22. juuni õhtu eel võtsid Kindral Johan Laidoneri seltsi esimees Trivimi Velliste ja sama ühenduse noored juba kuuendat korda Toris läidetud mälestustule Pärnusse jooksnud võidupüha maratoonaritelt üle ja saatsid selle paraadilinna Tartusse.

[pullquote]See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust[/pullquote]Olen kaamera, diktofoni ja märkmikuga püha mälestustuld saatnud alates aastast 2008, viimased viis aastat kajastanud tule teekonda Külauudiste infoveskis, varem Maalehe veebis ja korra ka tegevuse lõpetanud Kalevmeedias. Tosina aastaga on kujunenud toimuvast teatav tervikpilt, kuid sedakorda lasksin kokkuvõtvalt muljeid jagada Vellistel endal, kui olime jõudnud pärast keskööd oma ööbimispaika.
Trivimi Velliste: Kindral Laidoneri selts on seda mälestustuld, mis pühitsetakse Eesti sõjameeste mälestuskirikus Toris, juba selle sajandi algusest peale viinud kodumaa erinevatesse paraadilinnadesse. See hakkab juba muutuma auväärseks traditsiooniks. Viimastel aastatel on andnud erilise varjundi maratoni jooksjate kanda olev lõik, mis nõuab erakordset mehisust. Tulla keel vestil ja higistena. See on vaevarikas pingutus, millega avaldatakse erilisel viisil Vabadussõjas langenutele austust.
Loe edasi: Öiseid mõtteid mälestustule pärale jõudmisel Tartusse