiimmigratsiooni vastase meeleavalduse” üle, mille varjamatult rassistlikule sõnumi tasakaalustamiseks otsustati korraldada vastumeeleavaldus.

“Immigratsioonivastaste tõrvikurongkäik ei väljenda Eesti enamuse seisukohti,” kinnitab aktiivne toetaja Triin Sepp. “Mulle ja mu sõpradele on isiklikult vastuvõetamatu, kui minu läheduses ja mu riigis propageeritakse valeväidetele ja desinformatsioonile tuginedes rassistlikke vaateid.”

Esmalt eesti ja seejärel inglise keeles peetud meelevalduse avakõnes tuletas ürituse korraldaja Luule Lille meelde ÜRO ametlikku rassilise diskrimineerimise määratlust, mille kohaselt hõlmab see diskrimineerimist rassi, rahvuse või etnilise päritolu järgi. EKRE, RÜE ja Euroopa Rahvusrinde sihtasutus eksivad nende rahvusvaheliste ja Eestis ametlikult kehtivate põhimõtete vastu.

“Ma heidan teile ette vaenu õhutamist. Ma heidan teile ette valeinformatsiooni levitamist. Ma heidan teile ette rahvale valetamist ja vassimist eesmärgiga propageerida rassistlikke vaateid,” rõhutas oma kõnes Luule Lille. “Paljudest allikatest on näha ja kuulda, et rassism, mis polnud varem Eestis eriti suureks probleemiks, mõjutab aina enam siin viibivate välismaalaste elu negatiivselt.”

Luule Lille kutsus üles loobuma hirmust pagulaste ja võõraste kultuuride ees ning lõpetama hirmu õhutava ja alavääristava sildistamise: “Juttudel sellest, et meie ühiskondlikud väärtused erinevad mingil olulisel määral pagulaste päritolumaade omadest, ei ole faktilist alust. Armastus, austus ja sõprus on väärtused, mis ei tulene religioonist või päritolust ning kui meie neid üles ei näita, siis oleme meie need, kes tsivilisatsioonist kaugenevad.”

28. novembril kl 16:30 pimendatud Tartu Ülejõe pargis Treffneri kuju ees platsil alanud meeleavaldus kulges rahulikult, kohal oli üle 100 tartlase, nii noori kui vanu ning peeti seitse kõnet. Meeleavaldus lõppes kl 18, mille järel saabus pargihooldus ning asendas platsi lampides puuduvad pirnid.

2. detsembril Tartu tantsuklubis
Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi Põlvamaal Cantervilla lossis toimunud hõimurahvaste õhtul 14. oktoobril 2015. aastal. Foto: Svetlana Roht

Tartu tantsuklubis võõrustab 2. detsembril kella 20-24 Tiigi seltsimajas Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi, kelle osavõtul toimus Tartu tantsuklubi eelmise hooaja lustlik lõpetamine. Tantsuklubis kõlab õhtu jooksul külapidude tantsumuusika 20. sajandi algusest. Tantsulood on pärit nii Eestist kui ka laiast ilmast.

Mooste rahvamuusikakoolis tegutseb mitu täiskasvanute pilliklubi. Kui koolis õpib praegu ühtekokku ligi 90 õpilast, siis kolmandik nendest osaleb pilliklubide tegemistes. Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi eestvedajaks on südikas ja sihikindel Krista Sildoja. Pilliklubi on rahvamuusika koosmänguvorm, mille töö toimub juhendaja käe all igal nädalal ühekorraga mitme tunni jooksul. Palu õpitakse kuuldeliselt ning eesmärk on tantsumuusika kokkumängu harjutamine ning iga liikme individuaalne pillimänguareng omal instrumendil. Pilliklubid annavad üsna sagedasti kontserte ning osalevad tantsuõhtutel ansamblina. Kõik pilliklubi liikmed armastavad väga pillimängu ning tantsimist.

Mooste rahvamuusikakooli pilliklubi 2015. aasta tegemisi tutvustav klipp meeleolu loomiseks: https://www.youtube.com/watch?v=ZKU4CputrNM&feature=youtu.be. Mooste Rahvamuusikakooli kodulehekülg: http://moosterahvamuusikakool.blogspot.com/

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Lisateave: +372 5560 2102, triinu.nutt@gmail.com

Merle Jääger tutvustab Sadamateatris oma uut raamatut

Reedel, 27. novembril tutvustab Vanemuise näitleja Merle Jääger Sadamateatris oma uut raamatut “Jututulbad”.

Esitlus toimub peale etendust “Kaks vana naist”. Nii etendusest kui esitlusest on osa saama oodatud kõik huvilised, autor jagab autogramme ning vastab küsimusele.

Merle Jääger on Vanemuise näitleja, kirjanik ja Eesti esimene naispunkar, ta on avaldanud luulekogusid ja raamatu “Mees”.Merca autorinime all ilmunud värskes raamatus “Jututulbad” on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani.

