Rubriik: Tartumaa

Seminar „Looduskatastroofid ja inimpsühholoogia“

Eesti Looduseuurijate Selts kutsub 3. novembril 2011, kell 17.00 Eesti Looduseuurijate Seltsi (Struve 2, Tartu) saalis toimuvale seminarile looduskatastroofidest ja nende põhjustatud inimlikest reaktsioonidest.

Inimene on saavutamas üha suuremat mõju looduse üle, jättes endast maha üha tugevama jälje. Suured looduskatastroofid on üks inimmõju väljendustest. Professor Tõnu Oja juhtimisel püüame leida vastuse küsimusele, mil viisil muudab inimkond end keskkonnakatastroofide poolt
enam haavatavaks?

Seminari teiseks oluliseks küsimuseks on, kuidas inimene reageerib keskkonnakatastroofidele? Psühholoogiaprofessor Mati Heidmets kõneleb sellest, miks kardetakse väikese tõenäosusega toimuvaid, kuid ulatuslikumate tagajärgedega looduskatastroofe enam kui pidevaid suure tõenäosusega toimuvaid, ent väiksema mõjuga keskkonnariske? Milliseid toimetulekumehhanisme rakendab selliste negatiivsete muutuste korral inimmõtlemine?

Inimtaju on mõjutatav ja meedial on selles mängida oma roll. Kuidas meedia looduskatastroofe kajastab? Kuidas meedia võimendab või vaigistab ühiskonnas toimuvat arutelu keskkonnariskidest? Neile küsimustele aitab vastust leida meediaekspert Kristjan Kaljund.

Vestlusõhtu Tartus “Minu Omaani” autoriga

Täna, 27. oktoobri õhtul algusega kell 18 on võimalus kohtuda Tartu linnaraamatukogu IV korruse saalis (Kompanii 3/5, Tartu) raamatu “Minu Omaan ” autori Meeli Lepikuga, kes räägib sellest müstilisest sultaniriigist. Peale Omaani elu-olu teemade saab kuulda kindlasti ka tööst maailma kiireima reisilaeva pardal. Autor näitab ka pilte ja kohapeal on võimalik endale ka nimetatud teos osta.

Sündmus toimub raamatukogupäevade “Kohtumine raamatukogus” raames, mis kestavad 20.-30. oktoobrini. Vaata lähemalt!

Eesti Rahvuslik Folkloorinõukogu kuulutab välja pärimuskultuuri spetsialisti kutse taotlemise

Kutset taotlema on oodatud õpetajad, ringijuhid, muusikud, tantsuspetsialistid, pillimeistrid, käsitöömeistrid, jutuvestjad, kultuurikorraldajad, rahvakultuurispetsialistid, koolitusjuhid jt.

Taotletavad kutsetasemed on järgnevad (tutvu lähemalt Kutsestandardiga):
– pärimuskultuuri spetsialist III (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist IV (tasu  60 € /40 €*)
– pärimuskultuuri spetsialist V (tasu  80 € /60 €*)
*soodushinnad kehtivad üliõpilastele, pensionäridele ja väikelastega kodus olevatele vanematele 

Dokumendid palutakse esitada hiljemalt 10. novembriks 2011. aastal Eesti Rahvuslikule Folkloorinõukogule (kontaktisik Krista Sildoja) aadressil: J. Vilmsi 55, 10147 Tallinn või elektroonilised dokumendid: krista@rahvamuusika.ee

Eksam toimub ajavahemikul 25.11.-10.12 .2011. Täpne kuupäev ja toimumise koht selgub 15. novembriks. Taotlejatega võetakse sellel teemal ühendust.

