Liivimaa Lihaveis kutsub veiseliha sööma

Rohumaal kasvatatud veiseliha propageerimisega tegelev MTÜ Liivimaa Lihaveis korraldab märtsi keskpaigast aprilli keskpaigani Tartu restoranides veiseliha tutvustava Veiselihakuu. Tartu restoranid on kujundanud oma nägemuse veiseliharoast, pakkudes erinevatest veise tükkidest roogasid.

Veiseliha tooteid on eri hinnaklassides ja nad on altid mitmekesistele valmistusviisidele. Samuti tahab Liivimaa Lihaveis tõsta tarbija teadlikkust
heast rohumaa veiselihast.

Tartu restoranidest on Veiselihakuuga ühinenud Truffe, Meat Market, Werner, Cookbook, Atlantis, Volga, Vassilissa, Antonius, Vilde, Anna Edasi, Spargel.

MTÜ Liivimaa Lihaveis on loodud Eesti suuremate anguse ja herefordi tõugu lihaveisekasvatajate poolt rohusöötadel kasvatatud veiste liha
propageerimiseks ja turustamiseks. Liikmete loomadele ei söödeta erinevaid ostusöödalisandeid ega teravilja. Liivimaa Lihaveisel on 11 liiget.

Raju on olla doonor

Kolmapäeval, 14. märtsil läheb Tallinnas, Tartus ja Pärnus verd andma ligi 150 võitlusspordifänni.

Kampaania “Raju doonoriks!” toimub 14. märtsil paralleelselt Tallinnas Gustav Adolfi Gümnaasiumi võimlas, Tartus Tartu Ülikooli Kliinikumi
Verekeskuses ja Pärnus Pärnu Haigla Veretalituses. Ürituse raames on võimalik end doonoriks registreerida aadressil http://mma.ee/doonor.
Kõikide eelregistreerunute vahel loositakse välja KUUS Raju 9 lähikoha piletit.

Eesti sportliku vabavõitluse liiga Raju, Põhja-Eesti Regionaalhaigla Verekeskuse, Tartu Ülikooli Kliinikumi Verekeskuse ja Pärnu Haigla Veretalituse heategevusprojekt “Raju doonoriks!” eesmärgiks on teadvustada avalikkusele veredoonorluse ja tervislike eluviiside tähtsust, kutsuda inimesi üles verd andma ja arendada võitlussportide tuntust Eestis.

“Doonorlus näitab hoolivust meid ümbritsevate abivajajate vastu ja mul on hea meel, et keegi on võtnud korraga ette kahe tähtsa teema – spordi ja tervise – meelelahutusliku teadvustamise käimasoleva projekti kaudu,” rääkis üritusest Eesti räppar, kampaanias osalev Henry Kõrvits ehk Genka.
“Eestlaste hoiakud võitlusspordi suhtes on sageli ekslikud, tegelikult on võitlusspordiga tegelejad täiesti normaalsed inimesed nagu kõik teisedki,” lisas Kõrvits.

“Doonorlus on lihtne, võtab vähe aega ja ei nõua rahalisi väljaminekuid. Samas on see üks reaalne tegu, millega inimene saab teisi aidata,” rääkis
Raju peakorraldaja Ott Tõnissaar. “Korraldame kampaaniat juba kolmandat korda – eelmine kord oli sügisel, kui tõime verd annetama 85 inimest.
Sel korral liitus meie ettevõtmisega ka Pärnu Haigla Veretalitus.” lisas Tõnissaar.

Heategevuskampaania kohta saab lähemalt lugeda SIIT.

Sportlik vabavõitlus on võitlussport, mis ühendab endas kolm olümpiaala – poksi, maadluse ja judo – ning teised kahevõitlusalad.
MMA Raju on Eesti sportliku vabavõitluse liiga, mille matšid toimuvad Eestis ainulaadses, võrkaiaga piiratud puuris.