“Kaks vana naist” on Velma Wallise rännakulugu ühes osas, mille on dramatiseerinud ja lavastanud Merle Jääger, samuti teeb ta lavastuses kaasa näitlejana.

“Kaks vana naist” etendub 27. novembril Sadamateatris kell 19.00.

Maanteemuuseumi teedeajaloo päeval tutvustatakse hobuajastut ja muuseumi tulevikuplaane

25. novembril toimub kaheksandat korda Eesti Maanteemuuseumi teedeajaloo päev, mille ettekanded avavad hobuajastu temaatikat ning annavad ülevaate suvel 15. sünnipäeva tähistanud muuseumi minevikust ja tulevikust.

Teedeajaloo päev on maanteemuuseumi traditsiooniline teadusüritus, mille eesmärk on populariseerida teede lugu, tuua kokku seda uurivad ja sellest huvituvad inimesed. “Tänavu toimub üritus Tartu Linnamuuseumis, kuna maanteemuuseumis käivad uue püsinäituse “Head teed!” ehitus- ja arendustööd ning muuseumi peamaja on külalistele kuni 1. maini suletud,” selgitas maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner.

Avatava püsiekspositsiooni “Head teed!” peateemaks on inimesed, kes mööda teid on aastatuhandeid käinud. Seetõttu on ka teedeajaloo päeva fookuses laiemas mõttes teelised hobuajastul. Sõna saavad maanteemuuseumi kauaaegsed koostööpartnerid, kes on panustanud konsultantide ja kaasautoritena muuseumi ekspositsiooniarendustesse.

Tallinna Linnaarhiivi teaduri teadur Juhan Kreem annab ülevaate keskaegse Liivimaa liikumisviiside sesoonsest eripärast. Eestit Euroopaga ühendanud postiteedel liikunud info kiirusest 18. sajandil räägib Hannes Vinnal. Eesti väikelinnade voorimeeste lugu 19.-20. sajandil avab Riho Paramomov ning vaadete üle Eesti teedevõrgule riigikaitse seisukohalt 1930. aastatel mõtiskleb maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teedeajaloo päev toimub Tartu Linnamuuseumis (Narva mnt 23) 25. novembril kell 11.00-14.00.

Registreerimine ja päevakava siin.

Vanemuises esietendub “Pildilt kukkujad”

Laupäeval, 21. novembril esietendub Tartus Sadamateatris Tiina Laanemi poolt kirjutatud ja Andres Noormetsa lavastatud draama “Pildilt kukkujad”.

Andres Noormets on ka selle lavastuse kunstnik, muusikaline kujundaja ning kahasse Jaanus Mooriga valguskujunduse looja. Kostüümikunstnik on Maarja Noormets. Osades on Merle Jääger, Aivar Tommingas, Maria Soomets ja Helgur Rosenthal.

Andres Noormetsa sõnul on Tiina Laanemi näidendid, mis keskenduvad peamiselt inimestele ja nende lugudele, heas mõttes “uus traditsiooniline dramaturgia”.

Tiina Laanemi enda sõnul on teda alati huvitanud just inimene kõigi oma veidruste, kirgede ja pahedega.

“Paistame pealtnäha enamasti ikka hakkamasaajad ja kohanejad, kasvatame endale ajaga aina paksemat nahka, jäädes seestpoolt ometi nii õrnaks ja haavatavaks. Püüame läbi elu ikka “pildil püsida”, ootustele vastata, edasi rühkida, kaugemale jõuda, läbi saada, terveks jääda. Samas kuuleme ka seda, et kõik peavad olema valmis selleks, et ühel hetkel neid enam ei vajata. Kuidas end vähemasti iseenda jaoks jälle “pildilt” üles leida?” küsib Laanem lavastuse kavalehel.

“Pildilt kukkujad” on lugu, mis toimus või toimub siinsamas Eestis, ükskõik kelle sõprade, naabrite või iseenda peres.

Lõuna-Eesti meestelaulu päeval tähistatakse armastatud koorijuhi Uno Uiga 90. sünnipäeva

XXI Lõuna-Eesti meestelaulu päev toimub laupäeval, 21. novembril kell 17 Tartu ülikooli aulas ja on pühendatud Tartu linna aukodaniku, teeneka koorijuhi ja muusikapedagoogi Uno Uiga 90. sünnipäevale.

Laulupäevaga tähistatakse ka helilooja ning koorijuhi Juhan Simmi 130. sünniaastapäeva.

Ühendkooris kohtuvad laval ligi 300 lauljat – laulupäeval osaleb 13 meeskoori, kaastegev on Uno Uiga asutatud Tartu poistekoor.

Kavas on Juhan Simmi, Alo Ritsingu, Miina Härma, Urmas Sisaski, Gustav Ernesaksa, Valter Ojakääru, Pärt Uusbergi, Jaan Tätte ja teiste heliloojate looming. Laulupäeva kunstiline juht on Alo Ritsing, solist Atlan Karp.

Avatud on näitus “Elage ja häälitsege täie rinnaga – Uno Uiga 90”.

Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Teisipäeval, 10. novembril tähistatakse Tartu ülikoolis Rootsi kuninga, Tartu ülikooli asutaja Gustav Adolfi päeva ning Academia Gustaviana 383. asutamispäeva loengute, fotonäituse ja aulakontserdiga.

„Kuningas Gustav II Adolfi otsus asutada ülikool just Tartusse on mõjutanud kogu Tartu linna iseloomulike joonte väljakujunemist ning omab olulist rolli ka Eesti riigi kujunemisloos,” tõdes TÜ skandinavistika professor Daniel Sävborg.

Professor Sävborgi sõnul on Gustav II Adolfi surma-aastapäeva, 6. november 1632, tähistamine nii Rootsis kui Soomes väga pikaajalise traditsiooniga: „Tartu ülikoolis ulatub päeva tähistamine aastasse 2010, mil said alguse iga-aastased mälestuspäeva sündmused. Neil päevil oleme kombineerinud loenguid Gustav II Adolfist ja tema valitsemisajast ajastupõhiste kultuuriliste etteastetega.“ Loe edasi: Tartu ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva aulakontserdiga

Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt:
veerand uuest Tartu Sepa jalgpallistaadionist leidis omanikud kolme päevaga

Kampaania eestvedajad Sepa jalgpallikeskuse eestvedajad Kaarel Kiidron, Kristjan Tiirik ja Kalle Paas (FOTO: Imre Pühvel / JK Tammeka)

Esmaspäeval käima lükatud Eesti spordiajaloo suurim ühisrahastusprojekt Tartu Sepa staadioni renoveerimiseks on esimese kolme päevaga osutunud tõeliselt populaarseks – loodavast väljakust on müüdud juba 25 protsenti.

Virtuaalse ruutmeetri ostuga on oma toetust treeningkeskuse rajamiseks näidanud üle 600 inimese ja ettevõtte. Toetuskampaaniaga on ühinenud ka pea kõik Premium-liiga klubid ning ruutmeetrite ostjate seast leiab ka näiteks FC Flora fännirühmituse ja madalamate liigade klubisid.

“Tänu praegustele ja tulevastele annetajatele saame parandada enam kui tuhande Tartu lapse sportimistingimusi,” ütles Sepa jalgpallikeskuse kampaaniajuht Kalle Paas. “Selline vastukaja on võimas. Meile üllatuseks on näiteks 80 inimest annetanud spordikeskuse rajamiseks enam kui 100 eurot. See on toetussumma, mille kingituseks on nimeline istekoht tribüünil.”

MTÜ Jalgpallikool Tammeka alustas 2. novembril Eesti spordiajaloo suurima ühisrahastuskampaaniaga, millega kogutakse 150 000 eurot Tartu staadionipõua leevendamiseks ning Sepa staadioni renoveerimiseks. Ühisrahastusega saab igaüks osta endale sümboolse ruutmeetri valmivast väljakust. Kampaania päädib tuleval suvel jalgpalli EM-finaali ühisvaatamisega vastvalminud Sepa jalgpallikeskuses.

Rohkem infot on saadaval veebisaidil www.jalgpallikeskus.ee

Isadepäev digipöörde koolis ühendab nutikad lahendused koostegemise rõõmuga

Tartu Veeriku kool tähistab sel aastal isadepäeva digipöörde koolina, ühendades nutikad lahendused ühistegevusega nii, et põnev oleks nii õpilastel kui ka isadel.

Veeriku kool on üks kaheteistkümnest Samsungi digipöörde projekti kuuluvast koolist. Uus õpikäsitlus ja nutiseadmete kasutamine õppetunnis on muutunud igapäevaseks. Kuna koolil pole kõikide õpilaste tarvis tahvelarvuteid, siis kasutatakse ka VOSK- (võta oma seade kaasa) võimalust.

Veeriku kooli direktori Ruth Ahvena sõnul on õpetajad väga palju õppinud, kuidas kasutada erinevaid interneti võimalusi õppetöö mitmekesistamiseks ja tunni huvitavamaks muutmiseks. Õpilased on uuendustest vaimustuses, õppides õhinaga uusi teadmisi otsima ja neid ka teistega jagama ning nad on teadvustanud, et nende käsutuses olevad nutitelefonid pole ainult mängimiseks. Seetõttu soovitakse isadepäeval anda õpilastele võimalus koos isadega õppida uusi nippe ja trikke, kasutades selleks isiklikke nutitelefone.

“Meie kool tähistab juba ligi 15 aastat isadepäeva, et isad leiaksid tee kooli ja tunneksid koostegemisest rõõmu erinevates õpitubades, spordivõistlustel, meisterdamises ja koos koogi valmistamises,” sõnas Ahven.

Direktori sõnul läheb sel neljapäeval Veeriku koolis suureks QR-koodidega digifoto jahiks. Lapsed ja isad peavad lahendama digimõistatusi, mis ühendab QR-koode, kooliruumide tundmist, stseenide väljamõtlemist ja nende loomingulist jäädvustamist.