Tutvustav ja nõustav kutseseminar toimub 28. oktoobril Tiigi Seltsimajas Tartus, Tiigi 11. Õppemaksu ei ole! Rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. Osalemise kirjapanemine: www.folkloorinoukogu.ee

Nõustamine ja informatsioon:
Krista Sildoja, e-posti teel krista@rahvamuusika.ee või telefonil +372 5901 7269.
Üldisem lisainfo: www.folkloorinoukogu.ee ja www.kutsekoda.ee

Luunjas on alustatud memoriaalpargi rajamist

MTÜ Münnich algatusel ning ELi toetuse kaasabil on alustatud väljapaistvate Luunja mõisaomanike memoriaalpargi väljaehitamist Münnichite ja Nolckenite perekonnakalmistu ja kabeli kunagises asukohas, annab teada Luunja valla veebileht.

Praeguse Luunja ratsaspordibaasi läheduses asunud, nüüdseks hävinud kalmistule on maetud krahv B.C. von Münnich ning Eestimaa ajaloos mõjukate mõisnike Nolckenite esindajad.

1970ndatel ehitas tollane sovhoos surnuaia ühte otsa sigala, ehituse käigus hävisid Münnichi kabel ning hauakivid. Teine pool kalmistust lagastati jäätmete ladestamisega. Säilinud on aga hulk põlispuid ning kalmistule viiv allee, mis saavad kavandatava pargi tuumikuks.

Memoriaalpargi projekti autor on ASi K&H maastikuarhitekt Karin Bachmann.

Kavas on kujundada loodusliku keskkonnaga, avatud ja mitmefunktsiooniline park. Säilinud põlispuud korrastatakse ja 1,2 ha suurune pargiala puhastatakse võsast. Suurtest põllukividest kujundatakse pargipuude vahele kivikülv, tiigi äärde rajatavasse mälestusnurka paigaldatakse mälestuskivi. Korrastatakse ka pärnaallee vanad puud ning istutatakse uusi, uue katte saab allee vahel kulgev tee. Parki paigaldatakse istepingid ning infotahvel, rajatakse kõnnitee ja mänguväljak.

Vana allee on juba korda tehtud. Foto: Luunja vald

Luunja kultuurimajas avati kunstigalerii

Neljapäeval, 20. oktoobril avati Luunja kultuurimaja keldris kunstigalerii Meie Aja Kangelane, esimeseks väljapanekuks on Ervin Õunapuu fotonäitus „Miraažid”.

Galerii eestvedaja on oktoobrist alates Luunja kultuurielu juhtiv Toomas Aru. Tema sõnul on galeriil põhimõte maksta näitustel esinevatele autoritele tasu ning seeläbi kunstirahva tööd väärtustada.

Professionaalset kunsti, kirjandust ja muusikat on kavas Luunjas pakkuda ka edaspidi, tuues nii vaheldust programmi, mida maakultuurimajalt tavapäraselt oodatakse.

Tartu laste turvakodus algab homsest remondikampaania

Tartu laste turvakodu kutsub alates homsest vabatahtlikke osalema heategevuslikus kampaanias “Teeme turvakodule head!”

Kampaania eesmärk on koguda turvakodu teise korruse remondiks vajalik raha ja leida inimesed, kes aitaksid seda remonti teostada. Kokku on seitse tuba, mille remondiks vajalike ehitusmaterjalide ostmiseks läheb tarvis ligi 4000 eurot. Selle summa kogumiseks kutsub turvakodu kõiki toetama kas rahalise panusega või ehitusmaterjalidega.

Kampaania käigus saab turvakodu aidata pakkudes vabatahtlikku abi nii remondi teostamisel kui ka ruumide dekoreerimisel. Kindlasti ei lükata tagasi ka erinevaid uusi ideid, kuidas turvakodule abiks olla.

Kampaania “Teeme turvakodule head” tulemusena peaks detsembrikuuks turvakodu teine korrus olema uue näo ja värskema interjööriga ja see kõik saab toimuda tänu toredate inimeste abile.

Rahalised annetused saab teha Tartu linnavalitsuse sotsiaalabiosakonna arvelduskontole 10220060005019, selgitus “Turvakodu remont”.