ERM korraldab paastumaarja pärimuspäeva

19.-23.märtsil kell 10:00-12:00 on lapsed vanuses 7-12 oodatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Teeme rahvalikku käsitööd, õpime väikekannelt, flööti, rahvalaule ja -mänge ning osaleme ERMi muuseumitunnis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal. Laager saab teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös.

Pärimuspäevi toetab TARTU linn.
Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Kui maarjapäeva ööl külm kanamuna väljas lõhki lööb, siis tuleb külmkevade.
Eesti vanarahvatarkus

Võimalus osaleda sotsiaalse ettevõtluse koolitusel

Huvilised saavad osaleda sotsiaalse ettevõtuluse koolitusel “Tuunime sotsiaalset ärimudelit”, mis toimub 23. märtsil kell 12.30-17.00 Tartus (Ülikooli 7) ja 26. märtsil kell 13.00- 17.00 Tallinnas (Raekoja plats 16).

Koos otsime vastust küsimustele: Kas sotsiaalse ettevõttena kasutame parimat võimalikku viisi oma eesmärgile jõudmiseks?
Millised ettevõtlustulu teenimise võimalused on veel kasutamata? Kuidas vähendada riski, et oma tegevusega ei saavutata soovitud ühiskondlikku mõju? Koolitajad on Aune Lillemets ja Toomas Roolaid.

Allikas: Margarita Sokolova, Heateo Sihtasutus

Tartus loetakse tänavaaugud üle

Tartu linnavalitsus ja Tartu Veevärk  paluvad linlastel teada anda tänavatel asuvatest ohtlikest löökaukudest ning lahtistest ja vajunud kaevukaantest.

Talvekülmad on teedele oma mõju avaldanud ning märtsikuised järsud ööpäevased temperatuurikõikumised on omakorda hoogustanud vanemate
tänavakatete lagunemist. Kohe peale lume ja jää sulamist sõiduteedelt hakati ohtlikke löökauke täitma ajutiselt külma asfaldiseguga. Jooksvaks
remondiks on ASil Põlva Teed, kes Tartu tänavaid korras hoiab, kulunud umbes 10 tonni külmsegu. Püsivama kuuma asfaldiseguga saab töid alustada siis, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur jääb 5 soojakraadi piiresse.
Teateid oodatakse ka lahtiste ja vajunud kaevukaante kohta, mis võivad endast kujutada suurt ohtu inimestele ja sõidukitele.

Kuna löökauke on palju ja neid tekib iga päevaga juurde, siis kõikjale ei pruugi teeremontijad päeva-paari jooksul jõuda. Eelisjärjekorras remonditakse peatänavad ja bussiliiklusega tänavad.

Ohtlikest löökaukudest ja lahtistest ning vajunud kaevukaantest palutakse teatada linna heakorratelefonile 1789 või e-posti aadressile 1789@tartu.ee või  www.tartu.ee/1789.

Tartus tuleb loeng “Konn astus usinasti mööda teed”

Tartu Keskkonnahariduse Keskus kutsub 15. märtsil algusega kl 18.00 kõiki huvilisi kuulama loengut “Konn astus usinasti mööda teed. Miks ta kohale ei jõudnud?”

Piret Pappel MTÜst Põhjakonn räägib millal ja mis põhjustel kahepaiksed rändavad, kuidas inimene saaks nende elu kergemaks muuta? Loeng on soovitatav konnatalgutel osalejatele, kuid huvitav ka kõigiel ülejäänutele. Loeng toimub Tartus aadressil Kompanii 10.

Allikas: Silvia Lotman

Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Regilaulutoas lauldakse 8. märtsil naistest. Foto: folklore.ee/regilaulutuba
Kevadkuu on uue alguse ja ärkamise kuu – pööripäevaselt pöörane ja pöördeline. Küll keerab ennast märtsis karu koopast välja, hakkavad rändlinnud taas kodupoole pöörduma, pistavad ussid nina mätta seest välja ja tehakse maagilisi toiminguid ärkavate putukate-mutukate tõrjeks.