„Mobiiltelefoniga pildistamine on ju igapäevane tegevus, aga koodide avamine ning sealt saadud info kohaselt tegutsemine ning uue tulemuseni jõudmine pole veel igaühele iseenesest mõistetavaks saanud,” selgitas Ahven.

Veeriku kooli isadepäeva tähistamine toimub sel neljapäeval, 5. novembril kella 18-20.

Toimumas on festival Jutupühad

1.-8. novembrini peetakse Tallinnas, Tartus, Haapsalus ja Märjamaal lugude jutustamise festivali Jutupühad. Jutupühad jätkavad ammustest aegadest pärit traditisooni ‒ tuua sügistalvisesse pimedasse aega lugude jutustamisega õdusaid koosolemise hetki. Festivali raames toimuvad kogukondlikud jutuõhtud, loengud, jutuvestmise töötoad ning koolitused täiskasvanutele.

Jutupühad on liikuv püha – juhtub siia maile mõni hea jutuvestja laiast maailmast, on kohe aeg jutupühadeks. Sel sügisel tuleb mitme maa ja mere tagant, Kanadast, meile lugusid vestma Dan Yashinsky. Dan on professionaalne jutuvestja, kirjanik ja kogukonna aktivist. Armastatud jutuvestjana on ta esinenud ja õpetanud festivalidel maailma eri paigus. Ka oma kodumaal on ta teinud uskumatult palju tänapäevase jutuvestmistraditsiooni edendamiseks. Dan olnud Kanada suurima jutuvestmisorganisatsiooni, lugude jutustamise festivali ja jutuvestmiskooli asutajate hulgas.

Lisaks kaugele Kanada külalisele on huvilistel võimalus kuulata ka Ildikó Sándori, ungari rahvakultuuri spetsialisti ja jutuvestja, ülesastumist. Kogukonna jutuõhtul Märjamaal, saavad sealsed jutuhuvilised kokku omavahel, et kuulata ja jutustada üksteile oma lemmiklugusid.

Loe edasi: Toimumas on festival Jutupühad

Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

14. novembril algusega kell 20 toimub Tartu Jazzklubis heategevuskontsert “Lastefondiga laste heaks”, kus esinevad Margus Vaher, “Eesti otsib superstaari” 6. hooaja finalist Annabel Guitar ning DJ Liisi Voolaid. 10-eurose pileti hinnast läheb 7 eurot annetusena laste ravitingimuste parandamiseks.

Samal päeval tähistab Tartu Ülikooli Kliinikumi Lastefond enda 15. sünnipäeva. Oma tegevusaastate jooksul on fond annetajate toel aidanud sadu raskelt haigeid lapsi ning teinud palju heategusid. Just seetõttu otsustaski Margus Vaher fondile appi tulla ning heategevuskontserdil esineda. Tema sõnul on Lastefond oma sümpaatsete tegemistega talle ammu silma jäänud ning ta on rõõmus, et saab musitseerimisega fondi töösse oma panuse anda.

Loe edasi: Lastefond korraldab juubeli puhul haigete laste toetuseks heategevuskontserdi

Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Lahemaa Rahwamuusikud esinemas Palmse kõrtsis, esiplaanil on eesti torupillidel musitseerimas Viivi Voorand ja Lehar Lepler. Foto: Avo Seidelberg

Juubelituuril lustime:

Tartus kolmapäeval, 4. novembril kell 20 Tiigi Seltsimajas koos Tartu tantsuklubiga;

Viljandis laupäeval, 14. novembril kell 16 Viljandi Pärimusmuusika Aidas;

Palmsesse ootame ansambli endiseid liikmeid laupäeval, 28. novembril kell 16.

Oma osavõtust anna kindlasti teada Ingridile (ingrid.nurmsalu@gmail.com).
Mõnesse Virumaa kooli jõuame ka.

[pullquote]

Pill hüüab pinu taga,

toru hüüb toa taga…

[/pullquote]

Loe edasi: Kutse simmanile: Lahemaa Rahwamuusikud 40

Kruuse: põllumehe turujõudu suurendab ühistegevus

“Eesti piimandussektori väljapääs tänasest kriisiolukorrast sõltub eelkõige piimatootjate valmisolekust koostööd teha ja sellega oma turujõudu suurendada,” ütles maaeluminister Urmas Kruuse täna Tartus toimunud Piimafoorumil, “Piimasektori tänast kriisi ei saa pikemas perspektiivis lahendada rahasüstidega. Keskne küsimus seisneb selles, kuidas esmatootja suudab turuahelast õiglasema osa saada. Ühistegevus on hädavajalik, et põllumees, olgu ta piimatootja või teraviljakasvataja, saaks turult õiglasema hinna. Praeguses piimasektori kriisis on selgelt paremas olukorras need riigid, kus tootjad tegutsevad ühistutena.”

