Mereveetõus Pärnus Raeküla rannas 2020. a 5. mail. Foto: Urmas Saard / Külauudised
Keskkonnaagentuuri Blogiloost saab lugeda, kuidas uus prognoos aitab paremini hinnata üleujutusriske, miks on Pärnu Eesti üks haavatavamaid piirkondi ja millist rolli mängivad kliimamuutused ning Läänemere eripärad veetaseme kujunemisel. Artikli autor on Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Johani Hint.
Keskkonnaagentuuri ja TalTechi meresüsteemide instituudi koostöös uuendati meremudelit NEMO. Selle tulemusel pikenes prognoosi ulatus 72 tunnilt 120 tunnini ehk viie ööpäevani. Lisaks arvutatakse prognoosi nüüd senise ühe korra asemel kaks korda ööpäevas. Praktikas tähendab see, et rannikualade üleujutusohu kohta saab usaldusväärset infot senisest varem ning ohtlike olukordade korral jääb rohkem aega ennetavateks tegevusteks.
Keskkonnaagentuuri merevee taseme prognoosikaart näitab merevee taseme muutumist sentimeetrites EH2000 kõrgussüsteemis. Pikem prognoos võimaldab Keskkonnaagentuuril vajadusel väljastada ohtliku veetaseme hoiatusi suurema ajavaruga. See annab inimestele, kohalikele omavalitsustele ja teistele asutustele rohkem aega oma vara kaitsta ning vajadusel kavandada ennetavaid tegevusi.
Rannikualadel vajavad tähelepanu nii kõrged kui ka madalad veetasemed. Kõrge veetase võib mõjutada teid, sadamaid, hooneid, ligipääsu kinnistutele ja päästetööde korraldamist. Madal veetase mõjutab samas aga sadamate tööd ja laevaliiklust. Mõlemal juhul on tähtis, et info jõuaks kasutajateni aegsasti ja oleks võimalikult operatiivne.
Mudelprognoosi tuleks alati kasutada koos tegelike mõõtmisandmetega. Keskkonnaagentuuri ilma lehele on lisaks mudelprognoosile kättesaadavad ka rannikujaamade vaatlusandmed, mis näitavad viimaseid mõõdetud veetasemeid, tuult, vee- ja õhutemperatuuri. Tuleks siiski meeles pidada, et prognoos ja mõõdetud andmed täidavad erinevaid ülesandeid ja mõõteandmed kajastavad hetkeolukorda, prognoos näitab selle tõenäolist edasist arengut. Seetõttu tuleb mudelprognoosi kasutada koos vaatlusandmete ja mereilmateatega.
Keskkonnaportaalist on leitavad riskipiirkondade ja üleujutuste tõenäosusstsenaariumite kaardid. Kaartide eesmärk on toetada planeerimist ja otsuste tegemist üleujutusohuga piirkondades ning aidata vähendada üleujutustest tulenevaid riske. Meremudel ja üleujutuste kaardid täiendavad teineteist. Kaardid kirjeldavad võimalikku üleujutusala, meremudel aitab hinnata, millal veetase võib tõusta või langeda ning kui kaua muutus võib kesta. Koos toetavad need rannikualade üleujutusteks valmisolekut.
Pärnu piirkonna ranniku üleujutuskaart näitab, millised alad võivad eri veetasemete korral üle ujutatud saada. Allikas. Keskkonnaportaali üleujutusohuga alade kaardirakendus.
Läänemere veetaseme muutumine on tingitud mitme teguri koosmõjust. Kuna Läänemeres on tõus ja mõõn väga väike, mõjutavad veetaset eelkõige tuule suund ja tugevus, Läänemere üldine veetase ning ranniku kuju, aga ka õhurõhu muutus. Tugev ja püsiv tuul sõltuvalt suunast ja rannikulõigust koondab vett rannikualadele ning tõstab seal kiiresti veetaset. Eesti läänerannikul on tormituulte puhul olulised edela- ja läänekaare tuuled, põhjarannikul eelkõige loodetuul. Pärnu lahes põhjustab üleujutusi jõuline edela- ja lõunatuul, mis suunab veemasse madala lahe lõppu.
8.–9. jaanuaril 2005 tõusis veetase Pärnus 294 sentimeetrini
Pärnu on üleujutuste suhtes üks tundlikumaid kohti Eestis. Linn asub madala Pärnu lahe lõpus ning teatud tuulesuuna ja veetaseme korral kuhjub vesi just sinna. 2005. aasta jaanuaritorm näitas, et merevee tase võib tõusta ja langeda tundidega. Pärnu kriitiliseks meretasemeks peetakse 180 sentimeetrit, sest sellest alates hakkab vesi linna jõudma; 8.–9. jaanuaril 2005 tõusis veetase Pärnus 294 sentimeetrini. Väga kõrge veetaseme kujunemisel langesid toona kokku mitu asjaolu: läänetuuled olid suunanud Taani väinadest suured veemassid Läänemerre, tugevad edelatuuled puhusid kaua otse Pärnu lahte sisse ning merel puudus jääkate, mis oleks veepinna liikumist pidurdanud. Eesti ranniku veetaseme kiireid muutusi on ka teadlased Jaagus ja Suursaar seostanud Läänemere üldise veetaseme, tuule suuna ja tugevuse, jääolude ning ranniku ja lahtede kujuga.
Kliima soojenemisest tingitud ilmastikuolude muutus suurendab vajadust usaldusväärse veetaseme prognoosi järele. Helsingi komisjoni ja Baltic Earthi Läänemere kliimamuutuste ülevaade viitab sellele, et Läänemeres tõusevad õhu- ja veetemperatuur, merejää ulatus väheneb ning merevee tase tõuseb. Raportis tuuakse välja, et eri heitestsenaariumite järgi võib Läänemere veetemperatuur 2100. aastaks tõusta ligikaudu 1,1 kraadi võrra, suurema soojenemise korral aga enam kui 3 kraadi võrra. Rannikualade valmisolek peab seetõttu põhinema heal seirel ja ajakohasel prognoosil.
Uuendatud meremudel, ranniku üleujutuste kaardid ja Keskkonnaagentuuri hoiatussüsteemid moodustavad terviku, mis toetab varasemat hoiatamist ja üleujutusteks valmisolekut. Mida varem on teada, millal ohtlik veetase võib kujuneda ja milliseid piirkondi see mõjutab, seda paremini saavad inimesed, omavalitsused ja päästjad võimalikke tagajärgi ennetada. Just sellele aitab kaasa uuendatud meremudel.
Uuendus valmis projekti „Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid” raames. Selle eesmärk on maandada Eesti riskipiirkondades üleujutustest tingitud võimalikke kahjulikke tagajärgi ning tõsta üleujutusohuga seotud teadlikkust ja tegutsemispädevust. Tegevuste tulemusena uuendatakse veetaseme prognoosimise ja hoiatamise süsteeme, mis suurendavad valmisolekut ohtlikeks ilmaoludeks. Projekt hõlmab süsteemide ja mudelite arendusi ning üleujutusohu ennetamiseks tehtavat teavitust.