Kõik tõuseb taas elule. Ja nii on ka märts kõige uue alguse kehastuse – naise – kuu. Mahuvad ju paastukuusse lisaks “kõigest” saja-aastase ajalooga rahvusvahelisele naistepäevale (8. märts) veel mitu palju ürgsemat väekatele naistele pühendatud tähtpäeva: jevdokiapäev (1. märts), püha Gertrudi mäletuspäev ehk käädripäev (17. märts), paastumaarjapäev (25. märts), mil Maarjale kuulutati ette Jeesuse sündi…

Nii laulamegi 8. märtsil 19. sajandi linnakodaniku muuseumis Tartus (Jaani 16) kell 18.00 – 20.00 naistele, naistest, naiste õpetuseks kui ka nende eest hoiatuseks, kevadest ja armastusest. Sest mida muud võib naise vastu tunda kui ainult armastust!
Loe edasi: Kevadkuu regilaulutoas lauldakse naistest

Tartlasi kutsutakse üles panustama kodanikuühiskonda

Teaduse ja Kultuuri Sihtasutus Domus Dorpatensis otsib teotahtelisi ja motiveeritud vabatahtlikke, kes tahavad anda oma panuse ühiskonna edasiviimiseks ning selle kitsaskohtade lahendamiseks. Sihtasutuse vabatahtlikeks võivad olla nii tudengid kui ka töötavad inimesed – oodatud on kõik, kes tunnevad endas soovi ühiskonda panustada.

Domus Dorpatensise eesmärgiks on leida häid ideid, neid levitada ning kaasates partnereid erinevatest sektoritest need siis teoks teha. Domuse projektide alla kuuluvad erinevad üritustesarjad (filmiõhtud, ,,Meet the World“ jpt), TEDxTartu konverentsid, vestlusõhtute sari ,,Inimene kohtub inimesega“, Eesti Kodanikuühiskonna Nädal ja paljud teised sarnased projektid.

„Domus Dorpatensise sooviks on Tartu elanikkonda kaasata erinevate oluliste teemade tõstatamisel ja ürituste läbiviimisel, näiteks hetkel oleme keskendunud kodanikuühiskonna ja haridusvaldkonnaga seotud tegevustele,“ täpsustas sihtasutuse tegevjuht Martin Noorkõiv.

Domus Dorpatensise vabatahtlikuks on oodatud kõik inimesed sõltumata varasemast kogemusest või vanusest, peamiseks tingimuseks on soov ühiskonda panustada.

Rohkem infot: http://www.dorpatensis.ee/muuda-maailma/

Kuu esimese reede Tartu folgiklubi

TARTU FOLGIKLUBI 2. märtsil 2012 Vilde tervisekohvikus (Vallikraavi 4)

18.00 RINGMÄNGUTUND Ülle Paltser, Eva Väljaots

19.00 AUTORITUND Sakarias Leppik, küsitleb Ants Johanson

20.00 TANTSUTUND Siim Sarv, Stella Sõmer, Tiinamai Keskpaik

Toetavad: Rahvakultuuri sihtkapital, Tartumaa ekspertgrupp, Tartu
kultuurkapital, Tartu, Eesti Rahvuskultuuri Fond, ERR, Vilde, Bookmill

www.traks.ee/folgiklubi

IT ettevõtted korraldavad tasuta konverentse „See on turvaline IT!“

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) kutsub kõiki õpetajaid, noorsoo- ja sotsiaaltöötajad ning kõiki teisi, kes oma töös puutuvad kokku noortega osalema konverentsidele „See on turvaline IT!“:

21. märtsil 2012 Tartus Atlantise keskusesse;

22. märtsil 2012 Pärnus Endla Küüni;

23. märtsil 2012 Paide Kultuurikeskusesse.

