Sügisene jalgrattamatk Vellavere kõrgustikul

Laupäeval, 1. oktoobril kell 11 läheb Konguta vallas Vellaveres tervislike eluviiside matkaraja äärest lahti jalgrattamatk.

Sõidetakse eri pikkusega marsruutidel, pikem marsruut kulgeb Alt-Laari linnamäeni. Vanematega koos saavad sõitu proovida kohapealsel platsil ka väiksemad lapsed.

Võimalus on osaleda heategevuslikul loteriil. Nelja matka läbijatele üllatus!

Korraldajad paluvad rattad enne sõitu üle kontrollida ja võimaluse korral varustada end vajalike remondivahenditega. Kindlasti pähe kiivrid!

Matk on tasuta ja kestab umbes kolm tundi. Matk lõpeb piknikuga.

Kogunemine nn Kiigemäe all tee ääres. Küsi lisainfot kohalejõudmise kohta ja registreeri matkale telefonil 525 4172 või meiliaadressil triinu@vvvs.ee.

Matkasarja matka toetavad SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kohalikud omavalitsused ja ettevõtted.

Tartumaal hukkus jalgrattur

Tartu vallas hukkus täna liiklusõnnetuses jalgrattur, kelle isik oli politseil pärastlõunase seisuga tuvastamata.

Õnnetus juhtus kella 13.10 paiku Jõhvi-Tartu-Valga maantee 124. kilomeetril Aovere ristist veidi Tartu poole, kus rattur põrkas kokku veokiga Scania.

Hukkunud mees oli tumedate juustega, umbes 30-40 aastat vana. Rattur kandis sini-musta-valget värvi ratturi spordikostüümi ja punast T-särki. Kiiver oli beež, sini-mustade triipudega, jalas olid mehel Nike tossud ja valged sokid. Jalgratas oli hõbedavärvi Nishiki, musta värvi pakiraamiga.

Politsei ootab kõnesid hukkunu tuvastamiseks telefonides 730 8814 või 110.

Õnnetuse üksikasjad on selgitamisel.

Tartumaa kultuurikoda kutsub arutelule

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” tulemusel peaks aasta 2012 kevadel tööle hakkama toimiv Tartumaa kultuurikoda. Kodanikuühiskonna Sihtkapitali poolt kaasfinantseeritava projekti esimene kohtumine-arutelu toimub 27. septembril kell 15 Tartus Seltside majas (Pepleri 27) ja on avatud kõigile huvilistele.

Projekti “Kaasav kultuurikorraldus Tartumaal” eesmärgiks on käivitada aprillis 2012 Tartumaa Kultuurikoda – maakondliku kultuurikorraldusele kaasa aitav kolmandat sektorit, avalikku võimu ja omavalitsuste kultuuritöötajaid ühendav koostöökogu. Projekti initsiaator on Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts. Augustis 2012 toimus avalik konkurss, mille abil pandi kokku kultuurikoja töögrupp. Töögrupp hakkab tegelema küsimustega: Miks kultuurikoda vaja on? Milline on loodav kultuurikoda? Millega hakkab kultuurikoda täpsemalt tegelema? Kes kuuluvad kultuurikotta? Milline peab olema valdkondlik ja piirkondlik esindatus kultuurikojas? Kuidas ja kui pikaks ajaks valitakse inimesed kultuurikotta? Milline on kultuurikoja suhe avaliku võimu – maavalitsuse, omavalitsuste – esindajatega?

Kokkusaamise kava on järgmine:
– Projekti “Kaasav kulturikorraldus Tartumaal” lühitutvustus (Margit Reinkubjas)
– Maakondliku kultuurikorralduse hetkeseisu analüüs (Astrid Hallik)
– Teiste maakondade kogemused (Järvamaa, Põlvamaa)
– Mis toimub kultuurikorraldusega riigi tasemel? (Eino Pedanik)
– Töögrupi liikmete ja konsultandi (Rait Talvik) tutvustamine
– Edasise tegevuskava kinnitamine

Konkursil osalesid ja töögruppi kuuluvad: Valter Haamer, Eesti Kultuuriseltside Ühendus, Vanemuise Selts,Merle Ilm, MTÜ TuleLoo,Liis Jaamets, Rannu rahvamaja, Tiina Konsen, Tartu käsitööklubi, Tiigi seltsimaja, Ülle Kool, MTÜ Amme Kannel, Eve Koort, Alatskivi keskkool, Meelis Külaots, Konguta rahvamaja, Kadri Leivategija, Tartu Heino Elleri nim. muusikakool, Madis Mikkor, Noor-Eesti loomekeskus, Mariliis Vanaisak, Rõngu rahvamaja, Kodukant Tartumaa, Toivo Ärtis, Kambja raamatukogu.