Abi ja ettepanekud on teretulnud e-posti aadressil kolmkommunikatsioon@gmail.comvõi telefonil 5177 601.

Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

5. Tartu traditsioonilise tantsu festival teemaks on Eesti rahvatantsud. Festival saab teoks 29.-30. oktoobril Tartus
Tiigi seltsimajas.

Huvilised saavad põhjaliku ülevaate tantsudest, mida tavatseti tantsida Eesti külapidudel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses. 21. sajandi alguseni on paljud nendest tantsudest olnud armsad eestlaste jaoks. Oleks hea, kui nii mõnedki unustatud rahvatantsud ärkaksid oma uuele elule. Õpitoad pakuvavad selleks palju võimalusi ja äratundmisrõõmu.

Kontserdid ja õpitoad toimuvad Tiigi seltsimaja suures saalis 2. korrusel. Seekord on ka keldrisaal rahvamuusikasõprade päralt, seal saab samuti pilli mängida ja tantsida.
Olete oodatud lustima ja õppima!

Ajakava Loe edasi: Tuleval nädalal peetakse Tartus traditsioonilise tantsu festivali

Metsatulekahjusid aitab ennetada koostöö

Eile  Tartus toimunud rahvusvahelisel konverentsil “Metsatulekahjude ennetamine ja koostöö” vahetati kogemusi metsatulekahjude ennetamisest Eestis, naaberriikides Lätis ja Soomes ning Austraalias. Eesmärk oli jõuda üheskoos heade lahendusteni, kuidas edaspidi hoida ära ulatuslike metsapõlengute teket.

Eestis hävitab tuli aastas keskmiselt ligi 400 ha metsa (viimase 10 aasta andmete põhjal), seda on enam kui Aegna saare suuruse maa-ala jagu. Ehkki Soomes hävib tules aastas umbes sama palju metsa , tuleb arvestada, et metsa on seal ligi 10 korda rohkem (20,15 milj ha).

Nii meil kui ka naabermaades on 99 juhul sajast metsatulekahjude põhjuseks inimese tegevus või hooletus. Soomes aitab tule hävitustööd ära hoida inimeste kõrge teadlikkuse ja tõhusa tulekahjudest teatamise süsteemi kõrval ka hästi hooldatud metsade suur osakaal. Põhjanaabrite kogemuse põhjal aitab seega just metsa korralik majandamine tõhusalt kaasa tulekahjude ärahoidmisele.

Konverentsi korraldas SA Erametsakeskus koostöös Päästeametiga. Üritust aitas finantseerida Euroopa Komisjon LIFE+ programmist.

Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Vallavanõmb hingäs kerembält: lodi mahus Võõpso silla alt läbi. Foto: Aapo Ilves

Imäjõõ lodjaselts kõrrald’ minevä nädäli Võhandu jõõ ja Lämmäjärve pääl huvisõitõ ja pruuvsõ üle katsakümne aasta lodjaga jälki Räpinähe sõita.

Umal aol tulliva jo täämbädse päävä ainukõsõst Peipsi lodjast Jõmmust pall’o suurõmbagi laiva paprõvabrigu ala vällä, võtiva kuurma pääle ja lätsivä Tarto vai Pihkva pääle edesi vai tagasi.

Kolmapäävä pruuvsõ suurõmba ao elost Võhandu veeren elänü hää jõõtundja Jõgela Mait kanuuga Räpinäst Võõpso tii är ja mõõtmiisi perrä oll’ joba teedä, et Ristipalost Jõmmu seo viisaisuga kavvõmbalõ päse-i.

