Setomaa Ülebbsootska Raudoja Ahto and tiidä, õt novembrih om kõik seto nii setoside sõbra oodet Tartoh puhvetihe Trepp, Rüütli uulits 16, tõne kõrd. Neläpäävite kellä 12-15 (sjoo nätäl lisast ka kolmapäävä) saat lämmit süüki. Päält kellä 5 om kulatamine, koh või olla nii laulu, tandsu, ku pillihelü.
Rubriik: Tartu linn
Heategevuslik kontsert ja oksjon koduta loomade heaks
Esinevad Laura Põldvere ja Ülenurme Laulustuudio, keda klaveril saadab Ursel Oja.
Kunstioksjoni tarbeks on oma töid annetanud mitmed mainekad kunstnikud, kaasaarvatud Albert Gulk, Mirjam Mölder-Mikfeld, Aare Puus ja Teet Suur.
Ürituse korraldajaks on heategevuslik organisatsioon MTÜ AUH, mis tegeleb hädasolevate loomade heaolu tagamise ja parandamisega.
Peamiselt Tartus tegutsev MTÜ AUH loodi 2009. aasta jaanuaris. Mittetulundusühingusse kuulub 23 liiget, kuid ühingu korraldatavatest üritustest, näiteks heakorrapäevadest, võtavad aktiivselt osa ka paljud teised noored.
Õhtu jooksul kogutud tulu läheb koduta loomade aitamiseks. Fotosid oksjonile tulevatest töödest saab vaadata aadressil: www.auh-auh.ee/kontsert.
Pileteid on võimalik osta eelmüügist Gaudeamusest (W. Struve 1) ja Tartu Ülikooli üliõpilasesindusest (Ülikooli 18b) hinnaga 100 krooni, kontserdipäeval kohapealt 125 krooni.
Allikas: MTÜ AUH, www.auh-auh.ee
Tartus on avatud metsaomaniku nõutuba
Igal metsaomanikul on õigus saada nõu atesteeritud metsakonsulendi käest kuni 15 tundi aastas. Tartu ümbruse metsaomanikud saavad nõu küsida Tartus Pepleri tn 32 (maavalitsuse vastas) avatud metsaomaniku nõutoast esmaspäeval ja reedel kell 9-13 ning kolmapäeval kell 13-15.
Aidatakse korraldada kasvava metsa müük enampakkumise korras, et metsaomanik saaks parema hinna.
Konsulendid:
Kristo Alloja, tel 506 1777
Piret Arvi, tel 520 5853
Urmas Kittus, tel 504 1299
Leonhard Niklus, tel 529 3237
Aadu Raudla, tel 524 8963
Raadi lugu sai kaante vahele
Kolmapäeval, 3. novembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) Eesti Rahva Muuseumi ja tema Sõprade Seltsi ühistööna valminud albumit “Raadi Raamat: pildid sündinud asjadest”.
Kauni ja Tartu ajaloos väga erinevaid rolle täitnud Raadi lugu jutustatakse läbi rohkem kui 500 foto, artiklite, dokumentide, ajaleheväljalõigete ja mälestuste. Raadi raamatu koostamisel olid abiks kümned inimesed, kes andsid lahkelt kasutada fotosid, jagasid oma mälestusi, konsulteerisid ajalooküsimustes. Erinevaid ajaperioode käsitlevad artiklid on neljas keeles: eesti, inglise, vene ja saksa.
3. novembril toimuval esitlusel pakuvad raamatus avaldatud materjalidele sõnalist lisa maastikuarhitektid Kersti Lootus ja Karin Bachmann ning kunstiajaloolane Inge Kukk, modereerib Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel.
Raadi mõis kuulus juba keskajal linnamõisana Tartu raele (Ratshof). Baltisaksa mõisnikud von Liphartid omandasid mõisa 1751. aastal ja neilt oleme saanud päranduseks mälestused imelisest pargist, kaunist lossist, aktiivsest kunsti- ja kultuurielust. Alates 1921. aastast asusid Raadil Eesti Rahva Muuseum ja Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskond, park aga oli tartlaste lemmikpuhkekoht. 1944. aasta augustilahingutes mõis hävines ja lagunemine jätkus ka järgnevatel okupatsiooniaastatel, kui seal paiknes sõjaväelennuväli. Aastakümneid ei olnud tartlastel enam sinnakanti asja. Tänaseks on Eesti Rahva Muuseum Raadil tagasi ja peab plaani sinna ehitada oma uue kodu.