Vajalik eelregistreerimine kuni 26.9.11 kell 17, projektijuht Margit Reinkubjas 5226248 margit@infokratt.ee (Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi juhatuse liige).

Õunamahla valmistamise perepäev Luke mõisas

Pühapäeval, 25. septembril kell 12 toimub perepäev Luke Mõisas „Kuidas valmistati õunamahla mõisates?“. Lisaks sügisesed meisterdamised. Tasuta õppepäevale võib tulla perega. See on selle aasta viimane perepäev, teevusi toimub kogu päeva jooksul. Perepäeva ajal on avatud kärnerimaja kohvik.

Lisainfo telefonil 50 88 359 või info@lukemois.ee ja www.lukemois.ee.

Tartus avab taas uksed rahvarõivakool

24. septembril on Eesti Rahva Muuseumis esimene koolikell neile, kes on pääsenud rahvarõivakooli kaheaastasele kursusele. Rahvarõivakool on Tartus tegutsenud aastast 2004 ja muutumas aina populaarsemaks. Juba on olemas ka nimekiri neist, kes nõus ootama kaks aastat, et järgmisele koolitusele pääseda.

Rahvarõivakool on kaheaastane koolitus, tegutsemas seekord neljapoolse koostöölepingu alusel. Koostööpartneriteks on Eesti Rahva Muuseum, Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus, Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts ja Jõgevamaa Koostöökoda. Jõgevamaa Koostöökoda on saanud toetusrahad PRIASt.

Rahvarõivakoolis valmistavad kahe aasta jooksul ühe rahvarõivakostüümi ja lisaks laiendavad oma rahvarõiva-alaseid teadmisi pikaajalise kogemusega õpetajate ja etnograafide abil.

Koolituse üheks eesmärgiks on lõpetajatest saada oma piirkonnas laia silmaringiga inimene, kes aitab ja nõustab vajadusel rahvarõivaste kandjaid (tantsu,- laulu jm kollektiivid) valida rahvarõivaid, teab ja oskab juhendada nende tellimise keerulist protsessi jms.

Õpetajateks on Rahvarõivakoolis Silvi Allimann, Virve Valtmann- Valdson, Piia Rand, Reet Piiri.

Vahekokkuvõtteid tehakse Rahvarõivakoolis Rahvarõivapäeval, mis on traditsiooniline kevadine õppepäev ERMis ja kuhu on oodatud kõik, kel huvi.

Lisainfo: Janne Vaabla, tel +372 510 6341

Ansambel Triskele esitleb oma uut albumit “Kodavere laulud”

Foto: Triskele.ee

Tartu ansambli Triskele kuuenda plaadi “Kodavere laulud” esitluskontsert algab 24. septembril kell 15 Liivi Muuseumis. Liivi muuseum on Alatskivi vallas tegutsev vaimukeskus.

Ansambli liige Toivo Sõmer rääkis, et plaadi projekt sündiski tänu Liivi muuseumile, mille direktriss Mari Niirta kutsus ansambli kohalikku pärimust tutvustama. Ansambel otsiski arhiivist materjale ja leidis, et Kodavere kihelkond on olnud omal ajal kohalik keeleline ja kultuuriline keskus. Nii loodigi programm Kodavere keelest ja muusikast ning sündis ka idee jäädvustada see heliplaadile.

Sama plaadi esitlus Tartus on kavas 7. oktoobri õhtul Tartu Folgiklubi raames Vilde I korruse kohvikus.

Ansambel Triskele on siiani otsinud arhiividest, seadnud ja esitanud vaimulikke rahvalaule. Plaat “Kodavere laulud” on aga keskendunud regilauludele, leidub ka uuemaid refräänilisi rahvalaule. Ansambli stiilis sulanduvad erinevad elavad muusikatratsioonid, algmaterjalid on leitud rahvaluule arhiivist.