Nii hästi es lääki. Neläpäävä mahtu Jõmmu Võõpso silla alt väega napistõ läbi, õnnõ paar sentimiitret jäi pikäle lastu masti ja silla vaihõlõ vapa ruumi, a joba tõõsõ jõõkäänü pääl jäi lodi kõtu pääle kinni ja välläpäsemises oll’ ukõrdamist pall’o. Loe edasi: Lodi olõs piaaigu Võõpso vangi jäänü

Tartus peavad täna keskkonnahariduse jagajad nõu

konverentsisarja logo

Täna toimub Tartu Ülikooli raamatukogus (Struve 1) konverentsi „Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“, mis on suunatud Tartu- ja Jõgevamaa keskkonnahariduse jagajatele, tegevõpetajatele ja koolijuhtidele.

Konverentsi eesmärk on teavitada keskkonnaharidusest huvitunud sihtrühma aktuaalsetest teemadest ning arendada keskkonnahariduslikke võrgustikke, soodustada ja tihendada koostööd formaal- ja mitteformaalhariduses keskkonnaharidusega tegelejate vahel. „Keskkonnaharidus püüab kujundada sellist mõtteviisi, mis aitab hoida ümbritsevat elukeskkonda elamisväärsena. Olulised märksõnad selles töös on keskkonnasäästlikkus- ja teadlikkus, mida tuleb kasvatada maast-madalast,“ ütles keskkonnahariduse osakonna juhataja Maris Kivistik.

Konverentsi ettekannetes ja töötubades käsitletakse keskkonnaharidust ja uut õppekava, aktuaalseid keskkonnateemasid, uurimusliku õppe metoodikaid ja häid kogemusi keskkonnahariduses. Täpsem päevakava asub Keskkonnaameti kodulehel www.keskkonnaamet.ee  (bänner Keskkonnahariduse konverentsid).

„Keskkonnaharidus kujundab mõtteviisi“ on konverentside sari, toimumiskohad on veel ka 26. oktoobril Kuressaares (osalejatele Hiiu-, Lääne- ja Saaremaalt), 3. novembril Tallinnas (osalejatele Harju-, Järva- ja Raplamaalt) ja 22. novembril Jõhvis (haridusmessi raames osalejatele Lääne- ja Ida-Virumaalt.).

Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaast

Saami naine koos põdraga

Täna kell 18 toimub Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmiknäituse „„Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat““ raames Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest, mis annab ülevaate nii meile kui ka saamlastele toeks olnud soojadest sidemetest.

Pärast jääaja taandumist olid meie maa esmaasukad saamlastele lähedased. Eesti keelest võib leida saami sõnadega põnevaid seoseid, mis mõnelgi juhul võivad olla sarnasemad kui samad sõnad soome keeles. Sügav lähedusetunne saami rahva ja kultuuriga kajastub näiteks August Gailiti vagabundiromaanis Ekke Moor. Sama on kogenud hiljem paljud saami keele, muusika ja pärimuse uurijad Eestist, samuti kunstnikud ja ajakirjanikud.

Mikk Sarv on koolitaja ning meie ja hõimurahvaste pärimuskultuuri uurija. Ta on tutvustanud hõimurahvaste kultuuripärandit paljudes raadio- ja telesaadetes ning artiklites. Saami põliskultuuri vahendamise esimeseks sammuks oli Tenojõe noorte saamide heliplaadi tutvustamine 1977. aastal Tartu Ülikooli üliõpilaste emakeele ringis. Mitmed laulud sellelt plaadilt nagu näiteks Paulus Utsi ja Lars Vilhelm Suonni laul „Kodumaa“ on Juhan Viidingu tõlkes (Võõra keele võõras sõna…) saanud tuntuks üle kogu Eesti. Sellest ajast alates on ta saami rahva kultuurilisele iseseisvumisele kaasa elanud, neid toetades ja neilt toetust saades.

Trummiring Tartus

Reedel, 21. oktoobril algusega kell 18.30 toimub Tartus, Näituse 3 (sissekäik õue poolt, I korrusel) Johannes Esto Ühingu saalis trummiring Mikk Sarvega.

Õhtu teemaks seekord trummijoonised, samuti tehakse ühine meelerännak trummi saatel ja kõneldakse kogetust. Osalema on oodatud nii varem meelerändu kogenud kui ka uued huvilised.