Konverentsil  astuvad üles  IT-ettevõtted,  et tutvustada, mis suunas tehnoloogia areneb ning mida peab internetiohutuse seisukohast silmas pidama. Konverentsile on kutsutud ka  rääkima õpetajad,  korrakaitsjad ja  internetiturvalisuse tagajad,  kes selgitavad, mida teha, kui on põhjust arvata, et Interneti asjatundmatu kasutamine  on toonud  kaasa noore jaoks keerulisi olukordi. Samuti  tutvustakse erisuguseid õppemeetodeid ja -materjale, mida saab  kasutada noorte teadlikkuse tõstmiseks.

ITL-i presidendi  Taavi Kotka sõnul  soovivad IT-ettevõtted konverentsi korraldamisega  anda oma panuse, et kujundada Eesti noortest teadlikumad interneti kasutajad. „IT-ettevõtjad on kursis tehnoloogia viimase sõnaga ning aimavad ette arengusuundi tulevikus,  seetõttu näeme ka ohukohti. Tahame oma teadmisi jagada ja aidata kaasa sellele, et Eesti noored oleksid  teadlikumad Interneti kasutajad.“

Konverents on osalejatele tasuta.  Registreerimine  15. märtsini 2012 ITL-i veebilehel. Vaata ka lisainfot!

Konverentside sarja „See on turvaline IT!“ elluviimist toetab Euroopa Regionaalarengu Fond.

Konverentsi elluviija on  Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL) koostöös BCS Koolitusega.

Talvejazzi tähed on Han Bennink ja Jaak Sooäär

Han Bennink Hollandist.

Trummar Han Bennink kuulub Euroopa jazzilegendide hulka, ta on n-ö viimaseid mohikaanlasi põlvkonnast, kes sai kuulsaks jazzi tõusulainel kuldsetel kuuekümnendatel. Tänavu kevadel tähistab Hollandi särav muusik ja kunstnik oma 70ndat juubelisünnipäeva kontsertidega mitmel pool Euroopas. Ka Eesti publik saab osa tema kordumatust improvisatsioonishowst, mille energiatase ei jää alla kahekümnestele rokkaritele. Maestro lavapartner on sel korral kitarrist Jaak Sooäär, kes peab väga lugu hollandlase loomingulisest särtsust ja professionaalsusest.

Kontserdid toimuvad Tartus ja Tallinnas.

Tartus tuleb luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”

Tartus toimub sel laupäeval, 3. märtsil kell 15 – 17:30 Vilde Tervisekohvikus (Vallikraavi 4) esmakordselt luule- ja muusika pärastlõuna “Poogen Vildes”. Üritusel astuvad üles portaali poogen.ee autorid Priitk, Kristel Mägedi, Mouthblock, Aleida, Tajo Kadajas ja Co, MarcEst, Hille Kõrgesaar, Sessyly, Kaidi Zoom ja ka üllatusesinejad. Üritus on tasuta. Lisainfo: Jaanus Karlson, tel 564 90637

Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus

Neljapäeval, 1. märtsil kell 18 avatakse Tartu Kunstikoolis teatrikunstnik Madis Nurmsi isikunäitus. Näitus keskendub kunstniku rollile teatris, tutvustades külalistele protsessi, kus algsetest kavanditest sünnivad tööjoonised, joonistest makett ja neist omakorda kogu lavastuse visuaal.

Näha saab kavandeid erinevatest muusikateatri lavastustest, materjalinäidiseid ja produktsioonifotosid. Muidugi ei puudu ka ehtsad lavakostüümid ning maketid, kus kogu lavamaailm on vähendatud neljandikuni oma tegelikust suurusest ja rolle täidavad miniatuursed inimesed.