Ühistegevuse edendamiseks on riik loonud Eesti maaelu arengukavasse 2014-2020 mitmeid meetmeid. “Eesti piimasektori tulevik on meie endi kätes. Kas sektor suudab võtta initsiatiivi ja ühiselt tegutsedes oma tulevikku kujundada?”

Minister rääkis, et põllumajandusega seotud riskid tuleb üle vaadata ja valmistuda ka võimalikeks tulevasteks kriisideks. “Rusikareegel on, et kriiside üleelamiseks on vaja koguda tagavarasid. Uues maaelu arengukavas on olemas võimalused rakendada riskijuhtimisinstrumente nagu kindlustamine ja kriisifondid. See eeldab, et lisaks riigile on valmis panustama ka põllumajandussektor.”

Ebasoodsate ilmastikutingimuste, looma- ja taimehaiguste, kahjurite leviku ja keskkonnajuhtumitega seotud kriisifond võimaldaks aidata põllumajandustootjaid, kui nende sissetulek väheneb üle 30%, kompenseerides kuni 70% saamata jäänud tulust. Ühisfond eeldaks ka tootjate poolseid sissemakseid.

Tänavu aasta lõpuks makstakse piimatootjatele ja seakasvatajatele välja Euroopa Liidu erakorraline abi ja täiendav siseriiklik toetus Eesti riigieelarvest, kokku 10,56 miljonit eurot.

Tartu tantsuklubis on seekord Lahemaa Rahwamuusikud

Viivi Voorand, Kadri Voorand ja Lahemaa Rahwamuusikud tantsuks mängimas. Foto: ansambli arhiiv.

4. novembril kella 20-24 toimub järjekordne tantsuklubi üritus Tartus Tiigi seltsimajas. Suur au ja rõõm on Tartu tantsuklubis võõrustada ja tutvustada tänavu oma 40. tegutsemisaastat tähistavat Lahemaal tegutsevat rahvamuusikaansamblit Lahemaa Rahwamuusikud, kes toovad endaga kaasa palju põnevaid laule, tantse ja laulumänge Põhja-Eestist.

Lahemaa rahvamuusikaansambel Lahemaa Rahwamuusikud on asutatud 1975. aastal helilooja Veljo Tormise initsiatiivil. Ansambel loodi eesmärgiga taaselustada regilaulu laulmise traditsioone Lahemaal. Peatselt liitusid ansambliga mõned kohalikud külapillimehed viiuli ja kandlega. Ansambli 40. tegutsemisaastal musitseeritakse eesti torupillidega, kanneldega, viiuli ja eesti lõõtspillidega. Lisaks on kasutusel hulk väikeseid vilesid, parmupille, jauram ja muid pisikesi pillikesi. Ansambli repertuaaris leidub nii vanu regilaule kui ka lustilisi

Lahemaa Rahwamuusikud 2012. aastal Koreas festivalil Anseong Folkloriada. Foto: ansambli arhiiv.

tantsulugusid, lisaks melanhoolseid laululugusid armastusest ja vangipõlvest, merelaule ja mitmesuguseid laulumänge Lahemaalt. Hetkel on aktiivseid liikmeid kolmekümne ringis – Rakverest, Palmsest, Võsult, Länsalt, Haljalast, Vihasoost ja Loksalt. Noorimad ansambliliikmed nühivad alles koolipinke ja vanimad hakkavad juba tasapisi pensionipõlve nautima.

Kõik rahvamuusikasõbrad on teretulnud Tartu tantsuklubisse lustima – nii tantsima, laulma kui ka musitseerima. Vahepeal saavad teisedki kohalolevad muusikud tantsijaid rõõmustada oma pillimänguga. Õhtu jooksul tantsitakse lisaks palju tuttavlikke rahvatantse Eestist ja võõrsilt.
Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.
Triinu Nutt

Maitseelamuste Kojas on kolmapäeval hõimutoitude töötuba

Hõimunädala kolmapäeval, 14. oktoobril kell 18 toimub Tartus Maitseelamuse Kojas udmurdi ja soome rahvustoitude meistriklass.

Udmurdi roogasid teeb Ljudmila Ruukel ja soome sööke Jouni Himanen.

Meistriklassi võib kaasa võtta ka lapsed. Osavõtutasu täiskasvanutele 10 eurot, lastele tasuta. Maitseelamuste Koda asub Tartus Lutsu tn 3.

Töötoa korraldamist toetab kultuuriministeerium.

Savvusanna rändnäütüs om Tarton

6. rehekuust 6. märdikuuni saa Tarto ülikooli raamadukogo (W. Struve 1) II kõrra puhkõruumin (inneskidse kohvigu galõriin) kaia rändnäütüst “Savvusann – mi uma sann”, miä kõnõlõs Võromaa savvusannast ni sannakombist.

Näütüse pandsõva kokko MTÜ Hinokad ja Võro Selts VKKF. Vana-Võromaa savvusannakombõ omma 2014. aastaga märdikuust UNESCO üleilma tähtsä kultuuripärandüse nimekirän.