Heliplaadi valmimist toetasid kultuurimisteeriumi Peipsiveere programm, Eesti kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapital ja Tartumaa ekspertgrupp ning Alatskivi vald. Heliplaadi salvestas helistuudio Helikodu, mille tehnika on soetatud Kodanikuühiskonna Sihtkapitali toetusel, Helikodu on sotsiaalne ettevõte, mille eesmärgiks on Tartumaa rahvamuusika salvestamine ja plaadistamine.

Helinäited ja plaadi kujundus!

Lisainfo: Toivo Sõmer, tel +372 5567 1134

Skulptor Endel Taniloo on oma mõtted ja mälestused raiunud raamatusse

Foto: Sille Annuk

Laupäeval, 24. septembril kell 14 esitletakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) skulptor Endel Taniloo elulooraamatut „Teekond muusa juurde“. Raamat annab nauditavas keeles ülevaate iginoore ja elurõõmsa kunstniku põnevast elukäigust.

“Monumentalist jumala armust“ ja lugematute kunstiajalukku läinud tööde autor, õppejõud, tulihingeline kunstielu korraldaja ja kultuurielu edendaja on alati olnud uudishimulik elujälgija – talletatut jagab ta nüüd lugejatega. „Elu on ime“, kinnitab Endel Taniloo ja jutustab oma teose lehekülgedel elu heledamatest ja ka tumedamatest päevadest.

Raamat on illustreeritud rohke pildimaterjaliga ning sisaldab Endel Taniloo tööde ja näituste täieliku nimestiku.

Väljaande esitlusel räägib Endel Taniloo elust, kunstist ja kivi hingest, vaatamiseks on väljas tööd „Mehhiklanna“ (1957), „Emarõõm“ (2011) ja „Viltuse suuga“ (2011). Musitseerib mitu Taniloode põlvkonda ja loomulikult ka maestro ise.

Endel Taniloo elulooraamat „Teekond muusa juurde“ on alates esitluspäevast müügil Eesti Rahva Muuseumi poes. Raamatu väljaandmist toetasid Eesti Rahva Muuseum ja korporatsioon Revalia.

Lisainfo:
Sirje Madisson, ERMi Sõprade Seltsi sekretär
E-posti sirje.madisson@erm.ee või tel +372 742 1428 , +372 5804 3394

Tegevust alustab Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio

Tartu kunstikooli maalimise ja joonistamise stuudio alustab tegevust laupäeval, 24. septembril kell 11. Kunstistuudio on mõeldud kõigile huvilistele. Oodatud on kunstnikud ja harrastajad, kes soovivad “kätt soojana hoida” või täiendada oskusi. Päris algajad saavad elamuse sukeldumisest kunstimaailma.

Üks stuudio kestab kella 13.30-ni. Laupäevased stuudiod toimuvad kuni 17. detsembrini. Stuudiot juhendavad erinevad õppejõud, kes valivad oma stuudio sisu ise. Esimese stuudio juhendaja on Nadežda Tšernobai, kes valis teemaks Taaveti pea tonaalse joonistuse. Kaasa tuleb võtta süsi ja
puhas pintsel. Hästi sobib seaharjastest pintsel. Vajadusel saab puudu olevat osta kooli administraatori käest. Joonistustunni paber on kooli poolt. Osavõtjatele maksab üks kord 5 eurot. Tartu kunstikooli
õpilastele ja töötajatele on stuudio tasuta.

Tund toimub Tartu kunstikooli uues majas Eha tn. 41 neljanda korruse ateljees. Peauksest sisenedes võtab teid vastu administraator, kes müüb pileteid, registreerib osalejad ning juhatab ateljeesse.
Iga 8 korra järel saavad soovijad Tartu kunstikooli täienduskoolituse tunnistuse, kui kohal on käidud vähemalt 80 protsenti tundidest ja osaletud ka viimases tunnis, kui õppejõud annab tagasisidet. Muul juhul saab soovija kohalkäimise tõendi.

Info Tartu Kunstikooli kodulehelt http://www.art.tartu.ee/taienduskoolitus/tutvustus/.