Külastaja saab ka aimu kuidas ja millest valmistatakse erinevaid objekte, mis lavale jõuavad. Lähedalt saab näha nii ulmelisi relvi ooperi “Attila” lavastusest kui vaskkiivrit selle reklaamplakatilt. Keskkonnateadlikust disainist annavad aimu taaskasutatud materjalidest kostüümid ooperist “Thais”, näha saab ka sünteetiliste materjalide (kile, kumm, LED-valgustus) kasutusvõimalusi kaasaegsete kostüümide loomisel. Loe edasi: Tartus avatakse teatrikunstnik Madis Nurmsi tööde näitus

Jututarõ külaliseks homme Leo Kunnas

Kolmapäeval, 29. veebruaril kell 18 toimub Tartu Ülikooli Lõuna-Eesti keele- ja kultuuriuuringute keskuses jututarõ, kuhu tuleb külla reservkolonelleitnant ja kirjanik LEO KUNNAS. Kõik huvilised on oodatud kuulama ja juttu ajama. NB! Keskusel on nüüd uus aadress: Lossi 3-134. Lisainfo: Triin Iva, tel 737 5422 või lekeskus@ut.ee

Tartus avatakse hullude ideede labor

Albert Einstein

Reedel, 2. märtsil algusega kell 12 toimub Tartus, AHHAA keskuses Tartu Ülikooli ideelabori avaüritus, kus tutvustatakse ideelabori põhimõtteid ning tehakse ära esimesed katsed juba esitatud ideedega.

Ideelabori juhi Kalev Kaarna sõnul on TÜ ideelabor toetav keskkond, kus tudengid saavad mentorite käe all ellu viia pööraselt põnevaid ja heas mõttes hulle projekte.

„Probleemipüstitusi või projektiideid saavad ideelaborisse esitada nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtted. Kriteeriumiks on, et ülesande lahendamiseks läheb vaja valdkonnaülest meeskonda. Ideelabori projekti tulemuseks võib olla nii sotsiaalne ettevõte, tarkvara, toode, teenus kui ka valdkonnaülene põnev teadustulemus,“ selgitas Kaarna.

Avaüritusele on oodatud nii tudengid, õppejõud kui ka ettevõtjad. Kohapeal on tudengitel võimalik leida enda jaoks põnev projekt 40–50 probleemipüstituse seast ning moodustada 4–6 liikmelised meeskonnad. Meeskondadele õpetatakse kiirelt selgeks üks nutikas viis probleemidele uudsete lahenduste leidmisel ning aidatakse neil poole tunniga genereerida oma probleemile mitukümmend põnevat lahendust.

Alates märtsist on kõigil huvilistel võimalik liituda ideelabori meeskondadega. Edasi valitakse välja 10–15 meeskonda, kes 11 nädala jooksul oma projektid ellu viivad. Iga valdkonna põnevaimaid projekte premeeritakse auhinnafondist.

Ideid ideelaborile saab juba esitada aadressil: http://bit.ly/ideelabor

Rohkem infot ideelabori kodulehel: www.ut.ee/ideelabor

Loodusesõbrad tähistavad Erik Kumari sajandat sünniaastapäeva

Erik Kumari

7. märtsil möödub 100 aastat legendaarse looduskaitsetegelase Eerik Kumari sünnist. Eerik Kumari (1912-1984) oli ligi 30 aastat Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni esimees, kelle eestvõttel algatati Eesti punase raamatu pidamine. Maailmas teatakse ornitoloogiaprofessor Eerik Kumarit kui Eesti linnuteadusele ja looduskaitsele alusepanijat.  Ta oli eesti ornitoloog ja looduskaitsetegelane, Matsalu looduskaitseala rajaja.

Eerik Kumari püüdlused võtta see märgala kaitse alla kestsid pikki aastaid ja teostusid alles 1957.  Kulus veel palju aastaid, kuni 2004. aastal nimetati Matsalu rahvuspargiks.

Tema töö mälestuseks antakse alates 1989. aastast  Erik Kumari nimelist preemiat looduskaitsealase töö tunnustamiseks. Esimesena pälvis selle loodusejutlustaja Fred Jüssi, mullu sai preemia Looduse omnibusside korraldaja Jaan Riis.

Eesti Looduseuurijate Selts tähistab Erik Kumari 100. sünniaastapäeva 8. märtsil konverentsiga, kuhu on oodatud kõik loodusesõbrad.  Konverentsil peetakse viis ettekannet, milles kõneldakse Erik Kumarist kui teadlasest, looduskaitsjast ja ornitoloogist. Samuti on kõne all Kumari mõju Matsalu rahvuspargi kaitsekorraldamises veel ka tänasel päeval. Ettekanded teevad Linda Kongo, Urmas Tartes, Vilju Lilleleht, Kaja Lotman, Tiit Sillaots.