Raadi raamatu koostasid Ülo Siimets, Sirje Madisson, Jane Liiv, toimetajad olid Tuuli Kaalep, Toivo Sikka, Jane Liiv, Sirje Madisson, Pille Runnel ja Merike Tamm. Kujundus, küljendus ja kalligraafia: Merike Tamm. Raamatu tiraaž: 1000. “Raadi raamat: pildid sündinud asjadest” valmis Eesti Kultuurkapitali, Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi, Tartu Vallavalitsuse ja veel mitme asutuse rahalisel toel.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Guatemala saab kokku Setomaaga
Neljapäeval, 4. novembril kell 18 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses teemaõhtu „Guatemala kohtub Setomaaga”. Jututare külaliseks on Riin Tammiste, kes räägib oma kogemusest vabatahtlikuna Guatemalas ja tutvustab ka vabatahtlike organisatsiooni Together.
Keskuses avatakse fotonäitus vabatahtlike elust ja tegemistest ning kontserdi annab seto leelokoor Tsibihärbläseq.
Kõik huvilised on oodatud!
Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 737 5422 või helenake@ut.ee.
Hingedepäeval saab ERMis kuulata loengut
siin- ja sealpoolsusest
Hingedepäeval, 2. novembril, kell 16 on Eesti Rahva Muuseumis Maire Sala loeng “Siin- ja sealpoolsus”.
Hingedepäeval mõeldakse oma esivanematele, meist lahkunud kallitele lähedastele ja sõpradele. Me süütame neile küünlad koduakendel või kalmudel. Sügisene hingedeaeg on eestlaste rahvakalendris alati olnud hingede rändamise aeg ja vanasti oodati neid hingedepäeval koju kaetud laua juurde. Hingedeajal ei tehtud taluperes ühtegi kärarikast ega villa või lõngaga seotud tööd. Ei riieldud, ei naerdud, naljatatud ega kisatud.
Maire Sala koostatud näitus Eesti matmiskombestikust on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas. Hingedepäeval peab Maire Sala matmiskombestiku uurijana loengu siin- ja sealpoolsusest ning surmajärgsest elust.
Näitus “Eesti matus. Eesti kalmistu- ja matmistraditsioonid ning tänapäev” on ERMi näitusemajas avatud kuni 3. novembrini. See on ERMi projekti “Oma Näitus” võidutöö.
Lisainfo: Maire Sala, maire.sala@mail.ee, 5262 915
Roheline akadeemia tutvustab mahetoiduvõrgustikke
4. novembril kell 18 tutvustab Roheline Akadeemia Tartu keskonnahariduse keskuse saalis Kompanii tn 10 Lõuna-Eestis toimivaid mahetoiduvõrgustikke. Esitlusele tulevad MTÜ Juurikas, Kaja Kesküla korraldatav Lõuna-Eesti toiduvõrgustik ja Argo Viibergi loodud portaal elavtoit.com.
Raamatuteadlased räägivad täna loodusraamatutest
Täna toimub Eesti Kirjandusmuuseumi Arhiivraamatukogus XXIII eesti raamatuteaduse konverents ehk Oskar Kallase päev. Kui varasematel kordadel on olnud tähelepanu all rohkem raamatuteadus ja Oskar Kallas, siis täna võetakse luubi alla eesti loodusloolise trükise läbi aegade, sest käib ju bioloogilise mitmekesisuse aasta ja lugemisaasta.
Vanimad eestikeelsed loodusjutud on ilmunud kalendrites. Esimene loomade-lindude piltidega illustreeritud koolilugemik ilmus aga 1841 ja on ka faksiimilena välja antud. Konverentsil osalejad saavad teada sedagi, kuidas tehti digiteerimisvalik 1851–1917 ilmunud eestikeelste looduslooliste trükiste hulgast. «Digiteerituna saab hulk vanemat kirjandust veebis kättesaadavaks, kuid teisalt nõuab see ka ressursse, pidevat hoidmisprotsessiga tegelemist, failide ülevaatamist, uuendamist, konverteerimist. Raamatute säilitamisel on olulisim nõuetekohane kliima hoidlates,» kommenteeris Eesti Kirjandusmuuseumi arhiivraamatukogu juhataja Merike Kiipus uudisteportaalile Greengate.
Digiteeritud kirjandusega saab tutvuda Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiivis DIGAR. Arutletakse ka teemal, kas iga loodust käsitlev tekst väärib trükkimist.
Loodusloolistest raamatutest ja nendega seonduvast räägivad konverentsil Tiiu Reimo Tallinna ülikoolist, Vello Paatsi, Kadri Tüür, Raivo Kalle ja Renata Sõukand kirjandusmuuseumist, Urve Sildre rahvusraamatukogust, Ivar Puura looduseuurijate seltsist, Margus Ots TÜ loodusmuuseumist ja ornitoloogiaühingust ning Kristiina Tiideberg TÜ raamatukogust. Kirjandusmuuseumis on avatud ka näitus loodusloolistest trükistest.