Politseisireen aitas eksinud marjulised lagedale

Tartu politseinikud juhatasid pühapäeva õhtul metsast välja kolm marjulist, kes olid Tammistu küla lähedal metsa läinud ja seal kodutee kaotanud.

Abipalve marjulistelt tuli politseile kella 16.36 ajal: nad on jõudnud saagi kogumisega sohu ja tagasi pöörduda ei oska. Hätta olid jäänud 47- ja 72-aastane naine ning 78-aastane mees.

Juhtimiskeskus ja patrullpolitseinikud olid eksinutega pidevas kontaktis ning kirjelduse põhjal leidis politsei üles hädasolijate sõiduki. Seal käivitati politseisõiduki sireen, mis aitas marjulised kümmekond minutit pärast kella 18 metsast välja.

Politsei soovitab metsa minnes võtta kaasa täislaetud akuga mobiiltelefoni. Äraeksimise korral soovitab politsei kohe abi paluda,
mitte jääda lootma heale õnnele omal jõul metsast välja pääseda, sest otsimiseks hädavajalikku päevavalgust jagub nüüd üha vähem.

Tartu kesklinn võõraste planeerijate meelevallas

Täna Tartus algava rahvusvahelise linnaplaneerimise seminari raames pakuvad üheksast Läänemere-äärsest linnast Tartusse sõitnud enam kui 40 linnaplaneerijat ja arhitekti välja oma lahendused kesklinna elu paremaks korraldamiseks.

„Kuna Tartu linnal on praegu käsil nii kesklinna üldplaneeringu kui kõrgkoolide planeeringu koostamine, siis kulub välisspetsialistide värske pilk meile marjaks ära,“ teatas abilinnapea Raimond Tamm.

Täna pärastlõunal tehakse ühine ringkäik südalinnas ja vaadatakse üle planeerimise seisukohalt kõige probleemsemad alad. „Need on Emajõe-äärsed pargialad kesklinnas Kaarsilla ümbruses ja ava- ning Sadamaturu piirkond Turusilla lähistel,“ ütles Tamm.

Töögrupid esitavad oma nägemused linnavalitsusele kolmapäeva hommikuks.

Foto: Tiina Viirelaid/tartu.ee

Elistvere looduskeskus kutsub seenele

Kukeseened. rmk.ee

Seenerikas sügis kutsub kõikjal Eestimaal metsadesse. Elistvere looduskeskus-loomapargis (Tartu-Jõgeva puhkealal) toimub 22. septembril seeneretk ja seenenäitus.

Elistvere looduskeskus kutsub seenele. 22. septembril kogunetakse kell 9 Tartu-Jõhvi mnt Saare bussipeatuse juures, sealt sõidetakse metsa. Kell 12  on ette nähtud kehakinnitus, seejärel sõit Elistverre, kus kogutud seentest pannakse üles näitus. Näitus jääb avatuks 25. septembrini. Samal ajal saab looduskeskuses tutvuda erinevate seeneraamatutega ja vaadata erinevate seentega värvitud lõngu.
Üritus on tasuta, aga ühest kohast teise liikumiseks on vajalik oma transport.
Info ja registreerimine telefonil 525 339.

RMK

Ühe päeva muuseumis pannakse ERMi vaibad laulma

Eesti Rahva Muuseumi Raadi mõisapargis (Narva mnt 177, Tartu) sünnib homme, 18. septembril kella 12–16 uus muuseum – muuseum üheks päevaks. Kõik, kes on tegelnud kogumise ja kollektsioneerimisega või kellel leidub kodus mõni põneva looga ese, on oodatud seda Raadile eksponeerima.

Ainukordses muuseumis toimub ka kultuuriprogramm, kus esinevad vanu instrumente armastavad muusikud. Vaiko Epliku pillikogu kõlavärve võib kuulda kõigil tema plaatidel; väga pikka aega on Tõnis Mäe saatjaks olnud J. Hermann – üle 90aastane pianiino. Muusikat leiab aga ootamatutestki paikadest – nii paneb Peeter Rebane Eesti Rahva Muuseumi vaibad laulma.