Rändnäütüse vahetallitajas om TÜ Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, eksponiirmist tukõs Vana Võromaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

*****

6. oktoobrist 6. novembrini on Tartu ülikooli raamatukogu (W. Struve 1) II korruse puhkeruumis (endise kohviku galeriis) MTÜ Hinokad ja Võro Seltsi VKKF rändnäitus “Savvusann – mi uma sann”, mis tutvustab Võrumaa suitsusaunu ja saunakombestikku. Vana Võromaa suitsusaunakombestik kanti 2014. aasta novembris UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja.

Rändnäitust vahendab TÜ Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskus, näituse eksponeerimist Tartus toetab Vana Võrumaa kultuuriprogramm (Rahvakultuuri keskus).

Hõimupäevade Tartu tantsuklubi: mari tantsud

Tatarstani maride folklooriansambel Kna Vel.

14. oktoobril kella 20-24ni
Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu)

Hõimukuul leiab Tartu tantsuklubis aset mari rahvatantsude teemaõhtu koostöös Fenno-Ugria Asutusega. Maride rahvatantse tutvustab huvilistele maride folklooriansambel Kna Vel Tatarstanist Kukmori rajoonist. Ansambel loodi 1991. aastal. Sestsaadik on folklooriansambel üles astunud festivalidel ja pälvinud tuntust nii kodu- kui välismaal. Ansambel koondab Tatarstani maride külade tantsu- ja laululembelisi inimesi, kes kord nädalas kogunevad valmistuma esinemisteks ning nautima seltsielu. Mitmed nooremad Kna Veli tantsijad ei ela enam külades, vaid õpivad või töötavad linnades, aga soov tantsida hoiab nende sidet küla traditsioonidega. Kna Veli esituses põimuvad ehedus ja lavalisus, kusjuures ehedusele jäetakse rohkem mänguruumi. Kna Vel esitab mari rahvapillide tümõri ja šuvõri saatel mari rahvalaule ja -tantse ning tutvustab maride kombeid ja tavasid. Lisaks tuttavamale karmoška- ja torupillimängule on mari muusikale iseloomulik rütmikas trummimäng.

Põgus videomeenutus folklooriansambli Kna Vel esinemisest 2014. aastal Tallinnas toimunud traditsioonilise tantsu festivalil “Sabatants”. https://www.youtube.com/watch?v=QV0sZPQWWoA

Vahepeal on Tiigi seltsimaja laval ruumi ka teiste kohalolevate rahvamuusikute jaoks ja on oodata suuremat koosmusitseerimist. Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat Eestist ja võõrsilt. Tartu tantsuklubisse on musitseerima ja tantsima oodatud kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti.

Osalemine on tasuta. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti ühisele teelauale ja tantsimiseks mugavad vahetusjalanõud.

Järgmised Tartu tantsuklubi toimumisajad hooajal 2015/2016 kella 20-24ni Tiigi seltsimajas:
21. oktoobril Tartu tantsuklubi: Ingerimaa tantsud ja laulumängud,
4. novembril Tartu tantsuklubi: Lahemaa Rahwamuusikud,
18. novembril Tartu tantsuklubi: Lõõtsavägilased,
2. detsembril Tartu tantsuklubi: Mooste Rahvamuusikakooli Pilliklubi,
16. detsembril Tartu tantsuklubi: Kandled,
30. detsembril Tartu tantsuklubi: Eesti lõõtspillid,
13. jaanuaril, 27. jaanuaril, 10. veebruaril, 24. veebruaril, 9. märtsil, 23. märtsil, 6. aprillil, 20. aprillil, 4. mail ja 18. mail.

Lastefond kogub annetusi TÜ/Rock`i korvpallimängudel

SA TÜ Kliinikumi Lastefond on ka tänavu kohal Alexela Korvpalli Meistriliiga (AKM) kodumängudel Tartu ülikooli spordihoones, et koguda annetusi raskelt haigetele lastele. Esimest korda sel hooajal tehakse seda juba kolmapäeval, 7. oktoobril.

Lastefondi vabatahtlikud on spordihoones kohal koos maskott Mõmmikuga. Annetuste kogumiseks liiguvad vabatahtlikud mööda tribüüne nii enne mängu algust kui ka poolajal. Mängu ajal publikut ei segata.

Lisaks homsele plaanib Lastefond selle aastanumbri sees toimuvatel Rock`i AKM kodumängudel koguda annetusi ka teisipäeval, 20. oktoobril; reedel, 6. novembril; reedel, 27. novembril; laupäeval, 5. detsembril ja laupäeval, 12. detsembril.

Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Martin Noorkõiv Tartu ülikooli avaaktusel. Foto: TÜ Üliõpilasesindus

Üliõpilaskonna esimees ja Domus Dorpatensise tegevjuht Martin Noorkõiv pidas täna hommikul Tartu ülikooli avaaktusel haarava tervituskõne. Teemaks ei olnud mitte tore tudengiaeg, vaid hoopis Eesti ühiskonna lõhestumine. Autori loal avaldame kõne täismahus.