Seto sümfoonia “Peko” kontsertesitused novembri lõpus
Muusika: Erki Meister
Tekstid: Anne Vabarna ja Paolopriit 
Voolaine
Esitavad: Kammerorkester, neli tenorsolisti, Kalevi Kammerkoor
Dirigent: Hirvo Surva
Teose aluseks on seto rahvaluuletekstid rüütatuna tänapäevasesse helikeelde. Kasutatakse ka seto rahvaviise. Sümfoonia esitab kammerorkester, mille koosseisu on lisatud rahvamuusika instrumente, laulavad neli tenorit ja segakoor.
„Peko“ on umbes tunni aja pikkune neljaosaline sümfooniline teos. Loogiliselt jätkab ta oratooriumis „Peko Esä” alustatud liini, ehk siis Seto mehe elukäigu kujutamist. Erinevuseks on see, et seekord ei keskenduta vaid mehele, vaid pigem mehe-naise suhtele. Värsid seto rahvaluulest sobivad teosesse ideaalselt.
Erinevalt „Peko Esäst“ on „Peko“ kirjutatud naturaalpillidele. Kasutusel on traditsioonilised sümfooniaorkestri pillid ja lisaks seto rahvamuusika instrumendid.
Teose esiettekanded toimuvad novembri lõpus:
26. novembril kell 19.00 Värska Kultuurikeskuses
27. novembril kell 19.00 Tartu Ülikooli aulas
28. novembril kell 19.00 Tallinna Lauluväljaku Klaassaalis
Sümfoonia salvestatakse CD-plaadi jaoks.
Piletid saadaval Piletilevis ning tund enne algust kohapeal.
Allikas: haanja.eu
Tartu tänavune jõulupuu leiti Alatskivi mailt
Tartu raekoja platsile sobiv jõulupuu leiti tänavu linnast umbes 40 kilomeetri kaugusel Alatskivi lähedal asuvast Naelavere külast. Salu kinnistul kasvav kahara võraga kuusk on umbes 16 meetrit kõrge, kirjutas Tartu Postimees.
Kokku pakuti tänavu tartlastele jõulupuuks 11 kuuske. Pakkumisi tuli Tartu linnast ja maakonnast, Põlva- ja Viljandimaalt ning Lääne-Virumaalt, kaugeim pakutud kuusk asus linnast 90 km kaugusel. Eile vaatasid linna haljastustöötajad üle viimased pakkumised. Peale tänavuse kuuse leiti jõulupuu kandidaate ka järgmiseks aastaks.
Kuusk hakkab raekoja platsi täies ilus ehtima 28. novembrist, kohale toimetatakse ta kolm-neli päeva varem. Kuuse toomiseks ja paigaldamiseks kuulutab linnavalitsus lähipäevil välja riigihanke.
Foto: Tartu linnavalitsus
Tartus korraldatakse täna viipekeele õpituba
Neljapäeval, 21. oktoobril kell 13 tutvustab viipekeele tõlk Regina Paabo Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9, Tartu) viipekeele põhitõdesid, selgeks saadakse lihtsamad viiped. Näituse „Muuseum näitab keelt“ raames toimuvad veel pimekirja ja mulgi keele õpitoad.
Eestis elab ligikaudu 2000 inimest, kes igapäevaseks suhtluseks kasutavad viipekeelt. Eesti viipekeel ei ole aga sugugi žestide ja miimikaga räägitud ja nö „nähtavaks tehtud“ eesti keel, vaid iseseisev keel oma grammatilise ülesehitusega. Kuidas orienteeruda selles pealtvaatajale saladuslikus maailmas? Kuidas mõista viiplejat ja millele temaga suheldes pöörata tähelepanu? Kas viipekeelest on abi mujalgi kui kurtidega suheldes?
Viipekeele töötuba viib läbi staažikas viipekeele tõlk, Tartu Ülikooli õppejõud ja Eesti Viipekeele Tõlkide Ühingu juhatuse esinaine Regina Paabo.
Allikas: Eesti Rahva Muuseum
Muusikateraapia päev Tartu Rahvaülikoolis
Tartu Rahvaülikool korraldab järgmise nädala lõpus muusikateraapia kursuse, et tutvustada huvilistele muusika mõju inimese füüsilisele ja hingelisele tervisele.