Kaasa palume võimaluse korral võtta kõristi või trummi, lambanahk või joogamatt istumise alla ning midagi head tee kõrvale.

Osalustasuks vabatahtlik annetus. Oma tulekust palutakse teatada: maa@ilm.ee, tel. 55577795.

Kuidas määrata linde?

Eesti Ornitoloogiaühingu sügiseste etteandeõhtute sarjas räägib neljapäeval, 20. oktoobril Margus Ots lindude määramisest ja kirjeldamisest. Juttu tehakse sellest, mida lindude vaatlemisel ja määramisel tähele panna, et kõik ikka õigesti ja täpselt määratud saaks ning mida linnu kirjeldamisel kirja tuleks panna,
et ka kõrvaline isik seda lugedes aru saaks, kellega tegu.
Ettekandeõhtu toimub Tartus, Baeri maja saalis (Veski 4) algusega kell 18.30.
Kogu sügisese programmiga saab tutvuda EOÜ kodulehel www.eoy.ee.

Simunapäeva-pärimuspäevad ERMis

Koolivaheajal iga päev 24.-28. oktoobril kell 10-12 kutsub Tartumaa rahvakultuuri selts rahvakultuurihuvilisi lapsi vanuses 7-12 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajja (Kuperjanovi 9, Tartu) koolivaheaja pärimuspäevadele. Linnalaagri teemaks on seekord simunapäev, mida on peetud hingedeaja lõpuks ja talve alguseks. Tehakse üheskoos rahvalikku käsitööd, õpitakse mängima väikekannelt, flööti, laulma rahvalaule ja -mänge ning osalema ERMi näituseprogrammis. Osavõtutasu on 2,5 eurot päev või 10 eurot nädal.

Pärimuspäevad saavad teoks Eesti Rahva Muuseumi ja Tartumaa Rahvakultuuri Keskseltsi koostöös. Pärimuspäevi toetab TARTU linn.

Osavõtust teatamine: Liina Vainumetsa, tel 58115252, e-post laagrisse@gmail.com

Palupõhjal korraldatakse peredele loodus- ja talgulaager

Palupõhja looduskool. Foto: bioneer.ee

Head talgusõbrad!
Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest  28. – 30. oktoobrini toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager peredele.
Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas ragistamisel, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.
Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4
Siim Kuresoo,
ELFi talgukorraldaja

Tartumaal saab ka edaspidi võlanõustamist

Augustis 2010 alguse saanud projekti, mis annab  Tartu maakonnas elavatele inimestele võimaluse pöörduda tasuta nõu ja abi saamiseks võlanõustaja poole, tähtaega on pikendatud  2012. a novembri lõpuni.

Projekti eesmärk on majanduslanguse tingimustes võetud laenude või muude rahaliste kohustuste täitmisel raskustesse sattunud inimeste mitterahaline abistamine. Nagu paljude raskuste korral, on ka võlgade tekkimisel oluline probleemiga võimalikult kiiresti tegelema hakata ja mitte jääda ootama, et olukord kuidagi iseenesest laheneb. Võlanõustaja poole võiks julgelt pöörduda juba siis, kui võlad alles hakkavad tekkima – see võimaldaks ära hoida olukorra halvenemise ja võlakoormuse suurenemise.

Tartumaa elanikel, kes soovivad pöörduda võlanõustaja poole, palutakse sellest teada anda kohaliku omavalitsuse (valla) sotsiaalnõunikule või otse  MTÜ Majandamisnõustaja võlanõustajatele  e-posti aadressil majandamine@hot.ee . Nõustamine toimub kohaliku omavalitsuse ruumides.