Konverents algab kell 14 Eesti Looduseuurijate Seltsi majas Tartus Struve tn 2.

 

 

 

Mooste kunstikeskuses toimuvad kohtumised ja esitlused

Uus ühine koostööprojekt viib noored kunstnikud erinevatesse ruumidesse.

19.-24. veebruarini võõrustab MoKS juba teist korda Grundtvigi täiskasvanuõppe programmi raames GROUNDi töötuba, mis koondab Soome ja Poola kunstikoole ning huvilisi Eestist. Seekordse töötoa jooksul tegutseb 16 loovisikut neljas Ahja, Põlva ja Tartu asutuses: Ahja Noortekeskuses, Ahja Hooldekodus, Põlva Kunstikoolis ja Eesti Rahva muuseumis.

Töötoa tulemus vormub kunstnike koostööst kohapealsete esindajatega, lähtudes koha spetsiifikast ja võimalustest. See võib avalduda näiteks maali, kaardi, skulptuuri, raamatu, ajakirja, maakunsti taiese, teksti, filmi, tegevuskunsti, sekkumise või uurimustööna. Töötoa ideeks on pakkuda kunstnikele ja huvilistele võimalust töötada lühikest, aga intensiivset aega ühiskondlikus ruumis ning vaadelda koos nendega, kes ruumi igapäev kasutavad, neid paiku värskete silmade ja ideedega.
24. veebruaril ühendatakse tegevuskohad omavahel – nii kunstnikud kui ka osalejad tegevuspaikadest istuvad bussi ja sõidavad kõik kohad läbi, toimuvad ka tehtu esitlused.
GROUND on rahastatud Elukestva Õppe programmist, Grundtvigi õpikoostöö projektist.  MoKSi uksed on külastajatele valla pühapäevani kella 12–19.
Lisainfo: Evelyn Müürsepp tel 513 8599. Allikas: moks.ee

Tartu ettevõtlikud naised tunnustavad vanavanemaid

Tartu ettevõtlikud naised ootavad ettepanekuid tunnustust väärivate vanavanemate kohta. Kandidaate saavad esitada kõik soovijad, tunnustust väärivate vanaemade ja vanaisade kohta oodatakse infot 30. märtsini 2012.

Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiooni (EENA) Tartu klubi  tänab ja tunnustab emadepäeva künnisel taas vanavanemaid, kes on kasvatanud oma lapselastest tublid, õigete väärtushinnangutega ja oma põhitööd – õppimist – tõsiselt võtvad ning koolielus aktiivselt kaasa löövad noored.

Ettevõtmise käigus tunnustatakse Tartumaal elavaid vanavanemaid, kes kasvatavad (on kasvatanud) lapselapsi ilma lapselaste endi vanemate toeta enam kui  5 aastat, kelle lapselaps on 10 ja enam aastat vana ning õpib algkoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis.

Esmakordselt tunnustati tublisid vanavanemaid 2009. aastal, siis aastatel 2010 ning 2011. EENA Tartu Klubi soovib seda traditsiooni jätkata ka aastal 2012.

EENA Tartu klubi kontaktisikud:
Heli Peetsmann, heli.peetsmann@gmail.com
Lea Voltri, lea.voltri@raad.tartu.ee 