Kursusel räägitakse erinevate muusika elementide (meloodia, harmoonia, rütm jne) olemusest ja karakterist, nende seotusest inimese füüsilise ja hingelise ülesehitusega. Tunnetatakse muusikaelementide olemust elava muusika (lüüra) abil ja kõneldakse muusika psühhofüsioloogilisest toimest (hingamine, südame töö, vererõhk, ainevahetus jne).
Lisaks tehakse praktilisi harjutusi: muusikalisi enesevaatlus ja -tunnetuslikke harjutusi ja rühmaharjutusi üksteise mõistmiseks ja tunnetamiseks. Demonstreeritakse erinevate pillide (tämbri, helikõrguse, helitekitamisviisi, materjali jne) teraapilist kasutust ja mõju eluprotsesside tasakaalustamisel. Lihtsamaid pille saab kohapeal ka ise proovida.
Kursust juhendab Karmen Linnamägi, kes on õppinud psühholoogiat Tartu Ülikoolis ja muusikateraapiat Dorioni Muusikateraapia Koolis USAs. Muusikateraapia kui terapeutiline, tervendav kunst toetab inimese tervist ja aitab luua tasakaalu.
Kursus toimub reedel, 29. oktoobril, osalemine tasuline ja vajalik eelnev registreerumine.
Allikas: www.rahvaylikool.ee
Tantsusõbrad vallutavad Tähtvere tennisehalli
Täna kell 15.00 toimub Tartu Tähtvere tennisehallis tantsuüritus Zumbafestival, mille tarbeks suletakse hall pallimängijatele ning tenniseväljakud muutuvad avaraks tantsusaaliks.
Kahetunnist zumbatreeningut Tähtvere Tennisekeskuse 2000 ruutmeetrises tennisehallis viivad korraga läbi kolm zumbatreenerit ning ürituse eesmärgiks on pakkuda kõikidele osalejatele lõbus ja tervislik pärastlõuna, mille käigus saab tutvuda erinevate zumba-stiilis tantsudega ning ammutada üheskoos aktiivsest tantsutrennist hulgaliselt positiivset energiat.
Zumba on tantsuline fitnessprogramm, mis sisaldab endas ladina-ameerika, hiphopi, kantri, kõhutantsu ja paljude muude stiilide tantsuliigutusi ning muusikat. Kuna tegu on lihtsa ja lõbusa treeningviisiga, siis on see toonud tantsusaali ka need, kes pole varem tantsimise ega aeroobikaga tegelenud. Samas on treeningud nauditavad ka kogenud tantsuhuvilistele, nii meestele kui ka naistele.
Zumba treeninguid pakuvad Tartus mitmed spordiklubid ning tantsustiil on kiirelt vallandanud ennenägematu zumbavaimustuse. Tähtvere tennisehalli kolmele tenniseväljakule mahub palju tantsusõpru ning üheks ürituse eesmärgiks on püstitada ka Eesti rekord zumbatantsus.
Üritust korraldab Tähtvere Tantsukeskus, mis on uus ja moodne kolme saali ning laia stiilidevalikuga tantsukeskus Tartus. Keskuses treenib igapäevaselt üle 300 tantsusõbra, kelle hulka kuuluvad lisaks zumbahuvilistele veel tänava-, show- ja vabatantsuhuvilised mudilastest keskealisteni.
Allikas: Tähtvere Tantsukeskuse, www.tartutants.ee
Mere Marju õpetab täna Tartus kihnu keelt
Raadiost tuttav Mere Marju õpetab täna kell 15 Tartus Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (Kuperjanovi 9) kõigile huvilistele kihnu keelt.
Eesti Rahva Muuseumi näituse „Muuseum näitab keelt“ programmi raames on muuseumi külaliseks tuntud raadiotegelane Mere Marju (Marju Vesik). Marju hääl on kõlanud Vikerraadios 2005. aastast saadik, mil ta alustas kihnukeelsete uudiste tegemist. Lisaks sellele on Marju ka aktiivne Kihnu elu edendaja ja Sihtasutuse Kihnu Kultuuri Instituut juhataja.
Kuidas kõlas esimene kihnukeelne uudistesaade Vikerraadios? Kas ja kuidas on kihnu keel vahepeal muutunud? Mis teemadel tehakse kihnukeelseid uudised ja mida arvavad neist kihnlased? Kas „massakal“ on kihnlasega rääkides kerge ämbrisse astuda? Millega tegeleb Kihnu Kultuuri Instituut? Nendele ja teistelegi Kihnu teemalistele küsimustele saab vastuse ERMi näitusemajas 15. oktoobril kell 15.
Näitus „Muuseum näitab keelt“ on avatud ERMi näitusemajas 19.5.2010 – 02.01.2011. Õpitoas osalmeise tasu 10 krooni sisaldab pääsu ERMi näitustele.