Head tudengid, ülikooli töötajad ja juhid, külalised!

Mul on hea meel teid üliõpilaskonna nimel juba teist aastat tervitada.

See on muuseas ka viimane kord kui ma avaaktusel kõnet pean. Mitte, et mulle ei meeldiks neid kõnesid pidada, aga ametiaeg saab lihtsalt otsa. See aga tähendab, et võin julgelt kõik südamelt ära rääkida. Südamel on aga viimase poole aasta jooksul olnud palju. Tunnen, et nüüd on õige hetk see endast välja lasta. Rektor ei pea aga muretsema, ma ei kavatse rääkida ülikoolist. Ma arvan, et ülikool peaks rohkem vaatama endast välja ja suhestuma laiema ühiskonnaga.

Viimane poolaasta on Eestis olnud täidetud laias plaanis ühe ja sama teemaga – pagulased. See teema on meid kiskunud jõuga lahku ning Eesti avalikkusest on saanud lahinguväli. Keegi ei hoia laskemoonaga tagasi ning miski ei paista olevat püha.

Ma olen seda sõda jälginud kõrvalt ning iga päevaga on minus järjest rohkem hakanud süvenema üks veendumus. Üks põhimõtteline arusaam – arutelu ja terve ühiskonna vundament. See on veendumus, et hoolimata meie ümber käivast vihasest sõnasõjast, on enamus eestlasi jätkuvalt normaalsed heatahtlikud inimesed.

See on usk sellesse, et suurem enamus meist tahab lõpuks sama asja.

Loe edasi: Martin Noorkõiv: Meie aja suurim väljakutse on leida ühisosa

Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

Tartu linnafestivali UIT meeskond avalikustas tänavuse festivali programmi ning kutsub kõiki tartlasi ja ülikoolilinna sõpru 19.-22. augustil Tartut uutel ja ootamatutel viisidel avastama.

“UIT annab võimaluse elustada kohad Tartus, mis ei ole aastakümneid elu näinud või mis pikemat aega seda ei kannataks – näiteks endised mahajäetud hooned ja alad, mis on liighaprad, et argirütmile vastu pidada,” selgitas festivali eestvedaja Marie Kliiman. “Kogu linn võib olla vaatamisväärsus, mitte üksnes kesklinn või tüüpilised turismiatraktsioonid.”

Selle aasta festivali fookuses on installatsioonid, mis on nähtavad kogu festivali vältel. Nii eesti kui ka läti kunstnikud loovad Tartu eri paikadesse installatsioone eesmärgiga tekitada nihet tavapärases linnapildis. Tartu linnatänavaid saab rattal uudistada 21. augusti õhtul Tour d`ÖÖ XXVII suurel ühissõidul. Lisaks leidub suurematele ja väiksematele huvilistele mitmesuguseid tuure, etendusi, pidusid ning muid seikluslikke tegevusi – seda kõike ootamatutes kohtades ja tavapärasest erinevatel viisidel. Programmi leiab festivali Facebooki lehelt www.facebook.com/events/1590264797900128/

UITi meeskond kogub tänavu festivali eel otseteid (ingl. shortcuts) ning kutsub Tartu linna elanikke jagama lõikamisvõimalusi, mida nemad igapäevaselt jalgsi või rattaga liigeldes kasutavad. Aktsiooni lõpuks pannakse kokku ühine otseteede kaart ning toimub otseteede tuur. Otseteed saab kanda Google Maps kaardile https://goo.gl/0ghYgz või saata aadressil linnafestivaluit@gmail.com.

UIT on tänavu kolmandat korda toimuv rahvusvaheline festival, mis avastab etenduste, installatsioonide, tuuride ja kontsertide juhatusel Tartu linnaruumi, pannes inimesi märkama nii uusi kui vanu, tavalisi kui eriskummalisi paiku ning seda, kuidas linn hingab ja kihab. Festivali toetavad Tartu linn, Tartu Kultuurkapital, Tartu Uus Teater, Elektriteater, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjanike Liit, Tartu Mill ja Cramo.

Festivali UIT 2015 kava:

Loe edasi: Linnafestival UIT kutsub Tartusse seiklema

Tartus tähistatakse võidupüha maakaitsepäevaga

Nagu tavaks saanud, korraldab kaitseliidu Tartu malev võidupüha tähistamiseks 23. juunil maakaitsepäeva. Tänavu toimuvad pidustused Tartu linnas.

Maakaitsepäeva üritused algavad kell 13 Tartus Vabaduse puiesteel ning Raekoja platsil, kus kõik huvilised saavad tutvuda kaitseliidu, päästeameti, politsei- ja piirivalveameti ning vanglateenistuse tehnika ja varustusega. Toimuvad mitmed demonstratsioonesinemised. Politsei- ja piirivalveamet näitab, kuidas toimub sõidukis olevate kurjategijate kinnipidamine, vanglateenistus lahendab pantvangiolukorda, päästeamet kustutab rasvapõlengut ning päästab kannatanuid avariisse sattunud sõidukist.