41. Tartu Maratoni lastesõitudel osales 1646 last

Täna, 18. veebruaril peeti Tartus Tähtvere Spordipargis 41. Tartu Maratoni lastesõidud, kus osales kokku 1646 noort suusasõpra.
TILLUsõitudest, mis on mõeldud kõige pisematele, võttis osa 1067 väikest suusatajat. MINImaratoni sõitudel osales 579 noort suusasõpra.
Päev enne 41. Tartu Maratoni põhidistantse toimuval traditsioonilisel laste suusaüritusel olid kohal väiksemad ja suuremad lapsed koos perede ja sõpradega ning rajal lustiti koos vahvate maskottidega. Lõbusad maskotid võtsid Maratonijänkudega suusarajal mõõtu ning näitasid lastele suusatehnikat.
Kõigile lõpetajatele kingiti finišis lasteürituse medal ja diplom ning lisaks kuldne Kalevi šokolaadimedal. Kõikide osavõtjate vahel loositi välja auhinnad 41. Tartu Maratoni koostööpartneritelt.
41. Tartu Maratoni lastesõidud on Tartu MINI Neliküritus 2012 avasõitudeks. Neliküritus on ideaalne andmaks lastele spordipisikut!
Terve nädalavahetuse jooksul, 18.-19. veebruaril, toimuvad Tartus lastele mitmed põnevad üritused, et kinkida peredele üks tore nädalavahetus! Lõunakeskuse uisuväli ootab kõiki lapsi medali alusel uisutama, Aura veekeskus kutsub lapsi ujuma, AHHAA Teaduskeskuses saab iga tubli väike medaliomanik soodushinnaga ringi vaadata, lisaks saavad tublid suusasõbrad minna kinno, kus Cinamoni poolt antakse igale medaliomanikust kinokülastajale tasuta popkorn ning Mänguasjamuuseumis on väikestel suusasõpradel nädalavahetusel medali ettenäitamisel võimalik tasuta osa võtta muuseumi meisterdamisringist.
Juba homme, 19. veebruaril sõidetakse 41. Tartu Maraton!
Greete Kempel
MTÜ Klubi Tartu Maraton

Fotod: Kaimo Puniste

Vanemuine valmistub presidendi vastuvõtuks

Nüüd juba vähem kui nädala pärast on vabariigi aastapäev ning pidupäeva puhul korraldab president Toomas Hendrik Ilves vastuvõtu Tartus. Vanemuise teatri maalisaalis käivad ettevalmistused. Presidendi kantselei kinnitusel meisterdavad Vanemuise teatri dekoratsioonitöökoja inimesed kunstnik Riina Degtjarenko kujundust, mis 24. veebruaril muudab tundmatuseni teatri- ja kontserdimaja. Kuidas täpselt, selgub järgmisel reedel.

Foto: Paavo Nõgene

Eesti akadeemilise ajakirjanduse selts esitab aastaraamatut

Trükist on tulnud Eesti akadeemilise ajakirjanduse seltsi aastaraamat 2010/2011.

Esmaspäeval, 27. veebruaril kell 16 toimub Tartus Lossi tn 36 auditooriumis nr 205 aastaraamatu esitlus. Kavas on tegijatepoolsed lühitutvustused ja analüütiline kommentaar Tiit Hennostelt.

Aastaraamatu sisust lähemalt vt: http://aki.ut.ee/webpage/id/105

Aastaraamatut hinnaga 7 eurot on võimalik osta esitlusel ja ka seltsi järgmistel ettekandekoosolekutel. Raamat tuleb müüki suurematesse raamatupoodidesse, kuid seda saab osta ka ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi kantseleist Katrin Lendokilt (Lossi 36-228).

Kõik huvilised on aastaraamatu esitlusele oodatud!
Peeter Vihalemm

Kunstnik Ellen Polli õpilased austavad õpetajat näitusega

Õpilase E. Mäeotsa joonistus (1958), juhendaja Ellen Polli.
Laupäeval, 18. veebruaril tähistab Tartu linn kultuuriaasta möödumist vastuvõtuga, kus avalikustatakse aunimetuse Kultuurikandja loomingulised kooslused. Sel puhul avati Tartu Kunstikooli trepihallis maalikunstniku Ellen Polli (1927-2011) õpilaste tööde näitus, mis on korraldatud austusavaldusena Ellen Polli õpetajatööle tema õpilastelt.