ERMi töötajatelt saab küsida nõu, kuidas hoida esemeid nii, et need ka üle aastate säiliksid. Samuti tutvustame viimase aasta jooksul muuseumi saadetud lugusid. Avaneb erinäitus muuseumi isikukogudest. Söögi eest hoolitsevad kirega toiduvalmistajad.

Päeva oodatakse panustama kõiki, kes soovivad anda asjadele võimaluse enda eest kõnelda või kel on mõne eseme kaudu rääkida põnev lugu.

Seentega sinasõbraks!

Sügis ning suur seeneaeg on kätte jõudmas, seepärast korraldabki RMK Emajõe-Suursoo looduskeskus 17. septembril päeva „Seentega sinasõbraks!”.

Üritus toimub Kaiu järve lõkkekohas ning selle ümbruses. Päev algab kogunemisega kell 9 Kaiu järve lõkkekohas, kust igaüks siirdub metsa seeneotsingule, et pärast üheskoos lõkke ääres keeva supipaja juures seenesaagiga tutvuda.

Seentega aitab paremini sinasõbraks saada Teele Jairus, kes tutvustab täpsemalt, mis seeni on korjatud ning milleks neid saab kasutada.

Üheskoos keedatakse seenesuppi, kuhu loodetakse ka äsja korjatud seentest lisa saada. Kaasa võta korv, nuga, sõbrad ning hea tuju!

Seenepäev on tasuta. Selle paremaks kordaminekuks palutakse registreeruda telefonil 5305 0999 või emajoe-suursoo.looduskeskus@rmk.ee hiljemalt 16. septembril.

Tartumaal saab õppida seltskonnatantsu

Kuna õhtud lähevad pimedamaks ja õuesoleku aeg jääb järjest lühemaks, siis kutsub seltskonnatantsu õpetaja Eva Kouhia Tartumaa inimesi taas tantsima. Hobikursusel ja algajate kursusel saab osaleda nii Raatuse Gümnaasiumis kui Luunja kultuurimajas.

Registreerumine tundidesse aadressil eva.koolitus@mail.ee või tel 5114081. Kui soovid osaleda tantsutunnis ja sul ei ole hetkel partnerit, siis anna endast ka teada. Praegu otsivad endale tantsupartnerit kaks meest: 32 aastane ca 177 pikk ja 44aastane 184 cm pikk – mõlemad algkursusele. Lähem info seltskonnatantsu kohta siin.

Allikas: Eva Kouhia

Loengusari autoriõigusest keskendub loomemajanduse valdkonnale

Tartu Loomemajanduskeskuses toimub avalik loengusari, milles Saksa ja Eesti autoriõiguse valdkonna spetsialistid annavad ülevaate peamistest õigusalastest teemadest, millega intellektuaalse omandi loojad oma töös võivad kokku puutuda.

Kolme kuu jooksul toimuvas loengusarjas räägivad oma ala spetsialistid, mis on autoriõigus ja kuidas looja saab oma tööd kaitsta, tutvustatakse autoriõiguse ja intellektuaalse omandi kaitse küsimusi Eestis ja Euroopa Liidus, samuti infotehnoloogia valdkonnas, selgitatakse ajakirjandusvabaduse põhimõtteid ning jagatakse nõuandeid rahvusvahelisele kunstiturule sisenemiseks.

Tartu Loomemajanduskeskuse arendusjuhi Külli Hanseni sõnul on see loengusari esimene  avalikkusele suunatud tasuta kursus autoriõigusest, kuhu eriti on oodatud loomeinimesed. „Peamine mure seoses autoriõigustega on selles, et autori kaitsmine on jäetud ainult autori enda hooleks, mistõttu eriti noorte autorite loomingut kasutatakse sageli julmalt ära. See loengusari on väga heaks alguseks nende teemade selgitamisel.“

Esimene loeng toimub 23. septembril , kui külalislektor Justus Gaden Kieli ülikoolist tutvustab nii Euroopa Liidu kui Saksa autoriõiguseseadust. NB! Viimane päev esimesele loengule registreerumiseks on 21. september.