Allikas: MTÜ Majandamisnõustaja

Homme saab Tartus tantsida ukrainlaste pilli järgi

Ukraina rahvarõivad. Siia Nikdieli foto

Tartu tantsuklubi kutsub kõiki sel neljapäeval kell 20 Tiigi seltsimajja tantsima ukraina tantse.  Õpetaja Andrii Vytvytskyi juhendamisel
õpitakse ukraina rahvatantse, mida tantsisid Ukraina külainimesed kuni XX sajandi 60-ndate aastateni, selle ajani, kui elavat muusikat külades asendas magnetofon.

Enamik tantse on pärit Kesk- ja Vasakkalda-Ukrainast. Ukraina tantsutraditsioonile on omapärane nähtus, kus erinevates
regioonides sama viisi järgi tantsitakse täiesti erineva sammustikuga tantse. See käib nii puhtalt Ukraina päritolu viisidele tehtud tantsude kohta («Орлиця», «Гречаники», «Яків», «Баламут»), kui ka nende kohta, mis on tulnud Ukrainasse mujalt, mille hulgas on peamiselt vene päritolu tantsulood (  «Карапет», Коробочка», «Нарєченька», «Во саду лі», «Страдання», «Місяць»).

Tartu tantsuklubi toimub kord kuus sügisest kevadeni ning on koht, kuhu on sobilik tulla koos perega ja sõpradega. Korraldajad paluvad kaasa võtta külakosti teelauale ja vahetusjalanõud. Kõige olulisem aga – kel vähegi võimalik, võtku pill kaenlasse ja pangu rahvarõivad üll.

Palupõhjas plaanitakse loodus- ja talgulaagrit peredele

Pereinimestest loodusesõbrad, kes talgutunked selleks aastaks varna riputanud, on ilmselt toimetanud liialt rutakalt, sest 28. – 30. oktoobril toimub Palupõhja looduskoolis loodus- ja talgulaager just peredele.

Sügisese koolivaheaja lõpupäevad on just paras aeg panna looduskool talvevalmis. Juba jahekarges sügises jätkub toimetamist kõigile – tegemist ootavad viimased heakorratööd looduskooli lähiümbruses, abikäsi on vaja küttepuude vedamisel ja võsas „ragistamisel“, sekka leidub ehk mõni tubasemgi töö. Värskes õhus toimetamise kõrvalt jagub aega ka kõikvõimalikele ühistele ettevõtmistele – lisaks loodusretkele saame osa saunamõnudest, lauamängudest, kangakudumisest – nii kuidas igaühel soovi ja jaksu.

Lähemalt saab lugeda ja ennast kirja panna siit: http://talgud.ee/talgud/2011/palupohja-4

Täpsem info: Siim Kuresoo, ELFi talgukorraldaja, tel 56469026, e-post siim@elfond.ee, www.talgud.ee

Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Lodi Võrtsul. Foto: Margus Uudam
Nüüdseks kaks nädalat Valga- ja Viljandimaa vetes loodussõite teinud lodi “Jõmmu” võtab uuel nädalal kursi Võõpsule ja Värskale.

Võõpsu sadamast Lämmijärvele algavad sõidud kolmapäeval, 12. oktoobril, 16. oktoobril sõidetakse edasi Värskasse ja tehakse sõite seal. Põlvamaa vetest lahkutakse 19.oktoobril.

Lisaks päevasel ajal toimuvatele lastesõitudele on plaanis ka väljaspool tööaega toimuvad loodussõidud, kuhu on oodatud kõik, kel vete, looduse ja laevade vastu huvi.

Looduslodja retki Põlvamaal toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus. Täpsem teave ja broneerimine www.lodi.ee, tasumine kohapeal.

Lisainfo: Liisa-Lota Kaivo, MTÜ Emajõe Lodjaselts, tel 555 99 100 Loe edasi: Lodi kutsub loodussõitudele Võõpsus ja Värskas

Kotkanäitus

Täna, 11. oktoobril kell 18 avatakse Tartu Ülikooli raamatukogu kolmanda korruse lugemissaali fuajees fotonäitus kala- ja merikotkast, kus oma lugu jutustavad mitmed autorid Eestist ja Lätist. Tegemist on ühe tegevusega Eesti Ornitoloogiaühingu ja Läti Looduse Fondi kaks aastat kestvast koostööprojektist “Kotkad riigipiire ei tunnista”. Näitus rändab kahe aasta jooksul ringi mõlemas riigis.