Tutvu näitusega „Muuseum näitab keelt“ www.erm.ee/n2itabkeelt ning teiste näituse õpitubadega http://www.erm.ee/?lang=EST&node=1815
Allikas: Eesti Rahva Muuseumi, www.erm.ee
Tartu loomemajanduskeskuse
inkubatsioonikonkursile esitati 14 äriideed
Äsja lõppenud Tartu loomemajandusekeskuse inkubatsioonikonkursile esitati 14 taotlust erinevate loomevaldkondade äriideedega. Kolmekuisele äriplaani koostamise koolitusele on tulemas ligi 20 tulevast loomeettevõtjat.
Seekordsel konkursil oli prioriteediks seatud kunsti ja kultuuri vahendamisega seotud ideed.
Konkursile esitati kaheksa taotlust, mis on seotud kunstnike ja muusikute vahendamisega, ning kaks taotlust, mis on seotud filminduse valdkonnaga, sh üks neist 3D filmide tootmisega. Lisaks esitati konkursile veel loovuskoolituse ja eestimaise disaini vahendamisega seotud äriideed.
Loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant Juta Kuhlberg rõõmustas konkursi tulemuse üle. „Saime kaheksa taotlust tulevastelt kultuuriagentidelt, mis on päris hea tulemus. Lisaks tõotab tulla huvitav koostöö filmitegijatega,“ sõnas Kuhlberg ja lisas, et koolitusele soovib tulla nii noori kui ka kogemustega inimesi, kes on leidnud just loomemajanduse valdkonnas äriidee, mida soovivad lähitulevikus teoks teha.
Laekunud taotlused vaatab läbi ekspertkomisjon, kes analüüsib äriideede turuvalmidust ja kasvupotentsiaali. Komisjon annab ideedele esialgse hinnangu, misjärel taotlejatel on võimalik osaleda kolm kuud kestval eelinkubatsiooni koolitusel. Koolitus lõppeb äriplaani kaitsmisega.
Äriplaani edukalt kaitsnud ettevõtetel on võimalus sõlmida Tartu loomemajanduskeskusega inkubatsioonileping kaheks aastaks ning saada alustava ettevõtte nõustamist ning mitmekülgset abi oma ettevõtte alustamisel.
Lisainfo: Juta Kuhlberg, Tartu loomemajanduskeskuse ettevõtluskonsultant, juta@lmk.ee, tel 506 2545.
Homme toimub Tartus säästva arengu päev
Novembris toimuva energiasäästu nädala ametlik kodulehekülg Energiatark.ee kutsub kõiki osalema 15. oktoobril toimuval säästva arengu seminaril Tartus.
Säästva arengu seminar on tasuta üritus, mis on mõeldud kõikidele linnakodanikele. Seminar algab kell 14 Tartu linnavalitsuse kultuuriosakonna saalis Raekoja plats 12 II korrusel.
Infoseminari päevakava:
-Tartu ühistranspordi telemaatika – Margus Hanson
– Biogaas linnatranspordis tulevikus – Jaanus Tamm
– Jalgrattatranspordi koordineerimine Tartu linnas – Toomas Põld
– Energiasäästu võimalused korteriühistus – Eesti korteriühistuste liit
– Elamute tõhusast renoveerimisest – Kalle Virkus
– Mis (või kes) teeb ühest linnast lapsesõbraliku linna? – Kristel Altosaar
Seminar toimub kohaliku demokraatia nädala raames, mille teemaks on sellel aastal säästev areng. Alateemaadena käsitletakse transporti, taastuvkütuseid, jäätmemajandust, puhast vett ja bioloogilist mitmekesisust linnas.
Kohaliku demokraatia nädal on üleeuroopaline algatus, kus kohalikud omavalitsused korraldavad erinevaid üritusi laiendamaks demokraatia arengut liikmesriikides. Eesmärgiks on kaasata kohalikesse otsustusprotsessidesse ja omavalituse arengusuundadesse kohalike elanikke. Nädalat korraldatakse tähistamaks 1985. aastal allkirjastatud kohalike omavalitsuste hartat.
1987. aastal ilmus ÜRO poolt organiseeritud maailma keskkonna- ja arengukomisjoni, mida enamik tunneb Brundtlandi komisjonina, raport nimega “Meie ühine tulevik”. Esmakordselt hakati selles rääkima säästvast arengust, mis peab kindlustama järeltulevatele põlvedele meiega samaväärse elukeskkonna. Olulist rolli nähakse selles kohaliku tasandi demokraatial. Täna, enam kui 20 aastat peale raporti ilmumist, tutvustab Tartu oma arenguid liikumaks säästva kogukonna suunas.