Enamik loenguid on inglise keeles eestikeelsete materjalidega. Loengusarja lõppedes on võimalik teha eksam ja saada kaks ainepunkti.  Loengud on tasuta.  Loengutele saab registreeruda tervikuna  kogu loengusarjaks, kuid ka ühe loengu kaupa, registreerumine lõpeb kaks päeva enne iga loengu algust. Täpsem info loengusarja ja registreerumise kohta: http://www.lmk.ee/autorikaitse.

Loengusarja korraldab Tartu Loomemajanduskeskus koostöös DAADi (erialalektoraat Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas), Tartu Ülikooli ja LOOV Eestiga.

Viimaseid päevi saab vaadata loodusteadlaste käekirjanäitust

Eesti Maaülikooli Baeri majas (Veski 4) on viimaseid päevi vaadata-lugeda  sadakond käekirjanäidist mitmest sajandist – kauge mineviuku ja  tänapäeva looduseuurijatelt. Välja on pandud käekirjanäidised meie looduskaitsetegelastelt, õppejõududelt,  professoritelt, rektoritelt, direktoritelt, ajakirjanikelt, kirjanikelt  jne.

Teiste seas on näiteks ZBI viie kunagise direktori kirjutatud luuleread, kümnekonna võõrkeele valdaja Eino Kralli hiinakeelsed kirjatööd
Teiste seas on pisukese vimkana ka Ivan Orava 1989. aastast säilinud kirjanäidis. Enamusele kirjanäidistele on lisatud ka autori  foto.

Külastajail on võimalus jätta iseenda käekirja “proov” ja valida naäituse  ilusaim käekiri.
Näitust saab uudistada veel 15. septembrini.

Kaval Käsi ootab lapsi ERMi

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti kell 15 -17  Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa. Selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge.

Tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega.  Registreerumiseks võib tulla lihtsalt kohale.

Regilaulutuba Tartus

“Nüüd on luba lõõritada” (Kolga-Jaani)
2011. aasta sügisest alates hakkab regilaulutuba toimuma kord kuus täiskuu neljapäevadel Tartu linnakodaniku muuseumis. Hooaeg lauldakse lahti 15. septembril kell 18 -20.
Juttu ning laulu tuleb mihklikuu tähtsamatest pühadest. Ussimaarjapäeval (8. september) läksid ussid maa sisse, vili sai koristatud ja õunad valmis.
Tulevik on aga veelgi helgem, sest madisepäeval (21. september) kaovad ka kärbsed ja sääsed ning mihklipäeval (29. september) saavad karjasedki vabaks. Siis pole enam muud kui lammas tappa ja pidu püsti panna. Rahvasuu teab pajatada, et neile, kes sügist lauluga ei tervita, tulevad ussid maja manu ja kaamos kallale. Või siis võtab neid Madis. Ja kui Madis ei võta, siis küllap on neilgi kord oma mihklipäev!

Tantsuklubi

Tartus Tiigi seltsimjas toimub sel kolmapäeval kell 20 tantsuklubi. Seekord on Tartu tantsuklubisse musitseerima kutsutud tartlased ja isehakanud tartlased. Alanud õppeaasta on toonud Tartusse hulganisti noori rahvamuusikuid. Rõõmustagem selle üle!

Mängitakse 19. sajandi teise poole ja 20. sajandi alguse külapidude tantsumuusikat meilt ja võõrsilt. Tantsuklubi on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega.Tartu tantsuklubisse on oodatud musitseerima ja tantsima kõik rahvamuusikasõbrad, kel on mahti ja lusti!

Palume enda heaolu tagamiseks kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud.

Pilet 2 eurot; osalemine on tasuta pillimängijatele, lastele ja rahvarõivastes külastajatele.

Tartu tantsuklubi toimumisajad 2011. aastal kell 20.00-24.00 (02.00) Tiigi seltsimajas (Tiigi 11, Tartu): 14. septembril, 28. septembril, 12. oktoobril, 26. oktoobril, 9. novembril, 23. novembril, 7. detsembril ja 21. detsembril.

Kaval Käsi alustab ERMis!