Tulemas taastuvenergeetika konverents

Eesti Maaülikooli taastuvenergia keskus ja SA Archimedes kutsuvad osalema konverentsil Taastuvate energiaallikate uurimine ja kasutamine XIII.
Konverents toimub 10. novembril 2011.a. algusega kell 10.00 Tartus Eesti Maaülikooli peahoone aulas Kreutzwaldi 1A.
Selleaastase konverentsi märksõnadeks on päikeseenergia, transport (elektri- ja gaasiautod ning bioetanool), tuuleenergeetika ning taastuvenergia toetused.
Lisainfot leiab aadressilt http://tek.emu.ee/uudised
Osalemissoovi kohal palun registreerida end (nimi, asutus, kontakt) aadressil elis.vollmer@emu.ee hiljemalt 4. novembriks 2011.a.

Esiajaloolised kaljujoonised ja saami nõiatrummid ERMis

Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoobril kell 17 Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) kolmeosaline näitus „Kiviaja graafika“, „Saami trummid kunstiteostena“, „Tsitaat“, mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest foto ja tekstiilikunsti vahenditega ning avab graafiliste lehtede abil erinevates muuseumides hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Näituse avamisele eelnevalt, kell 16 on kõik oodatud Hans Ragnar Mathiseni loengule „Meenutusi Saamimaast“.

Näituse esimese osa „Kiviaja graafika“ autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda. Ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sisaldavad sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valgemere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja-Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt.

Näituse teise osa „Saami trummid kunstiteostena“ autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast „Die Lappische Zaubertrommel“. Kunstnik valis neist välja 28 trummi ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara.

Näituse kolmandaks osaks on tekstiilikunstniku ja kunstiajaloolase Erika Pedaku väljapanek „Tsitaat“.“Kui ma ERKI soome-ugri reisiks valmistudes kividele raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kaljujooniseid kopeerides aga sain võimsa emotsionaalse laengu. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. Seetõttu leidsin, et Valgemere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida,“ selgitab autor. Erika Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust tööstuslikult toodetud kangal.

Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone.

Vapramäe-Vellavere-Vitipalu SA kutsub oktoobrikuu matkapäevale

8. oktoobril kell 11 algab retk Vapramäe Vanema Vapperi jälgedes, kus saab teadmisi Vapramäe radadega seotud legendidest ja orienteerumisalaseid kogemusi.

Valmis tasub olla erinevateks üllatusteks sügiseses metsas! Algus Vapramäe Peedu-poolsest parklast (Tartumaa, Nõo vald), kestus 3 h, pikkus 3 km. Retk lõpeb väikese piknikuga. Retkejuhid Tiina Aidnik ja Tiina Kartau. Reg. tel: 5162117 Tiina Aidnik. Matkapäeva matkad on tasuta. Toetab SA KIK. Info www.vvvs.ee.

Triinu Pertels

Raadil saavad kokku ettevõtlikud noored

5.-7. oktoobrini kella 10-12 kohtuvad Eesti Rahva Muuseumi Raadi konverentsisaalis (Narva mnt 177, Tartu) ettevõtlikud noored. Õppemäng „Ettevõtlusküla“ viiakse läbi ettevõtlusnädala raames.

Õppemäng on mõeldud erinevas vanuses lastele  ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav simulatsioonimäng. Seda viivad läbi koolitatud juhendajad ning mäng toimub siseruumi rajatud tehislinnakus.

Ettevõtlusnädala raames toimub kokku kuus mängu Tartu linna koolide lastele. Korraga mängib 20-30 last ehk umbes üks klassitäis.

Lisainfo: Mehis Pärn, e-post mehis@ettevotluskyla.ee