Korraldab Tartu regiooni Energiaagentuur ja Tartu linn.
Ürituse läbiviimist toetab Euroopa Liit.
Loe infoseminari kohta lähemalt: http://www.trea.ee ja http://energiatark.ee/
Vanemuise uueks draamajuhiks saab Urmas Lennuk
Alates 1. augustist 2011 asub Vanemuise draamajuhi ametikohale Urmas Lennuk. Praeguse draamajuhi Sven Karja tähtajaline tööleping lõpeb 2011. aasta suvel.
Urmas Lennuk lõpetas aastal 1990 Tamsalu Keskkooli ja aastal 2000 EMA Kõrgemas Lavakunstikoolis lavastaja eriala. Ta on töötanud Tamsalu Kultuurimaja kunstilise juhina ja Saue Keskkoolis eesti keele ja kirjanduse õpetajana. Alates aastast 2000 on Urmas Lennuk olnud Rakvere Teatri kirjandusala juhataja, dramaturg ja lavastaja. Ta on töötanud ka EMA Kõrgema Lavakunstikooli dramaturgia õppejõuna. Urmas Lennuk on kahekordne Eesti Näitemänguagentuuri (ENA) näidendivõistluse võitja. Tema näidenditest on lavale jõudnud “Kadrioru vanad”, “Rongid siin enam ei …”, “Ellumõistetud”, “Taksitrallitajad”, “Boob teab”, “Jumalaema kiriku kellamees”, “Igavene kapten”, “Frankenstein – mäng elu ja surmaga”, “Muinasjutumees”, “Koidula”, “Casanova”, “Päeva lõpus”, “Igavene kapten”, “Kadunud tsirkus”.
Urmas Lennuki poolt valitud repertuaari saab Vanemuises näha alates jaanuarist 2012, kuid ta osaleb ka 2011. aasta sügisperioodi planeerimises.
Ave-Marleen Rei, Vanemuise teatri pressiesindaja
Navitrolla ja Enn Kasak astuvad jututuppa
Neljapäeval, 14. oktoobril kell 18.00 toimub Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuse traditsiooniline jututarõ, kus seekord kaks põnevat külalist – kunstnik ja filosoof.
Jututuppa astuvad teadusfilosoof ja raamatu “Vaba pattulangemise seadus” autor Enn Kasak ning kunstnik NAVITROLL’A. Mõlemad mehed on Kagu-Eesti juurtega.
Kuulama on kutsutud kõik huvilised. Keskus asub Lossi 38 (vana anatoomikum). Lisainfo: Helena Kesonen, tel 7375422 või helenake@ut.ee.
Roheline Akadeemia kutsub leivaküpsetuse töötuppa
Kolmapäeval, 13. oktoobril algusega kell 18 kutsub Roheline Akadeemia kõiki huvilisi leivaküpsetuse töötuppa, mis toimub Erakond Eestimaa Rohelised (EER) Tartu kontoris (Kompanii 6).
Leivaküpsetuse töötuba juhendab Janne Ving. Kõigepealt annab ta ülevaate leiva küpsetamisest, siis järgneb taigna segamine ja leiva küpsetamine. Kodus kasutamiseks mõeldud jahu- ja helbeveskeid tutvustab Valdo Ranne.
„Praktiline oskus ise kodus leiba teha on praegusel ajal, mil jutuks on leiva hinna tõus, väga kasulik,” märkis töötoa juhendaja Janne Ving. „Kaubandusvõrgust ja otse mahetalunikelt on võimalik osta mahedat rukkijahu. Mahedalt tootes on keskkond puhas ja inimesed tervemad, sest sel juhul ei ole vilja tootmisel kasutatud umbrohu- ega putukamürke. Ise leiba tehes saab sellele lisada just selliseid komponente, mis endale ja perele maitseb – näiteks seemneid ja erinevaid jahusid,” selgitas Ving.
Valdo Ranne sõnul on värskelt jahvatatud jahus paremini säilinud viljaterade omadused, sest teraviljast toiduained, nagu jahud, tangud, helbed jm ei säili kaua. „Mida peenem on jahvatus, seda kiiremini toiduaine vananeb. Väike elektriline veski kodus võimaldab jahvatada jahu või helbeid vahetult enne toiduvalmistamist,” ütles Ranne.
Peale leiva küpsemist saab seda maitsta ning võimalusel saab juuretist ja tainast ka järgmiseks päevaks koju kaasa. Leivaküpsetuse töötuba salvestatakse ja salvestus tehakse kõigile huvilistele kättesaadavaks EER Tartu piirkonna kodulehel.