Kell 14.30 pakub Vabaduse puiesteel aga põnevust Põhja-Tartumaa üksikkompanii demoesitlus, mille käigus peetakse liikluskontrollpunktis kinni “ohtlikud kurjategijad”. Loomulikult saab maitsta ka sõdurisuppi ning osaleda naiskodukaitse korraldatud loteriis, millest teenitud tulu läheb sel aastal Tartu naiste varjupaigale.

Maakaitsepäev kulmineerub kell 15.30 Tartu Raekoja platsil algava paraadrivistusega, kus tunnustatakse tublimaid kaitseliitlasi ja naiskodukaitsjaid ning antakse konkursi “Kaunimad kodud” võitjatele üle autasud.

Kell 16.15 paiku saabub Raekoja platsile võidutuli, kus see jagatakse edasi Tartumaa omavalitsustele. Tartu maakaitsepäeva korraldavad kaitseliidu Tartu malev ja naiskodukaitse Tartu ringkond koostöös Tartumaa omavalitsuste liidu, politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ja vanglateenistusega.

Vanemuise teatris toimub kuues Kollase Kassi suvekool

Vanemuise teatri Kollase Kassi suvekool toimub tänavu 4.-14. juunil. Vanemuise ooperisolistide Rasmus Kulli ja Reigo Tamme juhendamisel valmib suvekooli raames “Nooremuine” – muusikalavastus ooperi lavaletoomisest.

Lavastusprotsessis osalevad noored teatrihuvilised vanuses 12-18 aastat. Suvekooli kümnepäevane programm on tihe ja põnev ning selle käigus tutvutakse lavataguste ametitega, toimuvad treeningtunnid nii häälele kui ka kehalisele liikumisele ja eneseväljendusele.

Vanemuine korraldab Kollase Kassi Suvekooli alates 2010. aastast. Varem on suvekooli raames valminud draamalavastused ja muusikalid, ooperižanris pannakse end proovile esmakordselt.

“Nooremuise” originaallibreto koosneb erinevatest ooperisüžeedest ning žanriliselt on lavastajad Tamm ja Kull selle määratlenud post-post-postmodernistlikuks laulumänguks ühes vaatuses. Lavastajate kinnitusel pakutakse ainulaadset võimalust näha lähedalt teatriime sündi ning kohtuda erakordsete tegelastega Eesti rahvusmütoloogiast. Kollase Kassi Suvekooli lõpuetendus toimub 14. juunil kell 16 Vanemuise väikeses majas.

Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt

Läti Vennashaudade Komitee ja Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu koostööprojekt „Ühist ajalugu taaselustades“ tõi pühapäeval Tartusse Läti küttide rügemendi sõdurite ja Läti põgenike ühishaudade platsile talgutöödele ning mälestustalitusele ühtekokku 70 eestlast ja lätlast.

Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul Foto Urmas Saard — Ave Aaslaid Sindi gümnaasiumi õpilastega Uus-Jaani kalmistul. Foto: Urmas Saard

Keskpäevaks koguneti Uus-Jaani kalmistule üle riigi mitmest paigast: Tartust, Tallinnast, Pärnust, Saardest, Sindist. Sindi gümnaasiumi 8a klassi klassijuhataja Mariko Passel tuli kohale oma 15 õpilasega, ühes oli ka lapsevanem Ave Aaslaid, kes alustas samade õpilaste õpetamist esimeses klassis. Teekonnale asudes võeti kaasa rehad, labidad, harjad ja muu tarvilik. Eesti Lipu Seltsi noored abilised võtsid kaasa ka 6 suurt sinimustvalget kandelippu ja ühe veelgi suurema Läti lipu. Presto bussijuht Hans Rihvk vaatas, et riikide sümbolid oleks hästi pakendatud ja pikal reisil eeskujulikult hoitud. Viimasel minutil saabusid veel äsja Krulli kohviku ahjust võetud lihapirukad, et keset töö tegemist ei peaks mitte keegi oma kõhukorinat kuulma.

Eestlasi kogunes kalmistule arvatavalt üle kolmekümne. Teiste hulgas muidugi Eesti Sõjahaudade Hoolde Liidu president Meelis Pääbo ja tegevdirektor Tiina Tojak, kes oli terve ettevõtmise peakorraldaja. Ruuben Kaalep, EKRE volikogu ja noortekogu liige, eelistas oma väikese salgakesega samuti ühineda lõunanaabritega, kuigi paljud teised tema erakonna kaaslased võtsid pühapäeval nõuks avaldada meelt pealinnas, Lossi platsil. Kaalep selgitas, et poliitikute suured teod algavad väikeste asjade ära tegemisest ja tunnustas Läti poliitikute osalemist mineviku mälestamisel mitte ainult sõnades, vaid ka tööle käsi külge lüües.

Loe edasi: Lätlaste hümn kõlas Uus-Jaani kalmistul võimsamalt