Ellen Polli lõpetas kunstikooli Pallas ja õpetas kuni 1975. aastani Tartu Kunstikoolis joonistamist ning kompositsiooni. Tartu Kunstikool on Kultuurikandja 2011 nominent aasta kutselise koosluse kategoorias. Meeskonnana ei saa jätta tähelepanuta igat pusletükki tervikus. Tartu Kunstikooli meeskonna moodustavad õpilased ja õpetajad. Ka need õpetajad, kes on õpetanud meie praegusi õpetajaid. Selline järjepidev töö ongi kultuuri kandmise töö.

“Õpetajana oli Ellen Polli väga julgustav ja pani meid joonistamisest mõnu tundma,” ütles praegune maaliõpetaja Helle Vahersalu. Näitusel saab vaadata õpilase Helle Vahersalu 3. kursusel (1960/61) tehtud joonistust. Näituse tööd on pärit Tartu Kunstikooli fondist, kuhu on kogunenud õpilastöid viimase 60 aasta jooksul. Seal on praeguseks endale nime teinud
kunstnike ja muude kuulsuste õpilastöid. Fondi töödest tehakse näitusi ja neid on ka välja laenutatud (näiteks Tartu Kutsehariduskeskuse ruumide ilmestamiseks).

Õpilastöid saab vaadata Tartu Kunstikooli trepihallis veebruari lõpuni E-R kl 10-18 Eha tn. 41.

Allikas: Piret Paluteder

Lille Maja kutsub noori Tartusse foorumteatri õpituppa

Piret Soosaar
Lille Maja kutsub noori ja noortega töötavaid inimesi foorumteatri õpituppa, mis toimub 21.-24. märtsil Tartus Lille majas. Nelja päeva jooksul õpitakse foorumloo jaoks materjali koguma ning seda analüüsima ja töötlema.

Kogenud juhendaja Piret Soosaare käe all valmib mitu foorumlugu, millest vähemalt üht on soovijatel võimalik katsetada Tartu Näitemängude Päevade 2012 publikuga.

Foorumteater on osalusteatri vorm, mille brasiillane Augusto Boal töötas välja 1960. aastatel. Mõiste „foorum“ on pärit Vanast-Roomast, kus see märkis poliitilise ja kultuurielu keskust (rahvakoosolekuväljak, õiguse mõistmise koht, tähtsaimate templite asukoht), kus arutati ühiskonnaelu küsimusi. Foorumteater võimaldabki teatrivahendeid kasutades arutleda tänapäeval oluliste sotsiaalsete probleemide üle.

Piret Soosaar on MTÜ Foorumteatri asutaja ja juhatuse liige; foorumteatri etenduste ja töötubade läbiviija ning koolitaja. Ta on osalenud üle kümne aasta VAT Teatri foorumgrupi töös ja pidevalt end täiendanud erinevate foorumteatri õpetajate, seal hulgas foorumteatri meetodi looja Augusto Boali enda juures. Piret Soosaar õpetab foorumteatri metoodikat Tallinna Ülikoolis ja Viljandi Kultuuriakadeemias.

Õpituba korraldab Lille Maja, toetab Hasartmängumaksu Nõukogu. Osalemine tasuline. Registreerimine: www.lille.tartu.ee/foorumteater

Lisainfo: Auli Auväärt, Lille Maja noortetöö spetsialist, tel 7361 691 või 53 088 999, e-kiri auli.auvaart@raad.tartu.ee

Täna jälle Tartu tantsuklubi

Seekordses Tartu tantsuklubis saavad huvised õppida üle mitme aasta prantsuse rahvatantse. Prantsusmaalt on külas viiuldaja Florent Coubard, kes tuleb koos Leanne Barboga tantsuklubisse õpetama prantslaste seas armastatud rahvatantse.
Meeleolu loomiseks Florenti saadetud videoklipp, kus ta musitseerib ansambliga VAG.
Taaskord Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik õppimisest huvitatud rahvamuusikasõbrad. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Vahepeal mängitakse 19.
sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse siinsete külapidude tantsumuusikat meilt meile.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.