Koolitus on osalejatele tasuta, kuid parema korralduse huvides palutakse huvilistel end eelnevalt registreerida aadressil tartu@erakond.ee
Ruth Tammeorg
Tel 55 603 080
Kolmapäev on täis loodusfilme
Tartu sügispäevade raames kutsub Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering kolmapäeval, 13. oktoobril Tartu botaanikaaeda vaatama loodusfilme. Filmiõhtul “Need uued loodusfilmid” näidatakse kolme filmi. “Teekond Leena lättele” räägib Baikali järvest nirena alguse saanud ja peagi 30 kilomeetri laiuseks paisuva jõe elust. Kohal on ka filmi produtsent Riho Västrik.
Rein Marani “Üheksavägised” keskendub väega taimedele, mida inimesed on iidsetest aegadest oma ihu- ja hingehädade ravis kasutanud. Režissöör Joosep Matjuse paariminutiline film-haiku “Uuestisünd” viib vaataja vaid paariks minutiks ühe väikese varakevadise ojakese äärde – vee vulin ja linnulaul loovad tundeküllase ja autentse pildi loodusest, kus talvest on saamas kevad.
Lisaks on loodusfilmiõhtul võimalik näha loodusfotokonkursi “Sügise varju(n)d” parimaid töid.
Filmiõhtu algab botaanikaaias kell 17.00.
Kahe nädala pärast korraldatakse Tartus
südame tarkuse päevad
23.-24. oktoobril toimuvad Tartus Mart Reiniku gümnaasiumis (Vanemuise 48) taas südame tarkuse päevad.
Tuntud inimesed tulevad jagama oma uusi ja igihaljaid teadmisi. Teadusemaailma uusimaid vaatenurki vahendab PhD Reet Priiman. Mai-Agathe Väljataga seletab lahti elunähtusi ja probleeme. Meeldiv võimalus on kohtuda tuntud tähetarga Igor Mangiga. Kaitseloitsudest, amulettidest räägib Silvia Kelle. Inimeste poolt väga armastatud Lille Lindmäe jõuab tagasi India reisilt ja tal on üht-teist öelda.
Viimasel ajal on ilmunud rohkem kirjandust reinkarnatsiooni teemadel. Elust pärast surma tuleb kõnelema Peep Sõber kirjastusest „Nebadon“. Kalju Paldis on tuntud geobioloog ja pendlimees, keda on alati huvitav kuulata. Pühapäeva õhtul saab osa Almer Jansu gongide helidest tekitatud lummusest. Loodustoodete, ravimtaimede, käsitööde, maalide, raamatute müük on kahel korrusel! Kes soovib veel tulla midagi pakkuma, võtke palun ühendust 5035599 või info@helisevsonum.ee. Pileti saab osta kohapeal ja registreerumine ei ole vajalik.
Kõigest lähemalt:
http://www.helisevsonum.ee/index.php?sisu=tekst&mid=8&lang=est
Täna õhtul avaneb Tartus disainitudengite kollaažinäitus
Täna õhtul kell 19 avatakse Tartus LOOV galeriis vaid viis päeva avatuks jääv näitus “6 x kollaaž”, kus saab näha kuue Tartu kõrgema kunstikooli kolmanda ja neljanda kursuse disainitudengi kollaaže.
Näitusel on Jane Lappo, Maria Kondimäe, Marin Ploomipuu, Sandra Nihvelti, Kadi Kusnetsi ja Maria Evestuse kollaažid, mis sündisid ühel koolis toimunud workshopis. Tulevasi kunstnikke juhendas Mall Nukke.
Tööde teemavalik on väga isiklik, väljendades seda, mis südamel ja hingel. Ainsaks ühendavaks lüliks on kollaažitehnika, mille mitmekülgseid ja loomingulisi võimalusi näitus eksponeerib.
Näitus jääb avatuks 13. oktoobrini.
Tartu NAK näitab oma teist palet
14. oktoobril kell 17 avab Tartu kirjandusrühmitus NAK Tartus Tampere majas oma kunstinäituse “NAKatus”. Näitusel paljastavad oma kunstikülje Aapo Ilves, Albert Gulk, Allah Pugatchova, Contra, HuupI, Kristina Viin, Marja- Liisa Plats, Mare Sabolotny, Mika Keränen ja Priit Salumaa.