Käsitöö- ja rahvamuusikaring Kaval Käsi ootab lapsi vanuses 6-14 taas teisipäeviti 15.00-17.00 Eesti Rahva Muuseumi näitusemaja töötuppa (J. Kuperjanovi 9, Tartu). Meie selle sügise esimene kohtumine on teisipäeval 20. septembril. Käsitöömeistri Age Raudsepa ja rahvamuusiku Eva Väljaotsa õpetusel tehakse rahvalikku käsitööd, mängitakse väikekannelt, lauldakse rahvalaule ja lustitakse mänge. Meie tegevus on lõimitud ERMi näituste ja üritustega. Huviringi tasu on 10 eurot kuus, kui laps osaleb nii käsitöös kui pilliõppes ja 6 eurot 50 senti kuus, kui ühes nendest. Registreerimiseks tulla lihtsalt kohale.

Ring saab teoks Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi ja Eesti Rahva Muuseumi koostöös.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu matkapäev 17. septembril

Laupäeval, 17. septembril 2011 toimub VVV MATKAPÄEV

Programm

Kell 11 – maastikumäng + fotojaht Luke mõisas. Orienteerumise käigus toimub pildistamine ja ülesannete lahendamine. Kogunemine Luke mõisa parklas. Matka kestvus 2-4 tundi. Grupi suurus 20 inimest. Retkejuhid Kairit ja Karin Raud. Registeerimine telefonil +372 517 8912 (Karin).

Kell 15 – seiklusmäng Karijärvel. Seekord on seiklusmängus rohkem orienteerumist, punktide otsimist ja matkamist. Matka kestvus u 4 tundi. Rada võib olla kohati raskesti läbitav ja väikelastele sobimatu. Jalanõudeks on soovitavalt kummikud. Matka lõpus väike kehakinnitus. Kogunemine Vapramäe parklas. Gruppi mahub 20 inimest. Retkejuhid Katrin Raadom ja Lauri Toim. Palutakse kindlasti registreeruda e-kirja teel lauri@luua.edu.ee, lisainfo telefonil (+372 5698 9658, Katrin).

Lisainfo: www.vvvs.ee

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Emajõele tulevad puidust platvormid

Tartu on jõudnud Emajõe kaldakindlustuste rajamisega lõpusirgele – novembriks saab korda viimane kaldaäärne lõik, kus vee tasapinnale ehitatakse jõevaate nautimiseks puidust platvormid. Praegu on käsil tööd Võidu silla ja Turusilla  vahelisel vasakkaldal, kus on valminud samasugune jõeäärne munakividest kaldakindlustus nagu ülejäänud kaldalõikudel. Täielikult uuendatakse kaldapealsel olev teedevõrk ja ehitatakse välja uus valgustus. Kõnniteega ristuvad rajad pikendatakse jõe poole ja veetasandile ehitatakse puitplatvormid, kust avaneb vaade jõele ja vastaskaldale.
Kaldakindlustust ehitab OÜ TAVT, tööde maksumus on 591 000 eurot. Projekti koostas OÜ Tinter-Projekt, arhitektuurne lahendus on tehtud koostöös OÜga Lahe Atmosfäär.
Käsilolev kaldakindlustuse rekonstrueerimine on III etapp EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondist  rahastatavast projektist “Emajõe kaldakindlustuste rekonstrueerimine ja jõeäärsete teede korrastamine”. Projekti raames on rekonstrueeritud Emajõe tänav ja korrastatud kesklinna piires enamik  jõekaldast.
EASile on esitatud taotlus Emajõe kaldakindlustuste ehitamise ja jõeäärsete kõnniteede rajamise III etapi tööde kaasfinantseerimiseks ligi 80 % ulatuses Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest.

Tööd lõpetakse tänavu novembris.

Maarjalaat Tartus

 

Täna peetakse Tartu kesklinnas taas Maarjalaata, kus kaubeldakse sügisandide ja muu talukaubaga, kohal on ka Peipsi-äärsed sibulamüüjad.
Septembrikuu teisel laupäeval peetav Maarjalaat on kauplejate seas populaarne.  Tänavu on laadal umbes 370 kauplejat. Sügislaadalt saab osta värsket kodumaist aed- ja puuvilja, mett, seeni, marju, muud talukaupa ja kindlasti ka istikuid.Raeplatsilt saab varuda talvesibula ja -küüslaugu. Sibulakasvataja Peipsi äärest õpetab, kuidas teha sibulapalmikut. Suupooliseks pakutakse muu kauba hulgas ka suitsutatud seasabasid, suitsuvutt ja -küülikut ning kõrnekaraskit, ka meemüüjaid on tänavu palju. Mahekauba huvilised saavad tutvuda  eesti mahepõllunduse toodanguga ja kohtuda nende kasvatajatega.
Maarjalaata peetakse Tartu raekoja platsil, Küüni tänaval ja Kaubahoovi pargis kella 17ni.