Rühmitus Tartu NAK pole ammugi enam pelgalt kirjameeste selts. Läbi aastate on NAKi ringis liikunud kauneid ja andekaid kunstnikisikuid. Nii mõnigi NAKi igiliige on muuseas tuntud ka visuaalkunstnikuna. Aapo Ilves oli suurepärane graafik enne kui hakkas geniaalseks fotomanipulaatoriks. Koos Vahur Afanasjeviga, kes on harrastanud filmikunsti, teeb Ilves kaastööd kuulsa kunstniku Allah Pugatschova blogis (http://pugatchova.blogspot.com/ ). Priit Salumaa on tuntud fotograafina. NAKlased on üleüldse kirglikud fotograafid, meelisteemaks akt. Alates aastast 2008 on NAKiga liitunud kursilane Albert Gulk ning tänaseks Kõrgema Kunstikooli lõpetanud noored kunstnikud Marja- Liisa Plats, HuupI ja Kristina Viin.
Laske kunstil end NAKatada!
Tartu loomemajanduskeskus ootab loomeettevõtjaid inkubaatorisse
Tartu loomemajanduskeskus ootab alustavaid loomeettevõtjaid inkubaatorisse, pakkudes loomingulistele inimestele mõeldud kolmekuulist äriplaani koostamise koolitust. Juba kolmandat korda toimuval inkubatsioonikonkursil on prioriteediks kultuuri vahendavad agentuurid ja kultuurikorraldus.
Koolitusele oodatakse neid inimesi, kes soovivad tegeleda loovisikute ja loomingu vahendajatena Eestis või arendades eksporti välisriikidesse.
Üle kümne aasta nii kultuurilooja kui ka -korraldajana tegutsenud kirjanik Berk Vaher kinnitas, et Eesti kultuuri väiksus pole kindlasti tingitud andekate inimeste nappusest. „Meil on küllaga neid, kellel on väärt sõnum nii kaasmaalastele kui rahvusvahelisele publikule; samas on meie loojatele omane tagasihoidlikkus, teatav tõrksus enesereklaami suhtes. Seetõttu on väga tarvis koolitusi, mis aitaksid loojatel leida just enesele meelepäraseim viis suurema publiku kõnetamiseks ning innustaksid kultuurihuvilisi sihipärasele tegevusele meie loojate tutvustamisel nii kodu- kui ka välismaal. Osavate ja pühendunud kultuurivahendajate lisandumine on Eestile kindlasti sama vajalik kui uute loojate pealetulek,“ sõnas Berk Vaher.
Koolituse raames on oodata kohtumisi ekspertide Ilmar Kruusamäe, Navitrolla, Markus Kasemaa, Kaisa Eiche, Margus Kasterpalu, Ants Johansoni, Berk Vaheri ja teistega.
Selleks et saada oma ettevõttega Tartu loomemajanduskeskusesse, peab olema äriidee ja soov alustada tegutsemist ettevõtjana. Äriidee tuleb panna kirja loomemajanduskeskuse kodulehel olevale taotlusvormile ja saata ära hiljemalt 11. oktoobril kell 17.
Edasi tuleb osaleda kolm kuud kestval äriplaani koostamise kursusel ja arendada oma äriidee äriplaaniks. Lõpuks tuleb kaitsta äriplaan ja moodustada oma ettevõte või taotleda juba eksisteeriva ettevõtte nimel keskuselt tööruume.
Käima läks popuaarteaduslike videoklippide võistlus
Tartu ülikool korraldab õpilastele ja tudengitele populaarteaduslike videoklippide võistluse.
Osaleda saab kahes kategoorias. Esimene teema “Kuidas teadus aitab mind igapäevases elus?” on mõeldud üldharidus- ja kutsekoolide õpilastele, teine teema “Minu esimene teaduslik saavutus” aga üliõpilastele.
Mõlema kategooria peaauhind on 1000 eurot, teise koha auhind 500 ja kolmanda oma 250 eurot. Kahe kategooria peale valitav publiku lemmik saab auhinnaks 250 eurot. Osaleda saab nii üksi kui ka kollektiivina.
Klipp maksimaalse pikkusega kolm minutit tuleb laadida YouTube’i keskkonda ning alates 20. oktoobrist saab selle sisestada koos oma kontaktandmetega Novaatori videolehele aadressil www.novaator.ee/video. Klippe saab esitada kuni 17. jaanuari keskpäevani. Pärast seda koguneb teadlastest ja ajakirjanikest koosnev žürii, kes selgitab välja parimad.
Kõik laekunud klipid on võistluse ajal nähtavad TÜ teadusuudiste portaali Novaator videolehel www.novaator.ee/video. Võistluse korraldamist toetavad haridus- ja teadusministeerium ning sihtasutus Archimedes. Täpsemalt vt. www.novaator.ee/video.