 

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus korraldab
17. septembril matkapäeva

VVV matkapäev algab kell 11 maastikumängu ja fotojahiga Luke mõisas.  
Teeme orienteerumise veidi lõbusamaks. Pildistame ja lahendame ülesandeid. Kogunemine Luke mõisa parklas. Matk kestab 2-4 tundi. Grupi suurus on 20 inimest. Retke juhivad Kairit ja Karin Raud. Registeerimine telefonil 517 8912, Karin.
Kell 15 toimub seiklusmäng Karijärvel. Seekord on seiklusmängus rohkem orienteerumist, punktide otsimist ja matkamist. Matk kestab neli tundi. Rada võib olla kohati raskesti läbitav ja väikelastele sobimatu. Soovitav on kummikud jalga panna. Matka lõpus on väike kehakinnitus. Kogunemine Vapramäe parklas. Gruppi mahub 20 inimest. Retkejuhid on Katrin Raadom ja Lauri Toim. Palume kindlasti registreeruda e-kirja teel lauri@luua.edu.ee, lisainfo telefonil (569 89 658, Katrin).

Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
Triinu Pertels
Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus

Looduslodi avab sügissõitude hooaja laiendades sõidupiirkonda Valga-, Viljandi- ja Põlvamaale

Looduslodi avab saabuval pühapäeval Suursoo-Peipsi jõhvikaretkega sügissõitude hooaja. Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel laieneb seni vaid Tartumaal toimunud Looduslodja õuesõpperetkede sari ka teistesse Võrtsjärve ja Peipsi äärsetesse maakondadesse. Käesoleval sügisel toimuvad ainulaadsed õuesõpperteked Valga-, Viljandi- ja Põlvamaal, tuleval kevadel ka Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Emajõe Lodjaseltsi Looduslodja retked toimuvad varakevadest hilissügiseni Võrtsjärve-Emajõe-Peipsi piirkonna erinavais paigus, retkede teema sõltub parasjagu looduses toimuvast.
Looduslodja õuesõpperetked on kolme aasta kestel muutunud üha menukamateks, pakkudes põnevust nii lasteaialastele kui täiskasvanutele, koolilastest rääkimata. Kooliklassidele ja lasteaiarühmadele mõeldud Looduslodja õuesõpperteked toimuvad esimese ja viimase kooliveerandi ajal. Tänu Keskkonnainvesteeringute Keskuse toele saavad nüüd lisaks tartumaalastele oma koduümbruse veekogusid avastada ka valga-, viljandi-, põlva-, jõgeva- ja ida-virumaalased.
Käesoleval sügisel toimuvad Looduslodja õuesõpperteked:
11.-23. september ning 21.-30. oktoober Tartumaal alguse ja lõpuga Tartus ja RMK Suursoo Looduskeskuses;
26.september-1.oktoober Valgamaal Väikesel Emajõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Pikasillas;
3.-7. oktoober Viljandimaal Õhne jõel ja Võrtsjärvel alguse ja lõpuga Suislepas;
12.-18. oktoober Põlvamaal Peipsi lõunaosas alguse ja lõpuga Võõpsus ja Värskas.

Looduslodja retkedega soovib Lodjaselts tutvustada laiemalt Eestimaa põnevaid ja ainulaadseid paiku, kuhu väga sageli ei satuta. Looduslodja meeskond on veendunud, et mida rohkem inimesed oma koduümbruse loodusest teavad, seda kõrgemalt nad seda hindavad ja seda paremini hoiavad.
Looduslodja retkede sari on pälvinud ka riigipoolset tunnustust, võites 2009. a teaduse populariseerimise konkursil hõbemedali ning leides äramärkimist keskkonnateo konkursil.
Täiendav teave: Liisa-Lota Kaivo, tel 555 99 100, info@lodi.ee
Emajõe Lodjaselts